Sakarja

2 Ma vaatasin üles ja nägin üht meest, kel oli käes mõõdunöör.+ 2 Ma küsisin: „Kuhu sa lähed?”

Ta vastas: „Jeruusalemma mõõtma, et teada saada, kui lai ja pikk see on.”+

3 Ingel, kes minuga rääkis, läks minu juurest ära ja üks teine ingel tuli temale vastu 4 ning lausus talle: „Jookse sinna ja ütle sellele noorele mehele: „Jeruusalemm asustatakse+ nagu avatud, müürideta küla, seal hakkab elama palju inimesi ja kariloomi.+ 5 Mina saan tulest müüriks tema ümber,+ lausub Jehoova, ja minu auhiilgus tuleb tema keskele.””+

6 „Tulge, põgenege põhjamaalt!”+ hüüab Jehoova.

„Sest ma olen ajanud teid laiali nelja taevatuule poole,”+ lausub Jehoova.

7 „Tule, Siion! Põgene, sina, kes elad koos Babüloni tütrega!+ 8 Sest nii ütleb vägede Jehoova, tema, kes pärast seda, kui teda oli austatud, saatis mind teid laastanud rahvaste juurde:+ „Kes puudutab teid, puudutab minu silmatera.+ 9 Ma viibutan nende poole rusikat ja nad saavad omaenda orjadele saagiks.”+ Siis te mõistate, et mind on läkitanud vägede Jehoova.

10 „Hõiska, Siioni tütar,+ sest ma tulen+ ja elan sinu keskel,”+ lausub Jehoova. 11 „Sel päeval liituvad Jehoovaga paljud rahvad+ ja nad saavad minu rahvaks, ning ma elan sinu keskel.”” Siis sa tõded, et vägede Jehoova on mind läkitanud sinu juurde. 12 Jehoova võtab endale Juuda kui enda omandi pühal pinnal ja valib taas Jeruusalemma.+ 13 Vaikige, kõik inimesed, Jehoova ees, sest ta on tõusnud oma pühast eluasemest ja asub tegutsema.