11 Aga kui ma mõtlesin kõigele, mida mu käed olid teinud, ja kogu sellele kõvale tööle, millega olin end vaevanud,+ siis mõistsin, et see kõik on tühisus, tuule tagaajamine.+ Millelgi päikese all pole tõelist väärtust.*+
18 Ma vihkasin kõike seda, mille kallal olin päikese all nii kõvasti vaeva näinud,+ sest ma mõistsin, et pean selle jätma inimesele, kes tuleb pärast mind.+
26 Jumal annab inimesele, kes talle meeldib, tarkust, teadmisi ja rõõmu,+ kuid patuse paneb ta koguma ja korjama vaid selleks, et anda see siis inimesele, kes talle meeldib.+ Seegi on tühisus, tuule tagaajamine.