Jesaja
31 Häda neile, kes lähevad alla Egiptusse abi järele,+
kes loodavad hobustele,+
rajavad lootuse sõjavankritele, et neid on palju,
ja sõjaratsudele*, et need on vägevad.
Aga nad ei vaata Iisraeli Püha poole
ega otsi Jehoovat.
2 Kuid temagi on tark ning ta toob õnnetuse
ega võta oma sõnu tagasi.
Ta tõuseb kurjade jõugu vastu
ja nende vastu, kes aitavad ülekohtusi.+
3 Aga egiptlased on vaid inimesed, nad pole Jumal,
nende hobused on liha, mitte vaim.+
Kui Jehoova tõstab käe,
siis komistab iga abipakkuja
ja langeb iga abistatav,
nad hukkuvad üheskoos.
4 Jehoova ütles mulle:
„Nii nagu lõvi, noor tugev lõvi, uriseb oma saagi juures,
kui tema vastu on kutsutud kokku karjaste hulk,
ega kohku nende häälest,
ei heitu nende kisast,
niisamuti laskub vägede Jehoova alla sõdima
Siioni mäe ja künka eest.
5 Nagu allasööstev lind
kaitseb vägede Jehoova Jeruusalemma.+
Ta kaitseb ja päästab, säästab ja vabastab.”
6 „Iisraeli rahvas, pöördu tagasi tema juurde, kelle vastu sa oled nii jultunult mässanud.+ 7 Sest sel päeval hülgab igaüks teist oma tühised hõbejumalad ja väärtusetud kuldjumalad, mis teie käed on patuselt teinud.
8 Assüürlane langeb mõõga läbi, aga mitte inimese mõõga läbi,
teda neelab mõõk, aga mitte inimese mõõk.+
Ta põgeneb mõõga eest
ja tema noored mehed pannakse sunnitööle.
9 Suurest hirmust hääbub tema kalju
ja kogunemistähis paneb ta peamehed kohkuma,” kuulutab Jehoova,
kelle valgus* on Siionis ja põletusahi Jeruusalemmas.