Jesaja
63 Kes see on, kes tuleb Edomist,+
oma erksavärvilisis* riideis Bosrast,+
kes auväärseis rõivais
võimsalt marsib?
„See olen mina, kes räägin õigust,
kel on külluslikult jõudu päästmiseks.”
2 Miks on su riided punased,
su rõivad nagu surutõrres sõtkujal?+
3 „Ma sõtkusin viinamarju üksinda,
rahvaste seast polnud kedagi mu kõrval.
Ma sõtkusin neid oma vihas,
tallasin neid oma raevus.+
Nende veri pritsis mu rõivastele,
kõik mu riided määrdusid.
4 Mu otsuseks on kättemaksupäev+
ja mu lunastatute aasta on saabunud.
5 Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud,
hämmastusin, et keegi ei pakkunud abi.
Seepärast tõi mulle pääste* mu enda käsivars,+
mind toetas mu enda raev.
7 Ma kõnelen Jehoova truu armastuse tegudest,
Jehoova kiiduväärt tegudest,
kõigest, mis Jehoova on meie heaks teinud,+
tema paljudest heategudest, mis ta on Iisraeli rahvale teinud
oma halastuses ja oma truu armastuse külluses.
9 Kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda.+
Tema isiklik saadik* päästis nad.+
Armastuse ja kaastunde pärast lunastas ta nad,+
ta tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil.+
10 Aga nad mässasid+ ja kurvastasid tema püha vaimu.+
Siis sai ta nende vaenlaseks+
ja võitles nende vastu.+
11 Nad meenutasid ammuseid päevi,
tema teenija Moosese päevi:
„Kus on see, kes tõi nad välja merest+ koos oma rahva karjastega?+
Kus on see, kes pani tema sisse oma püha vaimu,+
12 see, kelle auline käsivars toetas Moosese paremat kätt,+
kes lõhestas nende ees veed,+
et teha endale igikestev nimi,+
13 see, kes juhtis nad läbi vetevoogude*,
nii et nad käisid ega komistanud,
astusid nagu hobune tühermaal?
14 Nagu kariloomad lähevad alla orutasandikule puhkama,
nõnda viis Jehoova vaim nad puhkepaika.”+
Nii juhtisid sa oma rahvast,
15 Vaata alla taevast,
oma pühast ja aulisest* eluasemest.
Kus on su ind ja vägevus,
su sügav kaastunne+ ja halastus?+
Meie eest on need varjatud.
16 Sina oled ju meie isa.+
Isegi kui Aabraham ei tea meid
ja Iisrael ei tunne meid,
oled sina, Jehoova, meie isa.
Ammusest ajast on su nimi Meie Lunastaja.+
17 Miks sa, Jehoova, lased meil eksida* su teedelt?
Miks lased meie südamel paaduda, nii et me sind ei karda?+
Tule tagasi oma teenijate pärast,
sulle kuuluvate suguharude pärast!+
18 Vaid üürikeseks ajaks oli su pühal rahval omand.
Meie vastased tallasid maha su pühamu.+
19 Liiga kaua oleme olnud otsekui need, kelle üle sa pole kunagi valitsenud,
nagu need, keda pole kunagi nimetatud sinu nimega.