Jeremija
2 Ma saadan Babüloni tuulajad,
kes teda tuulavad ja teevad ta maa tühjaks.
Õnnetuspäeval tulevad nad igast küljest tema kallale.+
3 Ärgu vibukütt enam vinnastagu vibu.
Ärgu tõusku ükski, kel seljas soomusrüü.
Ärge halastage ta noortele meestele.+
Hävitage kogu ta sõjavägi.
4 Nad langevad tapetuna kaldealaste maal,
läbitorgatuna tema tänavail.+
5 Iisrael ja Juuda ei jää leskedeks, nende Jumal, vägede Jehoova, ei jäta neid maha.+
Kuid kaldealaste maa on Iisraeli Püha silmis täis süüd.
6 Põgenege Babülonist,
päästke oma elu!+
Ärge hukkuge tema süü tõttu,
sest see on Jehoova kättemaksuaeg.
Ta maksab talle kätte tema tegude eest.+
7 Babülon on kuldkarikas Jehoova käes,
ta joodab purju kogu maa.
Rahvad on selle seest veini joonud,+
seepärast on nad hullunud.+
8 Äkitselt on Babülon langenud ja purustatud.+
Halage tema pärast!+
Võtke palsamit, et leevendada tema valu, ehk ta paraneb.”
9 „Me püüdsime Babüloni ravida, aga ta ei parane.
Jätke ta ja mingem igaüks oma maale.+
Kohtumõistmine tema üle ulatub taevani,
see on tõusnud pilvedeni.+
10 Jehoova on seadnud meile õigluse jalule.+
Tulge, jutustagem Siionis, mida meie Jumal Jehoova on teinud.”+
11 „Teritage nooled,+ haarake kilbid*!
Jehoova on äratanud meedlaste kuningate vaimu,+
sest ta kavatseb Babüloni hävitada.
See on Jehoova kättemaks, kättemaks tema templi eest.
12 Pange püsti kogunemistähis,+ et minna Babüloni müüride vastu.
Tugevdage valvet! Pange välja vahimehed!
Paigutage varitsejad!
Jehoova on mõelnud välja plaani,
ta teeb teoks, mis ta on tõotanud Babüloni elanike kohta.”+
13 „Oh, naine, kes elad suurte vete ääres+
ja kel on palju vara,+
sinu lõpp on saabunud, sinu kasuahnus on jõudnud viimse piirini.+
14 Vägede Jehoova on vandunud iseenda juures:
„Ma täidan sind inimestega, keda on sama palju kui rohutirtse,
nad hõiskavad sinu pärast võidukalt.”+
16 Kui ta laseb kõlada oma häält,
siis taevaveed möllavad
ja ta tõstab pilved maa äärtest.
Ta paneb vihmaga välgud sähvima*,
toob välja oma aitadest tuule.+
17 Kõik inimesed käituvad arutult, neil pole tarkust.
Iga kullassepp jääb nikerdatud kuju pärast häbisse,+
sest tema valatud kujud on pettus,
neis pole eluvaimu.+
18 Need on tühisus,+ need on naeruväärsus.
Kui tuleb nende aruandmise päev, nad hukkuvad.
19 Aga Jaakobi pärandiosa, tema Jumal, ei ole nende sarnane,
sest tema on kõige looja
ja oma omandi sau.+
Tema nimi on Vägede Jehoova.”+
20 „Sina oled mulle sõjanui, lahingurelv,
sinuga ma purustan rahvad.
Sinuga ma hävitan kuningriigid.
21 Sinuga ma purustan hobuse ja ratsaniku,
sõjavankri ja selles sõitja.
22 Sinuga ma purustan mehe ja naise,
eaka mehe ja poisi,
noore mehe ja naise.
23 Sinuga ma purustan karjase ja tema karja,
põllumehe ja paarisrakendi,
maavalitsejad ja asevalitsejad.
24 Ma tasun Babülonile ja kõigile Kaldea elanikele
nende kurjuse eest, mis nad on teinud Siionis teie silme all,”+ lausub Jehoova.
25 „Ma olen sinu vastu,+ oh, hukatuslik mägi,” lausub Jehoova,
„kes sa hävitasid kogu maa.+
Ma tõstan sinu vastu oma käe, veeretan su kaljudelt alla
ja teen sinust põlenud mäe.”
26 „Sinust ei võeta nurgakivi ega kivi alusmüüri jaoks,
sa jääd laastatuks igavesti,”+ lausub Jehoova.
27 „Pange maal püsti kogunemistähis!+
Puhuge sarve rahvaste seas!
Valmistage rahvad ette sõjaks tema vastu!
Kutsuge ta kallale Ararati,+ Minni ja Askenase+ kuningriik!
Määrake värbamisülem!
Tulgu ta vastu hobused nagu rohutirtsuvastsed.
28 Valmistage rahvad ette sõjaks tema vastu,
Meedia+ kuningad, võimukandjad ja kõik asevalitsejad,
kogu nende valduses olev maa.
29 Maa väriseb ja rappub,
sest Jehoova viib täide oma mõtted Babüloni kohta —
muuta see maa kohutavaks vaatepildiks, elaniketa paigaks.+
30 Babüloni sõjamehed on lakanud sõdimast.
Nad istuvad kindlustes,
nende jõud on kadunud.+
Nad on otsekui naised.+
Tema kodud on leekides,
riivid murtud.+
31 Kuller jookseb vastu kullerile,
käskjalg käskjalale,
et teatada Babüloni kuningale, et ta linn on igast küljest vallutatud,+
33 Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal:
„Babüloni tütar on nagu viljapeksuplats.
On aeg ta kõvaks tampida.
Õige pea tuleb tema lõikusaeg.”
34 „Babüloni kuningas Nebukadnetsar on mind alla neelanud.+
Ta on mind segadusse ajanud,
teinud minust tühja nõu.
Ta on mu alla neelanud nagu suur madu,+
täitnud oma kõhu kõige heaga, mis mul oli.
Ta on mu minema uhtunud.
35 „Tulgu Babüloni peale vägivald, mida ta on tarvitanud minu ja mu keha kallal!” ütleb Siioni elanik.+
„Tulgu mu veri Kaldea elanike peale!” lausub Jeruusalemm.”
36 Seepärast ütleb Jehoova nii:
„Ma ajan su kohtuasja+
ja maksan su eest kätte.+
Ma kuivatan ära tema mere ja teen kuivaks tema kaevud.+
37 Babülonist saab kivihunnik,+
šaakalite pesapaik,+
kohutav vaatepilt ja vilistamise põhjus,
keegi ei ela seal.+
38 Nad möirgavad üheskoos nagu noored lõvid.
Nad urisevad nagu lõvikutsikad.”
39 „Kui neil tekib himu, siis ma korraldan neile pidusöögi ja joodan nad purju,
et nad võiksid juubeldada.+
Siis vajuvad nad igavesse unne,
millest nad enam ei ärka,”+ lausub Jehoova.
40 „Ma viin nad tapale nagu lambad,
nagu jäärad ühes sikkudega.”
41 „Kuis küll on Seesak* vallutatud,+
kuis küll alistatud linn, mida ülistasid kõik rahvad!+
Kuis küll on Babülon saanud rahvaste seas kohutavaks vaatepildiks!
42 Meri on tõusnud üle Babüloni,
rohked lained katavad ta.
43 Tema linnadest on saanud kohutav vaatepilt, põuane maa ja kõrb,
maa, kus keegi ei ela ja kust ükski inimene läbi ei käi.+
44 Ma karistan Beeli+ Babülonis,
kisun ta suust välja kõik, mis ta on alla neelanud.+
Rahvad ei voola enam ta juurde,
Babüloni müürid langevad.+
46 Ärgu muutugu teie süda araks maal kostva sõnumi pärast.
Ühel aastal sõnum tulebki,
järgmisel aastal veel teine sõnum,
et maal lokkab vägivald ning valitseja on valitseja vastu.
47 Tulevad päevad,
kui ma võtan ette Babüloni nikerdatud kujud.
Kogu tema maa jääb häbisse,
kõik tema mahalöödud langevad tema keskel.+
48 Babüloni pärast hõiskavad võidurõõmsalt
taevas ja maa ning kõik, mis neis on,+
sest põhja poolt tulevad tema kallale hävitajad,”+ lausub Jehoova.
49 „Babüloni käe läbi ei langenud üksnes Iisraeli surmasaanud,+
Babülonis langesid ka kogu maa mahalöödud.
50 Teie, mõõga eest pääsenud, minge edasi, ärge peatuge.+
Kaugel olles pidage meeles Jehoovat,
olgu Jeruusalemm teil südames.”+
51 „Me oleme häbistatud, me oleme kuulnud solvanguid.
Alandus katab meie nägu,
sest võõrad on tulnud Jehoova koja pühade paikade kallale.”+
52 „Seepärast tulevad päevad,
kui ma võtan ette tema nikerdatud kujud
ja kogu tema maal ägavad haavatud,” lausub Jehoova.+
53 „Isegi kui Babülon tõuseks taevasse,+
isegi kui ta kindlustaks oma kõrguvaid kindlusi,
saadan mina ta kallale hävitajad,”+ lausub Jehoova.
55 sest Jehoova hävitab Babüloni,
vaigistab tema kõva kära.
Nende lained möirgavad nagu suured veed,
on kuulda nende hääle kõma.
56 Babüloni kallale tuleb hävitaja,+
tema sõjamehed vangistatakse,+
nende vibud purustatakse,
sest Jehoova on kättemaksu Jumal.+
Ta tasub kindlasti!+
57 Ma joodan purju tema võimukandjad ja targad,+
tema valitsejad, asevalitsejad ja sõjamehed.
Nad vajuvad igavesse unne,
millest nad enam ei ärka,”+ lausub kuningas, kelle nimi on Vägede Jehoova.
58 Nii ütleb vägede Jehoova:
„Kuigi Babüloni müürid on paksud, lammutatakse need maha,+
kuigi tema väravad on kõrged, süüdatakse need põlema.
Rahvad rügavad asjata,
rahvahõimude vaev läheb üksnes tuleroaks.”+
59 Prohvet Jeremija andis Serajale, Mahseja poja Neerija+ pojale, ühe ülesande, kui see läks koos Juuda kuninga Sidkijaga tema neljandal valitsusaastal Babüloni. Seraja oli varustusülem. 60 Jeremija pani ühte raamatusse kirja kogu selle õnnetuse, mis pidi Babüloni tabama, kõik Babüloni kohta kirjutatud sõnad. 61 Jeremija ütles Serajale: „Kui sa jõuad Babüloni ja näed seda oma silmaga, siis loe kõik need sõnad ette. 62 Siis ütle: „Oo, Jehoova, sina oled öelnud, et see paik hävitatakse, nii et siia ei jää ühtegi elanikku, ei inimest ega looma, ja et see jääb laastatuks igavesti.”+ 63 Kui sa oled selle raamatu ette lugenud, siis seo selle külge kivi ja viska see Eufrati jõkke. 64 Seejärel ütle: „Nii vajub põhja Babülon ega tõuse enam kunagi+ õnnetuse pärast, mis ma tema peale toon. Nad ainult väsitavad end.””+
Siin lõppevad Jeremija sõnad.