31 Ma kuulen otsekui valudes naise häält,

nagu tuhudes vaevleva esmasünnitaja ahastust,

õhku ahmiva Siioni tütre häält.

Ta tõstab käed+ ja hüüab:

„Häda mulle! Ma olen tapjatest väsinud!”

 8 Seepärast ma halan ja ulun,+

käin paljajalu ja poolalasti.+

Mu hala on nagu šaakali ulgumine,

mu lein on kui jaanalinnu kisa.

 9 Sest tema haav on ravimatu.+

See ulatub Juudani,+

nuhtlus on jõudnud mu rahva väravasse, Jeruusalemma.+