Hesekiel
1 Kolmekümnendal aastal* neljanda kuu viiendal päeval, kui ma olin pagendatud rahva seas+ Kebari jõe ääres,+ avanes taevas ja ma nägin Jumala nägemusi. 2 Selle kuu viiendal päeval kuningas Joojakini+ viiendal pagendusaastal 3 tuli preester Buusi pojale Hesekielile* kaldealaste+ maal Kebari jõe ääres Jehoovalt sõnum. Seal tuli ta peale Jehoova käsi.+
4 Ma nägin põhja poolt tulemas marutuult+ ning hiiglasuurt pilve ja sähvivat tuld*,+ mille ümber oli ere valgus. Tule keskelt paistis midagi, mis oli nagu kulla ja hõbeda sulam.+ 5 Keset tuld oli neli elusolendit,+ kes sarnanesid inimestega. 6 Igaühel neist oli neli nägu ja neli tiiba.+ 7 Nende jalad olid sirged ja neil olid sõrad nagu vasika sõrad ning nende jalad hiilgasid nagu läikimalöödud vask.+ 8 Nende tiibade all, kõigil neljal küljel, olid inimese käed. Igaühel neist neljast olid näod ja tiivad. 9 Nende tiivad puutusid omavahel kokku. Liikudes nad ei pöördunud, igaüks läks otse edasi.+
10 Nende näod olid niisugused: kõigil neljal olendil oli ees inimese nägu, paremal küljel lõvi+ nägu, vasakul pulli+ nägu ja taga kotka+ nägu.+ 11 Sellised olid nende näod. Nende tiivad olid sirutatud ülespoole. Igaühel oli kaks tiiba, mis puutusid kokku, ja kaks, mis katsid nende keha.+
12 Igaüks neist läks otse edasi, kuhu tahes vaim neid juhtis.+ Liikudes nad ei pöördunud. 13 Need olendid sarnanesid hõõguvate sütega ja nende vahel liikusid edasi-tagasi otsekui eredalt põlevad tõrvikud, millest sähvis välku.+ 14 Nende olendite edasi-tagasi liikumine oli nagu välgu sähvimine.
15 Ma vaatasin neid olendeid ja nägin iga neljanäolise olendi kõrval ratast, mis puudutas maad.+ 16 Rattad helkisid otsekui krüsoliit ja kõik neli ratast olid ühesugused. Paistis, nagu oleks ratas olnud ratta sees*. 17 Kui nad liikusid, said nad minna ilma pöördumata igas neljas suunas. 18 Rattad olid hämmastavalt kõrged ja kõigi nelja väliskülg oli ümberringi täis silmi.+ 19 Alati, kui olendid liikusid, liikusid rattad koos nendega, ja kui olendid tõusid maast üles, tõusid ka rattad üles.+ 20 Nad läksid sinna, kuhu vaim neid juhtis, kuhu tahes vaim läks. Rattad tõusid üles koos olenditega, sest olendites tegutsev vaim oli ka rattais. 21 Kui olendid liikusid, liikusid ka rattad, ja kui olendid seisid, seisid ka rattad. Kui olendid tõusid maast üles, tõusid rattad koos nendega, sest olendites tegutsev vaim oli ka rattais.
22 Olendite pea kohal laius mingi pind. See oli nagu sädelev jää, mis äratas aukartust, ja see laotus üle nende pea.+ 23 Selle all olid nende tiivad sirgelt* üksteise poole. Igaühel oli kaks tiiba, et katta end ühelt poolt, ja kaks tiiba, et katta end teiselt poolt. 24 Ma kuulsin nende tiibade vihinat, mis oli nagu vetevoogude müha, nagu Kõikvõimsa hääl.+ Kui nad liikusid, oli see otsekui sõjaväe kära. Peatudes nad langetasid oma tiivad.
25 Nende pea kohal laiuvalt pinnalt kostis hääl. (Peatudes nad langetasid oma tiivad.) 26 Nende pea kohal laiuval pinnal oli midagi, mis sarnanes safiirikiviga+ ja meenutas trooni.+ Ülal troonil istus keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane.+ 27 Ma nägin seal, kus paistis olevat tema vöökoht, ja sellest ülalpool midagi, mis helkis nagu kulla ja hõbeda sulam+ ja oli nagu tuli. Tema vöökohast allpool nägin ma midagi tulesarnast.+ Kõikjal tema ümber oli sära 28 otsekui vikerkaare+ sära vihmasel päeval pilvedes. Selline oli teda ümbritsev valgussära. See oli otsekui Jehoova auhiilgus.+ Kui ma seda nägin, langesin ma silmili maha ning kuulsin kedagi kõnelemas.