Nutulaulud
א [alef]
2 Kuis küll Jehoova on katnud oma vihapilvega Siioni tütre!
Ta on heitnud Iisraeli ilu taevast maa peale.+
Oma vihapäeval ei mõelnud ta oma jalajärile.+
ב [bet]
2 Jehoova on halastuseta neelanud kõik Jaakobi elupaigad.
Oma raevus on ta maha kiskunud Juuda tütre kindlused.+
Ta on paisanud kuningriigi ja selle peamehed häbistatult maha.+
ג [gimel]
3 Tulises vihas raius ta maha kõik Iisraeli sarved*,
tõmbas oma parema käe vaenlase lähenedes tagasi.+
Ta põles Jaakobis kui tuli, mis neelab kõik enda ümber.+
ד [dalet]
4 Ta on vinnastanud vibu kui vaenlane, ta parem käsi on valmis kui vastasel,+
ta tappis kõik, kes olid meile kallid.+
Siioni tütre telki valas ta oma raevu nagu tuld.+
ה [he]
5 Jehoovast on saanud otsekui vaenlane,+
ta on neelanud alla Iisraeli,
neelanud kõik tema tornid,
hävitanud kõik tema kindlused.
Juuda tütre on ta pannud leinama ja halama.
ו [vav]
6 Ta rüüstab oma lehtmaja+ nagu aiaonni.
Pühapidamisele on ta teinud lõpu.+
Jehoova on lasknud unustada Siionis pühad ja hingamispäevad,
täis tulist meelepaha, põlgab ta kuningat ja preestrit.+
ז [zajin]
7 Jehoova on tõuganud ära oma altari,
ta on hüljanud oma pühamu.+
Ta on andnud kindlustornide müürid vaenlaste kätte.+
Jehoova kojast kostab nende hääl+ nagu pühadehüüd.
ח [het]
8 Jehoova otsustas hävitada Siioni tütre müüri.+
Ta tõmbas laiali mõõdunööri.+
Ta ei hoidnud kätt tagasi hävingut toomast.
Kaitsevalli ja müüri on ta pannud leinama,
need on kaotanud oma vägevuse.
ט [tet]
9 Väravad on vajunud maasse.+
Riivid on ta hävitanud ja murdnud.
Kuningas ja peamehed on rahvaste seas.+
Seadust ei ole, prohvetidki ei saa Jehoovalt nägemusi.+
י [jod]
10 Siioni tütre vanemad istuvad vaikides maas.+
Nad raputavad mulda pähe ja kannavad kotiriiet.+
Jeruusalemma tütred on langetanud pea maani.
כ [kaf]
11 Mu silmad on pisaraist kurnatud,+
mu sisemus käärib.
Mu maks on valatud maa peale mu rahva tütre* langemise pärast,+
sest linnaväljakutel nõrkevad lapsed ja imikud.+
ל [lamed]
12 Nad küsivad oma emalt: „Kus on vili ja vein?”,+
kui kukuvad linnaväljakuil kokku nagu haavatud,
heidavad hinge ema käte vahel.
מ [mem]
13 Mida saaksin tuua tunnistuseks?
Millega võiksin sind võrrelda, Jeruusalemma tütar?
Millega sind kõrvutada sinu lohutuseks, Siioni neitsilik tütar?
נ [nun]
14 Su prohvetid on jutustanud sulle valesid ja kasutuid nägemusi,+
su süüd nad ei paljastanud, kuigi see oleks päästnud sind vangipõlvest,+
vaid nad jutustasid sulle valesid ja eksitavaid nägemusi.+
ס [samekh]
15 Kõik teekäijad, kes sinust mööduvad, löövad põlgusega käsi kokku.+
Nad vilistavad hämmastunult+ ja vangutavad pead Jeruusalemma tütre pärast, sõnades:
„Kas see on linn, mille kohta öeldi: „See on täiuslikult ilus, kogu maa rõõm”?”+
פ [pe]
16 Kõik su vaenlased ajavad suu ammuli, et sind pilgata.
Nad vilistavad ja kiristavad hambaid, öeldes: „Me oleme ta alla neelanud.+
See on päev, mida ootasime!+ See on käes, me oleme selle ära näinud!”+
ע [ajin]
17 Jehoova on teinud, mida oli kavatsenud,+ ta on viinud täide oma sõnad,+
mida oli rääkinud juba ammu.+
Ta on halastuseta hävitanud,+
lasknud vaenlasel su üle võidurõõmutseda, tõstnud kõrgele su vastaste sarve.
צ [tsade]
18 Rahva süda kisendab Jehoova poole, oh, Siioni tütre müür!
Voolaku pisarad jõena päeval ja ööl!
Ära luba endale puhkust, su silmad ärgu leidku rahu!
ק [kof]
19 Tõuse, halise öösiti, kui algab vahikord.
Vala oma süda veena Jehoova palge ette.
Tõsta tema poole käed oma laste elu pärast,
sest nad nõrkevad näljast igal tänavanurgal.+
ר [reš]
20 Jehoova, vaata teda, keda sa oled nii karmilt kohelnud.
Kas peavad naised sööma oma ihuvilja, tervena sündinud lapsi?+
Kas tohib Jehoova pühamus tappa preestrit ja prohvetit?+
ש [šin]
21 Poiss ja vana mees lamavad surnult keset tänavat.+
Mu neiud ja noormehed on langenud mõõga läbi.+
Sa oled tapnud oma vihapäeval, surmanud halastuseta.+
ת [tav]