2 Seepeale läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme samal ajal ei tee sinuga sedasama, mis sündis nendega!”

4 Siis läks ta päevateekonna kaugusele kõrbesse ja istus seal ühe põõsa alla. Ta palus, et võiks surra, öeldes: „Mulle aitab! Jehoova, võta mult elu,+ sest ma pole parem kui mu esiisad.”