VIIES MOOSESE RAAMAT

1 Mooses kõneles kogu Iisraelile kõrbes Jordani piirkonnas, Sufi lähedal asuval kõrbetasandikul, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel. 2 Mööda Seiri mäestikku viivat teed on Hoorebi juurest Kaades-Barneani+ 11 päevateekonda. 3 Niisiis, neljakümnenda aasta+ üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses iisraellastele edasi kõik, mida Jehoova oli tal käskinud neile öelda. 4 See oli pärast seda, kui ta oli alistanud emorlaste kuninga Siihoni,+ kes elas Hesbonis, ja kui ta oli alistanud Edreis Baasani kuninga Oogi,+ kes elas Astarotis.+ 5 Jordani piirkonnas Moabimaal asus Mooses seadust+ selgitama. Ta lausus:

6 „Meie Jumal Jehoova ütles meile Hoorebi mägismaal: „Te olete sel mägismaal juba küllalt kaua olnud.+ 7 Pöörduge ja asuge teele emorlaste+ mägismaale ja kõigi nende naabrite juurde nii Arabas*,+ mägismaal, Sefelas,* Negevis* kui ka rannikualadel.+ Minge kaananlaste maale ja Liibanoni*+ ning kuni suure jõeni, Eufratini.+ 8 Vaadake, see maa on teie ees! Minge ja võtke see oma valdusse, maa, mille kohta Jehoova vandus teie isadele Aabrahamile, Iisakile+ ja Jaakobile,+ et ta annab selle neile ja nende järglastele.”+

9 Ma ütlesin teile tol korral: „Ma ei suuda teid üksinda juhtida ega seda koormat kanda.+ 10 Teie Jumal Jehoova on teinud teid rohkearvuliseks ja teid on nõnda palju kui taevatähti.+ 11 Jehoova, teie esiisade Jumal, tehku teid veel tuhat korda suuremaks+ ja õnnistagu teid, nagu ta on teile tõotanud!+ 12 Aga kuidas ma suudan teid üksinda kanda ja taluda teie tülitsemist? See koorem on mulle liiga raske.+ 13 Valige oma suguharudest tarku, mõistlikke ja kogenud mehi ning ma määran nad teile peameesteks.”+ 14 Te vastasite mulle: „See, mida sa oled käskinud meil teha, on hea.” 15 Nii ma siis võtsin teie suguharude peamehi, tarku ja kogenud mehi, ning panin nad teid juhtima, määrates nad tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikeks ning ülevaatajateks teie suguharudele.+

16 Ma andsin tol korral juhtnöörid teie kohtumõistjatele: „Kui te lahendate tüliküsimust oma vendade vahel, siis mõistke õiglast kohut+ mehe ja tema venna või muulase vahel.+ 17 Te ei tohi kohtumõistmisel olla erapoolikud!+ Kuulake ühtmoodi ära nii väike kui ka suur.+ Te ei tohi karta inimesi,+ sest te mõistate kohut Jumala nimel.+ Aga kui mõni asi on teile liiga raske, siis tooge see minu ette ja ma kuulan selle ära.”+ 18 Tol korral andsin ma teile juhendid kõige selle kohta, mis teil tuleb teha.

19 Siis me lahkusime Hoorebi juurest ning rändasime läbi kogu selle suure ja kardetava kõrbe,+ mida te nägite teekonnal emorlaste mägismaale;+ me tegime, nagu meie Jumal Jehoova meid oli käskinud. Lõpuks me jõudsime Kaades-Barneasse.+ 20 Siis ma ütlesin teile: „Te olete jõudnud emorlaste mägismaale, mille meie Jumal Jehoova meile annab. 21 Teie Jumal Jehoova on andnud selle maa teile. Minge nüüd ja võtke see enda valdusse, nagu teie esiisade Jumal Jehoova on teile öelnud.+ Ärge kartke ja ärge tundke hirmu!”

22 Siis te pöördusite kõik minu poole ja ütlesite: „Saadame välja mehi, et nad uuriksid seda maad ja tooksid meile sõna, millist teed pidi me peaksime minema ja millised linnad meid ees ootavad.”+ 23 See ettepanek tundus mulle hea ja ma valisin teie hulgast 12 meest, igast suguharust ühe.+ 24 Nad asusidki teele ja läksid üles mägismaale+ ning jõudsid Eskoli vadisse ja uurisid seda. 25 Nad võtsid kaasa selle maa vilju ja tõid need meile ning teatasid: „Maa, mille meie Jumal Jehoova meile annab, on hea maa.”+ 26 Aga te keeldusite sinna minemast ja mässasite Jehoova, oma Jumala käsu vastu.+ 27 Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: „Jehoova vihkab meid ja sellepärast tõi ta meid ära Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte ja meid nõnda hävitada. 28 Mis koht see selline on, kuhu me peame minema? Meie vennad on teinud meie südame araks,+ öeldes: „See rahvas on meist vägevam ja pikemat kasvu ning nende linnad on suured ja taevani kindlustatud.+ Me nägime seal ka anaklasi.””+

29 Siis ma ütlesin teile: „Ärge kartke ja ärge tundke nende ees hirmu!+ 30 Teie Jumal Jehoova käib teie ees ja võitleb teie eest,+ nagu ta tegi Egiptuses teie endi silme all.+ 31 Kõrbes te ju nägite, kuidas teie Jumal Jehoova kannab teid nagu mees oma poega kogu teie teekonnal, kuni te jõudsite siia.” 32 Kuid kõigest hoolimata ei uskunud te oma Jumalasse Jehoovasse,+ 33 kes käis rännakul teie ees, et otsida teile laagripaika. Öösel näitas ta teile tules teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.+

34 Kogu selle aja Jehoova kuulis, mida te räägite, ja ta vihastus ning vandus:+ 35 „Mitte ükski mees sellest kurjast põlvkonnast ei näe seda head maad, mille ma tõotasin anda teie isadele,+ 36 välja arvatud Jefunne poeg Kaaleb. Tema näeb seda ja ma annan selle maa, millel ta kõndis, temale ja ta poegadele, sest ta on käinud Jehoova järel kogu südamest.+ 37 (Jehoova vihastus teie pärast isegi minu peale ja ütles: „Ka sina ei lähe sinna.+ 38 Aga Nuuni poeg Joosua, kes seisab sinu ees,+ läheb sellele maale.+ Kinnita teda,*+ sest tema juhtimisel pärib Iisrael selle maa.”) 39 Ja ka teie lapsed, kes teie sõnul pidid saama röövsaagiks,+ ja teie pojad, kes ei oska veel vahet teha heal ja halval, lähevad sinna maale ning ma annan selle neile pärandiks.+ 40 Teie aga pöörduge tagasi ja minge Punase mere teed pidi kõrbe poole.”+

41 Seepeale te ütlesite mulle: „Me oleme Jehoova vastu pattu teinud. Me läheme nüüd üles ja võitleme, nagu meie Jumal Jehoova on meid käskinud.” Siis te kõik võtsite oma sõjarelvad, arvates, et mäeleminek on lihtne.+ 42 Kuid Jehoova lausus mulle: „Ütle neile: „Ärge minge üles ja ärge sõdige, sest mina ei ole teiega!+ Kui te siiski lähete, saate oma vaenlastelt lüüa.”” 43 Ma rääkisin teiega, aga te ei kuulanud, vaid mässasite Jehoova käsu vastu ja üritasite jultunult üles mäele minna. 44 Siis emorlased, kes elasid sellel mägismaal, tulid välja teile vastu ja ajasid teid taga nagu mesilased ning sundisid teid põgenema Seiri, kuni Hormani. 45 Te tulite tagasi ja nutsite Jehoova ees, kuid Jehoova ei kuulanud teid ega teinud teist välja. 46 Seepärast te jäitegi nii pikaks ajaks Kaadesesse.

2 Siis me pöördusime ja läksime mööda Punase mere teed kõrbesse, nagu Jehoova oli mind käskinud,+ ja me rändasime pikka aega Seiri mäestiku ümbruses. 2 Viimaks Jehoova ütles mulle: 3 „Te olete juba kaua rännanud selle mäestiku ümbruses. Pöörduge nüüd põhja poole. 4 Ütle rahvale: „Minge edasi mööda oma Seiris+ elavate vendade, Eesavi järeltulijate+ piirimaad. Nemad kardavad teid,+ aga teie olge väga ettevaatlikud. 5 Ärge norige nendega tüli, sest ma ei anna teile nende maast mitte jalatäitki, kuna Seiri mäestiku olen ma andnud Eesavile.+ 6 Toitu söömiseks ostke neilt raha eest ning teil tuleb maksta ka vee eest, mida te joote.+ 7 Teie Jumal Jehoova on õnnistanud kõiki teie tegusid. Ta teab hästi teie rännakuid selles suures kõrbes. Need 40 aastat on teie Jumal Jehoova olnud koos teiega ja teil pole olnud millestki puudust.””+ 8 Nii me möödusimegi oma vendadest, Eesavi järeltulijatest,+ kes elavad Seiris, hoides eemale Araba teest, Eelatist ja Esjon-Geberist.+

Seejärel me pöördusime Moabi+ kõrbeteele. 9 Siis Jehoova ütles mulle: „Ära nori Moabiga tüli ja ära hakka temaga sõdima, sest ma ei anna tema maast sulle midagi, kuna ma olen andnud Aari* omandiks Loti järeltulijatele.+ 10 [Varem elasid seal emiidid,+ vägev ja arvukas rahvas ning pikakasvuline nagu anaklased. 11 Ka refalased+ olid välimuselt nagu anaklased,+ aga moabiidid nimetasid refalasi emiitideks. 12 Seiris elasid enne horiidid,+ kuid Eesavi järeltulijad võtsid nende omandi endale, hävitasid nad ning asusid ise sinna elama.+ Samamoodi teeb Iisrael enda maaomandiga, mille Jehoova talle annab.] 13 Minge nüüd ja ületage Seredi vadi.” Nii me ületasimegi Seredi vadi.+ 14 Aega, mis meil kulus rännakuks Kaades-Barneast kuni Seredi vadi ületamiseni, oli 38 aastat. Selleks ajaks oli kogu sõjameeste põlvkond rahva seast hävinud, nii nagu Jehoova oli vandunud.+ 15 Jehoova oli tõstnud oma käe nende vastu, et nad rahva seast kaotada, kuni nad kõik olid hävinud.+

16 Kui kõik need sõjamehed olid ära surnud,+ 17 ütles Jehoova mulle: 18 „Täna lähed sa läbi Moabimaa, see on läbi Aari. 19 Kui sa jõuad ammonlaste juurde, siis ära nori nendega tüli ja ära ärrita neid, sest ma ei anna sulle ammonlaste maast midagi, kuna ma olen andnud selle omandiks Loti järeltulijatele.+ 20 Seda peeti ka refalaste+ maaks. [Varem elasid seal refalased, keda ammonlased nimetasid samsummideks. 21 See oli vägev, arvukas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased,+ kuid Jehoova hävitas nad, nii et ammonlased võtsid nende maa oma valdusse ja asusid ise sinna elama. 22 Sedasama tegi ta Eesavi järeltulijate heaks, kes elavad nüüd Seiris:+ ta hävitas horiidid,+ nii et Eesavi järeltulijad võtsid nende maa endale ning asusid ise sinna elama. Seal elavad nad tänase päevani. 23 Ja mis puutub aviitidesse, siis nemad elasid Gaza+ ümbruses senikaua, kuni Kaftoorilt* tulnud kaftoorlased+ nad hävitasid ja nende elupaigad hõivasid.]

24 Seadke end valmis ja minge läbi Arnoni vadi.+ Ma annan teie kätte emorlase Siihoni,+ Hesboni kuninga. Asuge vallutama tema maad ning alustage temaga sõda. 25 Tänasest alates panen ma teie ees hirmu ja õudust tundma kõik rahvad taeva all, kes teist kuulevad. Neid haarab ärevus ja nad värisevad teie ees.”+

26 Siis ma saatsin käskjalad Kedemoti+ kõrbest Hesboni kuninga Siihoni juurde sellise rahusõnumiga:+ 27 „Luba mul oma maast läbi minna. Ma käin üksnes mööda teed ega pööra ei paremale ega vasakule.+ 28 Ma söön vaid seda toitu ja joon vaid seda vett, mida sa mulle müüd. Ainult luba mul läbi minna, 29 nagu lubasid Seiris elavad Eesavi järeltulijad ning Aaris elavad moabiidid, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille meie Jumal Jehoova meile annab.” 30 Aga Hesboni kuningas Siihon ei lubanud meil läbi minna, sest meie Jumal Jehoova lasi tema meelel kalestuda ja tema südamel kalgistuda,+ et anda ta meie kätte, nagu see praegu ongi.+

31 Siis Jehoova ütles mulle: „Ma annan sinu kätte Siihoni ja tema maa. Valluta nüüd tema maa!”+ 32 Ja kui Siihon tuli kogu oma rahvaga Jahasesse meiega sõdima,+ 33 andis meie Jumal Jehoova ta meie kätte, nii et me alistasime tema, ta pojad ja kogu ta rahva. 34 Me vallutasime kõik ta linnad ning hävitasime nendest nii mehed, naised kui ka lapsed, me ei jätnud kedagi ellu.+ 35 Me võtsime endale ainult kariloomad, samuti võtsime vallutatud linnadest sõjasaaki. 36 Nõnda polnud ükski linn alates Aroerist+ Arnoni vadi kaldal ja vadis olevast linnast kuni Gileadini meile vallutamatu. Jehoova, meie Jumal, andis need kõik meie kätte.+ 37 Aga me ei lähenenud ammonlaste maale:+ ei Jabboki+ vadi kaldale ega mägismaa linnadele ega ühelegi muule paigale, kuhu meie Jumal Jehoova oli keelanud meil minna.

3 Seejärel me pöördusime ja läksime üles mööda Baasani teed. Baasani kuningas Oog tuli kogu oma rahvaga Edreisse meie vastu sõdima.+ 2 Jehoova ütles mulle: „Ära karda teda, sest ma annan tema, kogu ta rahva ja ta maa sinu kätte. Sa teed temaga niisamuti, nagu sa tegid emorlaste kuninga Siihoniga, kes elas Hesbonis.” 3 Nii andiski meie Jumal Jehoova meie kätte ka Baasani kuninga Oogi ja kogu ta rahva ning me tapsime neid, kuni kogu ta rahvas oli maha löödud. 4 Me vallutasime kõik ta linnad. Polnud ühtegi linna, mida me poleks neilt ära võtnud. Me võtsime neilt 60 linna, kogu Argobi piirkonna, Oogi kuningriigi Baasanis.+ 5 Kõik need linnad olid kindlustatud kõrgete müüride, väravate ja riividega. Peale nende oli veel palju kindlustamata linnu. 6 Kuid me hävitasime need,+ nagu me olime teinud Hesboni kuninga Siihoniga, kui me hävitasime kõik ta linnad ning tapsime nii mehed, naised kui ka lapsed.+ 7 Aga kõik kariloomad ja kogu linnades leiduva vara me võtsime endale.

8 Tol korral me vallutasime nende kahe Jordani piirkonnas valitsenud emorlaste kuninga maa,+ Arnoni vadist Hermoni mäeni+ 9 (siidonlased kutsuvad seda mäge Sirjoniks, aga emorlased Seniiriks), 10 kõik lavamaa linnad, kogu Gileadi ja kogu Baasani kuni Salka ja Edreini,+ Oogi kuningriigi linnad Baasanis. 11 Baasani kuningas Oog oli viimane refalane, kes oli alles jäänud. Tema surnuraam*, mis oli tehtud rauast*, on siiani ammonlaste Rabbas. Hariliku küünra järgi mõõdetuna on see 9 küünart pikk ja 4 küünart lai*. 12 Tol ajal me võtsime enda valdusse selle maa alates Aroerist+ Arnoni vadi ääres, samuti poole Gileadi mägismaast, ning ma andsin sealsed linnad ruubenlastele ja gaadlastele.+ 13 Ülejäänud osa Gileadist ja kogu Baasani, Oogi kuningriigi, andsin ma poolele Manasse suguharule.+ Kogu Argobi piirkonda, mis on Baasani osa, hüüti refalaste maaks.

14 Manasse poeg Jair+ võttis omale kogu Argobi piirkonna+ kuni gesurlaste ja maakatlaste+ piirini ning ta nimetas sealsed Baasani külad enda järgi Havvot-Jairiks*,+ nagu see on siiani. 15 Maakirile ma andsin Gileadi.+ 16 Ruubenlastele ja gaadlastele+ ma andsin maa Gileadist kuni Arnoni vadini (piiriks on vadi keskosa) ja kuni Jabboki vadini, mis on ammonlaste piiriks, 17 ning Araba, see tähendab Jordani ja selle kalda äärse ala alates Kinnereti merest kuni Araba mere ehk Soolamereni*, mis on allpool Pisgaa nõlvu, maa idaosas.+

18 Siis ma andsin neile käsu: „Jehoova, teie Jumal, on andnud selle maa teile, et te võtaksite selle enda valdusse. Võtku siis kõik teie vaprad mehed relvad kätte ning mingu oma vendade iisraellaste ees üle jõe.+ 19 Ainult teie naised, lapsed ja kariloomad (ma tean, et teil on palju kariloomi) jäägu neisse linnadesse, mis ma olen teile andnud. 20 Alles pärast seda, kui Jehoova on andnud teie vendadele rahu nagu teilegi ning ka nemad on võtnud oma valdusse maa, mille teie Jumal Jehoova annab neile teisel pool Jordanit, pöördub igaüks teist tagasi oma maaomandile, mis ma olen teile andnud.”+

21 Siis ma andsin Joosuale käsu:+ „Sa oled oma silmaga näinud, mida teie Jumal Jehoova on teinud nende kahe kuningaga. Jehoova teeb samamoodi kõigi nende kuningriikidega, kuhu sa lähed.+ 22 Ärge kartke neid, sest teie Jumal Jehoova sõdib ise teie eest!”+

23 Siis ma anusin Jehoovat: 24 „Oo, kõrgeim valitseja Jehoova! Sa oled näidanud oma teenijale enda suurust ja vägevat kätt.+ Pole ühtki teist jumalat ei taevas ega maa peal, kes teeks selliseid vägevaid tegusid nagu sina.+ 25 Palun luba mul minna ja näha seda head maad, mis on teisel pool Jordanit, seda ilusat mägismaad ja Liibanoni.”+ 26 Kuid Jehoova oli teie pärast minu peale ikka veel tulivihane+ ega võtnud mind kuulda. Jehoova hoopis ütles mulle: „Küllalt! Ära mulle sellest enam räägi. 27 Mine üles Pisgaa tippu+ ja vaata lääne, põhja, lõuna ja ida poole ning silmitse seda maad, sest sina üle Jordani ei lähe.+ 28 Sea Joosua juhiks+ ning julgusta ja kinnita teda, sest tema läheb selle rahva ees üle jõe+ ning tema annab neile pärandiks selle maa, mida sa näed.” 29 Kõik see toimus ajal, kui me elasime orus Beet-Peori lähistel.+

4 Ja nüüd, Iisrael, kuula neid määrusi ja õigusnorme, mida ma õpetan teid järgima, et te võiksite elada+ ning minna ja võtta oma valdusse maa, mille Jehoova, teie esiisade Jumal, teile annab. 2 Te ei tohi lisada midagi neile sõnadele, mida ma käsin teil täita, ja te ei tohi neist midagi ära võtta,+ vaid pidage kinni oma Jumala Jehoova käskudest, mis ma teile annan.

3 Te nägite oma silmaga, mida Jehoova tegi Peori Baali juhtumil: teie Jumal Jehoova hävitas teie keskelt kõik, kes käisid Peori Baali järel.+ 4 Aga teie, kes olete hoidnud tugevalt kinni oma Jumalast Jehoovast, olete täna kõik elus. 5 Ma olen teile selgitanud määrusi ja õigusnorme,+ nagu minu Jumal Jehoova on mind käskinud, et te järgiksite neid sellel maal, mille te oma valdusse võtate. 6 Pidage neist hoolsalt kinni,+ sest siis te olete targad+ ja arukad+ nende rahvaste silmis, kes kõigist neist seadustest kuulevad, nii et nad ütlevad: „See suur rahvas on tõesti tark ja arukas rahvas!”+ 7 Millisele suurele rahvale on nende jumalad nii lähedal kui meie Jumal Jehoova meile, millal me teda ka ei hüüaks?+ 8 Ja millisel suurel rahval on nii õiglased määrused ja õigusnormid, kui on terve see seaduskogu, mille ma täna teile annan?+

9 Olge siis hoolsad ja vaadake ette, et te ei unustaks kõike seda, mida teie silmad on näinud, ja et see jääks teie südamesse kõigiks teie elupäeviks. Rääkige sellest kindlasti ka oma lastele ja lastelastele!+ 10 Sel päeval, mil te seisite oma Jumala Jehoova ees Hoorebi juures, ütles Jehoova mulle: „Kogu rahvas minu juurde, et nad kuuleksid mu sõnu+ ja õpiksid mind kartma+ kõigil oma elupäevil maa peal ning õpetaksid ka oma lapsi.”+

11 Siis te tulite ja seisite mäe jalamil ning mägi põles, nii et leegid tõusid taevani. Seda ümbritses tume pilv ning seal valitses pilkane pimedus.+ 12 Ja Jehoova rääkis teiega tule seest.+ Te küll kuulsite sõnu, kuid mingit kuju te ei näinud,+ oli üksnes hääl.+ 13 Ta tegi teile teatavaks oma lepingu,+ kümme käsku, mida ta käskis teil järgida.+ Aga hiljem kirjutas ta need kahele kivitahvlile.+ 14 Tol korral käskiski Jehoova mul selgitada teile määrusi ja õigusnorme, mida teil tuleb järgida sel maal, mille te võtate enda valdusse.

15 Seepärast vaadake ette! Te ei näinud mingit kuju sel päeval, kui Jehoova rääkis teiega Hoorebilt tule seest. 16 Ärge toimige hukatuslikult ega valmistage endale nikerdatud jumalakujusid: ei mehe ega naise kujutist,+ 17 maapealse looma ega taevas lendava linnu kujutist,+ 18 maadligi liikuva olendi ega vees elutseva kala kujutist.+ 19 Kui te tõstate oma silmad taeva poole ja näete päikest, kuud ja tähti — kogu taevaväge —, siis ärge laske end eksitada ning ärge kummardage nende ette ega teenige neid.+ Teie Jumal Jehoova on andnud need kõigile rahvastele taeva all. 20 Teie aga olete need, kelle Jehoova võttis ja tõi välja rauasulatusahjust*, Egiptusest, et te saaksite tema omandrahvaks,+ nagu te nüüd oletegi.

21 Kuid Jehoova vihastas mu peale teie pärast+ ja vandus, et mina ei pääse üle Jordani ega lähe sellele heale maale, mille teie Jumal Jehoova teile pärandiks annab.+ 22 Mina ei lähe üle Jordani,+ sest ma suren siin maal, kuid teie lähete üle ja võtate selle hea maa oma valdusse. 23 Olge siis hoolsad, et te ei unustaks lepingut, mille teie Jumal Jehoova on teiega sõlminud,+ ning ärge tehke endale nikerdatud kuju, mitte mingisugust kujutist, mida teie Jumal Jehoova on teil keelanud teha,+ 24 sest teie Jumal Jehoova on hävitav tuli,+ Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.+

25 Kui teile sünnivad lapsed ja lapselapsed ning te olete sellel maal juba kaua elanud, aga toimite hukatuslikult ja valmistate mingi nikerdatud kuju+ ja teete kurja oma Jumala Jehoova silmis, solvates teda sellega+ 26 — ma kutsun täna teie vastu tunnistajaks kõik, kes on taevas ja maa peal —, siis te hävite kiiresti sellelt maalt, mida te lähete teisele poole Jordanit enda valdusse võtma. Te ei ela seal kaua, sest teid hävitatakse täielikult.+ 27 Jehoova pillutab teid rahvaste sekka+ ning teid jääb järele vaid pisut+ nendes maades, kuhu Jehoova teid ajab. 28 Seal te teenite inimkäte tehtud puust ja kivist jumalaid,+ kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna.

29 Aga kui te otsite seal oma Jumalat Jehoovat, kui te otsite teda kogu südamest ja hingest, siis te ka leiate tema.+ 30 Kui te siis neil tulevasil päevil suures ahastuses olete ja see kõik on teiega juhtunud, siis te pöördute tagasi oma Jumala Jehoova juurde ja võtate kuulda tema häält,+ 31 sest teie Jumal Jehoova on halastav Jumal.+ Ta ei hülga ega hävita teid ega unusta lepingut, mille kohta ta andis vande teie esiisadele.+

32 Küsige nüüd endiste päevade kohta, mis olid enne teid, alates ajast, mil Jumal lõi inimese maa peale, ning otsige vastuseid taeva äärest ääreni: kas on kunagi juhtunud midagi nii imelist või kas on eales kuuldud midagi sellesarnast?+ 33 Kas on ükski teine rahvas kuulnud Jumala häält tule seest rääkimas, nagu teie seda olete kuulnud, ja siiski jäänud elama?+ 34 Või kas on Jumal kunagi üritanud võtta enesele mõnd rahvast teise rahva keskelt kohtumõistmise, tunnustähtede, imetegude,+ sõja,+ oma võimsa käe+ ja väljasirutatud käsivarre ning hirmuäratavate tegudega,+ nagu teie Jumal Jehoova tegi teie heaks Egiptuses teie endi silme all? 35 Te olete kõike seda ise näinud, et te mõistaksite, et Jehoova on tõeline Jumal,+ pole ühtegi teist peale tema.+ 36 Ta lasi teil kuulda taevast oma häält, et teid noomida, ning ta on näidanud teile maa peal oma suurt tuld ja lasknud teil kuulda tule seest oma sõnu.+

37 Te olete elus tänu sellele, et ta armastas teie esiisasid ja valis nende järglased oma rahvaks+ ning tõi teid ise oma suure väega Egiptusest välja. 38 Ta ajas teie eest ära teist suuremad ja vägevamad rahvad, et viia teid nende maale ja anda see teile pärandiks, nagu see juba sünnib.+ 39 Seepärast mõistke nüüd ja pidage meeles, et Jehoova on tõeline Jumal ülal taevas ja all maa peal.+ Ei ole ühtki teist.+ 40 Pidage siis kinni tema määrustest ja käskudest, mis ma teile täna annan, et teil ja teie lastel läheks hästi ning te võiksite kauaks jääda maale, mille teie Jumal Jehoova teile annab.”+

41 Tol korral valis Mooses Jordanist ida pool kolm linna,+ 42 kuhu inimesetapja, kes on tahtmatult tapnud kaasinimese, ilma et oleks teda vihanud,+ võiks põgeneda, et ellu jääda.+ 43 Need linnad on ruubenlastele Beser+ kõrbe lavamaal, gaadlastele Raamot+ Gileadis ja manasselastele Golan+ Baasanis.+

44 See on seadus,+ mille Mooses Iisraeli rahva ette seadis. 45 Need on meeldetuletused, määrused ja õigusnormid, mis Mooses andis iisraellastele pärast nende väljumist Egiptusest;+ 46 ta tegi seda Jordani piirkonnas, Beet-Peori lähedal asuvas orus,+ emorlaste kuninga Siihoni maal, selle kuninga, kes elas Hesbonis+ ning kelle üle Mooses ja iisraellased pärast Egiptusest lahkumist võidu said.+ 47 Nad võtsid oma valdusse tema ja Baasani kuninga Oogi+ maa, selle maa, mis kuulus neile kahele emorlaste kuningale, kes elasid Jordanist ida pool, 48 alates Aroerist+ Arnoni vadi kaldal kuni Sioni mäeni, see on Hermonini,+ 49 ja kogu Araba Jordanist ida pool kuni Araba mereni*, mis on allpool Pisgaa+ nõlvu.

5 Siis Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ja ütles: „Kuula nüüd, Iisrael, neid määrusi ja õigusnorme, mis ma täna teatavaks teen, ning õpi neid tundma ja pea neist hoolsalt kinni. 2 Meie Jumal Jehoova sõlmis meiega Hoorebi juures lepingu.+ 3 Jehoova ei sõlminud seda lepingut mitte meie esiisadega, vaid meiega, kes me kõik siin praegu elus oleme. 4 Jehoova rääkis teiega mäe pealt tule seest palgest palgesse.+ 5 Mina seisin tol korral Jehoova ja teie vahel,+ et anda teile edasi Jehoova sõna, sest te kartsite tuld ega läinud üles mäele.+ Ta ütles:

6 „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt, orjusekojast.+ 7 Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.+

8 Sa ei tohi teha endale nikerdatud kuju+ ega mistahes kujutist millestki, mis on ülal taevas, all maa peal või vees. 9 Sa ei tohi nende ette kummardada ega lasta end ahvatleda neid teenima,+ sest mina, Jehoova, su Jumal, olen Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.+ Kes mind vihkab ja pattu teeb, selle lapsed langevad kolmanda ja neljanda põlveni mu karistuse alla,+ 10 ent kes mind armastab ja mu käske peab, selle lastele saab tuhandenda põlveni osaks mu truu armastus.

11 Sa ei tohi kasutada Jehoova, oma Jumala nime vääritul viisil,+ sest kes kasutab tema nime vääritul viisil, seda ei jäta Jehoova karistamata.+

12 Pea hingamispäeva, see päev olgu sulle püha, nii nagu Jehoova, su Jumal, on sind käskinud.+ 13 Kuus päeva tee oma töid ja toimetusi,+ 14 kuid seitsmes päev on hingamispäev sinu Jumala Jehoova auks.+ Sa ei tohi teha mingit tööd,+ ei sa ise ega su poeg, tütar, ori, orjatar, su pull, eesel, ükski kariloom ega su linnades elav muulane,+ et su ori ja orjatar võiksid puhata nii nagu sinagi.+ 15 Ära unusta, et sa ise olid ori Egiptusemaal ning et su Jumal Jehoova tõi sind oma võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega sealt välja.+ Seepärast on Jehoova, su Jumal, käskinud sul pidada hingamispäeva.

16 Austa oma isa ja ema,+ nagu Jehoova, su Jumal, on sind käskinud, et sa elaksid kaua ja et sul läheks hästi maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab.+

17 Sa ei tohi tappa.+

18 Sa ei tohi abielu rikkuda.+

19 Sa ei tohi varastada.+

20 Sa ei tohi anda teise inimese kohta valetunnistust.+

21 Sa ei tohi himustada teise inimese naist.+ Sa ei tohi himustada tema maja ega põldu, orja ega orjatari, pulli ega eeslit ega midagi, mis on tema oma.”+

22 Need käsusõnad rääkis Jehoova valjul häälel tervele teie kogudusele mäe pealt tule seest, tumedast pilvest ja pilkasest pimedusest,+ ega lisanud midagi juurde. Siis ta kirjutas need kahele kivitahvlile ja andis need mulle.+

23 Niipea kui te olite kuulnud seda häält pimedusest, kui mägi põles tules,+ tulid minu juurde kõik teie suguharude peamehed ja vanemad. 24 Siis te ütlesite: „Jehoova, meie Jumal, on näidanud meile oma auhiilgust ja vägevust ning me oleme kuulnud tema häält tule seest.+ Täna me oleme näinud, et inimene võib jääda ellu, ehkki Jumal temaga räägib.+ 25 Kuid selline suur tuli võib meid ju neelata! Miks peaksime surema? Kui me veel kuuleme Jehoova, oma Jumala häält, siis me küll sureme! 26 Kas on keegi inimestest kuulnud elava Jumala häält tule seest rääkimas, nii nagu meie kuulsime, ja jäänud elama? 27 Mine sina lähemale ja kuula kõike, mida meie Jumal Jehoova ütleb. Ja siis räägi meile kõigest, mida meie Jumal Jehoova sulle ütleb, ning me kuulame ja teeme selle järgi.”+

28 Jehoova kuulis neid sõnu, mis te mulle rääkisite, ja Jehoova ütles mulle: „Ma olen kuulnud neid sõnu, mis see rahvas sulle rääkis. See kõik on hea, mis nad rääkisid.+ 29 Oleks neil vaid alati niisugune süda, et nad mind kardaksid+ ja peaksid kõiki mu käske,+ siis läheks neil ja nende lastel alati hästi!+ 30 Mine ja ütle neile: „Minge tagasi oma telkide juurde.” 31 Aga sina jää siia minu juurde ja ma annan sulle teada kõik need käsud, määrused ja õigusnormid, mida sul tuleb neile selgitada ja millest nad peavad kinni pidama sel maal, mille ma annan nende valdusse.” 32 Tehke hoolsalt just nii, nagu teie Jumal Jehoova on teid käskinud.+ Te ei tohi pöörata ei paremale ega vasakule,+ 33 vaid käige mööda seda teed, millel teie Jumal Jehoova on teil käskinud käia,+ et te jääksite elama ja teil läheks hästi ning te elaksite kaua sel maal, mille te oma valdusse võtate.+

6 Need on käsud, määrused ja õigusnormid, mida teie Jumal Jehoova on käskinud mul teile selgitada, et te peaksite neist kinni, kui lähete sellele maale, mille te võtate oma valdusse, 2 nii et te kõik oma elupäevad kardaksite oma Jumalat Jehoovat ning järgiksite kõiki tema määrusi ja käske, mis ma annan teile, teie poegadele ja pojapoegadele,+ ning võiksite kaua elada.+ 3 Kuula nüüd, Iisrael, ja pea neist hoolsalt kinni, et teil läheks hästi ja teid saaks väga palju sel maal, kus voolab piima ja mett, nii nagu Jehoova, teie esiisade Jumal, on teile tõotanud.

4 Kuula, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus.+ 5 Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest+ ja kogu oma jõuga!+ 6 Hoia oma südames neid sõnu, mis ma täna sulle annan. 7 Korda neid oma lastele,+ rääkides neist majas istudes, teed käies, magama minnes ja üles tõustes.+ 8 Seo need meeldetuletuseks oma käe peale ja olgu need laubapaelaks su silmade kohal.+ 9 Kirjuta need oma maja uksepiitadele ja linnaväravatele.

10 Kui teie Jumal Jehoova viib teid sellele maale, mille kohta ta vandus teie esiisadele Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, et ta annab selle teile+ — suured ja ilusad linnad, mida teie pole ehitanud,+ 11 majad täis kõike head, mille nimel teie pole vaeva näinud, veemahutid, mida teie pole raiunud, ning viinamäed ja õlipuud, mida teie pole istutanud —, ning kui te siis olete söönud ja tunnete rahulolu,+ 12 siis vaadake, et te ei unustaks Jehoovat,+ kes tõi teid välja Egiptusemaalt, orjusekojast. 13 Kartke oma Jumalat Jehoovat,+ teenige ainult teda+ ja vanduge tema nime juures!+ 14 Ärge käige teiste jumalate järel, mitte ühegi jumala järel, keda teenivad ümberkaudsed rahvad,+ 15 sest teie Jumal Jehoova, kes on teie keskel, on Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust.+ Muidu süttib teie Jumala Jehoova viha teie vastu+ ja ta hävitab teid maa pealt.+

16 Ärge pange oma Jumalat Jehoovat proovile,+ nagu te panite ta proovile Massas.+ 17 Toimige hoolsalt oma Jumala Jehoova käskude, meeldetuletuste ja määruste järgi, nagu ta on käskinud teil teha. 18 Tehke seda, mis on õige ja hea Jehoova silmis, et teil läheks hästi ning te võiksite minna ja võtta oma valdusse selle hea maa, mille kohta Jehoova andis vande teie esiisadele,+ 19 ning ajada enda eest ära kõik oma vaenlased, nii nagu Jehoova on lubanud.+

20 Kui su poeg sinult tulevikus küsib: „Miks meie Jumal Jehoova andis teile need meeldetuletused, määrused ja õigusnormid?”, 21 siis ütle oma pojale: „Me olime Egiptuses vaarao orjad, aga Jehoova tõi meid oma vägeva käega Egiptusest välja. 22 Me nägime oma silmaga Jehoova suuri ja laastavaid tunnustähti ja imetegusid, mis ta saatis Egiptuse ning vaarao ja tema kodakondsete peale.+ 23 Ta tõi meid sealt välja, et tuua meid siia ja anda meile see maa, nagu ta oli tõotanud meie esiisadele.+ 24 Siis Jehoova käskis meil täita kõiki neid määrusi ning karta meie Jumalat Jehoovat, et meil ikka hästi läheks+ ja et me püsiksime elus,+ nagu me senini oleme püsinud. 25 Kui me peame hoolsalt kõiki neid käske, kuuletudes oma Jumalale Jehoovale, nagu ta meid on käskinud, siis me käime õiguse teel.”+

7 Kui teie Jumal Jehoova viib teid maale, kuhu te minemas olete, et see oma valdusse võtta,+ ajab ta teie eest ära suured rahvad:+ hetid, girgaaslased, emorlased,+ kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased+ — seitse rahvast, kes on teist suuremad ja vägevamad.+ 2 Teie Jumal Jehoova annab nad teie kätte ja te alistate nad.+ Te peate nad hävitama.+ Te ei tohi nendega lepingut teha ega nende peale halastada.+ 3 Te ei tohi nendega abielusid sõlmida. Ärge andke oma tütreid nende poegadele ja ärge võtke nende tütreid oma poegadele,+ 4 sest nad ahvatlevad teie pojad teenima teisi jumalaid+ ning siis süttib teie vastu Jehoova viha ja ta hävitab teid kiiresti.+

5 Seepärast purustage nende altarid, lõhkuge nende pühad sambad,+ raiuge maha nende pühad tulbad*+ ja põletage nende nikerdatud kujud.+ 6 Te olete ju oma Jumala Jehoova püha rahvas. Teid on teie Jumal Jehoova valinud oma rahvaks, enda eriliseks* omandiks kõigi rahvaste hulgast maa peal.+

7 Jehoova ei kiindunud teisse ega valinud teid mitte sellepärast, nagu te oleksite kõigist rahvastest suurim+ (te olete ju kõigist rahvastest väikseim),+ 8 vaid sellepärast, et Jehoova armastab teid ja peab kinni oma vandest, mille ta andis teie esiisadele.+ Seepärast tõi Jehoova teid vägeva käega välja ja lunastas teid orjusekojast,+ vaarao, Egiptuse kuninga käest. 9 Te ju teate, et teie Jumal Jehoova on tõeline Jumal, ustav Jumal, kes peab kinni oma lepingust ja kelle truu armastus ulatub ka tuhandenda põlveni nende puhul, kes teda armastavad ja peavad kinni tema käskudest.+ 10 Aga neile, kes teda vihkavad, maksab ta kätte ja hävitab nad.+ Ta ei viivita, kui tegemist on tema vihkajatega, vaid tasub neile kätte. 11 Seepärast pidage hoolsalt kinni neist käskudest, määrustest ja õigusnormidest, mis ma täna teile annan, ja järgige neid.

12 Kui te panete tähele neid õigusnorme ning peate neist kinni ja järgite neid, siis peab ka teie Jumal Jehoova kinni oma lepingust ning tema truu armastus jääb teiega, nagu ta vandus teie esiisadele. 13 Ta armastab teid ja õnnistab teid ning teeb teid rohkearvuliseks. Tõesti, ta õnnistab teid paljude lastega+ ja teie maa annab külluslikult saaki, nii teravilja, veini kui ka õli,+ ning teie karjas on rohkesti vasikaid ja tallesid sel maal, mille kohta ta vandus teie esiisadele, et annab selle teile.+ 14 Te olete õnnistatuimad kõigi rahvaste seas.+ Ükski mees ega naine teie keskel pole lastetu ega ole teie kariloomad järglasteta.+ 15 Jehoova võtab teilt ära kõik haigused ega saada teie peale ühtegi neist kohutavatest tõbedest, mida te nägite Egiptuses,+ vaid saadab need kõigi nende peale, kes teid vihkavad. 16 Teil tuleb hävitada kõik rahvad, kelle teie Jumal Jehoova teie kätte annab.+ Ärgu olgu teil neist kahju!+ Te ei tohi teenida nende jumalaid,+ sest see oleks teile püüniseks!+

17 Kui te mõtlete oma südames: „Need rahvad on meist suuremad. Kuidas me suudame nad ära ajada?”,+ 18 siis ärge kartke neid.+ Tuletage meelde, mida teie Jumal Jehoova tegi vaarao ja kogu Egiptusega,+ 19 meenutage seda suurt kohtumõistmist, mida teie silmad nägid, tunnustähti ja imetegusid+ ning võimsat kätt ja väljasirutatud käsivart, millega teie Jumal Jehoova teid sealt välja tõi.+ Nii teeb teie Jumal Jehoova kõigi rahvastega, keda te kardate.+ 20 Teie Jumal Jehoova saadab nende peale musta masenduse*, kuni on hävinud kõik, kes on veel alles jäänud+ ja kes on teie eest peitunud. 21 Ärge kohkuge nende ees, sest teiega on Jehoova,+ teie Jumal, suur ja aukartustäratav Jumal!+

22 Teie Jumal Jehoova ajab need rahvad teie eest ära vähehaaval.+ Te ei või neid kiiresti hävitada, muidu sigineks sinna palju metsloomi ja see tooks teile kahju. 23 Teie Jumal Jehoova annab need rahvad teie kätte ja lööb neid, kuni nad on täielikult hävinud.+ 24 Ta annab nende kuningad teie kätte+ ja te pühite nende nimed taeva alt.+ Keegi ei saa teie vastu+ ja te hävitate nad.+ 25 Nende jumalakujud põletage tules.+ Ärge himustage hõbedat ega kulda nende pealt ning ärge võtke seda endale,+ et see ei saaks teile püüniseks. See on jäledus teie Jumalale Jehoovale!+ 26 Te ei tohi tuua sellist jäledust oma majja, et teid ennast ei hävitataks nagu seda. Te peate seda ülimalt jälestama ja põlgama, sest see kuulub hävitamisele.

8 Pidage hoolsalt kõiki käske, mis ma täna teile annan, et te võiksite elada+ ja teid saaks palju ning te läheksite ja võtaksite enda valdusse maa, mille kohta Jehoova andis vande teie esiisadele.+ 2 Tuletage meelde seda pikka teekonda, mida teie Jumal Jehoova on lasknud teil kõrbes käia need 40 aastat,+ et õpetada teile alandlikkust ja panna teid proovile,+ saamaks teada, mis on teie südames,+ kas te peate tema käske või mitte. 3 Nii ta siis õpetas teile alandlikkust ning lasi teil tunda nälga+ ja toitis teid mannaga,+ mis oli tundmatu nii teile kui ka teie isadele, et te mõistaksite, et inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.+ 4 Riided teie seljas ei kulunud ära ning teie jalad ei läinud paiste kõik need 40 aastat.+ 5 Te ju teate hästi, et nii nagu mees noomib oma poega, nii noomis teie Jumal Jehoova teid.+

6 Pidage siis kinni oma Jumala Jehoova käskudest, käies tema teedel ja kartes teda, 7 sest teie Jumal Jehoova viib teid heale maale:+ maale, mille orutasandikel ja mägismaal vulisevad jõed, allikad ja veelätted; 8 maale, kus kasvavad nisu, oder, viinapuud, viigipuud ja granaatõunapuud;+ maale, kus on oliiviõli ja mett;+ 9 maale, kus toitu on külluslikult ja teil pole millestki puudus; maale, mille kivides on rauda ja mille mägedest te võite kaevandada vaske.

10 Ja kui te olete söönud ja tunnete rahulolu, siis ülistage oma Jumalat Jehoovat selle hea maa eest, mille ta teile on andnud.+ 11 Vaadake, et te ei unusta oma Jumalat Jehoovat ega jäta täitmata tema käske, õigusnorme ja määrusi, mis ma täna teile annan. 12 Kui te sööte ja tunnete rahulolu, ehitate ilusaid maju ja elate neis,+ 13 kui teie veise- ja lambakarjad paljunevad jõudsalt, teie hõbeda- ja kullavarud kasvavad ning teil on kõike külluslikult, 14 siis ärgu mingu teie süda uhkust täis,+ nii et te unustate oma Jumala Jehoova, kes tõi teid välja Egiptusemaalt, orjusekojast.+ 15 Ta juhtis teid läbi suure ja hirmuäratava kõrbe,+ kus on mürkmaod ja skorpionid ning veetu kõrbenud pinnas. Ta andis teile vett ränikivikaljust+ 16 ja toitis teid kõrbes mannaga,+ mida teie isad polnud tundnud, et õpetada teile alandlikkust+ ja panna teid proovile, et see oleks teile kasuks tulevikus.+ 17 Kui te aga mõtlete oma südames: „Ma olen omaenda jõu ja oma käe rammuga soetanud selle rikkuse”,+ 18 siis tuletage meelde, et teie Jumal Jehoova on see, kes annab teile jõu rikkuse soetamiseks,+ et pidada kinni oma lepingust, mille ta tegi teie esiisadega, andes neile vande, ja mida ta peab siiamaani.+

19 Kui te aga unustate oma Jumala Jehoova ja käite teiste jumalate järel ning teenite neid ja kummardate nende ette, siis — ma hoiatan teid! — te tõesti hukkute.+ 20 Te hukkute samamoodi nagu need rahvad, kelle Jehoova teie ees hävitab, sest te pole kuulanud Jehoova, oma Jumala häält.+

9 Kuula, Iisrael! Te lähete nüüd üle Jordani,+ et alistada endast suuremad ja vägevamad rahvad,+ suured ja taevani kindlustatud linnad,+ 2 suur ja pikakasvuline rahvas, anaklased,+ kelle kohta te teate ja olete kuulnud öeldavat: „Kes suudaks vastu seista Anaki poegadele!” 3 Teadke siis nüüd, et teie Jumal Jehoova läheb teie ees.+ Tema on hävitav tuli+ ja ta purustab nad. Ta alistab nad teie ees ning te ajate nad kiiresti ära ja teete neile lõpu, nagu Jehoova on teile tõotanud.+

4 Kui teie Jumal Jehoova ajab nad teie eest minema, siis ärge mõelge oma südames: „Sellepärast et ma olen nii õige, on Jehoova toonud mind siia seda maad oma valdusse võtma.”+ Hoopis nende rahvaste kurjuse pärast+ ajab Jehoova nad teie eest ära. 5 Mitte sellepärast, et te oleksite õiged ja ausa südamega, ei lähe te nende maad endale võtma, vaid nende rahvaste kurjuse pärast ajab teie Jumal Jehoova nad teie eest ära+ ning ka sellepärast, et pidada kinni oma vandest, mille Jehoova andis teie esiisadele Aabrahamile,+ Iisakile+ ja Jaakobile.+ 6 Teadke siis, et mitte teie õiguse pärast ei anna teie Jumal Jehoova seda head maad teie valdusse — te olete ju kangekaelne rahvas.+

7 Tuletage meelde ja ärge kunagi unustage, kuidas te kõrbes oma Jumalat Jehoovat vihastasite.+ Te olete mässanud Jehoova vastu alates päevast, mil te lahkusite Egiptusemaalt, kuni siia tulekuni.+ 8 Isegi Hoorebi juures te vihastasite Jehoovat, ja Jehoova sai teie peale nii vihaseks, et oli valmis teid hävitama.+ 9 Kui ma läksin üles mäele, et võtta vastu kivitahvlid,+ selle lepingu tahvlid, mille Jehoova teiega sõlmis,+ siis jäin ma mäele 40 päevaks ja 40 ööks+ leiba söömata ja vett joomata. 10 Jehoova andis mulle need kaks kivitahvlit, millele ta oma sõrmega oli kirjutanud. Nendel olid kirjas kõik need sõnad, mis Jehoova rääkis teile mäelt tule seest tol päeval, mil te seal kogunesite.+ 11 Nende 40 päeva ja 40 öö lõppedes andis Jehoova mulle need kaks kivitahvlit, lepingutahvlit, 12 ja Jehoova ütles mulle: „Tõuse ja mine ruttu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusest välja, on toiminud hukatuslikult.+ Juba on nad pöördunud kõrvale teelt, millel ma käskisin neil käia, ja valanud endale metallist kuju.”+ 13 Siis Jehoova ütles mulle: „Ma olen näinud seda rahvast ja ta on tõesti kangekaelne.+ 14 Ära hoia mind tagasi! Ma hävitan ta ning pühin tema nime taeva alt, aga sinust teen ma vägevama ja arvukama rahva kui see.”+

15 Seejärel ma pöördusin ja läksin mäelt alla, mägi aga põles tules,+ ning mul oli kaasas kaks lepingutahvlit, teine teises käes.+ 16 Siis ma nägin, et te olite oma Jumala Jehoova vastu pattu teinud. Te olite valanud endale metallist vasika. Te olite kiiresti pöördunud kõrvale teelt, millel Jehoova oli käskinud teil käia.+ 17 Ma võtsin need kaks tahvlit käte vahele, viskasin maha ja lõin teie silme ees puruks.+ 18 Siis ma langesin silmili Jehoova ette 40 päevaks ja 40 ööks nagu eelmiselgi korral. Ma ei söönud leiba ega joonud vett+ kõigi nende pattude pärast, millega te olite Jehoovat solvanud, kui olite tema silmis kurja teinud. 19 Ma olin hirmul selle suure viha pärast, mis Jehooval oli teie vastu+ ja mille tõttu ta oli valmis teid hävitama. Kuid Jehoova võttis mind kuulda selgi korral.+

20 Jehoova sai Aaroni peale nii vihaseks, et oli valmis teda hävitama,+ ent ma palusin tookord ka Aaroni eest. 21 Siis ma võtsin vasika,+ mille valmistamisega te olite pattu teinud, põletasin selle tules, purustasin tolmpeeneks ning heitsin jõkke, mis mäelt alla voolas.+

22 Te vihastasite Jehoovat ka Tabeeras,+ Massas+ ja Kibrot-Hattaavas.+ 23 Kui Jehoova teid Kaades-Barneast+ teele läkitas, öeldes: „Minge ja võtke enda valdusse see maa, mille ma teile annan!”, siis te mässasite taas oma Jumala Jehoova käsu vastu+ ning ei uskunud temasse+ ega kuuletunud talle. 24 Te olete mässanud Jehoova vastu kogu selle aja, mis ma olen teid tundnud.

25 Nii ma siis olin Jehoova ees silmili maas 40 päeva ja 40 ööd,+ sest Jehoova oli lubanud teid hävitada. 26 Ma anusin Jehoovat: „Oo, kõrgeim valitseja Jehoova, ära hävita oma rahvast! See on su omandrahvas,+ kelle sa oled lunastanud oma ülevusega ja toonud vägeva käega Egiptusest välja.+ 27 Tuleta meelde oma teenijaid Aabrahami, Iisakit ja Jaakobit.+ Ära pane tähele selle rahva kangekaelsust, nende kurjust ja pattu,+ 28 et sellel maal, kust sa meid välja oled toonud, ei öeldaks: „Jehoova ei suutnud viia neid maale, mille ta oli tõotanud neile anda, ja ta vihkas neid, seepärast viis ta nad välja kõrbesse, et nad seal surmata.”+ 29 See on ju sinu rahvas, su omandrahvas,+ kelle sa tõid välja oma võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega.”+

10 Tol korral Jehoova ütles mulle: „Raiu endale kaks kivitahvlit, esimeste sarnased,+ ja tule üles mäele minu juurde. Samuti tee endale puust laegas. 2 Mina kirjutan tahvlitele sõnad, mis olid esimestel tahvlitel, mis sa purustasid, ja sina pane need tahvlid laekasse.” 3 Nii ma tegingi akaatsiapuust laeka ja raiusin kaks kivitahvlit, esimeste sarnased, ning läksin üles mäele, kaks tahvlit käes.+ 4 Siis Jehoova kirjutas tahvlitele samad sõnad, mis ta oli kirjutanud eelmistelegi:+ kümme käsku,+ mis ta oli teile andnud mäelt tule seest+ tol päeval, mil te seal kogunesite.+ Seejärel andis Jehoova need mulle. 5 Ma tulin mäelt alla+ ning panin tahvlid enda tehtud laekasse hoiule, nagu Jehoova oli käskinud.

6 Iisraellased läksid Beerot-Bene-Jaakanist Mooserasse. Seal suri Aaron ja ta maeti sinna.+ Tema asemel sai preestriks ta poeg Eleasar.+ 7 Sealt läks rahvas Gudgodasse ning Gudgodast Jotbatasse,+ vulisevate jõgede maale.

8 Tol ajal eraldas Jehoova Leevi suguharu teistest,+ pannes leviidid kandma Jehoova lepingulaegast+ ja seisma Jehoova ees, et nad teda teeniksid ja tema nimel õnnistaksid,+ nagu nad teevad tänini. 9 Seepärast pole Leevile antud osa ega pärandit oma vendade keskel. Tema pärand on Jehoova, nagu teie Jumal Jehoova on talle öelnud.+ 10 Mina aga jäin mäele nagu esimeselgi korral 40 päevaks ja 40 ööks+ ning Jehoova võttis mind kuulda ka seekord.+ Jehoova ei tahtnud teid hävitada. 11 Siis Jehoova ütles mulle: „Mine rahva etteotsa ja valmistu lahkuma, et nad võiksid minna ja võtta enda valdusse maa, mille kohta ma andsin vande nende esiisadele, et annan selle neile.”+

12 Nüüd, Iisrael, mida ootab su Jumal Jehoova sinult muud,+ kui et sa kardaksid Jehoovat, oma Jumalat,+ käiksid kõigil tema teedel,+ armastaksid teda ning teeniksid oma Jumalat Jehoovat kogu südamest ja hingest+ 13 ning täidaksid Jehoova käske ja määrusi, mis ma täna sulle annan, et sul hästi läheks?+ 14 Teie Jumalale Jehoovale kuulub taevas, kogu taevaavarus, ning maa ja kõik, mis seal on.+ 15 Kuid üksnes teie esiisadesse kiindus Jehoova ja armastas neid, ning ta on valinud kõigi rahvaste hulgast välja just teid, nende järglasi,+ nagu see praegu ongi. 16 Puhastage nüüd oma süda*+ ja ärge olge enam kangekaelsed!+ 17 Teie Jumal Jehoova on jumalate Jumal+ ja isandate isand, suur, võimas ja aukartustäratav Jumal, kes ei kohtle kedagi erapoolikult+ ja keda ei saa ära osta. 18 Ta mõistab õigust orvule* ja lesele+ ning armastab muulast,+ andes talle toitu ja kehakatet. 19 Armastage siis teiegi muulast, sest te ise olite muulased Egiptusemaal.+

20 Kartke oma Jumalat Jehoovat, teenige teda,+ hoidke tema ligi ja vanduge tema nime juures! 21 Ülistage teda!+ Tema on teie Jumal, kes on teinud teie heaks kõik need suured ja aukartustäratavad teod, mida teie endi silmad on näinud.+ 22 Teie esiisad läksid Egiptusse seitsmekümnekesi+ ja nüüd on teie Jumal Jehoova teinud teid nii arvukaks, nagu on taevatähti.+

11 Armastage Jehoovat, oma Jumalat,+ täitke alati oma kohustusi tema ees ning pidage kinni tema määrustest, õigusnormidest ja käskudest! 2 Ma räägin täna just teiega, mitte teie poegadega, kes pole saanud tunda ega näha teie Jumala Jehoova manitsust,+ tema suurust+ ega võimsat kätt+ ja väljasirutatud käsivart. 3 Nemad pole näinud neid imetegusid ja kõike muud, mis ta tegi Egiptuses vaaraole, Egiptuse kuningale, ja kogu tema maale,+ 4 ega seda, mis ta tegi Egiptuse sõjaväele, vaarao hobustele ja sõjavankritele, mille uputasid Punase mere veed, kui egiptlased teid taga ajasid ning Jehoova nad alatiseks hävitas.+ 5 Nemad pole näinud, mis ta kõrbes teie heaks tegi, kuni te jõudsite siia paika, 6 ega seda, mis ta tegi Daatanile ja Abiramile, Ruubeni poja Eliabi poegadele, kui maa avanes ja neelas kogu Iisraeli silme all nemad, nende pered, telgid ja kõik, kes nende juures olid.+ 7 Seevastu teie silmad on näinud kõiki neid suuri tegusid, mis Jehoova tegi.

8 Pidage kinni kõigist neist käskudest, mis ma täna teile annan, et te saaksite tugevaks, läheksite sellele maale ja võtaksite selle oma valdusse 9 ning et te võiksite kaua elada+ sel maal, mille Jehoova on tõotanud anda teie esiisadele ja nende järglastele,+ maal, kus voolab piima ja mett.+

10 Maa, mida te lähete oma valdusse võtma, ei ole nagu Egiptusemaa, kust te tulite, kus te külvasite oma seemet ja mida te vaevaga kastsite* nagu aiamaad. 11 See maa, mida te lähete oma valdusse võtma, on mägede ja orutasandike maa,+ mis joob taevavett+ 12 ning mille eest hoolitseb teie Jumal Jehoova. Teie Jumala Jehoova silmad jälgivad seda kogu aeg, aasta ringi.

13 Kui te hoolsalt kuuletute käskudele, mis ma täna teile annan, ja armastate oma Jumalat Jehoovat ning teenite teda kogu südamest ja hingest,+ 14 siis ta* annab teie maale vihma õigel ajal, sügisvihma ja kevadvihma, ning te kogute kokku oma teravilja ning veini- ja õlisaagi.+ 15 Ta annab väljadel rohtu teie kariloomadele, ning ka teie sööte ja teie kõht saab täis.+ 16 Vaadake, et te ei lase oma südant eksiteele ahvatleda ega hakka teisi jumalaid teenima ja nende ette kummardama,+ 17 muidu Jehoova viha süttib teie vastu ja ta sulgeb taeva, nii et vihma ei saja+ ja maa ei anna saaki ning te hävite kiiresti sellelt healt maalt, mille Jehoova teile annab.+

18 Hoidke neid mu sõnu oma südames ja hinges ning siduge need meeldetuletuseks oma käe peale ja olgu need laubapaelaks teie silmade kohal.+ 19 Õpetage neid oma lastele, rääkides neist majas istudes, teed käies, magama minnes ja üles tõustes.+ 20 Kirjutage need oma maja uksepiitadele ja linnaväravatele, 21 et teie ja teie lapsed võiksite nii kaua, kui taevas on maa kohal, elada sellel maal,+ mille Jehoova tõotas anda teie esiisadele.+

22 Kui te peate hoolsalt kinni nendest käskudest, mis ma täna teile annan, ja järgite neid, armastate oma Jumalat Jehoovat,+ käite kõigil tema teedel ja hoiate tema ligi,+ 23 siis ajab Jehoova kõik need rahvad teie eest ära,+ ning te alistate rahvad, kes on teist vägevamad ja arvukamad.+ 24 Iga paik, kuhu teie jalg astub, saab teie omaks.+ Teie piir ulatub kõrbest kuni Liibanonini, suurest jõest, Eufratist, kuni läänepoolse mereni*.+ 25 Keegi ei suuda teile vastu seista.+ Teie Jumal Jehoova saadab teie ees õuduse ja hirmu kõikjale, kuhu te lähete,+ nagu ta teile on lubanud.

26 Ma panen täna teie ette õnnistuse ja needuse:+ 27 õnnistuse, kui te kuuletute oma Jumala Jehoova käskudele, mis ma täna teile annan,+ 28 ja needuse, kui te ei kuuletu oma Jumala Jehoova käskudele+ ja pöördute ära teelt, millel ma täna käsin teil käia, ning käite jumalate järel, keda te ei tunne.

29 Kui teie Jumal Jehoova viib teid maale, mille te võtate enda valdusse, siis kuulutage õnnistused välja Gerisimi mäel ja needused Eebali mäel.+ 30 Eks ole need teisel pool Jordanit, lääne pool, kaananlaste maal, kaananlaste, kes elavad Gilgali lähedal Arabas Moore suurte puude juures?+ 31 Te lähete üle Jordani, et minna ja võtta oma valdusse maa, mille teie Jumal Jehoova teile annab.+ Kui te võtate selle oma valdusse ja elate seal, 32 siis pidage hoolsalt kinni kõigist määrustest ja õigusnormidest, mis ma täna teie ette sean.+

12 Need on määrused ja õigusnormid, mida teil tuleb hoolsalt järgida kõigil neil päevil, mis te elate sel maal, mille Jehoova, teie esiisade Jumal, teie valdusse annab. 2 Hävitage täielikult kõik paigad, kus need rahvad, kelle maa te endale võtate, on oma jumalaid teeninud,+ on nad siis teinud seda kõrgetel mägedel, küngastel või mõne lopsaka puu all. 3 Lõhkuge maha nende altarid, purustage nende pühad sambad,+ põletage tules nende pühad tulbad ning raiuge maha nende nikerdatud jumalakujud,+ pühkides neist paigust minema nende jumalate nimedki.+

4 Teie ei tohi oma Jumalat Jehoovat niimoodi teenida.+ 5 Minge ja teenige oma Jumalat Jehoovat paigas, mille ta valib oma nime eluasemeks ja enda elupaigaks kõigi teie suguharude keskel.+ 6 Sinna viige oma põletusohvrid,+ tapaohvrid, kümnised,+ annetused,+ tõotusohvrid, vabatahtlikud ohvrid+ ning oma veiste, lammaste ja kitsede esmikud.+ 7 Seal sööge koos oma perega oma Jumala Jehoova ees+ ning tundke rõõmu kõigi oma tegemiste üle,+ sest Jehoova, teie Jumal, on teid õnnistanud.

8 Te ei tohi teha nõnda, nagu me praegu teeme. Igaüks teeb seda, mis on õige ta enda silmis, 9 sest te pole veel jõudnud puhkepaika+ ega sellele pärandmaale, mille teie Jumal Jehoova teile annab. 10 Kui te lähete üle Jordani+ ja elate sel maal, mille teie Jumal Jehoova annab teie valdusse, siis annab Jumal teile ka rahu kõigist vaenlastest teie ümber ning te elate julgesti.+ 11 Viige siis kõik, mis ma teid käsin, paika, mille teie Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks:+ oma põletusohvrid, tapaohvrid, kümnised,+ annetused ja kõik tõotusohvrid, mis te olete Jehoovale tõotanud anda. 12 Rõõmutsege oma Jumala Jehoova ees,+ nii teie, teie pojad ja tütred kui ka teie orjad ja orjatarid, samuti teie linnades elavad leviidid, sest neile pole antud osa ega pärandit teie keskel.+ 13 Vaadake, et te ei ohverda oma põletusohvreid üheski teises paigas, mida te näete!+ 14 Ohverdage oma põletusohvreid vaid selles paigas, mille Jehoova valib ühelt teie suguharult, ning tehke seal kõike, mida ma teid käsin.+

15 Kõigis oma linnades võite te loomi tappa ja liha süüa,+ millal soovite, selle järgi, kuidas teie Jumal Jehoova on teid õnnistanud. Nii puhas kui ka ebapuhas inimene võib seda süüa, nagu süüakse gaselli- või hirveliha. 16 Kuid te ei tohi süüa verd,+ valage see maha nagu vesi.+ 17 Te ei tohi süüa oma linnades kümnist oma teraviljast, värskest veinist ja õlist ega oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinuid,+ ühtki oma tõotusohvrit, vabatahtlikku ohvrit ega annetust. 18 Neid te peate sööma oma Jumala Jehoova ees paigas, mille teie Jumal Jehoova välja valib,+ nii teie, teie pojad ja tütred, teie sulased ja teenijad kui ka leviidid teie linnades. Ja tundke Jehoova, oma Jumala ees rõõmu kõigi oma tegemiste üle. 19 Vaadake, et te ei unusta leviite,+ niikaua kui te elate oma maal!

20 Kui teie Jumal Jehoova laiendab teie maa-ala,+ nagu ta teile on tõotanud,+ ja te ütlete: „Me tahame liha süüa”, sest teie hing ihkab liha süüa, siis te võite liha süüa, millal soovite.+ 21 Kui aga see paik, mille teie Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks,+ on teist kaugel, siis tapke, nii nagu ma teid olen käskinud, mõni oma veistest, lammastest või kitsedest, kelle Jehoova on teile andnud, ja sööge liha oma linnades, millal soovite. 22 Sööge seda, nagu süüakse gaselli- ja hirveliha,+ seda võib süüa nii puhas kui ka ebapuhas inimene. 23 Aga võtke kindlalt nõuks, et te ei söö verd,+ sest veri on elu,+ ning te ei tohi süüa liha koos verega. 24 Te ei tohi seda süüa! Valage see maha nagu vesi.+ 25 Ärge seda sööge, siis läheb teil ja teie lastel hästi, kuna te teete, mis on õige Jehoova silmis. 26 Aga kui sa lähed sellesse paika, mille Jehoova välja valib, siis võta kaasa ainult oma pühad annid ja tõotusohvrid. 27 Seal ohverdage oma põletusohvrid, liha ja veri,+ oma Jumala Jehoova altaril; teie tapaohvrite veri valatagu teie Jumala Jehoova altari külje peale,+ kuid liha te võite süüa.

28 Pidage hoolsalt kõiki neid käsusõnu, mis ma teile annan, et teil ja teie poegadel alati hästi läheks, kuna te teete, mis on hea ja õige teie Jumala Jehoova silmis.

29 Kui teie Jumal Jehoova hävitab need rahvad, kelle maa te endale võtate,+ ja te elate nende maal, 30 siis olge hoolsad, et te ei laseks end lõksu meelitada, kui need rahvad on teie eest hävitatud. Ärge küsige nende jumalate kohta: „Kuidas need rahvad oma jumalaid teenisid? Meie tahame samamoodi teha.”+ 31 Te ei tohi oma Jumalat Jehoovat samal moel teenida, sest nemad on teinud oma jumalaid teenides kõiksugu jäledusi, mida Jehoova vihkab; nad on oma jumalatele isegi oma poegi ja tütreid tules põletanud.+ 32 Tehke hoolsalt kõigi nende käsusõnade järgi, mis ma teile annan.+ Te ei tohi neile midagi juurde lisada ega neist midagi ära võtta.+

13 Kui teie seast kerkib esile mõni prohvet või keegi, kes ennustab unenägude järgi, ja ta räägib teile mõnest tundemärgist või endest 2 ja see, millest ta teile rääkis, läheb täide ning ta ütleb: „Käigem teiste jumalate järel,” jumalate järel, keda te ei tunne, ja „teenigem neid!”, 3 siis ei tohi te kuulata selle prohveti või unenägija sõnu,+ sest teie Jumal Jehoova paneb teid proovile,+ et teada saada, kas te armastate oma Jumalat Jehoovat kogu südamest ja hingest.+ 4 Te peate käima oma Jumala Jehoova järel, teda te peate kartma, tema käske täitma, tema häält kuulda võtma, teda teenima ja tema ligi hoidma.+ 5 Kuid see prohvet või unenägija tuleb surmata,+ sest ta õhutas mässu teie Jumala Jehoova vastu (kes tõi teid välja Egiptusemaalt ja lunastas teid orjusekojast), et pöörata teid teelt, millel teie Jumal Jehoova on käskinud teil käia. Kõrvaldage enda keskelt kurjus!+

6 Kui keegi, olgu see su vend (su ema poeg) või su poeg või tütar, su kallis naine või parim sõber*, püüab sind salaja meelitada ning ütleb: „Lähme teenime teisi jumalaid!”, kutsudes sind teenima jumalaid,+ keda ei sina ega su esiisad pole tundnud, 7 nende rahvaste jumalaid, kes elavad teie ümber, olgu siis lähedal või kaugel, maa ühest äärest teiseni, 8 siis ei tohi sa talle järele anda ega teda kuulata.+ Ärgu olgu sul temast kahju, ära tunne talle kaasa ja ära kaitse teda, 9 vaid sa pead ta tapma.+ Tõusku sinu käsi esimesena tema vastu, et teda surmata, ja seejärel kogu rahva käsi.+ 10 Sa pead ta kividega surnuks viskama,+ sest ta püüdis sind ära pöörata su Jumalast Jehoovast, kes tõi sind välja Egiptusemaalt, orjusekojast. 11 Siis kuuleb sellest kogu Iisrael ja hakkab kartma ning mitte keegi rahva seast ei tee enam kunagi sellist kurja.+

12 Kui te kuulete mõnes oma linnas, mille teie Jumal Jehoova annab teie valdusse, räägitavat: 13 „Teie keskelt on esile kerkinud alatud mehed, kes püüavad teie linna elanikke eksitada, öeldes: „Lähme teenime teisi jumalaid!”, kutsudes neid teenima jumalaid, keda te ei tunne”, 14 siis uurige seda põhjalikult ning tehke selle kohta järelepärimisi.+ Ja kui ilmneb, et see jäledus on teie keskel tõesti sündinud, ja on saanud kinnitust, et räägitu on tõsi, 15 siis te peate selle linna elanikud mõõgaga maha lööma.+ Hävitage mõõgaga see linn ja kõik, mis selles on, sealhulgas selle kariloomad. 16 Seejärel tooge kogu linnast riisutud saak linnaväljakule ja põletage terve linn maha. Kogu riisutud saak olgu otsekui põletusohver teie Jumalale Jehoovale. Linn jäägugi rusuhunnikuks, seda ärgu iial üles ehitatagu. 17 Teie käsi ärgu võtku midagi hävitamisele määratust,+ et Jehoova pöörduks oma tulisest vihast, osutaks teile halastust ja kaastunnet ning teeks teid rohkearvuliseks, nagu ta vandus teie esiisadele.+ 18 Kuuletuge siis oma Jumalale Jehoovale, pidage kinni kõigist tema käskudest, mis ma täna teile annan, ja tehke seda, mis on õige teie Jumala Jehoova silmis.+

14 Te olete Jehoova, oma Jumala lapsed. Ärge tehke endale surnu pärast sisselõikeid+ ega ajage oma laupa paljaks*.+ 2 Te olete ju oma Jumala Jehoova püha rahvas.+ Jehoova on teid valinud oma rahvaks, enda eriliseks* omandiks kõigi rahvaste hulgast maa peal.+

3 Ärge sööge midagi jäledat!+ 4 Need on loomad, keda te võite süüa:+ veis, lammas, kits, 5 hirv, gasell, metskits, kaljukits, antiloop, metslammas ja mägilammas. 6 Te võite süüa kõiki loomi, kellel on täielikult kaheks lõhestunud sõrad ja kes ka mäletsevad. 7 Kuid neid loomi, kelle tunnuseks on ainult üks või teine — kes kas mäletsevad või kellel on sõrad —, te ei tohi süüa: kaamelit, jänest ja kaljudamaani, sest nad küll mäletsevad, kuid neil pole sõrgu. Need olgu teile ebapuhtad.+ 8 Samuti siga, sest tal on küll sõrad, kuid ta ei mäletse. Ta olgu teile ebapuhas. Ärge sööge nende loomade liha ega puudutage nende korjust.

9 Kõigist, kes elavad vees, võite süüa neid, kellel on uimed ja soomused; neid te võite süüa.+ 10 Kuid ühtegi sellist, kellel pole uimi ega soomuseid, te ei tohi süüa. Need olgu teile ebapuhtad.

11 Te võite süüa kõiki puhtaid linde. 12 Kuid need on tiivulised, keda te ei tohi süüa: kotkas, kalakotkas, must-raisakotkas,+ 13 puna-harksaba, must-harksaba, igat liiki kullid, 14 igat liiki rongad, 15 jaanalind, kakk, kajakas ja igat liiki pistrikud, 16 kivikakk, kõrvukräts, luik, 17 pelikan, raisakotkas, kormoran, 18 toonekurg, igat liiki haigrud, vaenukägu ja nahkhiir. 19 Kõik tiivulised putukad olgu teile samuti ebapuhtad. Neid ei tohi süüa. 20 Kõiki puhtaid tiivulisi te võite süüa.

21 Te ei tohi süüa ühtegi surnuna leitud looma.+ Te võite selle anda teie linnades elavatele muulastele, nemad võivad seda süüa; samuti võite müüa selle võõramaalastele. Te ju olete oma Jumala Jehoova püha rahvas.

Ärge keetke kitsetalle ta ema piimas.+

22 Te peate igal aastal panema kõrvale kümnendiku kogu oma põllusaagist.+ 23 Sööge seda kümnendikku oma teraviljast, värskest veinist ja õlist ning oma veiste ja lammaste esmasündinuid oma Jumala Jehoova ees paigas, mille ta valib oma nime eluasemeks,+ et te õpiksite, et teil tuleb alati karta oma Jumalat Jehoovat.+

24 Kui aga see paik, mille teie Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks,+ on teist kaugel ja teekond on teile liiga pikk ning teie Jumal Jehoova on teid õnnistanud, nõnda et te ei suuda oma kümnendikku kanda, 25 siis te võite selle rahaks vahetada, võtta raha ja minna paika, mille teie Jumal Jehoova välja valib. 26 Te võite selle raha eest osta, mida tahes teie hing ihkab: veiseid, lambaid ja kitsi ning veini ja muid alkohoolseid jooke ning kõike, mida te soovite. Sööge seal oma Jumala Jehoova ees ning tundke rõõmu, teie ja teie pered.+ 27 Ja ärge unustage leviite, kes elavad teie linnades,+ sest neil pole osa ega pärandit koos teiega.+

28 Igal kolmandal aastal tooge kümnendik selle aasta saagist ja koguge oma linnadesse.+ 29 Siis leviidid, kellele pole antud osa ega pärandit koos teiega, ning muulased, orvud* ja lesed, kes elavad teie linnades, tulevad ja söövad kõhu täis,+ ning teie Jumal Jehoova õnnistab teid kõigis teie töödes.+

15 Igal seitsmendal aastal kustutatagu võlad.+ 2 Siis tehtagu nii: iga laenuandja tühistagu oma kaasinimese võlg. Ta ärgu nõudku oma ligimeselt ega vennalt võla tagasimaksmist, sest võlgade kustutamine on välja kuulutatud Jehoova auks.+ 3 Te võite nõuda võla tagasimaksmist võõramaalaselt,+ aga oma vend vabastage mistahes võlast. 4 Õigupoolest ei peaks keegi teie seast vaeseks jäämagi, sest Jehoova õnnistab teid+ maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, 5 kui te vaid võtate kuulda oma Jumala Jehoova häält ja peate hoolsalt kinni kõigist neist käskudest, mis ma täna teile annan.+ 6 Teie Jumal Jehoova õnnistab teid, nagu ta teile on tõotanud, ja te laenate paljudele rahvastele, kuid teil endil pole vaja laenu võtta,+ ning te valitsete paljude rahvaste üle, kuid nemad ei valitse teie üle.+

7 Kui mõnes teie linnas sel maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab, jääb siiski keegi teie vendadest vaeseks, siis ärge tehke oma südant kõvaks ja ärge olge kitsid oma vaesunud venna vastu.+ 8 Avage talle heldelt oma käsi+ ja laenake talle, mida tahes ta vajab või millest tal on puudus. 9 Vaadake, et teie südamesse ei poeks niisugune kuri mõte: „Seitsmes aasta, võlgade kustutamise aasta, on lähedal”,+ nii et te pole oma vaese venna vastu heldekäelised ega anna talle midagi. Kui ta siis hüüab teie pärast Jehoova poole, on see teile patuks.+ 10 Andke talle heldekäeliselt,+ ärgu olgu talle andmine teile vastumeelne, sest siis õnnistab teie Jumal Jehoova kõiki teie töid ja tegemisi.+ 11 Vaeseid on ju alati sel maal.+ Seepärast ma käsin teid: „Olge heldekäelised oma viletsa ja vaese venna vastu oma maal!”+

12 Kui sulle müüakse keegi su vendadest, mõni heebrea mees või naine, ja ta on teeninud sind kuus aastat, siis seitsmendal aastal lase ta vabaks.+ 13 Ja kui sa ta vabaks lased, siis ära saada teda minema tühjade kätega. 14 Anna talle heldelt midagi oma karjast ning viljapeksuplatsilt, õlipressist ja surutõrrest. Nii nagu su Jumal Jehoova on sind õnnistanud, anna ka temale. 15 Ära unusta, et sa olid ori Egiptusemaal ja et su Jumal Jehoova lunastas su. Seepärast ma annan sulle täna selle käsu.

16 Aga kui ta ütleb sulle, et ta ei taha su juurest ära minna, sest ta armastab sind ja su peret, kuna tal on olnud su juures hea põli,+ 17 siis võta naaskel ja torka see vastu ust tema kõrvast läbi ning ta jäägu kogu eluks su orjaks. Samamoodi tee ka oma orjatariga. 18 Ärgu olgu sul raske oma orja vabaks lasta, sest töö, mis ta kuus aastat sinu juures tegi, läks sulle poole vähem maksma, kui oleks läinud palgatöölise oma, ja su Jumal Jehoova on õnnistanud sind kõigis su tegemistes.

19 Pühendage iga veise, lamba ja kitse isane esmik oma Jumalale Jehoovale.+ Ärge tehke tööd ühegi pulli esmikuga ning ärge pügage ühtegi lamba ega kitse esmikut. 20 Sööge neid aastast aastasse koos perega oma Jumala Jehoova ees paigas, mille Jehoova välja valib.+ 21 Ent kui loomal on midagi viga — ta lonkab, on pime või on tal mõni muu tõsine viga küljes —, siis te ei tohi teda oma Jumalale Jehoovale ohverdada.+ 22 Sööge selle looma liha oma linnades, nii puhas kui ka ebapuhas inimene võib seda süüa, nagu süüakse gaselli- ja hirveliha.+ 23 Aga selle verd ei tohi te süüa,+ valage see maha nagu vesi.+

16 Olgu teil meeles tähistada avivikuul* paasapüha oma Jumala Jehoova auks,+ sest avivikuul tõi teie Jumal Jehoova teid öösel Egiptusest välja.+ 2 Ohverdage oma Jumalale Jehoovale paasaohver+ lammastest, kitsedest ja veistest+ paigas, mille Jehoova valib oma nime eluasemeks.+ 3 Te ei tohi süüa koos sellega midagi hapnenut.+ Seitse päeva sööge hapnemata leiba, hädaleiba (sest te tulite Egiptusemaalt välja kiirustades),+ et te mäletaksite kogu oma eluaja seda päeva, mil te Egiptusemaalt välja tulite.+ 4 Seitse päeva ärgu leidugu teie juures haputainast kogu teie maal,+ samuti ei tohi liha, mida te ohverdate esimese päeva õhtul, hoida üle öö järgmise hommikuni.+ 5 Te ei tohi ohverdada paasaohvrit ükskõik millises linnas, mille teie Jumal Jehoova teile annab, 6 vaid tehke seda paigas, mille teie Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks. Ohverdage paasaohver õhtul, niipea kui päike on loojunud,+ ajal, mil te Egiptusest välja tulite. 7 Valmistage ja sööge+ seda paigas, mille teie Jumal Jehoova välja valib,+ ning hommikul minge tagasi oma telkidesse. 8 Kuus päeva sööge hapnemata leiba ja seitsmendal päeval olgu pühalik kokkutulek teie Jumala Jehoova auks. Te ei tohi teha mitte mingisugust tööd.+

9 Lugege enesele seitse nädalat. Alustage seitsme nädala lugemist ajast, mil te esimest korda panete sirbi vilja külge.+ 10 Siis pidage nädalatepüha oma Jumala Jehoova auks+ ning tooge vabatahtlik ohver selle järgi, kuidas teie Jumal Jehoova teid õnnistab.+ 11 Rõõmutsege oma Jumala Jehoova ees, nii sina, su poeg ja tütar, su ori ja orjatar kui ka teie linnades elav leviit ja teie keskel elav muulane ning orb* ja lesk, paigas, mille teie Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks.+ 12 Ärge unustage, et te olite orjad Egiptuses,+ ning pange tähele ja täitke neid määrusi.

13 Kui te olete kogunud kokku oma saagi viljapeksuplatsilt, õlipressist ja surutõrrest, siis pidage seitse päeva lehtmajadepüha.+ 14 Olge püha ajal rõõmsad,+ nii sina, su poeg ja tütar, su ori ja orjatar kui ka leviit, muulane, orb ja lesk, kes elavad teie linnades. 15 Seitse päeva pidage seda püha+ oma Jumala Jehoova auks paigas, mille Jehoova välja valib, sest teie Jumal Jehoova õnnistab kogu teie saaki ja kõiki teie tegemisi.+ Seepärast olge rõõmsad!+

16 Kolm korda aastas, hapnemata leibade pühal,+ nädalatepühal+ ja lehtmajadepühal,+ ilmugu kõik mehed teie seast oma Jumala Jehoova ette paika, mille tema välja valib. Ükski ei tohi ilmuda Jehoova ette tühjade kätega. 17 Igaüks toogu oma and selle järgi, nagu ta Jumal Jehoova on teda õnnistanud.+

18 Määrake igale suguharule kohtumõistjad+ ja ametnikud kõigis linnades, mis teie Jumal Jehoova teile annab, ja nad mõistku rahva üle õiglast kohut. 19 Ärge väänake õigust,+ ärge olge erapoolikud+ ega võtke vastu altkäemaksu, sest altkäemaks pimestab tarkade silmi+ ja moonutab õigete sõnu. 20 Taotlege õigust,+ üksnes õigust, et võiksite jääda elama ja võtta enda valdusse maa, mille teie Jumal Jehoova teile annab.

21 Ärge istutage oma Jumala Jehoova altari lähedale, mille te enesele teete, mitte mingisugust puud, mida kummardada kui püha tulpa.+

22 Ärge ka püstitage endale püha sammast,+ sest teie Jumal Jehoova vihkab seda.

17 Te ei tohi ohverdada oma Jumalale Jehoovale niisugust pulli või lammast, kellel on mingi viga küljes, sest see oleks teie Jumalale Jehoovale jäledus.+

2 Kui teie keskel, ühes linnas, mille teie Jumal Jehoova teile annab, leitakse mõni mees või naine, kes teeb teie Jumala Jehoova silmis kurja ja rikub tema lepingut+ 3 ning läheb eksiteele, teenib teisi jumalaid ja kummardab nende ette või siis kummardab päikest, kuud või kõiki taevakehi,+ kuigi mina olen seda keelanud,+ 4 ja kui teile sellest teatatakse või te kuulete sellest, siis uurige seda asja põhjalikult. Kui selgub, et see on tõsi+ ja et selline jäledus on Iisraelis aset leidnud, 5 siis viige see mees või naine, kes seda kurja on teinud, linnast välja, selle väravate ette, ning visake ta kividega surnuks.+ 6 Süüdistatav hukatagu kahe või kolme tunnistaja ütluse peale.+ Ühe tunnistaja ütluse peale ei tohi teda hukata.+ 7 Tunnistajate käsi tõusku esimesena tema vastu, et teda surmata, ja seejärel kogu rahva käsi. Kõrvaldage enda keskelt kurjus!+

8 Kui mõnes teie linnas kerkib üles kohtuasi, mis on teile liiga keeruline lahendada, olgu see siis seotud verevalamise,+ kaebuse, vägivallateo või mistahes tüliküsimusega, siis minge paika, mille teie Jumal Jehoova välja valib.+ 9 Minge leviitpreestrite juurde ja neil päevil teeniva kohtumõistja juurde+ ning viige see küsimus nende ette ja nemad annavad teile teada otsuse.+ 10 Tehke siis selle otsuse järgi, mille nad annavad teile teada paigas, mille Jehoova välja valib. Järgige hoolsalt kõiki nende antud juhiseid. 11 Tegutsege seaduse järgi, millele nad osutavad, ja otsuse järgi, mille nad välja kuulutavad.+ Ärge kalduge otsusest, mille nad teile teada annavad, ei paremale ega vasakule.+ 12 Aga mees, kes on jultunud ega kuula preestrit, kes on teie Jumala Jehoova teenistuses, või kohtumõistjat, peab surema.+ Kõrvaldage Iisraelist kurjus!+ 13 Siis kogu rahvas kuuleb sellest ja hakkab kartma ega tegutse enam jultunult.+

14 Kui te jõuate maale, mille teie Jumal Jehoova teile annab, võtate selle oma valdusse, elate seal ja ütlete: „Me tahame endale kuningat, nagu on kõigil ümberkaudsetel rahvastel”,+ 15 siis tõstke endale kuningaks see, kelle teie Jumal Jehoova välja valib.+ Tõstke kuningaks keegi oma vendade seast. Te ei tohi tõsta endale kuningaks võõramaalast, kes pole teie vend. 16 Aga kuningas ärgu muretsegu omale palju hobuseid+ ega saatku rahvast tagasi Egiptusse, et hobuseid juurde hankida,+ sest Jehoova on teile öelnud: „Te ei tohi sinna kunagi tagasi minna!” 17 Ta ärgu võtku ka palju naisi, et ta süda ei pöörduks ära õigelt teelt.+ Samuti ärgu hankigu ta endale väga palju hõbedat ega kulda.+ 18 Kui ta tõuseb oma kuningriigi troonile, siis ta kirjutagu endale rullraamatusse ärakiri sellest seaduskogust, mis on leviitpreestrite käes hoiul.+

19 See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõigil oma elupäevil,+ et ta õpiks kartma oma Jumalat Jehoovat ning järgiks ja täidaks kõiki neid seadusi ja määrusi.+ 20 Siis ta ei hakka end südames oma vendadest kõrgemaks pidama ega kaldu neist käskudest ei paremale ega vasakule ning ta valitseb pikka aega oma kuningriigi üle, tema ja ta pojad Iisraeli rahva keskel.

18 Leviitpreestritele, kogu Leevi suguharule, ei anta osa ega pärandit iisraellaste seas. Nemad söövad Jehoova tuleohvreid, mis on tema pärand.+ 2 Neil ärgu olgu pärandit oma vendade keskel. Jehoova on nende pärand, nagu ta neile on öelnud.

3 Kui keegi toob ohvriks pulli või lamba, siis andku ta preestrile abatükk, lõuad ja magu, seda kõike on preestritel õigus rahvalt saada. 4 Andke talle oma teravilja-, värske veini ja õlisaagi esimene osa ning oma lammastelt ja kitsedelt pügatud esimene vill.+ 5 Teie Jumal Jehoova on valinud kõigist teie suguharudest just leviidid, et nad teeniksid alaliselt Jehoova nimel.+

6 Kui aga leviit lahkub ühest teie linnast Iisraelis, kus ta on elanud,+ ja ihkab minna paika, mille Jehoova on välja valinud,*+ 7 siis võib ta teenida seal oma Jumala Jehoova nimel nagu kõik tema vennad leviidid, kes seal Jehoova ees teenivad.+ 8 Ta saab nendega võrdse osa toidust+ lisaks sellele, mis ta saab oma esiisade omandi müügist.

9 Kui te olete jõudnud maale, mille teie Jumal Jehoova teile annab, siis ärge võtke üle sealsete rahvaste jäledaid kombeid.+ 10 Ärgu leidugu teie seas kedagi, kes heidab oma poja või tütre tulle,+ samuti selgeltnägijaid,+ maage,+ ennete otsijaid,+ nõidu,+ 11 ega kedagi, kes loitsib, küsib nõu vaimude väljakutsujalt+ või ennustajalt+ või otsib juhatust surnutelt.+ 12 Igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle, ja nende jäledate kommete pärast ajab teie Jumal Jehoova need rahvad teie eest ära. 13 Olge siis oma Jumala Jehoova ees laitmatud!+

14 Need rahvad, kelle maa te võtate oma valdusse, kuulavad maage+ ja ennustajaid,+ kuid teil pole Jehoova, teie Jumal, lubanud midagi niisugust teha. 15 Teie Jumal Jehoova annab teile teie vendade seast ühe minusarnase prohveti. Teda kuulake!+ 16 Seda te ju palusite oma Jumalalt Jehoovalt tol päeval, mil te kogunesite Hoorebi juures+ ja ütlesite: „Ära lase meil enam kuulda meie Jumala Jehoova häält ega näha seda suurt tuld, et me ei sureks.”+ 17 Jehoova vastas mulle: „See, mis nad on öelnud, on hea. 18 Ma annan neile nende vendade seast ühe sinusarnase prohveti+ ja panen talle suhu oma sõnad+ ning ta räägib neile kõik, mis ma käsin.+ 19 Kes aga ei kuula mu sõnu, mida ta minu nimel räägib, sellelt nõuan ma aru.+

20 Kui mõni prohvet räägib jultunult minu nimel midagi, mida ma ei ole käskinud tal rääkida, või kui ta räägib teiste jumalate nimel, siis peab see prohvet surema.+ 21 Kuid te võite mõelda oma südames: „Kust me teame, et need pole Jehoova sõnad?” 22 Kui prohvet räägib Jehoova nimel ja see, mis ta ütleb, ei lähe täide ega saa teoks, siis pole need sõnad Jehoovalt. See prohvet on rääkinud jultunult. Ärge kartke teda!”

19 Kui teie Jumal Jehoova hävitab need rahvad, kelle maa teie Jumal Jehoova teile annab, ja te olete nende maa enda valdusse võtnud ning nende linnadesse ja majadesse elama asunud,+ 2 siis valige endale välja kolm linna keset seda maad, mille teie Jumal Jehoova teie valdusse annab.+ 3 Jaotage see maa, mille teie Jumal Jehoova teile annab, kolmeks osaks ning rajage teed, mis viivad neisse linnadesse, et sinna võiks põgeneda inimesetapja.

4 Inimesetapja võib sinna põgeneda ja jääda elama juhul, kui ta on tapnud kaasinimese tahtmatult ega ole teda vihanud.+ 5 Näiteks kui ta läheb oma kaaslasega metsa puid raiuma ja tõstab käe, et kirvega puud langetada, kuid kirvepea lendab varre küljest minema ja tabab tema kaaslast, nii et see sureb, siis ta põgenegu ühte neist linnadest, et jääda elama.+ 6 Kui aga tee sinna linna on liiga pikk, võib veritasunõudja,+ kes teda vihahoos taga ajab, ta kätte saada ja tappa. Kuid see inimesetapja polnud surma väärt, sest ta ei vihanud tapetut.+ 7 Seepärast ma käsingi teil valida endale välja kolm linna.

8 Kui teie Jumal Jehoova laiendab teie maa-ala, nagu ta vandus teie esiisadele,+ ja annab teile kogu maa, mille ta teie esiisadele tõotas anda+ 9 — seda eeldusel, et te järgite ustavalt kõiki neid käske, mis ma täna teile annan, armastate oma Jumalat Jehoovat ja käite alati tema teedel+ —, siis lisage neile kolmele linnale veel kolm.+ 10 Sel juhul ei valata süütut verd+ teie maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, ning teie peale ei tule veresüüd.+

11 Kui aga keegi vihkab kaasinimest+ ning varitseb ja ründab teda, nii et too sureb, ning kui ta seejärel põgeneb ühte neist linnadest, 12 siis tema linna vanemad lasku ta sealt ära tuua ja andku ta veritasunõudja kätte, ning ta peab surema.+ 13 Ärgu olgu teil temast kahju. Te peate kõrvaldama Iisraelist süü, mis johtub süütu vere valamisest,+ et teil läheks hästi.

14 Kui te olete saanud kätte oma pärandi sel maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab, siis ärge nihutage naabri piirimärki+ ära sellest paigast, kuhu esivanemad on piiri seadnud.

15 Kellegi süüdistamiseks mistahes väärteos või patus ei piisa ühe tunnistaja ütlusest.+ Süüteo tõestamiseks on vaja kahe või kolme tunnistaja ütlust.+ 16 Kui keegi tunnistab kuritahtlikult kellegi vastu ja süüdistab teda mõnes üleastumises,+ 17 siis astugu need kaks, kelle vahel on tüli, Jehoova ette, preestrite ja neil päevil teenivate kohtumõistjate ette.+ 18 Kohtumõistjad uurigu seda juhtumit põhjalikult,+ ja kui tunnistaja osutub valetunnistajaks, kuna ta on esitanud oma venna vastu valesüüdistuse, 19 siis tehke temaga samamoodi, nagu tema kavatses teha oma vennaga.+ Kõrvaldage enda keskelt kurjus!+ 20 Siis teised kuulevad sellest ja hakkavad kartma ning nad ei tee teie keskel enam kunagi seesugust kurja.+ 21 Ärgu olgu teil temast kahju:+ nõudke elu elu vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu.+

20 Kui te lähete oma vaenlaste vastu sõtta ja näete, et neil on rohkem hobuseid, sõjavankreid ja sõjamehi kui teil, siis ärge kartke neid, sest teie Jumal Jehoova, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, on teiega.+ 2 Kui te olete lahingusse minemas, siis pöördugu preester rahva poole+ 3 ja öelgu: „Kuula, Iisrael! Te lähete nüüd sõdima oma vaenlastega. Olge siis julged! Ärge kartke, ärge tundke hirmu ja ärge värisege nende ees, 4 sest teie Jumal Jehoova käib koos teiega, et võidelda teie eest teie vaenlaste vastu ja teid päästa.”+

5 Ka ülemad rääkigu rahvaga ja öelgu: „Mees, kes on ehitanud uue maja, ent pole sinna veel elama asunud,* pöördugu tagasi koju, sest ta võib lahingus surma saada ja siis asub keegi teine sinna elama. 6 Mees, kes on istutanud viinamäe, kuid pole veel saanud sellelt saaki, pöördugu tagasi koju, sest ta võib lahingus surma saada ja siis saab selle saak kellelegi teisele. 7 Mees, kes on naisega kihlatud, kuid pole temaga veel abiellunud, pöördugu tagasi koju,+ sest ta võib lahingus surma saada ja siis abiellub selle naisega keegi teine.” 8 Samuti öelgu ülemad rahvale: „Mees, kes kardab ja tunneb hirmu,+ pöördugu tagasi koju, et ta ei teeks ka oma vendade südant araks.”+ 9 Kui ülemad on rahvale kõnelemise lõpetanud, siis määraku nad väepealikud rahvast juhtima.

10 Kui te jõuate mõne linna juurde, et selle vastu sõdida, siis esitage sellele rahutingimused.+ 11 Kui linn nõustub esitatud tingimustega ja avab teile väravad, siis pange kõik selle elanikud töökohustuse alla ja nad teenigu teid.+ 12 Aga kui see linn keeldub teiega rahu sõlmimast ja valmistub teie vastu sõdima, siis piirake seda, 13 ning teie Jumal Jehoova annab selle teie kätte ja te peate seal kõik mehed mõõgaga maha lööma. 14 Kuid naised, lapsed ja kariloomad ning kõik, mis seal linnas on, kogu sõjasaagi, võite endale võtta.+ Sööge seda saaki, mis te olete võtnud oma vaenlastelt, kelle teie Jumal Jehoova on teie kätte andnud.+

15 Tehke nõnda kõigi linnadega, mis asuvad teist väga kaugel ega ole teie ümberkaudsete rahvaste linnad. 16 Aga nendes linnades, mis teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, ei tohi te ühtegi hingelist ellu jätta.+ 17 Hävitage nad täielikult, nii hetid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased kui ka jebuuslased,+ nagu teie Jumal Jehoova on teid käskinud, 18 et nad ei õpetaks teile kõiki neid jäledusi, mis nad on teinud oma jumalaid teenides, ja et te ei hakkaks patustama oma Jumala Jehoova vastu.+

19 Kui te piirate mõnd linna, et see vallutada, ja olete pikalt selle vastu sõdinud, siis ärge hävitage kirvega selle puid, sest neist te võite süüa. Ärge raiuge neid maha.+ Kas siis puud väljal on inimesed, et peaksite neid piirama? 20 Te võite võtta maha vaid need puud, mille kohta te teate, et need ei kanna söödavat vilja. Need te võite maha raiuda ja ehitada neist piiramisrajatisi võitluseks teiega sõdiva linna vastu, kuni see langeb.

21 Kui maal, mille teie Jumal Jehoova annab teie valdusse, leitakse keegi väljalt tapetuna ning pole teada, kes ta tappis, 2 siis mingu teie vanemad ja kohtumõistjad+ ning mõõtku ära vahemaa surnukeha ja seda ümbritsevate linnade vahel. 3 Seejärel võtku surnukehale lähima linna vanemad karjast üks lehmmullikas, kellega pole tööd tehtud, kes pole ikkes vedanud, 4 ning selle linna vanemad viigu lehmmullikas voolava veega vadisse, kus pole maad haritud ega seemet külvatud, ning murdku seal tema kael.+

5 Sinna tulgu leviitpreestrid, sest teie Jumal Jehoova on valinud nemad,+ et nad teeniksid teda ja lausuksid õnnistussõnu Jehoova nimel,+ ning nemad lahendavad iga vägivallaga seotud tüliasja.+ 6 Kõik surnukehale lähima linna vanemad pesku siis käsi+ lehmmullika kohal, kelle kael vadis murti, 7 ning teatagu: „Meie käed pole seda verd valanud ja meie silmad pole seda verevalamist näinud. 8 Oo, Jehoova, ära pane seda süüks oma rahvale Iisraelile, kelle sa oled ostnud vabaks,+ ning ära süüdista oma rahvast Iisraeli selle süütu vere valamise pärast!”+ Siis ei jää nende peale veresüüd. 9 Nõnda te kõrvaldate enda keskelt süütu vere valamisest johtuva süü, tehes seda, mis on õige Jehoova silmis.

10 Kui sa lähed oma vaenlaste vastu sõdima ning su Jumal Jehoova alistab nad sinu ees ja sa võtad nad vangi+ 11 ning näed vangide hulgas üht ilusat naist, kes meeldib sulle, ja sa soovid võtta ta endale naiseks, 12 siis võid sa tuua ta oma majja. Ta ajagu pea paljaks, lõigaku küüsi 13 ja võtku seljast riided, milles ta vangi võeti, ning elagu su majas. Ta nutku terve kuu taga oma isa ja ema+ ning pärast seda võid sa tema juurde heita; sa saad tema meheks ja tema saab sinu naiseks. 14 Aga kui sa pole temaga rahul, siis saada ta ära,+ kuhu tahes ta soovib minna. Kuid sa ei tohi teda raha eest müüa ega karmilt kohelda, sest sa oled teda alandanud.

15 Kui mehel on kaks naist ja ta armastab üht enam kui teist* ning nad mõlemad sünnitavad talle poja ja esmasündinu on selle naise poeg, keda ta vähem armastab,+ 16 siis päeval, mil ta jagab oma poegadele pärandi, ei tohi ta kõrvale heita vähem armastatud naise poega ja kohelda esmasündinuna armastatud naise poega. 17 Ta peab tunnustama vähem armastatud naise poega esmasündinuna, andes talle kaks osa kõigest, mis tal on, kuna see poeg on tema sigitusjõu algus, esmasündinu õigused kuuluvad temale.+

18 Kui kellelgi on kangekaelne ja mässumeelne poeg, kes ei kuuletu oma isale ega emale,+ ja kuigi nad on teda korrale kutsunud, ei kuula ta neid siiski,+ 19 viigu ta isa ja ema ta linnaväravasse linna vanemate juurde 20 ning öelgu neile: „Meie poeg on kangekaelne ja mässumeelne ning ta ei kuuletu meile. Ta on õgard+ ja joodik.”+ 21 Siis kõik selle linna elanikud visaku ta kividega surnuks. Nõnda kõrvaldage enda keskelt kurjus. Kogu Iisrael kuuleb sellest ning hakkab kartma.+

22 Kui keegi teeb pattu, mis väärib surma, ning ta hukatakse+ ja tema surnukeha pannakse posti külge rippuma,+ 23 siis ärgu jäägu see ööseks postile.+ Ta tuleb matta samal päeval, sest posti külge riputatu on Jumal ära neednud.+ Te ei tohi rüvetada maad, mille teie Jumal Jehoova on andnud teile pärandiks.+

22 Kui sa näed oma venna pulli või lammast ekslemas, siis ära mine niisama mööda,+ vaid vii loom kindlasti tagasi oma vennale. 2 Aga kui su vend elab sinust kaugel või kui sa ei tunne teda, siis vii tema loom enda koju ning see jäägu sinu juurde, kuni su vend seda otsima tuleb. Siis anna loom temale tagasi.+ 3 Tee nõnda oma venna eesliga ning rõiva või mistahes muu asjaga, mille ta on kaotanud ja sina oled leidnud. Sa ei tohi sellest niisama mööda minna.

4 Kui sa näed, et su venna eesel või pull lebab tee peal, siis ei tohi sa niisama mööda minna. Aita oma vennal loom püsti tõsta.+

5 Naine ei tohi selga panna mehe riideid ega mees kanda naise riideid, sest igaüks, kes nii teeb, on su Jumalale Jehoovale jäle.

6 Kui sulle juhtub tee peal ette linnupesa (olgu puu otsas või maa peal), kus on linnupojad või munad sees ja emalind istub poegade või munade peal, siis ära võta endale ema koos poegadega.+ 7 Lase emalinnul minna, kuid linnupojad võid sa endale võtta. Tee nõnda, et sul võiks hästi minna ja sa võiksid kaua elada.

8 Kui sa ehitad uue maja, siis tee selle katusele* rinnatis,+ et sa ei tooks oma pere peale veresüüd, kui keegi peaks sealt alla kukkuma.

9 Ära külva oma viinamäele veel mingit teist seemet.+ Muidu läheb kõik, mis külvatud seemnest kasvab, ja ka viinamäe saak, pühamule.

10 Ära pane eeslit ja pulli paaris kündma.+

11 Ära kanna rõivast, milles on kokku kootud villane ja linane lõng.+

12 Tee tutid oma pealisrõiva nelja nurka.+

13 Kui mees võtab endale naise ja heidab tema juurde, kuid siis hakkab teda vihkama* 14 ning süüdistab teda kõlvatuses ja häbistab tema nime, öeldes: „Ma võtsin selle naise, aga kui ma tema juurde heitsin, tuli välja, et ta polegi neitsi”, 15 siis selle tüdruku isa ja ema esitagu linnaväravas istuvatele vanematele tõend tüdruku neitsilikkuse kohta. 16 Tüdruku isa öelgu linna vanematele: „Ma andsin oma tütre sellele mehele naiseks, kuid mees vihkab teda 17 ja süüdistab teda kõlvatuses, öeldes: „Ma avastasin, et su tütar polnudki neitsi.” Siin on tõend mu tütre neitsilikkuse kohta.” Ja nad laotagu riie linna vanemate ette. 18 Siis linna vanemad+ karistagu seda meest.+ 19 Lisaks trahvigu nad teda 100 seekli* hõbedaga ja andku see tüdruku isale, sest mees laimas Iisraeli neitsit.+ Tüdruk jäägu edasi tema naiseks. Mees ei tohi temast lahutada kogu oma eluaja.

20 Kui aga see süüdistus on tõsi ja tõendit tüdruku neitsilikkuse kohta ei ole, 21 siis viidagu tüdruk oma isa maja ukse ette ja linna elanikud visaku ta kividega surnuks, sest ta on teinud Iisraelis häbiväärse teo,+ hoorates oma isakodus.+ Nõnda kõrvaldage enda keskelt kurjus.+

22 Kui mees leitakse magamas teise mehe naisega, siis peavad mõlemad surema, nii see mees, kes naisega magas, kui ka naine.+ Nõnda kõrvaldage kurjus Iisraelist.

23 Kui mees kohtab linnas neitsit, kes on kihlatud teise mehega, ning magab temaga, 24 siis tooge nad mõlemad selle linna värava juurde ja visake kividega surnuks: tüdruk sellepärast, et ta ei hüüdnud linnas appi, ja mees sellepärast, et ta häbistas teise mehe naist.+ Nõnda kõrvaldage enda keskelt kurjus.

25 Kui aga mees kohtab kihlatud tüdrukut väljal ning saab temast jagu ja vägistab ta, peab vägistaja surema, 26 aga tüdrukule ei tohi sa midagi teha. Tüdruk pole ju teinud surmaväärt pattu, vaid see juhtum on samaväärne sellega, kui keegi ründab oma ligimest ja tapab tema.+ 27 Mees kohtas teda väljal ning kihlatud tüdruk hüüdis küll appi, kuid polnud kedagi, kes oleks ta päästnud.

28 Kui mees kohtab tüdrukut, kes on neitsi ega ole kihlatud, ning võtab ta kinni ja magab temaga, ning nende tegu avastatakse,+ 29 peab mees, kes temaga magas, andma tüdruku isale 50 seeklit* hõbedat ning tüdruk saagu tema naiseks.+ Mees ei tohi tüdrukust lahutada kogu oma eluaja, sest ta alandas teda.

30 Ükski mees ei tohi võtta endale oma isa naist, et ta ei häbistaks oma isa.+

23 Ükski kohitsetud mees, kelle munandid on vigastatud või kelle suguti on ära lõigatud, ei või kuuluda Jehoova kogudusse.+

2 Ükski vallaspoeg ei või kuuluda Jehoova kogudusse.+ Isegi tema järeltulijad kümnenda põlveni ei või kuuluda Jehoova kogudusse.

3 Ükski ammonlane ega moabiit ei või kunagi kuuluda Jehoova kogudusse,+ isegi nende järeltulijad kümnenda põlveni ei või kuuluda Jehoova kogudusse, 4 sest nad ei aidanud teid toidu ja veega, kui te tulite Egiptusest,+ ning nad palkasid Beori poja Bileami Mesopotaamiast Petoorist teid needma.+ 5 Aga teie Jumal Jehoova ei kuulanud Bileami.+ Teie Jumal Jehoova muutis needuse hoopis õnnistuseks,+ sest Jehoova, teie Jumal, armastab teid.+ 6 Ärge kunagi, mitte ühelgi oma elupäeval, tegutsege nende hüvanguks ega taotlege nende heakäekäiku.+

7 Ära vihka edomlast, sest ta on su vend.+

Ära vihka egiptlast, sest sa elasid muulasena tema maal.+ 8 Nende kolmas põlv võib juba kuuluda Jehoova kogudusse.

9 Kui te olete asunud laagrisse oma vaenlaste vastu, siis hoiduge kõigest, mis võib teid rüvetada.+ 10 Kui mees saab öise seemnepurske pärast ebapuhtaks,+ siis ta lahkugu laagrist ja ta ei tohi laagrisse siseneda. 11 Õhtu saabudes pesku ta end veega ja pärast päikeseloojangut võib ta laagrisse tagasi tulla.+ 12 Väljaspool laagrit olgu teil üks eraldatud paik, kus te asjal käite. 13 Teie varustuse hulgas olgu labidake*. Kui te väljas kükitate, kaevake sellega auk ja katke oma väljaheited kinni. 14 Kuna teie Jumal Jehoova käib teie laagris ringi,+ et teid päästa ja anda teie vaenlased teie kätte, siis olgu teie laager püha,+ et ta ei näeks teie juures midagi sündsusetut ega jätaks teid maha.

15 Kui mõni ori põgeneb oma isanda juurest teie juurde, siis ärge loovutage teda ta isandale. 16 Ta võib elada teie keskel mistahes paigas, mis talle teie linnade seast meeldib. Te ei tohi teda halvasti kohelda.+

17 Ükski Iisraeli tütreist ei tohi saada templiprostituudiks,+ samuti ei tohi ükski Iisraeli poegadest saada templiprostituudiks*.+ 18 Ei nais- ega meesprostituudi* palka tohi tuua tõotusohvriks teie Jumala Jehoova kotta, sest need mõlemad on teie Jumalale Jehoovale jäledad.

19 Te ei tohi laenata oma vennale midagi vahekasu eest,+ olgu siis raha, toitu või mida tahes, mille pealt saab vahekasu teenida. 20 Võõramaalasele te võite laenata kasu peale,+ kuid oma vennale laenates ei tohi te kasu lõigata,+ et teie Jumal Jehoova õnnistaks teid kõigis teie tegemistes sel maal, mille te võtate oma valdusse.+

21 Kui sa annad oma Jumalale Jehoovale tõotuse,+ siis ära viivita selle täitmisega,+ sest su Jumal Jehoova ootab, et sa selle täidaksid; muidu oleks see sulle patuks.+ 22 Aga kui sa tõotust ei anna, siis ei saa sa süüdlaseks patus.+ 23 Täida, mida su huuled on lubanud,+ ja tee teoks, mida su suu on tõotanud vabatahtliku ohvrina su Jumalale Jehoovale.+

24 Kui sa lähed oma ligimese viinamäele, siis võid sa süüa nii palju viinamarju, kui su hing ihkab, aga sa ei tohi midagi oma pauna pista.+

25 Kui sa lähed oma ligimese viljapõllule, võid sa katkuda küpseid viljapäid, aga sa ei tohi panna sirpi oma ligimese vilja külge.+

24 Kui mees võtab endale naise, kuid siis avastab tema juures midagi laiduväärset, nii et naine ei meeldi talle enam, siis kirjutagu mees naisele lahutustunnistus,+ andku see temale ja saatku ta oma majast ära.+ 2 Pärast seda, kui naine on selle mehe majast lahkunud, võib ta saada teise mehe naiseks.+ 3 Kui ka see teine mees põlgab ta ära ning kirjutab naisele lahutustunnistuse, annab selle temale ja saadab ta oma majast ära, või kui see teine mees, kes naisega abiellus, peaks surema, 4 siis naise esimene abikaasa, kes ta ära saatis, ei või teda uuesti naida, sest naine on talle rüve, ning see oleks Jehoova silmis jäledus. Te ei tohi patuga rüvetada maad, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks.

5 Kui mees on äsja abiellunud, ei pea ta minema sõjaväkke ning tema peale ei tohiks panna ka mingeid muid kohustusi. Ta olgu üks aasta vaba, jäägu koju ja rõõmustagu oma naist.+

6 Keegi ei tohiks laenu tagatiseks võtta käsikivi, ka mitte selle pealmist kivi,+ sest nõnda ta võtaks tagatiseks teise inimese elatise*.

7 Kui selgub, et keegi on röövinud oma iisraellasest venna, on teda julmalt kohelnud ja ta maha müünud,+ siis peab see inimeseröövija surema.+ Kõrvaldage enda keskelt kurjus!+

8 Kui teie keskel peaks puhkema pidalitõbi, siis järgige väga hoolsalt kõiki leviitpreestrite juhendeid.+ Tehke täpselt nii, nagu ma neid olen käskinud! 9 Pidage meeles, mida teie Jumal Jehoova tegi Mirjamile teekonnal, kui te Egiptusest välja olite tulnud.+

10 Kui sa kellelegi midagi laenad,+ ei tohi sa minna ta majja tema pakutud tagatist võtma. 11 Sa pead ootama väljas ning see, kellele sa midagi laenasid, toogu sulle ise oma tagatis. 12 Kui see inimene on kitsikuses, siis ei tohi sa minna magama, nii et tema antud tagatis on veel sinu käes.+ 13 Päikeseloojanguks pead sa talle selle pandiksvõetud pealisriide tagastama, siis ta saab sellega magama minna+ ning ta õnnistab sind; nõnda oled sa õige Jehoova, oma Jumala silmis.

14 Sa ei tohi tüssata palgatöölist, kes on vaene ja kitsikuses, olgu ta su vend või muulane, kes elab sinu maal mõnes su linnas.+ 15 Maksa talle ta palk samal päeval,+ enne kui päike loojub, sest ta on kitsikuses ja ta elu sõltub sellest palgast. Muidu ta hüüab sinu pärast Jehoova poole ja see oleks sulle patuks.+

16 Isasid ei tohi surmata laste tegude pärast ning lapsi ei tohi surmata isade tegude pärast.+ Inimene surmatagu ta enda patu pärast.+

17 Sa ei tohi väänata muulase ega orvu* õigust+ ega võtta leselt laenu tagatiseks ta pealisriiet.+ 18 Ära unusta, et sa olid ori Egiptuses ja et su Jumal Jehoova ostis su sealt vabaks.+ Sellepärast ma käsingi sul nõnda teha.

19 Kui sa lõikad oma põllul vilja ja unustad sinna ühe vihu, siis ära mine sellele järele. See jäägu muulasele, orvule ja lesele,+ et su Jumal Jehoova õnnistaks sind kõigis su töödes.+

20 Kui sa taod oma õlipuult oliive maha, ära käi kõiki oksi läbi. Mis sinna järele jääb, jäägu muulasele, orvule ja lesele.+

21 Kui sa oled korjanud viinamarjad oma viinamäelt, ära mine tagasi järelnoppima. Järelejäänud marjad jäägu muulasele, orvule ja lesele. 22 Ära unusta, et sa ise olid ori Egiptusemaal. Sellepärast ma käsingi sul nõnda teha.

25 Kui meeste vahel tekib tüli, võivad nad minna kohtu ette.+ Kohtunikud mõistku nende üle kohut ning kuulutagu õige õigeks ja süüdlane süüdi.+ 2 Kui süüdlane on peksu väärt,+ siis käskigu kohtunik tal maha heita ning süüdlast pekstagu tema juuresolekul. Hoopide arv olgu vastavuses tema süüteo tõsidusega. 3 Talle antagu kuni 40 hoopi,+ mitte rohkem. Kui su vend saaks rohkem hoope, häbistaks see teda sinu ees.

4 Ärge siduge kinni pulli* suud, kui see pahmast tallab.+

5 Kui vennad elavad koos* ning üks neist sureb, ilma et tal oleks poega, siis ei tohi surnud mehe naine abielluda kellegagi väljastpoolt peret. Tema mehevend võtku ta endale naiseks ning täitku mehevenna kohust.+ 6 Esmasündinu, kelle naine ilmale toob, kannab edasi surnud venna nime,+ et seda ei kustutataks Iisraelist.+

7 Aga kui see mees ei taha oma venna lesega abielluda, siis mingu ta venna lesk linnaväravasse vanemate juurde ja öelgu: „Mu abikaasa vend keeldub edasi kandmast oma venna nime Iisraelis. Ta pole nõus minuga abielluma ja täitma mehevenna kohust.” 8 Siis linna vanemad kutsugu see mees ja rääkigu temaga. Aga kui ta ikkagi keeldub ja ütleb: „Ma ei taha temaga abielluda”, 9 siis tema venna lesk mingu linna vanemate nähes tema juurde, võtku tal sandaal jalast,+ sülitagu talle näkku ja öelgu: „Nii tehtagu mehega, kes keeldub jätkamast oma venna sugu.” 10 Pärast seda kutsutagu tema peret Iisraelis „selle pereks, kellelt võeti sandaal”.

11 Kui kaks meest kaklevad omavahel ja ühe naine sekkub, et kaitsta oma abikaasat peksja eest, ning haarab kinni teise mehe suguelunditest, 12 siis tuleb naisel käelaba maha raiuda. Ärgu olgu teil temast kahju!

13 Ärgu olgu teil paunas kaht erisugust kaalukivi,+ üks suurem ja teine väiksem. 14 Ärgu olgu teil majas kaht erisugust mõõdunõu*,+ üks suurem ja teine väiksem. 15 Olgu teil täpne ja õige kaalukivi ning täpne ja õige mõõdunõu, et te elaksite kaua sel maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab.+ 16 Igaüks, kes teisi tüssab, on teie Jumalale Jehoovale jäle.+

17 Ärge unustage, mida amalekid tegid teile teekonnal, kui te Egiptusest tulite,+ 18 kuidas nad tulid teile teel vastu ja ründasid kõiki mahajäänuid, kui te olite kurnatud ja jõuetud. Nad ei kartnud Jumalat. 19 Kui siis teie Jumal Jehoova on andnud teile rahu kõigist vaenlastest teie ümber sel maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks,+ pühkige mälestuski amalekkidest taeva alt minema.+ Ärge seda unustage!

26 Kui te jõuate viimaks maale, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, ning olete võtnud selle enda valdusse ja elate seal, 2 siis võta esimesi vilju kogu maa saagist, mida sa kogud maalt, mille su Jumal Jehoova sulle annab, pane need korvi ja mine paika, mille su Jumal Jehoova valib oma nime eluasemeks.+ 3 Mine preestri juurde, kes on neil päevil teenistuses, ja ütle talle: „Ma annan täna su Jumalale Jehoovale teada, et ma olen jõudnud maale, mille kohta Jehoova vandus meie esiisadele, et ta annab selle meile.”+

4 Preester võtku sinu käest see korv ja asetagu su Jumala Jehoova altari ette. 5 Siis kuuluta Jehoova, oma Jumala ees: „Mu isa oli rändav* aramealane,+ kes läks alla Egiptusse+ ja elas seal muulasena koos oma väheste kodakondsetega.+ Kuid seal sai temast suur, vägev ja arvukas rahvas.+ 6 Egiptlased olid meie vastu julmad ja rõhusid meid ning panid meie peale ränga orjuse.+ 7 Siis me hüüdsime Jehoova, oma esiisade Jumala poole ja Jehoova kuulis meie häält ning nägi meie vaeva, viletsust ja rõhumist.+ 8 Viimaks tõi Jehoova meid Egiptusest välja oma võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega+ ning hirmuäratavate tegude, tunnustähtede ja imetegudega.+ 9 Siis tõi ta meid siia ja andis meile selle maa, kus voolab piima ja mett.+ 10 Siin on nüüd esimesed viljad selle maa saagist, mille Jehoova on mulle andnud.”+

Aseta korv oma Jumala Jehoova ette ja kummarda oma Jumala Jehoova ees. 11 Tunne rõõmu kõige selle hea üle, mis su Jumal Jehoova on sulle ja su perele andnud, nii sa ise kui ka leviit, samuti sinu rahva keskel elav muulane.+

12 Kui sa oled kolmandal aastal, kümniseaastal, kogunud kokku kümnise+ kogu oma saagist, anna see leviidile, muulasele, orvule* ja lesele ning nad söögu su linnades oma kõht täis.+ 13 Ütle siis oma Jumala Jehoova ees: „Ma olen viinud oma majast ära kogu püha osa ning andnud selle leviidile, muulasele, orvule ja lesele,+ nagu sa oled mind käskinud. Ma ei ole sinu käskudest üle astunud ega neid eiranud. 14 Ma pole sellest söönud leinaajal, ma pole seda puutunud oma ebapuhtuse ajal ega ole sellest midagi andnud surnutele. Ma olen kuuletunud oma Jumalale Jehoovale ja teinud kõik, mida sa oled mind käskinud. 15 Vaata nüüd alla taevast, oma pühast elupaigast, ning õnnista oma rahvast Iisraeli ja seda maad, mille sa oled meile andnud,+ nagu sa vandusid meie esiisadele,+ maad, kus voolab piima ja mett.”+

16 Teie Jumal Jehoova käsib teid täna täita neid määrusi ja õigusnorme. Järgige ning täitke neid kogu südamest+ ja hingest. 17 Jehoova on täna teile kinnitanud, et kui te käite tema teedel, järgite tema määrusi,+ käske+ ja õigusnorme+ ning kuulate tema häält, siis on ta teie Jumal. 18 Ja teie olete täna Jehoovale kinnitanud, et te tahate saada tema rahvaks, tema eriliseks* omandiks+ tema tõotuse kohaselt ja et te peate kinni kõigist tema käskudest. 19 Kui te olete oma Jumala Jehoova püha rahvas,+ siis, nagu ta on tõotanud, tõstab ta teid kõrgemale kõigist teistest rahvastest,+ kelle ta on teinud, tuues teile kiitust, kuulsust ja au.”

27 Seejärel ütles Mooses koos Iisraeli vanematega rahvale: „Täitke kõiki neid käske, mis ma täna teile annan. 2 Kui te lähete üle Jordani maale, mille teie Jumal Jehoova teile annab, siis pange püsti suured kivid ja katke need lubjaga.+ 3 Kui olete läinud üle jõe, et siseneda maale, mille teie Jumal Jehoova teile annab, maale, kus voolab piima ja mett, nagu Jehoova, teie esiisade Jumal, on teile tõotanud,+ siis kirjutage nende kivide peale kõik selle seaduse sõnad. 4 Kui te olete ületanud Jordani, siis pange Eebali mäele+ püsti need kivid ja katke need lubjaga, nagu ma täna teid käsin. 5 Samuti ehitage sinna altar oma Jumalale Jehoovale. Tehke see kividest ja ärge töödelge neid kive rauast tööriistadega.+ 6 Ehitage oma Jumala Jehoova altar tahumata kividest ja ohverdage selle peal põletusohvreid oma Jumalale Jehoovale. 7 Ohverdage rahuohvreid+ ja sööge neid seal+ ning olge rõõmsad oma Jumala Jehoova ees.+ 8 Kirjutage neile kividele selgelt kõik selle seaduse sõnad.”+

9 Siis pöördusid Mooses ja leviitpreestrid kogu Iisraeli poole ning ütlesid: „Vaiki nüüd ja kuula, Iisrael! Täna sa oled saanud oma Jumala Jehoova rahvaks.+ 10 Kuula siis oma Jumala Jehoova häält ning täida tema käske+ ja määrusi, mis ma täna sulle annan!”

11 Mooses andis sel päeval rahvale käsu ning ütles: 12 „Kui te olete läinud üle Jordani, siis seisku Siimeoni, Leevi, Juuda, Issaskari, Joosepi ja Benjamini suguharu Gerisimi mäel,+ et rahvast õnnistada, 13 ning Ruubeni, Gaadi, Aaseri, Sebuloni, Daani ja Naftali suguharu seisku Eebali mäel,+ et kuulutada needusi. 14 Leviidid öelgu kogu Iisraeli rahvale valju häälega:+

15 „Neetud olgu see, kes valmistab nikerdatud+ või metallist kuju,+ mis on jäleduseks Jehoovale,+ meistri kätetöö, ning varjab seda!” (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”*)

16 „Neetud olgu see, kes põlgab oma isa või ema!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

17 „Neetud olgu see, kes nihutab naabri piirimärki!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

18 „Neetud olgu see, kes eksitab pimeda teelt!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

19 „Neetud olgu see, kes väänab muulase, orvu* või lese+ õigust!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

20 „Neetud olgu see, kes magab oma isa naisega, sest sellega ta häbistab oma isa!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

21 „Neetud olgu see, kes ühtib loomaga!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

22 „Neetud olgu see, kes magab oma õega, oma isa tütre või ema tütrega!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

23 „Neetud olgu see, kes magab oma ämmaga!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

24 „Neetud olgu see, kes kaasinimest varitseb ja tapab ta!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

25 „Neetud olgu see, kes on tasu eest nõus tapma süütu inimese!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

26 „Neetud olgu see, kes ei pea kinni selle seaduse sõnadest ega täida neid!”+ (Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”)

28 Kui te tõesti kuulate oma Jumala Jehoova häält ja täidate hoolsalt kõiki tema käske, mis ma täna teile annan, siis teie Jumal Jehoova tõstab teid kõrgemale kõigist teistest rahvastest maa peal.+ 2 Kõik need rikkalikud õnnistused saavad teid kätte,+ kui te võtate kuulda oma Jumala Jehoova häält.

3 Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa maal.+

4 Sa oled õnnistatud paljude laste,+ küllusliku saagi, suurte karjade, vasikate ja talledega.+

5 Õnnistatud on su korv+ ja su leivanõu.+

6 Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes.

7 Jehoova lööb teie ees vaenlasi, kes tõusevad teie vastu.+ Nad ründavad teid ühest suunast, kuid põgenevad seitsmes suunas.+ 8 Jehoova õnnistab teie aitasid+ ja kõiki teie ettevõtmisi. Teie Jumal Jehoova õnnistab teid tõesti sel maal, mille ta teile annab. 9 Kui te täidate kõiki oma Jumala Jehoova käske ja käite tema teedel, siis Jehoova ülendab teid oma pühaks rahvaks,+ nagu ta teile on vandunud.+ 10 Kõik maa rahvad näevad, et teid hüütakse Jehoova nimega,+ ning kardavad teid.+

11 Jehoova annab teile palju lapsi, rohkelt kariloomi ja viljaka pinnase+ maal, mille kohta Jehoova vandus teie esiisadele, et ta annab selle teile.+ 12 Jehoova avab teile oma rikkaliku varaaida, taeva, et anda teie maale vihma õigel ajal+ ja õnnistada kõiki teie tegemisi. Teie laenate paljudele rahvastele, kuid teil endil pole vaja laenu võtta.+ 13 Jehoova paneb teid peaks, mitte sabaks, ning te olete ülemad,+ mitte alamad, kui te kuuletute oma Jumala Jehoova käskudele, mida ma täna käsin teil järgida ja täita. 14 Te ei tohi kalduda ei paremale ega vasakule ühestki käsust,+ mis ma täna teile annan, ega käia teiste jumalate järel ja neid teenida.+

15 Aga kui te ei kuula oma Jumala Jehoova häält ega täida hoolsalt kõiki tema käske ja määrusi, mis ma täna teile annan, siis saavad teid kätte kõik need needused.+

16 Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa maal.+

17 Neetud on su korv+ ja su leivanõu.+

18 Neetud on su lapsed,+ su maa saak ning su vasikad ja talled.+

19 Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes.

20 Jehoova saadab teie kallale needuse, kaose ja nuhtluse — need jälitavad teid igas teie ettevõtmises, kuni te hävite ja kaote kiiresti oma kurjade tegude ning tema hülgamise pärast.+ 21 Jehoova nakatab teid haigusega, kuni ta on teid hävitanud sellelt maalt, mida te lähete enda valdusse võtma.+ 22 Jehoova nuhtleb teid tiisikuse, kõrge palaviku,+ põletiku, kuumahoogude, mõõga,+ kõrvetava tuule ja viljahaigustega,+ ning need jälitavad teid, kuni te kaote. 23 Taevas teie pea kohal saab vaseks ja maa teie jalge all rauaks.+ 24 Jehoova muudab vihma teie maal liivaks ja tolmuks, mis langeb taevast teie peale, kuni te hävite. 25 Jehoova lööb teid teie vaenlaste ees.+ Te ründate neid ühest suunast, kuid põgenete seitsmes suunas, ja teist saab hirmuäratav vaatepilt kõigile kuningriikidele maa peal.+ 26 Teie laibad saavad toiduks kõigile lindudele taeva all ja loomadele maa peal ning keegi ei peleta neid.+

27 Jehoova lööb teid Egiptuse paisete, hemorroidide, nahapõletiku ja lööbega, millest pole paranemist. 28 Jehoova lööb teid hullumeelsuse, pimeduse+ ja meeltesegadusega. 29 Te kobate keskpäeval ringi nagu pimedad, kes kobavad pimeduses,+ ja ükski teie ettevõtmine ei õnnestu. Teid muudkui tüssatakse ja röövitakse ning keegi ei päästa teid.+ 30 Sa kihlud naisega, kuid ta vägistatakse. Sa ehitad maja, kuid ei saa selles elada.+ Sa istutad viinamäe, kuid ei saa selle saaki süüa.+ 31 Sinu pull tapetakse su silme all, kuid sina ei saa sellest midagi süüa. Su eesel röövitakse sinu nähes ning sa ei saa seda tagasi. Su lammas saab su vaenlastele ning keegi ei aita sind. 32 Su pojad ja tütred langevad võõra rahva kätte+ su enda nähes. Sa igatsed neid taga, kuid su käed on jõuetud, et midagi teha. 33 Su maa vilja ja kogu su saagi sööb rahvas, keda sa ei tunne.+ Sind muudkui tüssatakse ja rõhutakse. 34 See, mida su silmad näevad, ajab sind hulluks.

35 Jehoova lööb teid valulike ja ravimatute paisetega, neid tekib nii teie põlvedel kui ka reitel, ta lööb teid pealaest jalatallani. 36 Jehoova viib teid ja kuninga, kelle te enda üle tõstate, rahva juurde, keda teie ega teie esiisad pole tundnud,+ ning seal te teenite teisi jumalaid, puust ja kivist jumalaid.+ 37 Te saate hirmuäratavaks vaatepildiks, põlu- ja pilkealuseks kõigi rahvaste seas, kelle juurde Jehoova teid ajab.+

38 Te külvate põllule palju seemet, kuid kogute vähe,+ sest rohutirtsud õgivad selle. 39 Te istutate ja harite viinamägesid, kuid ei saa veini juua ega midagi korjata,+ sest ussid söövad kõik ära. 40 Teil on õlipuid kogu teie maal, kuid te ei saa end õliga võida, sest oliivid varisevad maha. 41 Te sünnitate poegi ja tütreid, kuid nad ei jää teile, sest nad viiakse vangi.+ 42 Putukaparved vallutavad kõik teie puud ja teie maa vilja. 43 Teie rahva keskel elavad muulased tõusevad teist üha kõrgemale ja kõrgemale, teie aga langete üha madalamale ja madalamale. 44 Nemad laenavad teile, mitte teie neile.+ Nemad saavad peaks ja teie saate sabaks.+

45 Kõik need needused+ jälitavad teid ja saavad teid kätte, kuni te hävite,+ sest te ei kuulanud oma Jumala Jehoova häält ega täitnud tema käske ja määrusi, mis ta teile andis.+ 46 Need needused jäävad teie ja teie järglaste peale ning on püsivaks hoiatusmärgiks,+ 47 sest te ei teeninud oma Jumalat Jehoovat hea meele ja rõõmsa südamega, kui teil oli kõike külluses.+ 48 Jehoova saadab teile kallale teie vaenlased ning te teenite neid+ näljase+ ja janusena, poolpaljana ja puuduses. Ta paneb teie kaela raudikke, kuni ta on teid hävitanud.

49 Jehoova toob maa äärest teie kallale kauge rahva,+ kes sööstab nagu kotkas,+ rahva, kelle keelt te ei mõista,+ 50 raevuka rahva, kes ei hooli vanast ega halasta noorele.+ 51 Nad söövad ära teie karja ja maa vilja, kuni te hukkute. Nad ei jäta teile alles ei teravilja, värsket veini, õli, vasikaid ega tallesid, kuni nad on teid hävitanud.+ 52 Nad piiravad teid, sulgevad teid kõigisse linnadesse kogu teie maal, kuni langevad kõrged ja kindlustatud müürid, millele te loodate. Tõesti, nad piiravad kõiki teie linnu kogu teie maal, mille teie Jumal Jehoova teile annab.+ 53 Siis te sööte omaenda lapsi, kelle teie Jumal Jehoova on teile andnud, oma poegade ja tütarde liha,+ sest piiramine on ränk ja teie vaenlane on teid ahastusse viinud.

54 Ka kõige õrnem ja hellitatum mees teie rahva seas pöördub oma venna, kalli naise ja järelejäänud poegade vastu 55 ega anna neile raasugi oma poegade lihast, mida ta sööb, sest tal pole midagi muud, kuna piiramine on ränk ja vaenlane on teie linnad ahastusse viinud.+ 56 Ka õrn ja hellitatud naine teie rahva seas, kes oma õrnuses ei paneks oma jalataldagi maha,+ pöördub oma kalli mehe, poja ja tütre vastu, 57 sest ta ei taha anda neile suutäitki oma poegadest, kelle ta on ilmale toonud, ja isegi mitte oma järelsünnitisest, mis väljub ta jalge vahelt, vaid ta sööb neid salaja, kuna piiramine on ränk ja vaenlane on teie linnad ahastusse viinud.

58 Kui te ei järgi hoolsalt kõiki selle seaduse sõnu, mis on kirjas selles raamatus,+ ega karda seda aulist ja aukartustäratavat nime,+ oma Jumala Jehoova nime,+ 59 siis saadab Jehoova teie ja teie järeltulijate peale kohutavad nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused+ ning rängad ja pikaajalised haigused. 60 Ta toob teie peale taas kõik Egiptuse haigused, mida te olete kartnud, ning need jäävad teie külge. 61 Lisaks toob Jehoova teie peale ka kõik need haigused ja nuhtlused, mis pole kirjas selles seaduseraamatus, kuni te hävite. 62 Kuigi teid on niisama palju kui tähti taevas,+ jääb teid järele väga vähe,+ sest te pole kuulanud oma Jumala Jehoova häält.

63 Nii nagu Jehoova rõõmustas teile head tehes ja teid rohkendades, nõnda rõõmustab Jehoova ka teid hukates ja hävitades. Teid kistakse ära maalt, mille te oma valdusse võtate.

64 Jehoova pillutab teid kõigi rahvaste sekka, maa ühest äärest teise,+ ning seal te teenite puust ja kivist jumalaid, keda teie ega teie esiisad pole tundnud.+ 65 Nende rahvaste seas pole teil rahu+ ega ole teie jalatallal puhkepaika. Jehoova annab teile hoopis rahutu südame+ ja tuhmid silmad ning paneb teie hinge ahastama.+ 66 Teie elu on suures ohus, te tunnete hirmu nii ööl kui ka päeval ning te ei tea, kas jääte ellu. 67 Hommikul te ütlete: „Oleks juba õhtu!” ja õhtul te ütlete: „Oleks juba hommik!”, sest teie südames on hirm ja te kardate seda, mida teie silmad näevad. 68 Ja Jehoova viib teid laevadega tagasi Egiptusse mööda teed, mille kohta ma ütlesin: „Te ei näe seda enam kunagi!”, ja seal te tahate end müüa oma vaenlastele orjadeks ja orjatarideks, kuid keegi ei osta.”

29 Need on selle lepingu sõnad, mille Jehoova käskis Moosesel sõlmida Iisraeli rahvaga Moabimaal lisaks lepingule, mille ta sõlmis nendega Hoorebi juures.+

2 Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ja ütles: „Te olete näinud seda kõike, mida Jehoova tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole, kõigile tema sulastele ja kogu ta maale,+ 3 seda suurt kohtumõistmist, mida teie silmad nägid, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.+ 4 Kuid Jehoova pole siiani andnud teile südant mõistmiseks, silmi nägemiseks ega kõrvu kuulmiseks.+ 5 „Ma juhtisin teid kõrbes 40 aastat.+ Teil ei kulunud riided seljas ega sandaalid jalas.+ 6 Te ei söönud leiba, ei joonud veini ega mingit alkoholi. See kõik oli selleks, et te mõistaksite, et mina olen teie Jumal Jehoova.” 7 Viimaks te jõudsite siia paika ning siis tulid Hesboni kuningas Siihon+ ja Baasani kuningas Oog+ meie vastu sõdima, kuid me alistasime nad.+ 8 Me vallutasime nende maa ja andsime selle pärandiks ruubenlastele, gaadlastele ja poolele manasselaste suguharule.+ 9 Järgige siis selle lepingu sõnu ja täitke neid, et kõik teie tegemised õnnestuksid!+

10 Te kõik seisate täna oma Jumala Jehoova ees, teie suguharude peamehed, vanemad ja ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed, 11 teie lapsed ja naised,+ samuti teie laagris elavad muulased+ puuraiujatest veetoojateni. 12 Te olete siin selleks, et sõlmida oma Jumala Jehoovaga vandeleping. Täna sõlmib teie Jumal Jehoova teiega selle lepingu,+ 13 et teist saaks täna tema rahvas+ ja et ta oleks teie Jumal,+ nagu ta on tõotanud teile ja vandunud teie esiisadele Aabrahamile,+ Iisakile+ ja Jaakobile.+

14 Ma ei sõlmi seda vandelepingut mitte üksnes teiega, 15 kes seisate täna siin koos meiega meie Jumala Jehoova ees, vaid ka nendega, keda täna veel pole koos meiega. 16 (Te ju teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime oma teekonnal paljude rahvaste seast läbi.+ 17 Te nägite nende jälkusi ning puust, kivist, hõbedast ja kullast tehtud jäledaid ebajumalaid*,+ mis neil olid.) 18 Vaadake, et teie seas poleks ühtki meest, naist, suguvõsa ega suguharu, kelle süda pöördub täna ära meie Jumalast Jehoovast teenima nende rahvaste jumalaid,+ ja et teie seas poleks mürgist vilja ja koirohtu kasvatavat juurt.+

19 Aga kui keegi kuuleb selle vande sõnu ja hoopleb südames: „Minul on rahu, kuigi ma käin omaenda südame teedel,” ning hävitab nõnda kõik* oma teel, 20 siis ei anna Jehoova talle andeks,+ vaid Jehoova viha süttib selle mehe vastu ja kõik need needused, mis on kirjas selles raamatus, tulevad tema peale+ ja Jehoova pühib tema nime taeva alt minema. 21 Jehoova eraldab ta siis kõigist Iisraeli suguharudest ja tõukab ta õnnetusse, paisates tema peale kõik selle lepingu needused, mis on kirjas selles seaduseraamatus.

22 Kui teie poegade järeltulijad ja kaugelt maalt tulnud võõras näevad seda maad tabanud nuhtlusi — tõbesid, mis Jehoova on toonud selle peale, 23 väävlit, soola ja põlenguid, mille tõttu kogu maal pole ei külvamist ega tärkamist ning seal ei võrsu ühtegi taime nagu pärast Soodoma ja Gomorra+ ning Adma ja Sebojimi+ hävitamist, kui Jehoova oli neile oma vihas ja raevus lõpu teinud —, 24 siis nemad ja kõik rahvad küsivad: „Miks on Jehoova selle maaga nii teinud?+ Mis põhjustas selle suure ja tulise viha?” 25 ja neile vastatakse: „Nad taganesid Jehoova, oma esiisade Jumala lepingust,+ mille ta sõlmis nendega, kui ta oli nad Egiptusemaalt välja toonud.+ 26 Nad läksid ja teenisid teisi jumalaid ning kummardasid nende jumalate ees, keda nad ei tundnud ja keda ta polnud lubanud neil teenida.+ 27 Siis süttis Jehoova tuline viha selle maa vastu ja ta tõi selle peale kõik sellesse raamatusse kirjapandud needused.+ 28 Jehoova juuris nad oma vihas, raevus ja suures meelepahas nende maalt välja+ ning pagendas nad teisele maale, kus nad nüüd ongi.”+

29 Mis on varjatud, see kuulub meie Jumalale Jehoovale,+ aga mis on avalikuks tehtud, see kuulub igavesti meile ja meie järeltulijatele, et me teeksime kõigi selle seaduse sõnade järgi.+

30 Kui te kogete, kuidas täituvad kõik need sõnad, nii õnnistused kui ka needused, mis ma olen teie ette pannud,+ ja te meenutate neid oma südames+ kõigi nende rahvaste keskel, kuhu teie Jumal Jehoova on teid pillutanud,+ 2 ning te pöördute tagasi oma Jumala Jehoova juurde,+ teie ja teie lapsed, ning kuulate ta häält kogu südamest ja hingest kõiges, milles ma täna teid käsin,+ 3 siis teie Jumal Jehoova toob teid pagendusest tagasi+ ja halastab teie peale+ ning kogub teid jälle kokku kõigi rahvaste seast, kuhu teie Jumal Jehoova on teid pillutanud.+ 4 Isegi kui teie rahvas oleks pillutatud taeva äärteni, koguks teie Jumal Jehoova teid ka sealt kokku ja tooks teid tagasi.+ 5 Teie Jumal Jehoova viib teid maale, mis kuulus teie isadele, ning te võtate selle oma valdusse. Ta teeb teile head ja laseb teil saada rohkearvulisemaks, kui olid teie isad.+ 6 Teie Jumal Jehoova puhastab* teie südame ja teie järglaste südame,+ et te armastaksite Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning võiksite elada.+ 7 Siis teie Jumal Jehoova toob kõik need needused teie vaenlaste peale, kes on teid vihanud ja taga kiusanud.+

8 Siis te pöördute tagasi Jehoova juurde ning kuulate tema häält ja järgite kõiki tema käske, mis ma täna teile annan. 9 Teie Jumal Jehoova laseb kõigil teie töödel hästi korda minna+ ning annab teile palju lapsi, kariloomi ja saaki, sest Jehoova rõõmustab taas, et saab teile head teha, nii nagu ta rõõmustas teie esiisade üle.+ 10 Te kuulate oma Jumala Jehoova häält ning peate kinni tema käskudest ja määrustest, mis on kirjas selles seaduseraamatus, ning te pöördute tagasi oma Jumala Jehoova juurde kogu südamest ja hingest.+

11 See käsk, mis ma täna teile annan, ei ole ju teile raske ega kättesaamatu.+ 12 See ei ole taevas, et peaksite ütlema: „Kes läheks taevasse ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?”+ 13 Samuti pole see mere taga, et peaksite ütlema: „Kes läheks teisele poole merd ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?” 14 Vaid see sõna on teile väga lähedal, teie enda suus ja teie südames,+ et saaksite seda täita.+

15 Ma panen täna teie ette elu ja hea, surma ja halva.+ 16 Kui te kuuletute oma Jumala Jehoova käskudele, mis ma täna teile annan, ja armastate oma Jumalat Jehoovat,+ käite tema teedel ning järgite tema käske, määrusi ja õigusnorme, siis te jääte elama+ ja saate rohkearvuliseks ning teie Jumal Jehoova õnnistab teid maal, mida te lähete oma valdusse võtma.+

17 Aga kui teie süda pöördub ära+ ja te ei kuuletu, vaid lasete end ahvatleda kummardama teiste jumalate ette ja neid teenima,+ 18 siis, ma ütlen teile täna, te hävite kindlasti.+ Te ei ela kaua sel maal, mida te lähete teisele poole Jordanit oma valdusse võtma. 19 Ma kutsun täna teie vastu tunnistajaks kõik, kes on taevas ja maa peal: ma olen pannud teie ette elu ja surma, õnnistused ja needused.+ Valige siis elu, et te võiksite elada,+ teie ja teie järglased,+ 20 ning armastage oma Jumalat Jehoovat,+ võtke kuulda tema häält ja hoidke tema poole*!+ Sest tema annab teile elu ja tänu temale te võite kaua elada sel maal, mille Jehoova tõotas anda teie esiisadele Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.”+

31 Siis Mooses läks ja ütles kogu Iisraelile: 2 „Ma olen nüüd 120-aastane+ ja ma ei saa enam olla teie juht, sest Jehoova on mulle öelnud: „Sina ei lähe üle Jordani.”+ 3 Teie Jumal Jehoova läheb teie ees üle jõe ja hävitab kõik need rahvad teie ees ning te ajate nad minema.+ Joosua on see, kes juhib teid üle jõe,+ nagu Jehoova on öelnud. 4 Jehoova teeb nende rahvastega, nagu ta tegi emorlaste kuningate Siihoni+ ja Oogiga+ ning nende maaga, kui ta nad hävitas.+ 5 Jehoova alistab nad teie ees ja te peate talitama nendega kõigi käskude järgi, mis ma teile olen andnud.+ 6 Olge siis julged ja tugevad!+ Ärge kartke ja ärge kohkuge nende ees,+ sest teie Jumal Jehoova käib koos teiega. Ta ei hülga teid ega jäta teid maha.”+

7 Mooses kutsus siis Joosua ja ütles talle kogu Iisraeli silme ees: „Ole julge ja tugev,+ sest sina viid selle rahva maale, mille kohta Jehoova vandus nende esiisadele, et ta annab selle neile, ning sina annad selle neile pärandiks.+ 8 Jehoova käib sinu ees ja ta on sinuga.+ Ta ei hülga sind ega jäta sind maha. Ära siis karda ega kohku!”+

9 Mooses pani selle seaduse kirja+ ning andis leviitpreestritele, kes kannavad Jehoova lepingulaegast, ja kõigile Iisraeli vanematele. 10 Mooses käskis neid: „Igal seitsmendal aastal, määratud ajal võlgade kustutamise aastal,+ lehtmajadepühal,+ 11 kui kogu Iisrael tuleb oma Jumala Jehoova ette+ paigas, mille Jumal välja valib, lugege seda seadust kogu Iisraeli kuuldes.+ 12 Koguge rahvas kokku,+ nii mehed, naised, lapsed kui ka teie linnades elavad muulased, et nad võiksid kuulata ja õppida kartma teie Jumalat Jehoovat ning et nad toimiks hoolsasti kõigi selle seaduse sõnade järgi. 13 Siis nende pojad, kes ei tunne seda seadust, kuulavad+ ja õpivad kartma teie Jumalat Jehoovat kõigil neil päevil, mil te elate sel maal, mida te lähete üle Jordani enda valdusse võtma.”+

14 Jehoova ütles Moosesele: „Sinu surmapäev on ligi jõudnud.+ Kutsu nüüd Joosua ja minge kogudusetelgi juurde, et ma võiksin ta juhiks määrata.”+ Mooses ja Joosua läksidki sinna. 15 Siis Jehoova ilmutas end telgi juures pilvesambas ning pilvesammas seisis telgi sissekäigu juures.+

16 Jehoova ütles Moosesele: „Peagi sa sured*. Aga see rahvas hakkab hoora kombel käima võõraste jumalate järel, mis neid ümbritsevad sel maal, kuhu nad lähevad.+ Nad hülgavad minu+ ja murravad mu lepingut, mis ma nendega olen sõlminud.+ 17 Siis süttib mu viha nende vastu+ ja ma hülgan nad+ ning varjan nende eest oma palet,+ kuni nad kaovad. Ja pärast paljusid õnnetusi ja hädasid, mis neile osaks saavad,+ ütlevad nad: „Kas pole need õnnetused meid tabanud mitte sellepärast, et meie Jumalat pole meie keskel?”+ 18 Aga mina varjan sel päeval oma palet nende eest kõige selle kurja pärast, mis nad on teiste jumalate järel käies teinud.+

19 Pange siis endale kirja see laul+ ja õpetage seda iisraellastele.+ Nad õppigu see selgeks, et see laul oleks mulle tunnistajaks Iisraeli rahva vastu.+ 20 Ja kui ma viin nad sellele maale, mille kohta ma andsin vande nende esiisadele,+ maale, kus voolab piima ja mett,+ ning nad söövad küllastuseni ja koguvad jõukust*,+ siis nad hakkavad käima teiste jumalate järel ja teenima neid ning kohtlevad mind lugupidamatult ja murravad mu lepingut.+ 21 Ja kui neid tabavad paljud õnnetused ja hädad,+ siis on see laul neile tunnistajaks (sest nende järeltulijad ei tohi seda unustada). Ma ju tean juba praegu, millised on nende kalduvused,+ juba enne, kui ma olen viinud nad sellele maale, mille ma olen vandega neile tõotanud.”

22 Mooses panigi selle laulu sel päeval kirja ja õpetas seda iisraellastele.

23 Ta* määras Nuuni poja Joosua juhiks+ ning ütles talle: „Ole julge ja tugev,+ sest sina viid iisraellased sellele maale, mille ma olen vandega neile tõotanud,+ ja mina olen sinuga.”

24 Niipea kui Mooses oli kõik need seadusesõnad raamatusse kirja pannud,+ 25 andis ta leviitidele, kes kannavad Jehoova lepingulaegast, sellise käsu: 26 „Võtke see seaduseraamat+ ja pange oma Jumala Jehoova lepingulaeka kõrvale+ ning see olgu seal tunnistajaks teie vastu, 27 sest ma tean teie mässumeelsust+ ja kangekaelsust.+ Kui te olete juba minu eluajal Jehoova vastu nii mässumeelsed olnud, kuivõrd enam olete seda siis pärast minu surma! 28 Koguge mu juurde kõik oma suguharude vanemad ja oma ülevaatajad ja ma räägin neile need sõnad ning ma kutsun nende vastu tunnistajaks kõik, kes on taevas ja maa peal.+ 29 Ma ju tean, et pärast minu surma te teete kurja+ ja pöördute sellelt teelt, millel ma olen käskinud teil käia. Tulevastel päevadel tabab teid õnnetus,+ sest te teete Jehoova silmis kurja ja solvate teda oma kätetööga.”

30 Siis kandis Mooses ette selle laulu sõnad terve Iisraeli koguduse kuuldes algusest kuni lõpuni.+

44 Mooses tuli koos Nuuni poja Hoseaga*+ ja kandis rahvale ette terve selle laulu sõnad.+ 45 Kui Mooses oli kogu Iisraelile kõik need sõnad edasi andnud, 46 ütles ta neile: „Talletage oma südames kõik need hoiatussõnad, mis te täna kuulsite,+ et võiksite õpetada oma poegi hoolsalt järgima kõiki selle seaduse sõnu,+ 47 sest need ei ole tühised sõnad, vaid neist sõltub teie elu+ ja tänu neile te võite kaua elada sel maal, mille te võtate teisel pool Jordanit oma valdusse.”

48 Selsamal päeval ütles Jehoova Moosesele: 49 „Mine üles Abarimi mäestikku,+ Nebo mäele,+ mis on Moabimaal Jeeriko vastas, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan iisraellastele.+ 50 Sa sured sellel mäel ja lähed puhkama oma rahva juurde, nagu su vend Aaron suri Hoori mäel+ ja läks puhkama oma rahva juurde, 51 sest te olite iisraellaste seas minu vastu truudusetud Meriba vee+ juures Kaadeses Sini kõrbes ega pidanud mind pühaks Iisraeli rahva ees.+ 52 Sa küll näed seda maad kaugelt, aga sa ise ei lähe sellele maale, mille ma annan Iisraeli rahvale.”+

33 Ja jumalamees Mooses õnnistas iisraellasi enne oma surma.+ 2 Ta ütles:

 7 Ta õnnistas Juudat:+

Oma kätega on ta kaitsnud endale kuuluvat*.

Aita tal võidelda tema vastastega!”+

 8 Leevi kohta ta ütles:+

12 Benjamini kohta ta ütles:+

13 Joosepi kohta ta ütles:+

34 Siis läks Mooses Moabi kõrbetasandikult üles Nebo mäele+ Pisgaa tippu,+ mis on Jeeriko vastas.+ Jehoova näitas talle kogu maad: Gileadist kuni Daanini,+ 2 kogu Naftalit ning Efraimi- ja Manassemaad, kogu Juudamaad kuni läänepoolse mereni*,+ 3 Negevit+ ja Jordani piirkonda,+ palmide linna Jeerikot ja selle orutasandikku, kuni Soarini.+

4 Jehoova ütles talle: „See on maa, mille kohta ma andsin vande Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile: „Ma annan selle sinu järeltulijatele.”+ Ma olen lubanud sul seda oma silmaga näha, kuid sa ei saa sinna minna.”+

5 Pärast seda Jehoova teenija Mooses suri seal Moabimaal, nagu Jehoova oli öelnud.+ 6 Ta* mattis tema ühte orgu Moabimaal Beet-Peori vastas ning mitte keegi ei tea tänaseni tema haua asukohta.+ 7 Mooses oli surres 120-aastane.+ Tema silmad polnud tuhmunud ega jõud raugenud. 8 Iisraeli rahvas nuttis Moosest Moabi kõrbetasandikul taga 30 päeva.+ Siis said Moosese taganutmise ja leinamise päevad läbi.

9 Nuuni poeg Joosua oli täis tarkuse vaimu, sest Mooses oli pannud oma käe tema peale,+ ning iisraellased kuulasid teda ja tegid täpselt nii, nagu Jehoova oli Moosest käskinud.+ 10 Aga Iisraelis pole enam tõusnud sellist prohvetit nagu Mooses,+ keda Jehoova tundis palgest palgesse.+ 11 Tema kaudu sündisid kõik need tunnustähed ja imeteod, mida Jehoova oli saatnud teda Egiptusemaale tegema vaarao, kõigi ta sulaste ja kogu ta maa ees,+ 12 ning ka kogu Iisrael nägi Moosese vägevat kätt ja aukartustäratavat väge.+