Nutulaulud
א [alef]
4 Kuis küll on tuhmunud hiilgav kuld, puhas kuld!+
Kuis küll on pühad kivid+ laiali pillutatult tänavanurkadel!+
ב [bet]
2 Kuis küll Siioni kallid pojad, kes olid sama hinnalised kui puhas kuld,
on saanud pottsepa kätetöö,
savianumate sarnaseks!
ג [gimel]
3 Šaakalidki ulatavad oma poegadele nisa, et neid imetada,
kuid mu rahva tütar on muutunud julmaks+ kui jaanalind kõrbes.+
ד [dalet]
ה [he]
5 Kes sõid hõrgutisi, lamavad näljastena tänavail.+
Kes kasvasid üles purpurrüüs,+ embavad tuhahunnikuid.
ו [vav]
6 Mu rahva tütre karistus on rängem karistusest, mille sai oma patu eest Soodom.*+
See linn paisati hetkega ümber, ilma et ükski käsi oleks aidanud.+
ז [zajin]
7 Siioni nasiirid+ olid lumest puhtamad, piimast valgemad,
nad olid korallidest punasemad, läikisid nagu safiirid.
ח [het]
8 Nüüd on nad mustemad kui nõgi,
neid ei tunta ära tänavail.
Nende nahk luudel on kortsunud,+ see on nagu kuivanud puu.
ט [tet]
9 Neil, kes tapeti mõõgaga, läks paremini kui neil, keda võttis nälg,+
kes hääbusid toidu puudusel, otsekui oleks nad läbi torgatud.
י [jod]
10 Kaastundlike naiste käed keetsid omaenda lapsi,+
neist sai leinaleib mu rahva tütre langemise ajal.+
כ [kaf]
11 Jehoova on päästnud valla oma raevu,
valanud välja oma tulise viha.+
Ta süütab Siionis tule, mis sööb selle alusmüürid.+
ל [lamed]
12 Ükski maa kuningas ega elanik ei uskunud,
et vastane ja vaenlane sisenevad Jeruusalemma väravast.+
מ [mem]
13 See juhtus ta prohvetite pattude, preestrite süü pärast,+
nende pärast, kes valasid tema keskel õigete verd.+
נ [nun]
14 Nad uitavad tänavail nagu pimedad,+
nad on rüvetunud verega,+
keegi ei või puudutada nende riideid.
ס [samekh]
15 „Eest ära! Ebapuhas!” hüütakse neile. „Eest ära! Eest ära! Ärge puudutage meid!”
Nad on peavarjuta ja uitavad ringi.
Rahvaste keskel räägitakse: „Nad ei või meie juurde jääda.+
פ [pe]
16 Jehoova ise pillutas nad laiali.+
Ta ei vaata nende poole enam lahkelt.
ע [ajin]
17 Meie silmad kustuvad, ootavad asjatult abi.+
Me ootasime lootusrikkalt abi rahvalt, kes meid ei päästnud.+
צ [tsade]
18 Vaenlane on jahtinud meid igal sammul,+ me ei saa käia oma väljakuil.
Meie lõpp on ligi jõudnud, meie päevad täis saanud, meie ots on käes.
ק [kof]
19 Meie jälitajad olid kiiremad kotkaist taeva all.+
Mägedel ajasid nad meid taga, varitsesid kõrbes.
ר [reš]
20 Meie eluõhk, Jehoova võitu,+ on püütud kinni nende suurde auku,+
tema, kelle kohta me ütlesime: „Tema varjus me elame keset rahvaid.”
ש [sin]
21 Juubelda rõõmust, Edomi tütar,+ kes elad Uutsimaal!
Ka sinuni jõuab see karikas,+ sa jääd purju ja näitad oma alastust.+
ת [tav]