Jeremija

42 Siis astusid ligi kõik väeülemad ning Kaareahi poeg Joohanan,+ Hoosaja poeg Jesanja* ja kogu rahvas kõige pisemast kõige suuremani 2 ning ütlesid prohvet Jeremijale: „Palun kuula meie anumist ja palveta meie eest oma Jumala Jehoova poole, kõigi allesjäänute eest, sest nagu sa näed, on meid vähe järele jäänud.+ 3 Öelgu sinu Jumal Jehoova meile, millist teed meil tuleb käia ja mida me peame tegema.”

4 Prohvet Jeremija kostis neile: „Ma võtan teid kuulda ja palvetan teie Jumala Jehoova poole, nagu te palute, ja ma annan teile edasi iga sõna, mis Jehoova teile vastuseks ütleb. Ühtki sõna ei jäta ma enda teada.”

5 Nad vastasid Jeremijale: „Olgu Jehoova tõeline ja ustav tunnistaja, kes tunnistab meie vastu, kui me ei tee täpselt nii, nagu su Jumal Jehoova meid sinu kaudu õpetab. 6 Olgu see sõnum hea või halb, me kuuletume oma Jumalale Jehoovale, kelle juurde me sind läkitame, et meil läheks hästi tänu sellele, et me võtame kuulda oma Jumala Jehoova häält.”

7 Kümne päeva pärast tuli Jehoovalt Jeremijale sõnum. 8 Jeremija kutsus siis Kaareahi poja Joohanani ja kõik väeülemad, kes olid koos temaga, ja kogu rahva kõige pisemast kõige suuremani+ 9 ning ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova, kelle juurde te mind oma palvega läkitasite: 10 „Kui te jääte sellele maale, siis ehitan ma teid üles, mitte ei kisu maha, ja istutan teid, mitte ei juuri välja, sest ma tunnen kurbust selle õnnetuse pärast, mis ma teie peale olen toonud.+ 11 Ärge kartke Babüloni kuningat, kelle pärast te olete hirmul.”+

Ärge kartke teda, sest mina olen teiega, et teid päästa ja tema käest vabastada, lausub Jehoova. 12 Mina halastan teile+ ning temagi halastab teile ja laseb teil minna tagasi omale maale.

13 Kui te aga ütlete: „Ei, me ei jää siia maale!” ega võta kuulda oma Jumala Jehoova häält, 14 vaid lausute: „Me läheme hoopis Egiptusemaale,+ kus me ei näe sõda, ei kuule sarvehäält ega tunne nälga. Sinna me jääme elama”, 15 siis kuulake Jehoova sõnu, te Juuda järelejäänud. Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Kui te olete kindlalt otsustanud minna Egiptusse ning lähetegi sinna elama, 16 siis mõõk, mille ees te tunnete hirmu, saab teid Egiptusemaal kätte, ja nälg, mida te kardate, tuleb teile Egiptusse järele ning seal te surete.+ 17 Kõik, kes otsustavad minna Egiptusse elama, surevad mõõga, nälja või katku läbi. Mitte ükski neist ei jää ellu ega pääse, sest ma toon nende peale õnnetuse.”

18 Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Nagu ma olen valanud välja oma viha ja raevu Jeruusalemma elanike peale,+ nii valan ma oma raevu välja ka teie peale, kui te lähete Egiptusse. Te saate neetavaiks, kohutavaks vaatepildiks, sajatuse ja teotuse märklauaks+ ega näe enam seda paika siin kunagi.”

19 Jehoova on rääkinud teie kohta, te Juuda järelejäänud. Ärge minge Egiptusse! Teadke, et ma olen täna teid hoiatanud, 20 et teil tuleb oma süütegude eest maksta eluga. Sest te saatsite mind oma Jumala Jehoova juurde, öeldes: „Palveta meie eest meie Jumala Jehoova poole ja anna meile teada kõik, mis meie Jumal Jehoova ütleb, ning nii me ka teeme.”+ 21 Ma olen teile täna seda öelnud, aga te ei võta kuulda oma Jumalat Jehoovat ega tee midagi, mida ta on minu kaudu käskinud teil teha.+ 22 Aga teadke nüüd, et te surete mõõga, nälja või katku läbi paigas, kuhu te igatsete elama asuda.”+