Jesaja
57 Õige on hukkunud,
kuid keegi ei hooli sellest.
Ustavad mehed on ära viidud*,+
aga keegi ei märka, et õige on ära viidud
õnnetuse pärast*.
2 Ta leiab rahu.
Oma asemeil* puhkavad need, kes on käinud õiguse teel.
3 „Teie aga tulge siia,
te nõiamoori pojad,
abielurikkuja ja lõbunaise lapsed!
4 Kelle kulul te end lõbustate?
Kelle vastu te avate suu ja kellele näitate keelt?
Eks ole te üleastumise lapsed,
pettuse pojad,+
5 need, kes põlevad kirelõõmas suurte puude vahel,+
iga lopsaka puu all,+
kes tapavad lapsi vadides+
ja kaljulõhedes?
6 Sinu* osaks on vadide siledad kivid.+
Jah, need on su liisuosa.
Ka neile valad sa joogiohvreid ja tood ande.+
Kas peaksin olema selle kõigega rahul?
8 Ukse ja selle postide taha seadsid sa mälestusmärgi*.
Sa hülgasid mu ja võtsid end paljaks,
läksid üles ja tegid oma voodi laiemaks.
Sa sõlmisid nendega lepingu.
Sulle meeldis nendega voodisse heita,+
sa vahtisid mehe sugutit.*
9 Sa laskusid Meleki* juurde õliga
ja rohke lõhnasalviga.
Sa saatsid oma käskjalad kaugele,
madaldusid surmavallani.
10 Sa vaevasid end oma paljudel teedel,
aga sa ei öelnud: „See on lootusetu!”
Sa leidsid endas uut jõudu,
seepärast pole sa loobunud.
11 Keda sa pelgasid ja kartsid,
nii et hakkasid valetama?+
Mina ei tulnud sulle meeldegi,+
sa ei hoolinud millestki.+
Ma ju vaikisin ja eemaldusin*,+
seepärast sa ei kartnud mind.
13 Kui sa hüüad appi,
siis ei päästa sind su paljud ebajumalad.+
Tuul viib nad kõik ära,
kõigest tuuleõhk puhub nad minema.
Kes aga otsib kaitset minu juurest, pärib maa
ja saab endale mu püha mäe.+
14 Siis öeldakse: „Ehitage tee, rajage tee!+
Eemaldage takistused mu rahva teelt!””
15 Nii ütleb tema, kes on kõrge ja ülev,
kes elab igavesti+ ja kelle nimi on püha:+
„Ma elan kõrges ja pühas paigas,+
aga ka rõhutute ja vaimult alandlike juures,
et elustada alandlike vaimu
ja rõhutute südant.+
16 Ma ei süüdista neid igavesti
ega jää alatiseks viha kandma,+
sest muidu nõrkeks minu pärast inimese vaim,+
hingelised, kelle ma olen loonud.
17 Ma vihastusin Iisraeli patustamise pärast, kui ta ajas taga ebaausat kasu.+
Seepärast ma lõin teda, varjasin oma palet ja olin vihane,
kuid tema käis taganejana+ oma südame teel.
19 „Ma toon kiituse nende huultele.
Kestev rahu on nii kaugel- kui ka lähedalolijal+
ja ma tervendan ta,” ütleb Jehoova.
20 „Aga jumalatud on nagu mässav meri, mis ei rahune,
mille veed keerutavad üles adrut ja muda.
21 Jumalatuil ei ole rahu,”+ ütleb mu Jumal.