8 Kes tõkestas ustega mere,+

kui see emaüsast välja paiskus,

 9 kui ma riietasin selle pilvedega,

mähkisin pilkasesse pimedusse,

10 kui ma kehtestasin sellele piiri,

seadsin ette riivid ja uksed+

11 ning ütlesin: „Siiani võid sa tulla, aga mitte kaugemale,

siin vaibugu su uhked lained!”?+

 7 Tema kogub mereveed otsekui tammi taha,+

paneb vetevood aitadesse.

 6 Sa katsid selle sügavate vetega kui riidega.+

Veed laotusid üle mägede.

 7 Veed põgenesid sinu noomimise peale,+

pagesid õudusest su kõuemüra kuuldes,

 8 mäed tõusid+ ja orud vajusid

paika, mis sa olid neile rajanud.

 9 Sa seadsid piiri, mida veed ei või ületada,+

et nad ei kataks enam iial maad.

22 Kas te ei karda mind, küsib Jehoova.

Kas te ei värise mu ees?

Mina olen pannud liiva merele piiriks,

püsivaks ja ületamatuks seaduseks.

Lained pekslevad, kuid ei saa võimust,

möllavad, kuid ei pääse üle piiri.+