2 „Ma magan, kuid mu süda on ärkvel.+

Ma kuulen kallima koputust.

„Ava mulle, mu õeke, mu arm,

mu tuvike, mu süütuke!

Mu pea on kastest märg,

juuksekiharad täis ööpiisku.”+

28 Moabi elanikud, jätke maha linnad ja elage kaljurüngastel,

olge kui tuvid, kes pesitsevad kaljuseina õõnsustes.”