Jesaja

58 „Hüüa täiest kõrist, ära hoia end tagasi!

Hüüa valjult nagu sarv.

Anna mu rahvale teada nende üleastumised,+

Jaakobi soole nende patud.

 2 Päevast päeva nad otsivad mind

ja tunnevad heameelt mu teede tundmisest,

otsekui oleks nad rahvas, kes on tegutsenud õiglaselt

ega ole hüljanud oma Jumala õigust.+

Nad paluvad minult õiglast kohtumõistmist,

tulevad rõõmuga Jumala ligi, öeldes:+

 3 „Miks sa ei näe, kui me paastume?+

Miks sa ei märka, kui end vaevame?”+

Sellepärast, et paastupäeval te ajate taga oma tahtmist*

ja rõhute oma töölisi.+

 4 Teie paast lõppeb tüli ja kaklemisega,

te peksate vihaselt rusikaga.

Kui te niimoodi paastute, siis ei kuulda teie häält taevas.

 5 Kas selline peaks olema mulle meelepärane paast,

päev, mil inimene end vaevab,

langetab pea kui kõrkjas

ning teeb endale aseme kotiriide ja tuha peale?

Kas seda sa nimetad paastuks ja Jehoovale meelepäraseks päevaks?

 6 Ei, mulle meelepärane paast on selline:

tuleb kõrvaldada kurjuse ahelad,

päästa valla ikke köied,+

vabastada rõhutud+

ja murda puruks kõik ikked,

 7 tuleb jagada leiba näljasega,+

võtta vaesed ja kodutud oma majja,

riietada alastiolijat+

ja mitte keerata selga oma sugulasele.

 8 Siis lööb helendama su valgus otsekui koit+

ja saabub kiiresti su tervenemine.

Sinu ees käib su õiglus

ja Jehoova au on sulle järelväeks.+

 9 Siis sa hüüad ja Jehoova vastab sulle,

sa hüüad appi ja ta ütleb: „Siin ma olen!”

Kui sa kaotad enda keskelt ikke,

lõpetad sõrmega näitamise ja õela kõne,+

10 kui annad näljasele, mida sa ise ihkad,+

ja vaevatule, nii et talle küll saab,

siis särab su valgus isegi pimeduses

ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.+

11 Jehoova juhatab sind alati,

annab sulle küllalt ka põuasel maal+

ja elustab su luud.

Siis oled sa kui kastetud aed,+

nagu allikas, mis iial ei kuiva.

12 Sinu algatusel ehitatakse üles muistsed varemed,+

sa taastad põlvest põlve varemeis olnud alusmüürid.+

Sind nimetatakse lagunenud müüride parandajaks+

ja teede taastajaks, teede, mille ääres elada.

13 Kui sa hingamispäeva pärast ei aja mu pühal päeval taga oma tahtmist,+

kui nimetad hingamispäeva ülimaks rõõmuks, Jehoova pühaks ja austusväärseks päevaks+

ning kui austad seda, selle asemel et ajada taga oma tahtmist ja rääkida tühje sõnu,

14 siis tunned sa Jehoovast ülimat rõõmu

ja ma viin sind maa kõrgendikele.+

Ma annan sulle süüa* su esiisa Jaakobi pärandist,+

sest Jehoova suu on rääkinud.”