Jeremija
37 Konja,*+ Joojakimi poja asemel hakkas valitsema kuningas Sidkija,+ Joosija poeg, sest Babüloni kuningas Nebukadnetsar oli pannud ta Juudamaa kuningaks.+ 2 Aga tema, ta sulased ja maa rahvas ei võtnud kuulda Jehoova sõnu, mida rääkis prohvet Jeremija.
3 Kuningas Sidkija saatis Selemja poja Jehukali+ ja preester Maaseja poja Sefanja+ prohvet Jeremija juurde talle ütlema: „Palun palveta meie eest meie Jumala Jehoova poole!” 4 Jeremija sai sel ajal rahva seas vabalt liikuda, sest teda ei olnud veel vangi pandud.+ 5 Egiptusest oli teele asunud vaarao sõjavägi,+ ja kui kaldealased, kes piirasid Jeruusalemma, sellest kuulsid, tõmbusid nad Jeruusalemma alt tagasi.+ 6 Siis tuli prohvet Jeremijale Jehoovalt sõnum: 7 „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage Juuda kuningale, kes läkitas teid minu juurde abi otsima: „Vaarao sõjavägi, mis on teile appi tulemas, läheb tagasi oma maale Egiptusse.+ 8 Kaldealased naasevad, sõdivad selle linnaga, vallutavad selle ja põletavad maha.”+ 9 Nii ütleb Jehoova: „Ärge petke endid, öeldes: „Kaldealased lähevad kindlasti meie kallalt ära”, sest nad ei lähe. 10 Isegi kui te lööksite maha kogu kaldealaste sõjaväe, kes teiega sõdib, ja jääksid järele vaid haavatud mehed, siis tõuseksid need oma telkides püsti ja põletaksid selle linna maha.”””+
11 Kui kaldealaste sõjavägi oli vaarao sõjaväe pärast Jeruusalemma alt taandunud,+ 12 tahtis Jeremija minna Jeruusalemmast Benjaminimaale,+ et saada seal kätte oma osa rahva keskel. 13 Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis vahtkonnaülem nimega Jirija, Hananja poja Selemja poeg, võttis prohvet Jeremija kinni, öeldes: „Sa tahad kaldealaste poolele üle minna!” 14 Aga Jeremija vastas: „Pole tõsi! Ma ei taha kaldealaste poolele üle minna.” Kuid Jirija ei kuulanud Jeremijat, vaid võttis ta kinni ja viis peameeste ette. 15 Peamehed vihastasid Jeremija peale,+ peksid teda ja panid ta vangi+ kirjutaja Jehonatani majja, mis oli vanglaks tehtud. 16 Nõnda sattus Jeremija maa-alusesse vangikongi ning jäi sinna pikaks ajaks.
17 Siis lasi kuningas Sidkija tuua Jeremija enda juurde ning küsitles teda salaja oma kojas.+ Ta päris: „Kas Jehoovalt on mingit sõnumit?” Jeremija vastas: „On küll,” ja lisas: „Sind antakse Babüloni kuninga kätte!”+
18 Jeremija küsis kuningas Sidkijalt: „Mis pattu ma olen sinu, su sulaste ja su rahva vastu teinud, et sa oled mind vangi pannud? 19 Kus on nüüd teie prohvetid, kes teile kuulutasid: „Babüloni kuningas ei tule teie ega teie maa kallale”?+ 20 Palun kuula nüüd, mu isand kuningas! Võta kuulda mu anumist ja ära saada mind tagasi kirjutaja Jehonatani majja,+ sest seal ma suren.”+ 21 Seepeale andis kuningas Sidkija käsu, et Jeremija pandaks vahtkonnaõue+ vahi alla. Seal anti talle iga päev üks leib pagarite tänavalt,+ kuni kogu linnast sai leib otsa.+ Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.