18 Aga Juuda kuningale, kes läkitas teid Jehoovat küsitama, öelge: „Nende sõnade kohta, mis sa kuulsid, lausub Iisraeli Jumal Jehoova: 19 „Kuna su süda pehmenes ja sa alandusid Jehoova ees,+ kui kuulsid, mida ma ütlesin selle paiga ja elanike kohta — et need saavad kohutavaks vaatepildiks ja needesõnaks —, ning kuna sa käristasid oma riided lõhki+ ja nutsid minu ees, siis võtan ma sind kuulda,” lausub Jehoova.

13 Ta muudkui palus Jumalat ning tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist, lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu.+ Siis Manasse mõistis, et Jehoova on tõeline Jumal.+

22 Ent isa ütles oma orjadele: „Tooge kähku kõige parem rüü, pange see talle selga, pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga! 23 Tapke nuumvasikas ning sööme ja peame pidu! 24 Mu poeg oli surnud, kuid on saanud jälle elavaks,+ ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud!” Ja nad hakkasid pidutsema.

13 Aga maksukoguja seisis eemal ega tahtnud silmigi taeva poole tõsta, vaid tagus endale vastu rinda ja ütles: „Oh, Jumal, ole mulle patusele armuline!”+ 14 Ma ütlen teile: see mees läks alla oma koju õigemana kui see variser.+ Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.”+