1. Saamueli

21 Taavet jõudis preester Ahimeleki juurde Noobi.+ Kui Ahimelek nägi Taavetit, küsis ta hirmunult: „Miks sa oled üksi ja kedagi pole sinuga?”+ 2 Taavet vastas preester Ahimelekile: „Kuningas andis mulle ühe ülesande, kuid ta ütles mulle: „Keegi ei tohi midagi teada sellest ülesandest, mille pärast ma sind läkitan, ja nendest juhenditest, mis ma sulle olen andnud!” Ma olen leppinud oma meestega kokku, et me kohtume ühes paigas. 3 Anna mulle nüüd viis leiba, kui sul on, või midagi muud, mis sul on.” 4 Kuid preester vastas Taavetile: „Mul pole tavalist leiba, on ainult pühitsetud leivad.+ Ma annan need vaid sel juhul, kui su mehed on naistest hoidunud.”+ 5 Taavet ütles preestrile: „Me oleme hoidunud naistest nagu varemgi, kui käisime sõjaretkedel.+ Kui meeste ihud olid pühad juba tavalistel retkedel, siis seda enam nüüd!” 6 Seepeale andis preester talle pühitsetud leivad,+ sest tal polnud muud kui ainult vaateleivad, mis olid Jehoova eest ära võetud päeval, mil pandi asemele värsked leivad.

7 Sel päeval oli seal kinnipeetuna Jehoova ees üks Sauli sulane, edomlane+ Doeg,+ Sauli karjaste ülem.

8 Taavet küsis Ahimelekilt: „Kas sul on siin mõnd oda või mõõka? Ma ei võtnud oma mõõka ega muid relvi kaasa, sest kuninga ülesanne oli kiireloomuline.” 9 Preester vastas: „Siin on selle vilisti Koljati mõõk,+ kelle sa Eela orus+ maha lõid. See on siin õlarüü+ taga, riidesse mässitud. Kui sa tahad, siis võta see endale, sest ühtegi teist siin ei ole.” Taavet ütles: „Teist sellesarnast pole! Anna see mulle!”

12 Need sõnad tegid Taaveti südame rahutuks ja ta hakkas Gati kuningat Aakist väga kartma.+ 13 Ta käitus nende ees kui poolearuline+ ning mängis hullumeelset: tegi väravate peale märke ja lasi ilal habemesse voolata. 14 Siis ütles Aakis oma teenritele: „See mees on ju hull! Miks te tõite ta minu juurde? 15 Kas mul on veel vähe hullumeelseid, et tõite ka selle siia janditama? Kas sellist peaks minu kotta lastama?”