5. Moosese
20 Kui te lähete oma vaenlaste vastu sõtta ja näete, et neil on rohkem hobuseid, sõjavankreid ja sõjamehi kui teil, siis ärge kartke neid, sest teie Jumal Jehoova, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, on teiega.+ 2 Kui te olete lahingusse minemas, siis pöördugu preester rahva poole+ 3 ja öelgu: „Kuula, Iisrael! Te lähete nüüd sõdima oma vaenlastega. Olge siis julged! Ärge kartke, ärge tundke hirmu ja ärge värisege nende ees, 4 sest teie Jumal Jehoova käib koos teiega, et võidelda teie eest teie vaenlaste vastu ja teid päästa.”+
5 Ka ülemad rääkigu rahvaga ja öelgu: „Mees, kes on ehitanud uue maja, ent pole sinna veel elama asunud,* pöördugu tagasi koju, sest ta võib lahingus surma saada ja siis asub keegi teine sinna elama. 6 Mees, kes on istutanud viinamäe, kuid pole veel saanud sellelt saaki, pöördugu tagasi koju, sest ta võib lahingus surma saada ja siis saab selle saak kellelegi teisele. 7 Mees, kes on naisega kihlatud, kuid pole temaga veel abiellunud, pöördugu tagasi koju,+ sest ta võib lahingus surma saada ja siis abiellub selle naisega keegi teine.” 8 Samuti öelgu ülemad rahvale: „Mees, kes kardab ja tunneb hirmu,+ pöördugu tagasi koju, et ta ei teeks ka oma vendade südant araks.”+ 9 Kui ülemad on rahvale kõnelemise lõpetanud, siis määraku nad väepealikud rahvast juhtima.
10 Kui te jõuate mõne linna juurde, et selle vastu sõdida, siis esitage sellele rahutingimused.+ 11 Kui linn nõustub esitatud tingimustega ja avab teile väravad, siis pange kõik selle elanikud töökohustuse alla ja nad teenigu teid.+ 12 Aga kui see linn keeldub teiega rahu sõlmimast ja valmistub teie vastu sõdima, siis piirake seda, 13 ning teie Jumal Jehoova annab selle teie kätte ja te peate seal kõik mehed mõõgaga maha lööma. 14 Kuid naised, lapsed ja kariloomad ning kõik, mis seal linnas on, kogu sõjasaagi, võite endale võtta.+ Sööge seda saaki, mis te olete võtnud oma vaenlastelt, kelle teie Jumal Jehoova on teie kätte andnud.+
15 Tehke nõnda kõigi linnadega, mis asuvad teist väga kaugel ega ole teie ümberkaudsete rahvaste linnad. 16 Aga nendes linnades, mis teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, ei tohi te ühtegi hingelist ellu jätta.+ 17 Hävitage nad täielikult, nii hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased kui ka jebuuslased,+ nagu teie Jumal Jehoova on teid käskinud, 18 et nad ei õpetaks teile kõiki neid jäledusi, mis nad on teinud oma jumalaid teenides, ja et te ei hakkaks patustama oma Jumala Jehoova vastu.+
19 Kui te piirate mõnd linna, et see vallutada, ja olete pikalt selle vastu sõdinud, siis ärge hävitage kirvega selle puid, sest neist te võite süüa. Ärge raiuge neid maha.+ Kas siis puud väljal on inimesed, et peaksite neid piirama? 20 Te võite võtta maha vaid need puud, mille kohta te teate, et need ei kanna söödavat vilja. Need te võite maha raiuda ja ehitada neist piiramisrajatisi võitluseks teiega sõdiva linna vastu, kuni see langeb.