Hoosea
7 „Iga kord, kui ma püüan Iisraeli tervendada,
paljastub Efraimi patt+
ja Samaaria kurjus.+
Nad teevad pettust,+
vargad murravad sisse ja röövjõugud ründavad väljas.+
2 Aga nad ei mõtle oma südames, et ma pean meeles kogu nende kurjust.+
Nüüd on nende teod nad sisse piiranud,
need on otse mu palge ees.
3 Oma kurjusega rõõmustavad nad kuningat
ja oma pettusega peamehi.
4 Nad kõik on abielurikkujad,
kes põlevad nagu ahi, mille pagar on küdema pannud,
mille tule ta jätab taina sõtkumisest kuni kerkimiseni kohendamata.
5 Meie kuninga pidupäeval jäävad peamehed haigeks,
nad on veinist raevunud.+
Kuningas on mestis pilkajatega.
7 Nad kõik on kuumad nagu ahi,
nad neelavad oma valitsejad*.
Kõik nende kuningad on langenud,+
keegi neist ei hüüa minu poole.+
8 Efraim seguneb rahvastega.+
Efraim on kui ümmargune kook, mis on jäetud ümber pööramata.
9 Võõrad on neelanud tema jõu,+ aga ta ei teagi seda.
Ta hallid juuksed on muutunud valgeks, aga ta ei märkagi seda.
10 Iisraeli kõrkus tunnistab ta enda vastu,+
aga sellest hoolimata pole ta pöördunud tagasi oma Jumala Jehoova juurde+
ega ole teda otsinud.
12 Kuhu nad ka ei läheks, heidan ma nende üle oma võrgu.
Ma toon nad alla nagu taeva linnud.
Ma karistan neid, nagu ma nende kogudust olen hoiatanud.+
13 Häda neile, sest nad on minu juurest põgenenud!
Kadu neile, sest nad on minu vastu patustanud!
Ma olin valmis nad vabaks ostma, kuid nemad rääkisid minu kohta valet.+
14 Oma südames ei hüüdnud nad mind appi,+
kuigi oma voodis nad halasid.
Nad lõiguvad end vilja ja värske veini pärast,
nad pöörduvad minu vastu.
15 Ehkki ma manitsesin neid ja tegin tugevaks nende käsivarred,
sepitsevad nemad minu vastu kurja.