ESIMENE KUNINGATE RAAMAT

1 Kuningas Taavet oli juba vana+ ja aastates ning kuigi teda kaeti tekkidega, ei saanud ta sooja. 2 Tema sulased ütlesid talle: „Otsitagu meie isandale kuningale tütarlaps, neitsi, kes oleks kuninga teenistuses ja hoolitseks tema eest. Ta heitku sinu kaissu, küll siis meie isand kuningas saab sooja.” 3 Nii otsitigi kõikjalt Iisraelist ilusat neidu ning lõpuks leiti suunemlanna+ Abisag+ ja toodi kuninga juurde. 4 Neiu oli erakordselt ilus ning ta hakkas kuninga eest hoolitsema ja teda teenima, kuid kuningas ei olnud temaga intiimsuhetes.

5 Haggiti poeg Adonija+ aga ülistas end: „Minust saab kuningas!” Tal oli vanker ja ratsanikud ning 50 meest, kes jooksid tema ees.+ 6 Aga ta isa polnud kunagi temaga riielnud* ega olnud talle öelnud: „Miks sa niimoodi teed?” Adonija oli ka väga kena välimusega ning ta ema oli toonud ta ilmale pärast Absalomi. 7 Adonija pidas nõu Seruja poja Joabiga ja preester Ebjatariga+ ning need pakkusid talle abi ja toetasid teda.+ 8 Aga preester Saadok,+ Joojada poeg Benaja,+ prohvet Naatan,+ Simei,+ Rei ja Taaveti vaprad sõjamehed+ ei toetanud Adonijat.

9 Kord tõi Adonija Een-Rogeli lähedal Soheleti kivi juures ohvreid:+ lambaid, veiseid ja nuumloomi. Ta kutsus sinna kõik oma vennad kuningapojad ja kõik Juuda mehed, kuninga sulased. 10 Aga prohvet Naatanit, Benajat, Taaveti vapraid sõjamehi ja oma venda Saalomoni ta ei kutsunud. 11 Siis ütles Naatan+ Batsebale,+ Saalomoni emale:+ „Kas oled kuulnud, et Haggiti poeg Adonija+ on saanud kuningaks? Aga meie isand Taavet ei tea sellest midagi. 12 Kuula nüüd palun, ma annan sulle nõu, et saaksid päästa enda ja oma poja Saalomoni elu.+ 13 Mine kuningas Taaveti juurde ja ütle talle: „Eks ole sina, mu isand kuningas, oma teenijale vandunud: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub mu troonile”?+ Miks on siis Adonija saanud kuningaks?” 14 Kui sa kuningaga räägid, tulen mina sisse ja kinnitan su sõnu.”

15 Siis läks Batseba kuninga magamistuppa. Kuningas oli juba väga vana ja suunemlanna Abisag+ teenis teda. 16 Batseba langes põlvili ja kummardas maani. Kuningas küsis: „Mida sa soovid?” 17 Batseba vastas: „Mu isand, sina ise oled oma teenijale vandunud oma Jumala Jehoova juures: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub mu troonile.”+ 18 Aga nüüd on Adonija saanud kuningaks ja mu isand kuningas ei tea sellest midagi.+ 19 Ta ohverdas suurel hulgal pulle, nuumloomi ja lambaid ning kutsus enda juurde kõik kuningapojad, preester Ebjatari ja väepealik Joabi,+ kuid sinu sulast Saalomoni ta ei kutsunud.+ 20 Mu isand kuningas, kogu Iisrael vaatab nüüd sinu poole, et sa ütleksid, kes istub mu isanda kuninga troonile pärast teda. 21 Muidu juhtub nii, et kui mu isand kuningas läheb puhkama oma esiisade juurde, peetakse mind ja mu poega Saalomoni reeturiteks.”

22 Kui Batseba kuningaga rääkis, sisenes prohvet Naatan.+ 23 Kuningale anti kohe teada: „Prohvet Naatan on siin.” Naatan tuli kuninga ette ja langes silmili maha. 24 Siis ta ütles: „Mu isand kuningas, kas sa tõesti oled öelnud: „Adonija saab pärast mind kuningaks ja tema istub mu troonile”?+ 25 Sest täna ta läks ja ohverdas+ suurel hulgal pulle, nuumloomi ja lambaid ning kutsus endaga kõik kuningapojad, väepealikud ja preester Ebjatari.+ Seal nad nüüd söövad ja joovad koos temaga ning ütlevad: „Elagu kuningas Adonija!” 26 Aga mind, su sulast, ja preester Saadokit, Joojada poega Benajat+ ning su sulast Saalomoni ta ei kutsunud. 27 Kas mu isand kuningas on käskinud kõike seda teha, ilma et oleks oma sulasele teada andnud, kes istub troonile mu isanda kuninga järel?”

28 Seepeale ütles kuningas Taavet: „Kutsuge Batseba minu juurde!” Batseba tuli kuninga juurde ja seisis tema ette. 29 Siis andis kuningas vande: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on päästnud mu hinge kõigist hädadest:+ 30 nagu ma olen sulle vandunud Iisraeli Jumala Jehoova ees, öeldes: „Sinu poeg Saalomon saab minu järel kuningaks ja tema istub minu asemel troonile”, nii ma täna ka teen.” 31 Siis Batseba langes põlvili, kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: „Mu isand kuningas Taavet elagu igavesti!”

32 Jalamaid andis kuningas Taavet käsu: „Kutsuge mu juurde preester Saadok, prohvet Naatan ning Joojada poeg Benaja!”+ Nad tulidki kuninga ette. 33 Kuningas ütles neile: „Võtke kaasa oma isanda sulased ning pange mu poeg Saalomon minu muula selga+ ja saatke ta alla Giihoni+ äärde. 34 Preester Saadok ja prohvet Naatan võidku ta+ seal Iisraeli kuningaks. Siis puhuge sarve ning öelge: „Elagu kuningas Saalomon!”+ 35 Tulge tema järel üles ning ta istugu minu troonile. Temast saab minu asemel kuningas ning ma määran ta Iisraeli ja Juuda juhiks.” 36 Seepeale vastas Joojada poeg Benaja kuningale: „Sündigu nii!* Kinnitagu seda ka Jehoova, mu isanda kuninga Jumal! 37 Nagu Jehoova on olnud mu isanda kuningaga, nii olgu ta ka Saalomoniga,+ ja ta tehku tema troon veel vägevamaks, kui on mu isanda kuningas Taaveti troon!”+

38 Siis läksid preester Saadok, prohvet Naatan, Joojada poeg Benaja+ ning kreedid ja pleedid+ alla, panid Saalomoni kuningas Taaveti muula selga+ ja läksid koos temaga Giihoni+ äärde. 39 Seejärel võttis preester Saadok telgist+ õlisarve+ ja võidis Saalomoni.+ Siis nad puhusid sarve ja kogu rahvas hüüdis: „Elagu kuningas Saalomon!” 40 Pärast seda tuli kogu rahvas tema järel üles, puhudes flööte ja rõõmustades üliväga, nii et maa lausa värises nende kärast.+

41 Adonija ja kõik tema juurde kutsutud olid just söömise lõpetanud,+ kui see nende kõrvu kostis. Kui siis Joab kuulis sarvehäält, küsis ta: „Mis lärm ja kära see linnas on?” 42 Ta ei jõudnud veel lõpetadagi, kui saabus preester Ebjatari poeg Joonatan.+ Adonija ütles talle: „Tule sisse! Sina oled tubli mees ja tood meile häid sõnumeid.” 43 Aga Joonatan vastas Adonijale: „Sugugi mitte! Meie isand, kuningas Taavet, on tõstnud kuningaks Saalomoni. 44 Kuningas läkitas koos temaga preester Saadoki, prohvet Naatani, Joojada poja Benaja ning kreedid ja pleedid ning nad panid ta kuninga muula selga.+ 45 Siis preester Saadok ja prohvet Naatan võidsid ta Giihoni ääres kuningaks. Pärast seda läksid nad sealt hõisates üles linna ning terve linn on elevil. Seda kära te kuulsitegi. 46 Ja Saalomon istub juba kuninglikul troonil. 47 Kuninga sulased tulid ja õnnitlesid meie isandat kuningas Taavetit, öeldes: „Tehku sinu Jumal Saalomoni nimi veel suuremaks, kui on sinu nimi, ja tehku ta tema troon veel vägevamaks, kui on sinu troon!” Ja kuningas kummardas oma voodis. 48 Kuningas ütles veel: „Olgu kiidetud Iisraeli Jumal Jehoova, kes on täna pannud mu poja mu troonile istuma, ja minu silmad näevad seda!””

49 Siis valdas kõiki Adonija juurde kutsutuid kohutav hirm. Nad tõusid üles ja läksid oma teed. 50 Adonijagi kartis Saalomoni. Ta pages sealt ning läks ja haaras kinni altari sarvedest.+ 51 Siis anti Saalomonile teada: „Adonija kardab kuningas Saalomoni ja ta hoiab kinni altari sarvedest, öeldes: „Kuningas Saalomon vandugu mulle, et ta ei surma mõõgaga oma sulast.”” 52 Seepeale vastas Saalomon: „Kui ta on tubli mees, siis ei lange tema peast ükski juuksekarv. Kui aga temast leitakse midagi halba,+ siis ta sureb.” 53 Seejärel saatis kuningas Saalomon mehed tema järele ja ta toodi altari juurest ära. Siis ta tuli ja kummardas kuningas Saalomoni ees ning Saalomon ütles talle: „Mine koju!”

2 Kui Taaveti elupäevad olid lõppemas, andis ta oma pojale Saalomonile sellised juhtnöörid: 2 „Mul pole enam kaua elada jäänud. Aga sina ole tugev+ ja mehine!+ 3 Kuuletu oma Jumalale Jehoovale, käies tema teedel ning järgides tema määrusi, käske, õigusnorme ja meeldetuletusi, mis on kirjas Moosese seaduses,+ et sind saadaks edu* kõiges, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa lähed. 4 Jehoova viib täide oma tõotuse, mis ta mulle andis, öeldes: „Kui su pojad panevad tähele oma teed ja käivad minu ees ustavalt kogu südamest ja hingest,+ siis ei puudu Iisraeli troonilt iialgi sinu järeltulija.”+

5 Sa tead, mida Seruja poeg Joab mulle tegi, kui ta tappis kaks Iisraeli väepealikku: Neeri poja Abneri+ ja Jeteri poja Amaasa.+ Ta valas rahuajal sõjaverd+ ning määris verega vöö, mis tal ümber oli, ja sandaalid, mis tal jalas olid. 6 Sina aga tegutse targalt ja ära lase tema halli pead rahus hauda* minna.+

7 Aga gileadlase Barsillai+ poegi saatku sinu truu armastus. Olgu nad nende hulgas, kes söövad su lauas, sest nad aitasid mind,+ kui ma sinu venna Absalomi eest põgenesin.+

8 Sinu juures on ka Simei, benjaminlase Geera poeg Bahuurimist. Tema needis mind ränga needusega+ päeval, mil ma läksin Mahanaimi.+ Aga kui ta tuli alla Jordani äärde minuga kohtuma, vandusin ma talle Jehoova juures: „Ma ei surma sind mõõgaga.”+ 9 Ära jäta teda karistamata,+ sest sa oled tark mees ja tead, mis sul tuleb temaga teha. Saada tema hall pea verisena hauda*!”+

10 Siis läks Taavet puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna.+ 11 Taavet oli valitsenud Iisraeli üle 40 aastat. Hebronis+ oli ta valitsenud 7 aastat ja Jeruusalemmas 33 aastat.+

12 Saalomon istus oma isa Taaveti troonile ning tema kuningavõim tugevnes ja sai väga kindlaks.+

13 Mõne aja pärast tuli Haggiti poeg Adonija Saalomoni ema Batseba juurde. Batseba küsis Adonijalt: „Kas sa tuled rahuga?” Ta vastas: „Rahuga,” 14 ja jätkas: „Ma soovin sinuga rääkida.” Batseba kostis: „Räägi.” 15 Siis Adonija ütles: „Sa tead, et kuningavõim oleks pidanud saama minule ja kogu Iisrael ootas minu kuningaks saamist.+ Aga kuningavõim läks hoopis mu vennale, sest ta sai selle Jehoovalt.+ 16 Mul on sulle üksainus palve, palun kuula mind ära.” Ja Batseba ütles talle: „Räägi.” 17 Adonija jätkas: „Palun ütle kuningas Saalomonile, sest sind ta võtab kuulda, et ta annaks mulle naiseks suunemlanna Abisagi.”+ 18 Seepeale kostis Batseba: „Hea küll, ma räägin kuningaga ja kostan sinu eest.”

19 Nii läkski Batseba kuningas Saalomoni juurde, et kosta Adonija eest. Kuningas tõusis sedamaid, läks talle vastu ja kummardas tema ees. Siis istus kuningas oma troonile ja lasi seada oma paremale käele trooni kuninga ema jaoks. 20 Batseba sõnas: „Mul on sulle väike palve, palun kuula mind ära.” Ja kuningas vastas talle: „Räägi, mu ema, ma kuulan sind.” 21 Batseba jätkas: „Las suunemlanna Abisag saab sinu venna Adonija naiseks.” 22 Seepeale ütles kuningas Saalomon oma emale: „Miks sa palud Adonijale vaid suunemlannat Abisagi? Palu temale ka kuningavõimu,+ on ta ju mu vanem vend+ ning teda toetavad preester Ebjatar ja Seruja poeg Joab!”+

23 Siis vandus kuningas Saalomon Jehoova juures: „Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui Adonija ei palunud seda oma hinge hinnaga! 24 Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on mind ametisse seadnud+ ning andnud mulle mu isa Taaveti trooni ja rajanud mulle koja*,+ nagu ta tõotas, Adonija tuleb täna surmata.”+ 25 Ja kuningas Saalomon andis kohe käsu Joojada pojale Benajale+ ning see läks ja tappis Adonija.

26 Aga preester Ebjatarile+ kuningas ütles: „Mine Anatotti,+ oma väljadele! Sa oled surma väärt! Aga ma ei hukka sind täna, sest sa oled kandnud kõrgeima valitseja Jehoova laegast minu isa Taaveti ees+ ja oled pidanud taluma kõiki neid raskusi mis mu isa.”+ 27 Nii ajas Saalomon Ebjatari ära ega lasknud tal enam teenida Jehoova preestrina, et läheks täide Jehoova sõna Eeli soo+ kohta Siilos.+

28 Kui see uudis jõudis Joabini, kes toetas Adonijat,+ kuigi Absalomi polnud ta toetanud,+ siis põgenes ta Jehoova telki+ ja haaras kinni altari sarvedest. 29 Kuningas Saalomonile teatati: „Joab on põgenenud Jehoova telki ja on seal altari kõrval.” Siis läkitas Saalomon Joojada poja Benaja, öeldes: „Mine tapa ta!” 30 Benaja läkski Jehoova telki ja ütles Joabile: „Kuninga käsul, tule siit välja!” Aga Joab vastas: „Ei! Ma suren siin.” Siis viis Benaja kuningale sõna ja lausus: „Nii Joab ütles ja nii ta mulle vastas.” 31 Kuningas ütles talle: „Tee tema sõna kohaselt. Tapa ta ära, mata ta ning kõrvalda sel viisil minult ja mu isa soolt süütu veri, mida Joab on põhjuseta valanud.+ 32 Jehoova laseb tema verel tulla tema enda pea peale, sest ilma et mu isa Taavet oleks seda teadnud, läks ta kallale kahele mehele, kes olid temast õigemad ja paremad, ning tappis nad mõõgaga: Iisraeli väepealiku+ Abneri,+ Neeri poja, ja Juuda väepealiku+ Amaasa,+ Jeteri poja. 33 Nende veri tulgu igaveseks Joabi ja tema järglaste pea peale!+ Aga Taavetil ja tema järglastel, tema kojal ja troonil olgu igavesti rahu Jehoovalt!” 34 Siis Joojada poeg Benaja läks ja tappis Joabi. Too maeti kõrbesse oma maja juurde. 35 Seejärel seadis kuningas tema asemel väepealikuks Joojada poja Benaja+ ning Ebjatari asemele pani ta preester Saadoki.+

36 Kuningas lasi kutsuda Simei+ ja ütles talle: „Ehita endale maja Jeruusalemma ja ela siin. Ära mine siit kuhugi. 37 Sest päeval, mil sa siit lahkud ja ületad Kidroni oru,+ sa sured. Sinu veri tuleb su enda pea peale.” 38 Simei kostis kuningale: „See on hea otsus. Nagu mu isand kuningas ütleb, nii su sulane ka teeb.” Ja Simei elas Jeruusalemmas tükk aega.

39 Aga kolme aasta pärast põgenesid kaks Simei orja Maaka poja Aakise,+ Gati kuninga juurde. Kui Simeile öeldi, et ta orjad on Gatis, 40 saduldas ta sedamaid eesli ja läks Gatti Aakise juurde oma orje otsima. Kui Simei jõudis Gatist koos oma orjadega tagasi, 41 anti Saalomonile teada: „Simei läks Jeruusalemmast Gatti ja on nüüd tagasi.” 42 Seepeale kutsus kuningas Simei enda juurde ja ütles talle: „Kas ma ei lasknud sul Jehoova ees vanduda ega hoiatanud sind: „Päeval, mil sa siit lahkud ja lähed mujale, sa sured”? Ja kas sa mitte ei vastanud mulle: „See on hea otsus, ma teen nii”?+ 43 Miks sa rikkusid vannet, mille sa Jehoova ees andsid, ja astusid üle mu keelust?” 44 Kuningas ütles Simeile veel: „Sina ise tead oma südames kõike seda kurja, mida sa tegid mu isale Taavetile.+ Jehoova laseb kõigel sel kurjal tulla su enda pea peale.+ 45 Aga kuningas Saalomon olgu õnnistatud+ ja Taaveti troon olgu Jehoova ees igavesti kindel!” 46 Seejärel andis kuningas käsu Joojada pojale Benajale, kes läks välja ja tappis Simei.+

Nõnda jäi kuningriik kindlalt Saalomoni kätte.+

3 Saalomon sõlmis liidu vaarao, Egiptuse kuningaga, võttes naiseks vaarao tütre.+ Ta tõi tema elama Taaveti linna,+ kuniks ta ehitas valmis oma koja+ ja Jehoova koja+ ning müüri ümber Jeruusalemma.+ 2 Sel ajal ohverdas rahvas ohvripaikades,+ sest koda, mis kannaks Jehoova nime, polnud veel ehitatud.+ 3 Saalomon armastas Jehoovat ja toimis oma isa Taaveti seaduste järgi, kuid ta ohverdas ohvripaikades ja lasi seal tõusta ohvrisuitsu.+

4 Kord läks kuningas Gibeoni ohverdama, sest seal oli kõige tähtsam ohvripaik.+ Saalomon ohverdas sealsel altaril 1000 põletusohvrit.+ 5 Gibeonis ilmutas Jehoova end Saalomonile öösel unenäos ning ütles: „Palu, mida ma peaksin sulle andma!”+ 6 Saalomon vastas: „Sa olid tulvil truud armastust oma teenija Taaveti, minu isa vastu, kui ta käis sinu ees ustavalt ja puhta südamega ning tegi, mis õige. Sa oled osutanud talle tänaseni oma truud armastust: sa oled andnud talle poja, kes istub tema troonil.+ 7 Ja nüüd, mu Jumal Jehoova, oled sa teinud oma teenija kuningaks mu isa Taaveti asemel, kuigi ma olen veel noor ja kogenematu.+ 8 Su teenija valitseb su rahva üle, kelle sa oled valinud,+ nii arvuka rahva üle, et seda ei saa ära lugeda ega kokku arvata. 9 Anna siis oma teenijale sõnakuulelik süda, et ma võiksin mõista kohut su rahvale+ ning teha vahet heal ja halval.+ Sest kes muidu suudaks kohut mõista sellele arvukale* rahvale?”

10 Jehooval oli hea meel, et Saalomon temalt just seda palus.+ 11 Seepärast ta ütles Saalomonile: „Kuna sa palusid minult just seda ega palunud pikka iga, rikkust ega oma vaenlaste surma, vaid palusid endale taipu kohtuasjade lahendamiseks,+ 12 siis täidan ma su palve.+ Ma annan sulle targa ja mõistliku südame,+ nii et sa ületad kõik, kes on olnud enne sind, ka ei tõuse kedagi sinusarnast kunagi pärast sind.+ 13 Aga ma annan sulle veel sedagi, mida sa ei palunud:+ nii rikkust kui ka au,+ nõnda et kogu su eluajal pole ühtki sinusarnast kuningat.+ 14 Kui sa käid minu teedel, järgides mu käske ja määrusi, nagu käis su isa Taavet,+ siis ma annan sulle palju eluaastaid.”+

15 Kui Saalomon ärkas, mõistis ta, et oli näinud nägemust. Siis ta läks Jeruusalemma, seisis Jehoova lepingulaeka ette, tõi põletus- ja rahuohvreid+ ning tegi kõigile oma sulastele pidusöögi.

16 Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ette. 17 Üks naine ütles: „Mu isand, me elame selle naisega samas majas ja ma sünnitasin selles majas tema juuresolekul. 18 Kolm päeva pärast seda, kui mina olin sünnitanud, sünnitas ka tema. Me olime koos ja peale meie polnud majas mitte kedagi, ainult meie kaks. 19 Öösel selle naise poeg suri, sest ta oli oma lapse ära maganud. 20 Ta tõusis keset ööd, ja kui su orjatar magas, võttis ta minu poja mu kõrvalt oma kaissu, aga oma surnud poja pani ta minu kõrvale. 21 Kui ma hommikul tõusin, et oma poega imetada, siis ma nägin, et ta on surnud. Aga kui ma teda lähemalt vaatasin, sain aru, et see polegi minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.” 22 Teine naine aga ütles: „Ei, hoopis minu poeg elab ja sinu poeg on surnud!” Esimene jälle ütles: „Ei, hoopis sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!” Nii nad vaidlesid kuninga ees.

23 Lõpuks ütles kuningas: „Üks ütleb: „See on minu poeg, kes elab, ja sinu poeg on surnud!” ja teine ütleb: „Ei, hoopis sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!”” 24 Kuningas jätkas: „Tooge mulle mõõk!” Kuningale toodigi mõõk. 25 Siis kuningas ütles: „Raiuge elus laps pooleks ning andke üks pool ühele naisele ja teine pool teisele!” 26 Seda kuuldes pidi poisi ema süda ahastusest lõhkema ja ta anus kuningat: „Halasta, mu isand! Andke laps temale. Ärge surmake teda!” Aga teine naine ütles: „Ärgu saagu ta ei mulle ega sulle, raiuge ta pooleks!” 27 Seepeale ütles kuningas: „Andke see laps esimesele naisele, ärge surmake last. See on ta ema.”

28 Kogu Iisrael kuulis kohtuotsusest, mille kuningas oli langetanud, ning tundis kuninga vastu aukartust,+ nähes, et ta mõistab õigust Jumala tarkuse varal.+

4 Kuningas Saalomon valitses kogu Iisraeli üle.+ 2 Need olid tema kõrged ametnikud: Saadoki+ poeg Asarja oli preester, 3 Sisa pojad Elihoref ja Ahija olid kirjutajad,+ Ahiluudi poeg Joosafat+ oli kroonik, 4 Joojada poeg Benaja+ oli väeülem, Saadok ja Ebjatar+ olid preestrid, 5 Naatani+ poeg Asarja oli asehaldurite ülem, Naatani poeg Saabud oli preester ja kuninga sõber*,+ 6 Ahisar oli kojaülem ja Abda poeg Adoniram+ oli töölevärvatute ülevaataja.+

7 Saalomonil oli üle kogu Iisraeli 12 asehaldurit, kes varustasid kuningat ja tema koda toiduga. Igaüks neist pidi hoolitsema toiduvarude eest ühel kuul aastas.+ 8 Need olid asehaldurid: Huuri poeg Efraimi mägismaal; 9 Dekeri poeg Maakatsis, Saalbimis,+ Beet-Semeses ja Eelon-Beet-Haananis; 10 Hesedi poeg Arubbotis (tema alluvuses oli Soko ja kogu Heeferimaa); 11 Abinadabi poeg kõigil Doori nõlvadel (tema naiseks sai Saalomoni tütar Taafat); 12 Ahiluudi poeg Bana Taanakis, Megiddos+ ja kogu Beet-Seanis,+ mis on Saaretani kõrval Jisreelist allpool, Beet-Seanist Aabel-Meholani ja Jokmeami+ piirkonnani; 13 Geberi poeg Gileadi-Raamotis+ (tema alluvuses olid Manasse poja Jairi+ telkkülad Gileadis+ ja Argobi piirkond+ Baasanis:+ 60 suurt linna müüride ja vaskriividega); 14 Iddo poeg Ahinadab Mahanaimis;+ 15 Ahimaats Naftalis (tema võttis naiseks Saalomoni teise tütre, Baasmati); 16 Huusai poeg Bana Aaseris ja Bealotis; 17 Paaruahi poeg Joosafat Issaskaris; 18 Ela poeg Simei+ Benjaminis;+ 19 Uuri poeg Geber Gileadimaal,+ emorlaste kuninga Siihoni+ ja Baasani kuninga Oogi+ maal. Kõik need asehaldurid sel maal allusid ühele asehaldurile.

20 Juuda ja Iisraeli rahvast oli rohkuse poolest nagu liiva mere ääres.+ Nad sõid ja jõid ning olid rõõmsad.+

21 Saalomon valitses kõigi kuningriikide üle suurest jõest*+ kuni vilistite maani ja Egiptuse piirini. Need maksid Saalomonile andamit ja teenisid teda kõigil tema elupäevil.+

22 Saalomoni koja igapäevane toidukogus oli järgmine: 30 koori* peenjahu, 60 koori tavalist jahu, 23 10 nuumlooma, 20 karjamaal söönud veist, 100 lammast, lisaks hirved, gasellid, metskitsed ja nuumatud käod. 24 Saalomoni võimu all oli kogu suure jõe siinpoolne* kallas+ Tifsahist Gazani,+ sealhulgas valitses ta kõigi kuningate üle siinpool suurt jõge. Tal oli rahu kogu valitsusalal, kõikjal ümberringi.+ 25 Juuda ja Iisrael elasid julgesti — igaüks oma viinapuu ja viigipuu all — Daanist Beer-Sebani kõigil Saalomoni elupäevil.

26 Saalomonil oli 4000* latrit vankrihobuste jaoks ja 12 000 hobust*.+

27 Asehaldurid varustasid kuningas Saalomoni ja kõiki tema lauas istujaid toiduga igaüks omal kuul. Nad hoolitsesid selle eest, et millestki poleks puudust.+ 28 Nad tõid ka otri ja õlgi rakendihobuste ja muude hobuste tarvis, kus tahes seda ka ei vajatud, igaüks nii, nagu tema kohus oli.

29 Jumal andis Saalomonile rohkesti tarkust ja mõistmist ning südame täis arusaamist — kõike nii palju, nagu on liiva mere ääres.+ 30 Saalomoni tarkus ületas kõigi idamaalaste ja kogu Egiptuse tarkuse.+ 31 Ta oli targem kõigist inimestest, targem kui esrahlane Eetan+ ning targem kui Maaholi pojad Heeman,+ Kalkol+ ja Darda. Tema kuulsus levis kõigi ümberkaudsete rahvaste seas.+ 32 Ta lõi 3000 õpetussõna+ ja 1005 laulu.+ 33 Ta jutustas taimedest, Liibanoni seedrist kuni müüril kasvava iisopini.+ Ta kõneles loomadest,+ lindudest,+ maadligi liikuvatest olenditest*+ ja kaladest. 34 Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigi rahvaste seast, kõigi kuningate juurest, kes olid kuulnud tema tarkusest.+

5 Kui Tüürose+ kuningas Hiiram kuulis, et Saalomon on oma isa asemel kuningaks võitud, saatis ta tema juurde oma sulased, sest Hiiram oli alati olnud Taaveti sõber.+ 2 Saalomon omakorda läkitas Hiiramile teate:+ 3 „Sina tead, et mu isa Taavet ei saanud ehitada koda, mis kannaks Jehoova, tema Jumala nime, sest ta sõdis paljude vaenlastega, kuni Jehoova pani need tema jalge alla.+ 4 Nüüd on minu Jumal Jehoova andnud mulle rahu ümberringi,+ mul pole ühtki vastast ja miski ei ähvarda mind.+ 5 Seepärast kavatsen ma ehitada koja, mis kannab minu Jumala Jehoova nime, nagu Jehoova tõotas mu isale Taavetile, kui ütles: „Sinu poeg, kelle ma panen sinu asemel troonile, ehitab koja, mis kannab minu nime.”+ 6 Käsi nüüd oma rahvast raiuda mulle Liibanonist seedreid.+ Minu sulased töötagu koos sinu sulastega ning ma tasun su sulastele nõnda, nagu sa määrad. Sa ju tead, et meie hulgas ei oska keegi raiuda puid nii nagu siidonlased.”+

7 Kui Hiiram neid Saalomoni sõnu kuulis, rõõmustas ta väga ja ütles: „Olgu kiidetud Jehoova, sest ta on andnud Taavetile targa poja valitsema seda suurt rahvast!”+ 8 Hiiram läkitas Saalomonile teate: „Ma sain su sõnumi kätte. Ma teen kõik sinu soovi kohaselt ja annan sulle seedreid ja kadakapuid.+ 9 Minu sulased toovad need Liibanonist alla mere äärde ja ma lasen parvetada need merd mööda sinna, kuhu sa käsid. Seal ma lahutan need, et sa saaksid need ära viia. Sina aga täida vastutasuks minu palve ja varusta mu kodakondseid toiduga.”+

10 Nii andiski Hiiram Saalomonile seedri- ja kadakapuid, nagu see oli soovinud. 11 Saalomon andis Hiiramile 20 000 koori* nisu tema kodakondsetele toiduks ja 20 koori* väga head oliiviõli*. Seda andis Saalomon Hiiramile aastast aastasse.+ 12 Jehoova andis Saalomonile tarkust, nagu ta oli talle lubanud.+ Hiirami ja Saalomoni vahel oli rahu ning nad sõlmisid omavahel lepingu.

13 Kuningas Saalomon värbas kogu Iisraelist töölisi, kokku 30 000 meest.+ 14 Ta saatis nad Liibanoni, 10 000 meest iga kuu. Ühe kuu olid nad Liibanonis ja kaks kuud kodus. Töölevärvatute ülevaataja oli Adoniram.+ 15 Saalomonil oli 70 000 lihttöölist ja mägedes 80 000 kiviraidurit,+ 16 peale selle oli Saalomonil veel 3300 haldurit,+ kes teenisid töödejuhatajatena. 17 Kuninga käsul murti kivimurrus suuri ja väärtuslikke kive,+ et rajada kojale tahutud kividest+ vundament.+ 18 Nõnda siis raiusid Saalomoni ehitajad, Hiirami ehitajad ja geballased+ kive ning tahusid palke ja kive, et ehitada koda.

6 480. aastal pärast iisraellaste väljumist Egiptusemaalt,+ Saalomoni neljandal valitsusaastal siivikuul*+ ehk teisel kuul hakkas Saalomon Jehoovale koda* ehitama.+ 2 Koda, mille kuningas Saalomon Jehoovale ehitas, oli 60 küünart pikk, 20 küünart lai ja 30 küünart kõrge*.+ 3 Templihoone eeskoja+ pikkus oli 20 küünart* ning see vastas hoone laiusele. Hoone eeskoja laius oli 10 küünart*.

4 Ta tegi koja ahenevate aknaorvadega.+ 5 Veel ehitas ta koja ümber külgehitise. See oli ümber kogu templisaali* ja tagumise ruumi*.+ Külgehitisse tegi ta külgkambrid.+ 6 Alumisel korrusel olid külgkambrid 5 küünart, keskmisel 6 küünart ja kolmandal 7 küünart laiad,* kuna ta tegi ümberringi koja seintesse järkmed, et koja seintel poleks kinnitusi.+

7 Koda ehitati kivimurrus raiutud ja seal valmis tahutud kividest.+ Seepärast polnud ehitamise ajal kojas kuulda ei vasara, kirve ega ühegi muu raudriista heli. 8 Alumiste külgkambrite sissekäik oli koja lõunaküljes,+ keerdtreppi mööda sai minna keskmisele korrusele ja sealt edasi kolmandale korrusele. 9 Ta ehitas aina edasi ja sai koja valmis.+ Ta paigaldas kojale seedripuust talad ja kattis lae seedrilaudadega.+ 10 Ümber kogu koja ehitas ta 5 küünra* kõrgused külgkambrid.+ Kambrite seedripuust vahetalad toetusid koja seintele.

11 Sel ajal tuli Saalomonile Jehoovalt sõnum: 12 „Kui sa täidad mu määrusi, pead kinni mu seadustest, järgid kõiki mu käske ja käid nende järgi,+ siis ma viin täide oma tõotuse, mille ma andsin su isale Taavetile koja kohta, mida sa ehitad.+ 13 Ma asun elama iisraellaste keskele+ ega hülga oma rahvast Iisraeli.”+

14 Saalomon ehitas aina edasi, et koda valmis saada. 15 Seestpoolt kattis ta koja seinad seedrilaudadega. Põrandast kuni laesarikateni vooderdas ta koja puiduga ja põranda kattis ta kadakalaudadega*.+ 16 Ta mõõtis koja tagumisest seinast 20 küünart ja eraldas selle põrandast sarikateni seedrilaudadega, ehitades koja sisemusse tagumise ruumi+ — kõige pühama paiga.+ 17 Templisaal,+ mis asus kõige pühama paiga ees, oli 40 küünra* pikkune. 18 Koja seedripuust seintele olid nikerdatud ürtarbuusid+ ja lilleõied.+ Kõikjal oli seedripuu, kivipinda ei olnud näha.

19 Koja sisemusse tegi ta tagumise ruumi,+ et panna sinna Jehoova lepingulaegas.+ 20 See tagumine ruum oli 20 küünart pikk, 20 küünart lai ja 20 küünart kõrge.*+ Ta kattis selle puhta kullaga; altari+ lõi ta üle seedripuuga. 21 Saalomon kattis ka saali seestpoolt puhta kullaga+ ja seadis kuldketid tagumise ruumi+ ette, mille ta oli samuti üle kullanud. 22 Ta kattis kogu koja seestpoolt kullaga, nii et kõik sai kaetud. Tagumise ruumi ees oleva altari+ kuldas ta samuti üle.

23 Ta tegi tagumisse ruumi 2 männipuust* keerubit,+ kummagi kõrgus oli 10 küünart*.+ 24 Keerubi üks tiib oli 5 küünart pikk* ja ka teine oli 5 küünart pikk. Ühest tiivaotsast teiseni oli 10 küünart. 25 Ka teine keerub oli 10-küünrane. Need kaks keerubit olid samade mõõtude ja kujuga. 26 Ühe keerubi kõrgus oli 10 küünart ja sama kõrge oli ka teine keerub. 27 Ta asetas keerubid+ tagumisse ruumi. Nende tiivad olid välja sirutatud, nii et ühe keerubi tiivaots ulatus ühe seinani ja teise keerubi tiivaots ulatus teise seinani. Ruumi keskel puutusid nende tiivad kokku. 28 Ta kattis ka keerubid kullaga.

29 Koja seintele ümberringi, nii eesmises kui ka tagumises ruumis, nikerdas ta keerubi-,+ palmi-+ ja õiekujutised.+ 30 Koja põranda kattis ta kullaga nii eesmises kui ka tagumises ruumis. 31 Tagumise ruumi sissekäigule tegi ta männipuust uksed, küljesambad ja uksepostid — seina viiendale osale*. 32 Mõlemale männipuust uksele nikerdas ta keerubid, palmid ja õied ning kuldas need, ta lõi keerubi- ja palmikujutised kullaga üle. 33 Samamoodi tegi ta templisaali sissekäigule männipuust uksepostid — seina neljandale osale*. 34 Ta tegi kadakapuust 2 volditavat uksepoolt. Ühe uksepoole kaks osa olid hingedel pööratavad ja ka teise uksepoole kaks osa olid hingedel pööratavad.+ 35 Ta nikerdas keerubi-, palmi- ja õiekujutisi ning kattis need kullaga.

36 Siseõue+ ümber ehitas ta müüri kolmest kihist tahutud kividest ja ühest kihist seedriprussidest.+

37 Jehoova kojale hakati vundamenti rajama neljanda aasta siivikuul*+ 38 ja koda sai valmis üheteistkümnenda aasta buulikuul* ehk kaheksandal kuul. Kõik valmis täpselt plaani järgi.+ Saalomon ehitas seda 7 aastat.

7 Enda koda ehitas Saalomon 13 aastat,+ siis sai terve koda valmis.+

2 Ta ehitas ka Liibanonimetsakoja,+ mis oli 100 küünart pikk, 50 küünart lai ja 30 küünart kõrge*. See seisis nelja rea seedripuust sammaste peal; sammaste peal olid seedritalad.+ 3 Ülalpool kandetalasid oli koda vooderdatud seedripuiduga ja talad toetusid sammastele; neid* oli 45, igas reas 15. 4 Aknad olid kolmes reas, igas reas olid aknad akende vastas. 5 Kõik sissekäigud ja uksepiidad olid neljakandilised ning sellised olid ka aknad üksteise vastas kolmes reas.

6 Veel ehitas ta sammaskoja, mis oli 50 küünart pikk ja 30 küünart lai*, ning selle ette sammaste ja ehiskatusega eeskoja.

7 Ta tegi ka troonikoja,+ kus ta kohut mõistis, kohtukoja,+ mis kaeti põrandast kuni sarikateni seedripuiduga.

8 Koda, kus ta ise elas, oli teises õues,+ troonikojast eemal. See oli valmistatud samal viisil. Ta ehitas veel ühe koja, troonikoja sarnase. See oli mõeldud vaarao tütrele, kelle Saalomon oli endale naiseks võtnud.+

9 Kõik need hooned vundamendist müüripealseni ja muud ehitised kuni suure õueni+ olid tehtud kallitest mõõdu järgi tahutud kividest,+ mis olid igast küljest kivisaega saetud. 10 Vundament oli laotud tohutu suurtest väärtuslikest kividest, ühed olid 10-küünrased ja teised 8-küünrased*. 11 Selle peal olid kallid mõõdu järgi tahutud kivid ja ka seedriprussid. 12 Suurt õue ümbritses kolmest kihist tahutud kividest ja ühest kihist seedriprussidest müür, samasugune, nagu oli ümber siseõue,+ kus oli Jehoova koda ühes eeskojaga.+

13 Kuningas Saalomon läkitas mehed Tüürosesse Hiirami+ järele. 14 Hiiram oli lesknaise poeg Naftali suguharust ja tema isa oli Tüürose mees, vasksepp.+ Hiiramil oli oskust, taipu+ ja vilumust teha igasuguseid vasetöid*. Ta tuli kuningas Saalomoni juurde ja tegi kõik, mis talle teha anti.

15 Ta valas 2 vasksammast,+ kumbki neist oli 18 küünart* kõrge ja kummagi samba ümbermõõt nööriga mõõtes oli 12 küünart*.+ 16 Ta valas vasest 2 kapiteeli* sammaste otsa panemiseks. Ühe kapiteeli kõrgus oli 5 küünart* ja ka teise kapiteeli kõrgus oli 5 küünart. 17 Sammaste otsas olevaid kapiteele ehtisid võrestikud, mis olid põimitud kettidest;+ ühel kapiteelil oli 7 ja teisel kapiteelil 7. 18 Siis kaunistas ta võrestikud ümbertringi kahe granaatõunte reaga ja ehtis nõnda sammaste otsas olevad kapiteelid. Nii tegi ta mõlema kapiteeliga. 19 Eeskoja sammaste otsas olevad kapiteelid olid liiliakujulised, need olid 4 küünra* kõrgused. 20 Kapiteelid olid kahe samba otsas, kapiteelide alaosa kumerust kattis võrestik ja kumbagi kapiteeli kaunistas ümbertringi 200 granaatõuna.+

21 Ta püstitas templi eeskoja+ sambad. Ta püstitas parempoolse* samba ja nimetas selle Jaakiniks* ning vasakpoolse* samba ja nimetas selle Boaseks*.+ 22 Sammaste ülaosad olid liiliakujulised. Nõnda said sambad valmis.

23 Ta valas ka ümmarguse metallist mere*.+ Selle läbimõõt servast servani oli 10 küünart, kõrgus 5 küünart ja ümbermõõt nööriga mõõtes 30 küünart.*+ 24 Servast allpool kaunistasid seda ümbertringi ürtarbuusikujutised:+ 10 iga küünra peal ümber kogu mere, kahes reas ja valatud koos merega. 25 Meri seisis 12 pullil:+ 3 olid näoga põhja, 3 lääne, 3 lõuna ja 3 ida poole. Meri seisis nende peal ja nende tagakehad olid sissepoole. 26 Mere seina paksus oli kämblalaiune* ja serv oli otsekui karika serv, nagu liilia õis. Sinna pandi 2000 batti* vett.

27 Ta tegi ka 10 vaskvankrit*.+ Iga vanker oli 4 küünart pikk, 4 küünart lai ja 3 küünart kõrge*. 28 Vankrid olid tehtud järgmiselt. Nende küljed olid kaetud plaatidega, mis paiknesid raamistikus. 29 Raamistikus paiknevatel külgplaatidel ja raamistiku peal olid lõvide,+ pullide ja keerubite+ kujutised. Lõvidest ja pullidest ülal- ja allpool olid vanikud. 30 Igal vankril oli neli vaskratast ja ka vaskteljed ning neid toestas neli nurgatuge. Need toed asusid tünnisuust allpool ning olid valatud koos vanikutega, mis olid igal küljel. 31 Tünni laienev ülaosa, mis vankri ülaäärest välja ulatus, oli 1 küünra* kõrgune. Vankri ülaäär oli ümmargune ning ülaosa tervikuna oli 1,5 küünart* kõrge. Ülaäär oli kaunistatud nikerdustega ja selle külgplaadid olid kandilised, mitte ümarad. 32 Vankri külgplaatidest allpool oli neli ratast, mis olid kinnitatud vankri külge. Iga ratta kõrgus oli 1,5 küünart. 33 Rattad olid tehtud nagu tavalised vankrirattad. Kõik nende kinnitused, pöiad, kodarad ja rummud olid metallist valatud. 34 Vankri neljal nurgal oli kokku neli tuge, mis olid valatud vankriga ühes tükis. 35 Vankri ülaääres oli ümmargune poole küünra* kõrgune võru. Ülaääre raamistik ja selle külgplaadid olid valatud ühes tükis. 36 Ta uurendas ülaääre raamistikule ja külgplaatidele keerubeid, lõvisid ja palmipuid, nagu mahtus, ning tegi ka vanikuid ümberringi.+ 37 Nii valmistas ta 10 vankrit.+ Need kõik olid valatud ühtemoodi,+ ühesuguste mõõtude ja kujuga.

38 Ta tegi 10 vasktünni.+ Iga tünn mahutas 40 batti* ja iga tünni läbimõõt oli 4 küünart*. Iga vankri peal oli üks tünn. 39 Siis pani ta 5 vankrit kojast paremale poole ja 5 vankrit kojast vasakule poole ning mere seadis ta kojast paremale kagusse.+

40 Hiiram+ tegi ka nõusid, kühvleid+ ja kausse.+

Nõnda sai Hiiram valmis kõigi töödega, mis ta pidi tegema kuningas Saalomonile Jehoova koja tarbeks.+ 41 Ta oli teinud 2 sammast+ ja karikakujulised kapiteelid nende sammaste otsa; 2 võrestikku,+ mis katsid sammaste otsas olevaid karikakujulisi kapiteele; 42 400 granaatõuna+ võrestike jaoks, kummalegi võrestikule kaks rida granaatõunu, et kaunistada karikakujulised kapiteelid, mis olid kahe samba otsas; 43 10 vankrit+ ja 10 tünni+ vankrite peale; 44 mere+ ja selle alla 12 pulli; 45 tuhanõud, kühvlid, kausid ja muud riistad. Kõik riistad, mis Hiiram oli teinud kuningas Saalomonile Jehoova koja tarbeks, olid valmistatud läikimahõõrutud vasest. 46 Kuningas oli valanud need savivormides Jordani piirkonnas Sukkoti ja Saaretani vahel.

47 Saalomon jättis kõik need riistad kaalumata, sest neid oli nii palju. Vase kaalu ei tehtudki kindlaks.+ 48 Saalomon valmistas kõik Jehoova koja jaoks mõeldud riistad, kuldaltari+ ja kuldlaua+ vaateleibade jaoks, 49 samuti puhtast kullast lambijalad,+ 5 paremale ja 5 vasakule tagumise ruumi ette, ning kullast õied,+ lambid ja tahipihid,+ 50 puhtast kullast nõud, leegikustutajad,+ kausid, peekrid+ ja söepannid.+ Samuti tegi ta tagumise ruumi ehk kõige pühama paiga uste+ ning templisaali uste+ jaoks kullast kinnituspesad.

51 Kuningas Saalomon sai valmis kõik tööd, mis tal tuli Jehoova koja jaoks teha. Siis viis Saalomon sinna oma isa Taaveti pühitsetud asjad.+ Hõbeda ja kulla ning igasugused esemed pani ta Jehoova koja varakambritesse.+

8 Siis kutsus Saalomon kokku+ Iisraeli vanemad, kõik suguharupealikud ja Iisraeli suguvõsade peamehed.+ Nad tulid kuningas Saalomoni juurde Jeruusalemma, et Jehoova lepingulaegas Taaveti linnast+ Siionist+ ära tuua. 2 Etanimikuul* ehk seitsmendal kuul kogunesid kõik Iisraeli mehed kuningas Saalomoni ette püha* pidama.+ 3 Kõik Iisraeli vanemad tulid kokku ja preestrid võtsid laeka.+ 4 Nad tõid üles Jehoova laeka, kogudusetelgi+ ja kõik telgi pühad riistad. Preestrid ja leviidid tõid need üles. 5 Kuningas Saalomon ja terve Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juurde, olid laeka ees. Ohverdati+ nii palju lambaid ja veiseid, et neid ei suudetud kokku lugeda.

6 Siis tõid preestrid Jehoova lepingulaeka oma kohale,+ templi tagumisse ruumi ehk kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla.+

7 Keerubite tiivad olid sirutunud üle laeka, nii et keerubid olid laeka ja selle kandekangide kohal.+ 8 Kangid+ olid nii pikad, et nende otsad olid näha tagumise ruumi ees olevast pühast paigast, kuid väljast polnud neid näha. Seal on need tänini. 9 Laekas ei olnud muud kui kaks kivitahvlit,+ mis Mooses oli sinna pannud+ Hoorebi juures, siis kui Jehoova sõlmis lepingu+ Iisraeli rahvaga, kui see oli Egiptusemaalt välja tulnud.+

10 Kui preestrid pühast paigast väljusid, täitis pilv+ Jehoova koja.+ 11 Preestrid ei saanud pilve pärast seal teenida, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.+ 12 Siis Saalomon ütles: „Jehoova, sa oled öelnud, et sa elad pilkases pimeduses.+ 13 Mina olen ehitanud sulle üleva koja, kindla paiga, kus sa võid elada igavesti.”+

14 Seejärel pööras kuningas end Iisraeli koguduse poole ja õnnistas seda ning terve Iisraeli kogudus seisis püsti.+ 15 Kuningas ütles: „Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova, kes omaenda suuga andis tõotuse minu isale Taavetile ja omaenda käega viis selle täide! Ta lausus: 16 „Alates päevast, mil ma tõin oma rahva Iisraeli Egiptusest välja, pole ma valinud Iisraeli suguharudest ühtki linna, kuhu ehitada koda, mis kannaks minu nime.+ Kuid ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu rahva Iisraeli üle.” 17 Mu isa Taaveti südamesoov oli ehitada Iisraeli Jumala Jehoova nime kandev koda.+ 18 Ent Jehoova ütles mu isale Taavetile: „Su südamesooviks on küll ehitada koda, mis kannaks mu nime, ja on hea, et sul on südames selline soov, 19 aga seda koda ei ehita siiski sina. Su poeg, kes sulle sünnib, ehitab mu nime kandva koja.”+ 20 Jehoova on selle tõotuse täide viinud: mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istunud Iisraeli troonile, just nagu Jehoova tõotas. Ma olen ka ehitanud koja, mis kannab Iisraeli Jumala Jehoova nime,+ 21 ja valmistanud seal paiga laekale, kus hoitakse Jehoova lepingut,+ mille ta sõlmis meie esiisadega, kui tõi nad välja Egiptusemaalt.”

22 Siis astus Saalomon terve Iisraeli koguduse silme all Jehoova altari ette, sirutas käed taeva poole+ 23 ja ütles: „Oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, pole ühtki sinusarnast Jumalat+ ei ülal taevas ega all maa peal! Sina pead kinni lepingust ja osutad truud armastust+ oma teenijatele, kes käivad su ees siira südamega.+ 24 Sina oled täitnud tõotuse, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile. Omaenda suuga oled sa tõotanud ja omaenda käega selle täna täide viinud.+ 25 Ja nüüd, oo, Jehoova, Iisraeli Jumal, palun täida tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile, kui ütlesid: „Ei puudu sul kunagi mu ees järeltulija, kes istub Iisraeli troonil, kui vaid su pojad panevad tähele oma teed ja käivad minu ees, nagu sina oled minu ees käinud.”+ 26 Ja nüüd, oo, Iisraeli Jumal, ma palun sind, et täituks tõotus, mille sa andsid oma teenijale, mu isale Taavetile!

27 Aga kas Jumal peaks tõesti elama maa peal?+ Taevas, kogu taevaavaruski, ei mahuta sind,+ ammugi siis see koda, mille ma olen ehitanud.+ 28 Pane tähele oma teenija palvet ja tema anumist, mu Jumal Jehoova, ning kuula appihüüdu ja palvet, millega su teenija täna su poole pöördub. 29 Valvaku su silmad nii ööl kui ka päeval selle koja üle, paiga üle, mille kohta sa ütlesid: „Seal saab olema minu nimi”,+ ning kuula palvet, mida su teenija esitab selle paiga poole.+ 30 Kuula oma teenija ja oma rahva Iisraeli anumist, kui nad palvetavad selle paiga poole. Kuula paigast, kus sa elad, taevast,+ kuula ja andesta!+

31 Kui keegi teeb pattu oma ligimese vastu ja see võtab talt vande*, mis toob valetamise korral talle karistuse, ning ta tuleb vande all olles sinu koja altari ette,+ 32 siis kuula taevast ning tegutse ja mõista kohut oma teenijate üle: mõista süüdlane süüdi ja too ta teod tema enda pea peale, mõista õige õigeks ja tasu talle tema õigust mööda.+

33 Kui iisraellased, sinu rahvas, saavad vaenlaselt lüüa, sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad pöörduvad su juurde tagasi ja ülistavad su nime,+ palvetavad su poole ning anuvad sind selles kojas,+ 34 siis kuula taevast ja andesta oma Iisraeli rahva patt ning too nad tagasi maale, mille sa andsid nende esiisadele.+

35 Kui taevas on suletud ja vihma ei tule,+ sest nad on sinu vastu pattu teinud,+ aga nad palvetavad selle paiga poole ja ülistavad su nime ning pöörduvad oma patust, kuna sa oled teinud nad alandlikuks*,+ 36 siis kuula taevast ja andesta oma teenijate, oma Iisraeli rahva patt, õpeta neile head teed,+ mida nad peavad käima, ning anna vihma maale,+ mille sa oled andnud oma rahvale pärandiks.

37 Kui nende maale tuleb näljahäda,+ katk või kõrvetav tuul, kui tulevad viljahaigused,+ rohutirtsuparved, aplad rohutirtsud, kui vaenlane piirab nende linnu või tabab neid mõni muu õnnetus või haigus,+ 38 ja kui siis mõni inimene või kogu su Iisraeli rahvas palvetab ja anub+ (teab ju igaüks neist oma südamevalu)+ ja nad sirutavad käed selle koja poole, 39 siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning andesta+ ja tegutse ning tasu igaühele kõigi tema teede järgi,+ sest sina tunned igaühe südant (sina üksi tunned ju kõigi inimeste südant),+ 40 et nad kardaksid sind kõigil päevil, mis nad elavad sel maal, mille sa andsid meie esiisadele.

41 Ja kui võõramaalane, kes ei ole su Iisraeli rahva hulgast, kuid kes tuleb kaugelt maalt sinu nime pärast+ 42 (sest võõramaalased kuulevad sinu suurest nimest,+ vägevast käest ja väljasirutatud käsivarrest), tuleb ja palvetab selle koja poole, 43 siis kuula taevast, oma elupaigast,+ ning tee kõike, mida see võõramaalane sinult palub, et kõik maa rahvad saaksid teada sinu nime, kardaksid sind+ nagu su Iisraeli rahvas ja teaksid, et sinu nimi on pandud sellele kojale, mille ma olen ehitanud.

44 Kui su rahvas läheb oma vaenlase vastu sõtta, kuhu sa nad läkitad,+ ja nad paluvad+ Jehoovat, palvetades selle linna poole, mille sa oled valinud,+ ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+ 45 siis kuula taevast nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus.

46 Kui nad sinu vastu pattu teevad (pole ju ühtegi inimest, kes pattu ei tee)+ ning sa vihastud nende peale ja annad nad vaenlase kätte ning nende vangistajad viivad nad vangi vaenlase maale, kas kaugele või lähedale,+ 47 ja sel maal, kuhu nad vangi viiakse,+ nad parandavad meelt, pöörduvad oma vangistajate maal su poole+ ja anuvad sind:+ „Me oleme pattu teinud ja eksinud, me oleme teinud kurja,”+ 48 ja pöörduvad kogu südamest+ ja hingest tagasi sinu juurde oma vaenlaste maal, kus nad vangis on, ning nad paluvad sind, palvetades maa poole, mille sa andsid nende esiisadele, linna poole, mille sa oled valinud, ja koja poole, mille ma olen ehitanud, et see kannaks su nime,+ 49 siis kuula taevast, oma elupaigast,+ nende palvet ja anumist ning muretse neile õigus 50 ja andesta oma rahvale, kes on sinu vastu pattu teinud, kõik nende üleastumised. Vangistajad halastagu neile ja andku neile armu,+ 51 sest see on sinu rahvas ja sinu omand,+ kelle sa tõid välja Egiptusest,+ rauasulatusahjust.+ 52 Pööra silmad oma teenija anumise ja oma Iisraeli rahva anumise poole+ ning kuula alati nende abipalveid.+ 53 Sest sina, kõrgeim valitseja Jehoova, oled eraldanud nad kõigist maa rahvastest+ ja võtnud endale omandrahvaks, nagu sa rääkisid oma teenija Moosese kaudu, kui sa tõid meie esiisad Egiptusest välja.”

54 Kui Saalomon oli lõpetanud Jehoova poole palvetamise ja anumise, tõusis ta püsti Jehoova altari eest, kus ta oli põlvitanud ja oma käsi taeva poole sirutanud.+ 55 Siis ta õnnistas valjul häälel tervet Iisraeli kogudust: 56 „Kiidetud olgu Jehoova, kes on andnud oma rahvale Iisraelile puhkepaiga, nagu ta tõotas.+ Mitte ükski sõna kõigest sellest heast, mis ta tõotas oma teenija Moosese kaudu, pole tühja läinud.+ 57 Olgu meie Jumal Jehoova meiega, nagu ta oli meie esiisadega!+ Ärgu ta jätku ega hüljaku meid!+ 58 Pööraku ta meie süda enda poole,+ et me käiksime kõigil tema teedel, peaksime tema käske ning järgiksime tema seadusi ja määrusi, mida ta käskis meie esiisadel järgida. 59 Mäletagu meie Jumal Jehoova nii päeval kui ka ööl neid sõnu, millega ma anusin Jehoova soosingut, ning ta muretsegu vajadust mööda iga päev õigus oma teenijale ja oma rahvale Iisraelile, 60 et kõik maa rahvad saaksid teada, et Jehoova on tõeline Jumal.+ Pole kedagi teist.+ 61 Olgu siis teie süda täielikult meie Jumala Jehoovaga+ ning käige tema määruste järgi ja täitke tema käske, nagu te praegu seda teete.”

62 Siis tõi kuningas ja koos temaga terve Iisrael Jehoova ees rohkesti ohvreid.+ 63 Saalomon tõi Jehoovale rahuohvriteks+ 22 000 veist ja 120 000 lammast. Nii pühitsesid kuningas ja kõik iisraellased Jehoova koja sisse.+ 64 Selsamal päeval pühitses kuningas Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, et ohverdada seal põletusohvreid, roaohvreid ja rahuohvrite rasva, sest Jehoova ees olev vaskaltar+ oli liiga väike, et seal põletusohvreid, roaohvreid ja rahuohvrite rasva+ ohverdada. 65 Siis pidas Saalomon meie Jumala Jehoova ees püha+ 7 päeva ja veel 7 päeva, kokku 14 päeva. Temaga oli kogu Iisrael, suur rahvahulk, kes oli kokku tulnud piirkonnast, mis ulatus Lebo-Hamatist* kuni Egiptuse vadini.+ 66 Järgmisel* päeval saatis ta rahva ära. Rahvas soovis kuningale Jumala õnnistust ja läks koju. Inimesed olid rõõmsad ja nende süda hõiskas kõige hea pärast,+ mida Jehoova oli teinud oma teenijale Taavetile ja oma rahvale Iisraelile.

9 Kui Saalomon oli lõpetanud Jehoova koja ja kuningakoja ehitamise+ ning kui ta oli teinud kõik, mida oli soovinud,+ 2 siis ilmutas Jehoova end Saalomonile teist korda, nagu ta oli ilmutanud end temale Gibeonis.+ 3 Jehoova ütles talle: „Ma olen kuulnud su palvet ja anumist, millega sa minu poole oled pöördunud. Ma olen pühitsenud selle koja, mille sa oled ehitanud, ja teinud selle oma nime jäädavaks eluasemeks.+ Mu silmad ja süda on alati siin.+ 4 Kui sa käid minu ees, nagu käis su isa Taavet,+ siiralt ja kogu südamest,+ täites kõiki mu käske,+ ning kuuletud mu määrustele ja seadustele,+ 5 siis teen ma su kuningatrooni Iisraelis kõigutamatuks igaveseks ajaks, nagu ma su isale Taavetile tõotasin, öeldes: „Iisraeli troonilt ei puudu iialgi sinu järeltulija.”+ 6 Aga kui teie ja teie pojad pöördute mu järelt ära ega täida mu käske ja määrusi, mis ma teile olen andnud, vaid lähete ja teenite teisi jumalaid ja kummardate nende ette,+ 7 siis hävitan ma Iisraeli sellelt maalt, mille ma neile olen andnud,+ ja ma heidan oma palge eest ära koja,+ mille ma olen pühitsenud oma nime auks, ning Iisrael saab kõigi rahvaste seas põlu- ja pilkealuseks.+ 8 Sellest kojast saab rusuhunnik.+ Igaüks, kes sellest mööda läheb, vaatab seda hämmastunult, vilistab ja küsib: „Miks on Jehoova selle maa ja kojaga niimoodi teinud?”+ 9 Ja talle vastatakse: „Nad hülgasid oma Jumala Jehoova, kes tõi nende esiisad välja Egiptusemaalt, pöördusid teiste jumalate poole, kummardasid nende ette ja teenisid neid. Seepärast on Jehoova toonud nende peale kogu selle õnnetuse.””+

10 Saalomon oli 20 aasta jooksul ehitanud kaks koda, Jehoova koja ja kuningakoja.+ 11 Tüürose kuningas Hiiram+ oli andnud Saalomonile selle tarbeks seedri- ja kadakapuid ning nii palju kulda, kui Saalomon soovis.+ Aga kuningas Saalomon andis Hiiramile 20 linna Galileamaal. 12 Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, mis Saalomon oli talle andnud. Ta polnud aga nendega rahul 13 ja küsis: „Mis linnad need sellised on, mis sa mulle andsid, mu vend?” Seepärast kutsutakse neid tänini Kabuulimaaks*. 14 Hiiram saatis kuningale 120 talenti* kulda.+

15 Kuningas Saalomon oli värvanud töölisi+ ehitama Jehoova koda,+ tema enda koda, kaitsevalli*,+ Jeruusalemma müüri ning Haasorit,+ Megiddot+ ja Geserit.+ 16 (Vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ning vallutanud Geseri, põletanud selle maha ning tapnud seal elavad kaananlased.+ Siis oli ta andnud selle kaasavaraks oma tütrele,+ Saalomoni naisele.) 17 Saalomon ehitas üles Geseri, Alam-Beet-Hooroni+ 18 ja Baalati+ ning sel maal kõrbes paikneva Taamari, 19 samuti kõik oma varaaitade linnad, sõjavankrite linnad+ ja ratsanike linnad ning kõik, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemmas, Liibanonis ja kogu oma valitsusalal. 20 Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hettidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest+ ega olnud iisraellaste hulgast,+ 21 nende järeltulijad, keda iisraellased polnud hävitanud ja kes olid sellele maale alles jäänud, pani Saalomon orjatööle ja nad teevad seda tänini.+ 22 Aga iisraellastest ei teinud Saalomon kedagi orjaks,+ vaid nad olid tema sõjamehed, sulased, peamehed, vankrisõdurid ning tema sõjavankrite ja ratsanike pealikud. 23 Saalomonil oli 550 ülemat, kellele allusid töödejuhatajateks pandud haldurid. Need ülemad olid kõigi tööliste ülevaatajad.+

24 Vaarao tütar+ tuli Taaveti linnast+ üles oma kotta, mille Saalomon oli talle ehitanud. Siis ehitas Saalomon ka kaitsevalli.+

25 Kolm korda aastas+ ohverdas Saalomon põletus- ja rahuohvreid altaril, mille ta oli Jehoovale ehitanud,+ ja lasi Jehoova ees olevalt altarilt ohvrisuitsu tõusta. Ja ta sai koja valmis.+

26 Kuningas Saalomonil oli ka laevastik, mille ta oli rajanud Esjon-Geberis,+ mis on Eeloti kõrval, Punase mere kaldal Edomimaal.+ 27 Hiiram läkitas laevadele oma sulaseid,+ kogenud meremehi, et nad teeniksid koos Saalomoni sulastega. 28 Nad sõitsid Oofirisse+ ja tõid sealt kuningas Saalomonile 420 talenti* kulda.

10 Jutud Saalomoni kuulsusest, mille ta oli saavutanud tänu Jehoova nimele,+ jõudsid Seeba kuninganna kõrvu, ja kuninganna tuli teda keerukate küsimustega* proovile panema.+ 2 Kuninganna saabus Jeruusalemma muljetavaldava saatjaskonnaga+ ning kaamelitega, kes kandsid palsamiõli+ ning väga suurel hulgal kulda, samuti vääriskive. Ta tuli Saalomoni juurde ja rääkis temaga kõigest, mis tal südame peal oli. 3 Saalomon vastas kõigile ta küsimustele. Polnud midagi nii keerulist, mida kuningas poleks osanud talle selgitada.

4 Kui Seeba kuninganna nägi kogu seda tarkust, mis Saalomonil oli,+ ja koda, mille ta oli ehitanud,+ 5 toitu tema laual,+ seda, kuidas tema õukondlased istusid, kuidas teenrid laudu teenindasid ja milliseid riideid nad kandsid, ja kui ta nägi tema joogikallajaid ning põletusohvreid, mis ta Jehoova kojas ohverdas, jäi ta lausa hingetuks. 6 Ta ütles kuningale: „Kõik see, mida ma oma kodumaal sinu saavutuste ja tarkuse kohta kuulsin, on tõesti tõsi. 7 Ma ei uskunud seda enne, kui tulin ja nägin oma silmaga. Kuid mulle polnud räägitud pooltki! Sa oled palju targem ja rikkam, kui mulle teada anti. 8 Õnnelik on su rahvas ja õnnelikud on su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!+ 9 Kiidetud olgu sinu Jumal Jehoova,+ kellele sa nõnda meeldisid, et ta seadis su Iisraeli troonile! Oma igavesest armastusest Iisraeli vastu on Jehoova määranud su kuningaks, et sa mõistaksid õiglast kohut.”

10 Seejärel andis ta kuningale 120 talenti* kulda, suures koguses palsamiõli,+ samuti vääriskive.+ Mitte kunagi enam ei toodud nii suurt kogust palsamiõli, kui Seeba kuninganna tõi kuningas Saalomonile.

11 Hiirami laevastik, mis tõi Oofirist kulda,+ tõi Oofirist ka rohkesti sandlipuitu+ ja väärtuslikke kive.+ 12 Kuningas tegi Jehoova kojale ja kuningakojale sandlipuust tugiosad, samuti valmistas ta sellest lauljatele lüürasid ja muid keelpille.+ Nii palju sandlipuitu pole toodud ega nähtud tänaseni.

13 Kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida see soovis ja palus, peale selle tegi kuningas Saalomon talle heldekäeliselt kingitusi. Seejärel läks kuninganna oma sulastega tagasi oma maale.+

14 Igal aastal sai Saalomon juurde 666 talenti* kulda,+ 15 sellele lisandus sissetulek, mis tuli rändkaupmeestelt ja teistelt kaubitsejatelt, kõigilt araablaste kuningatelt ja maa võimukandjatelt.

16 Kuningas Saalomon valmistas kullasulamist 200 suurt kilpi+ (iga kilbi jaoks kulus 600 seeklit* kulda)+ 17 ja 300 väikest kilpi* (iga kilbi jaoks kulus 3 miini* kulda). Kuningas pani need Liibanonimetsakotta.+

18 Kuningas valmistas veel suure elevandiluust trooni+ ja kattis selle puhta kullaga.+ 19 Trooni juurde viis kuus astet ja trooni taga oli võlvjas ehisvari. Istmel olid käetoed ja kummalgi pool nende kõrval seisis lõvi.+ 20 Ka kuuel astmel seisid kummaski otsas lõvid, ühtekokku oli 12 lõvi. Üheski teises kuningriigis polnud midagi sellist tehtud.

21 Kõik kuningas Saalomoni jooginõud olid kullast ja ka kõik Liibanonimetsakoja+ nõud olid puhtast kullast. Hõbedast ei olnud valmistatud midagi, sest Saalomoni päevil ei peetud hõbedat mikski.+ 22 Kuningal oli merel Tarsise laevastik,+ mis sõitis koos Hiirami laevastikuga. Iga kolme aasta tagant tõid Tarsise laevad kulda, hõbedat, elevandiluud,+ pärdikuid ja paabulinde.

23 Kuningas Saalomon oli rikkuse ja tarkuse poolest üle kõigist kuningaist maa peal.+ 24 Kogu maa rahvas tahtis Saalomoniga kohtuda, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli talle südamesse pannud.+ 25 Igaüks tõi talle mingi kingituse — hõbe- ja kuldasju, riideid, relvi, palsamiõli, hobuseid, muulasid — ja nii aastast aastasse.

26 Saalomon hankis endale üha rohkem sõjavankreid ja hobuseid*. Tal oli ühtekokku 1400 vankrit ja 12 000 hobust*+ ning ta hoidis neid sõjavankrite linnades ja enda juures Jeruusalemmas.+

27 Tänu kuningale oli Jeruusalemmas nii palju hõbedat nagu kive ning seedripuitu nii rohkesti kui sükomoor-viigipuid Sefelas.+

28 Saalomoni hobused toodi Egiptusest, kuninga kaupmehed ostsid talle hobusekarju* kindla hinna eest.+ 29 Egiptusest ostetud sõjavanker maksis 600 seeklit* hõbedat ja hobune 150*. Samuti müüsid kuninga kaupmehed neid edasi kõigile hettide+ ja süürlaste kuningatele.

11 Kuningas Saalomon armastas vaarao tütre+ kõrval veel paljusid teisi võõramaa naisi:+ moabiite,+ ammonlasi,+ edomlasi, siidonlasi+ ja hette.+ 2 Need naised olid nende rahvaste hulgast, kelle kohta Jehoova oli iisraellastele öelnud: „Te ei tohi minna nende sekka* ja nemad ei tohi tulla teie sekka, sest nad pööravad teie südame oma jumalate poole.”+ Aga Saalomon kiindus neisse ja armastas neid. 3 Tal oli 700 kõrgest soost naist ja 300 liignaist ning ta naised pöörasid vähehaaval tema südame Jumalast ära*. 4 Saalomoni vanemas eas+ pöörasid ta naised tema südame teiste jumalate poole+ ning tema süda ei olnud enam täielikult oma Jumala Jehoovaga, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda. 5 Saalomon käis siidonlaste jumalanna Astarte+ ja ammonlaste jälgi jumala Milkomi+ järel. 6 Saalomon tegi Jehoova silmis kurja ega käinud enam Jehoova järel kogu südamest, nagu seda oli teinud tema isa Taavet.+

7 Sel ajal ehitas Saalomon Jeruusalemma ees olevale mäele ohvripaiga+ moabiitide jälgile jumalale Kemosele ja ammonlaste jälgile jumalale Moolokile.+ 8 Nõnda toimis ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes lasid oma jumalatele ohvrisuitsu tõusta ja ohverdasid neile.

9 Jehoova vihastus Saalomoni peale, et tema süda oli pöördunud ära Iisraeli Jumalast Jehoovast,+ kes oli end talle kaks korda ilmutanud+ 10 ja oli teda hoiatanud, et ta ei hakkaks käima teiste jumalate järel.+ Aga Saalomon ei kuuletunud Jehoova käskudele. 11 Siis ütles Jehoova Saalomonile: „Kuna sa oled toiminud nõnda ja pole pidanud kinni mu lepingust ega seadustest, mis ma sulle andsin, siis kisun ma kuningriigi sinult ära ja annan selle sinu sulasele.+ 12 Aga sinu isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu eluajal. Ma kisun selle ära sinu poja käest.+ 13 Kuid ma ei kisu ära kogu kuningriiki.+ Ühe suguharu annan ma su pojale+ oma teenija Taaveti pärast ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud.”+

14 Siis lasi Jehoova tõusta Saalomonile vastase,+ edomlase Hadadi, kes oli Edomi kuningasoost.+ 15 Kui Taavet oli alistanud Edomi,+ läks väepealik Joab tapetuid matma ja tahtis surmata kõik Edomi mehed. 16 Joab koos kogu Iisraeliga jäi sinna kuueks kuuks, kuni ta oli kõigile Edomi meestele lõpu teinud. 17 Aga Hadad, kes oli siis veel poisike, põgenes koos oma isa edomlastest sulastega Egiptusse. 18 Nad läksid Midjanist teele ja jõudsid Paaranisse.+ Sealt võtsid nad endaga kaasa mehi ning jõudsid Egiptusse vaarao, Egiptuse kuninga juurde. Vaarao andis talle elamiseks maja ja maa ning hoolitses tema toidu eest. 19 Hadad pälvis vaarao nii suure soosingu, et see andis talle naiseks oma naiseõe, kuninganna Tahpenese õe. 20 Mõne aja pärast sünnitas Tahpenese õde talle poja Genubati ja Tahpenes kasvatas ta üles* vaarao kojas. Genubat jäi vaarao kotta vaarao poegade sekka.

21 Kui Hadad Egiptuses olles kuulis, et Taavet on läinud puhkama oma esiisade juurde+ ja et ka väepealik Joab on surnud,+ ütles ta vaaraole: „Luba mul minna mu oma maale.” 22 Aga vaarao küsis temalt: „Mis sul minu juures puudu on, et sa tahad oma maale minna?” Hadad vastas: „Mitte midagi, aga palun luba mul ikkagi minna.”

23 Jumal lasi tõusta Saalomonile veel ühe vastase,+ Eljada poja Resoni, kes oli põgenenud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri+ juurest. 24 Pärast seda kui Taavet oli löönud Sooba vägesid,+ kogus Reson enda ümber mehi ja sai röövjõugu pealikuks. Nad läksid Damaskusse+ elama ja hakkasid seal valitsema. 25 Reson oli Iisraeli vaenlane kõigil Saalomoni elupäevil ning ta tegi Iisraelile kurja nagu Hadadki. Ta põlgas Iisraeli kogu selle aja, mis ta Süüriat valitses.

26 Ka Nebati poeg Jerobeam+ astus kuninga vastu välja.+ Ta oli efraimlane Seredast, Saalomoni sulane,+ ja tema ema oli lesknaine Seruua. 27 Järgnev on põhjus, miks ta kuninga vastu mässas. Saalomon ehitas kaitsevalli+ ja ehitas kinni oma isa Taaveti linna müüris oleva ava.+ 28 Jerobeam oli võimekas mees. Kui Saalomon nägi, kui tublisti see noor mees tööd teeb, pani ta tema kõigi Joosepi soost töölevärvatute ülevaatajaks.+ 29 Kord kui Jerobeam läks Jeruusalemmast välja, kohtus ta teel prohvet Ahijaga,+ siilolasega, kel oli seljas uus kuub. Nad olid väljal vaid kahekesi. 30 Ahija võttis oma uue kuue seljast, kiskus selle 12 tükiks 31 ja ütles Jerobeamile:

„Võta endale kümme tükki, sest nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ära ja annan kümme suguharu sinule.+ 32 Aga üks suguharu jääb temale+ mu teenija Taaveti pärast+ ja Jeruusalemma pärast, mille ma olen välja valinud kõigist Iisraeli suguharudest.+ 33 Ma teen seda sellepärast, et nad on minu maha jätnud+ ja hakanud kummardama siidonlaste jumalannat Astartet, moabiitide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomit. Nad ei käi minu teedel ega tee seda, mis on minu silmis õige, nad ei järgi mu seadusi ja määrusi, nagu järgis Saalomoni isa Taavet. 34 Aga ma ei võta tema käest ära tervet kuningriiki. Ma jätan ta valitsejaks kõigiks tema elupäeviks oma teenija Taaveti pärast, kelle ma enesele valisin,+ sest Taavet järgis mu käske ja määrusi. 35 Kuid tema pojalt võtan ma kuningavõimu ja annan selle sinule: sulle saab kümme suguharu.+ 36 Siiski jätan ma ta pojale ühe suguharu, et mu teenijal Taavetil oleks alaliselt järeltulija* minu ees Jeruusalemmas,+ linnas, mille ma olen valinud oma nime eluasemeks. 37 Aga sinu ma panen valitsema kõige üle, mida su hing ihkab, ning sinust saab Iisraeli kuningas. 38 Kui sa kuuletud kõigile mu käskudele ja käid minu teedel ning teed, mis on minu silmis hea, järgides mu määrusi ja seadusi, nagu tegi mu teenija Taavet,+ siis olen ma sinuga ja rajan sulle jäädava koja*, nagu ma rajasin Taavetile,+ ning ma annan sulle Iisraeli. 39 Ma lasen Taaveti sool kõige selle pärast alandust kogeda,+ kuid mitte igavesti.””+

40 Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata, aga Jerobeam põgenes Egiptusse+ kuningas Siisaki*+ juurde ning jäi Egiptusse kuni Saalomoni surmani.

41 Muust Saalomoni kohta ning kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest on kirjutatud Saalomoni kroonikaraamatus.+ 42 Saalomoni valitsusaeg Jeruusalemmas, kui ta valitses kogu Iisraeli üle, oli 40 aastat. 43 Siis läks Saalomon puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Tema asemel sai kuningaks ta poeg Rehabeam.+

12 Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli kogunenud Sekemisse+ teda kuningaks tõstma.+ 2 Nebati poeg Jerobeam kuulis sellest Egiptuses, kuhu ta oli kuningas Saalomoni eest põgenenud ja elama jäänud.+ 3 Tema juurde läkitati käskjalad teda kutsuma. Seepeale tulid Jerobeam ja terve Iisraeli kogudus Rehabeami juurde ning ütlesid: 4 „Su isa tegi meie ikke raskeks.+ Aga kui sina kergendad meie töövaeva ja rasket iket, mis su isa meie peale pani, siis me teenime sind.”

5 Tema vastas neile: „Minge praegu ära ja tulge kolme päeva pärast mu juurde tagasi.” Ja rahvas lahkus.+ 6 Kuningas Rehabeam pidas siis nõu vanemate meestega, kes olid teeninud tema isa Saalomoni, kui too veel elas, ja ta küsis neilt: „Mida te soovitate mul rahvale vastata?” 7 Need ütlesid: „Kui sa nüüd oled valmis seda rahvast teenima, võtad nende palvet kuulda ja vastad neile lahkelt, siis nad jäävad alatiseks su sulasteks.”

8 Aga ta ei võtnud vanemate meeste nõu kuulda, vaid pidas aru noorte meestega, kellega koos ta oli üles kasvanud ja kes olid nüüd tema sulased.+ 9 Ta küsis neilt: „Mida teie arvates võiks vastata rahvale, kes palus minult: „Kergenda iket, mis su isa meie peale pani!”?” 10 Noored mehed, kellega koos ta oli üles kasvanud, ütlesid talle: „Rahvale, kes sulle ütles: „Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina meie iket”, vasta nii: „Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad. 11 Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.””

12 Kolmandal päeval tulidki Jerobeam ja kogu rahvas Rehabeami juurde, sest kuningas oli öelnud: „Tulge mu juurde kolmandal päeval.”+ 13 Ent kuningas vastas rahvale karmilt ega võtnud kuulda vanemate meeste nõu. 14 Ta rääkis seda, mida olid soovitanud talle noored mehed, ja ütles: „Mu isa pani teie peale raske ikke, kuid mina teen selle veelgi raskemaks. Mu isa nuhtles teid piitsadega, kuid mina nuhtlen teid okaspiitsadega.” 15 Kuningas ei kuulanud rahvast; see oli nõnda sellepärast, et Jehoova juhtis asjade käiku,+ et läheks täide sõna, mis Jehoova oli öelnud siilolase Ahija kaudu+ Nebati pojale Jerobeamile.

16 Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võta neid kuulda, ütles rahvas kuningale: „Mida ühist on meil Taavetiga? Ei ole meil pärandit Iisai pojalt! Oma jumalate juurde, Iisrael! Hoolitse nüüd ise oma soo eest, Taavet!” Nii läksid iisraellased tagasi, igaüks oma koju.+ 17 Rehabeam valitses ainult nende iisraellaste üle, kes elasid Juuda linnades.+

18 Siis läkitas kuningas Rehabeam töölevärvatute ülevaataja Adorami+ iisraellaste juurde, kuid kogu Iisrael viskas tolle kividega surnuks. Kuningas Rehabeamil aga õnnestus hüpata vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.+ 19 Iisraellased on Taaveti soo suhtes mässumeelsed+ tänini.

20 Kui iisraellased kuulsid, et Jerobeam on tagasi, kutsusid nad ta rahva ette ning tõstsid kogu Iisraeli kuningaks.+ Taaveti soo järel käis vaid Juuda suguharu.+

21 Kui Rehabeam saabus Jeruusalemma, kogus ta kokku terve Juuda soo ja Benjamini suguharu, 180 000 väljaõppe saanud* sõjameest, et sõdida Iisraeli soo vastu, nii et kuningavõim saaks jälle Saalomoni pojale Rehabeamile.+ 22 Siis tuli jumalamehele Semajale+ Jumalalt sõnum: 23 „Teata Juuda kuningale Rehabeamile, Saalomoni pojale, ning kogu Juuda ja Benjamini soole ja ülejäänud rahvale: 24 „Nii ütleb Jehoova: „Ärge minge sõdima oma vendade iisraellaste vastu! Igaüks mingu tagasi koju, sest mina olen lasknud sel sündida.”””+ Nad kuuletusid Jehoovale ja läksid koju, nagu Jehoova oli öelnud.

25 Jerobeam kindlustas Sekemi+ linna Efraimi mägismaal ja asus sinna elama. Sealt ta läks ja kindlustas Penueli.+ 26 Jerobeam mõtles oma südames: „Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.+ 27 Kui rahvas käib ohverdamas Jehoova kojas Jeruusalemmas,+ pöördub ka rahva süda oma isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole. Siis nad tapavad minu ja lähevad tagasi Juuda kuninga Rehabeami juurde.” 28 Kuningas pidas nõu ja tegi kaks kuldvasikat+ ning ütles rahvale: „Teil on liiga raske minna üles Jeruusalemma. Iisraellased, siin on teie Jumal, kes tõi teid välja Egiptusemaalt!”+ 29 Ta pani ühe vasika Peetelisse+ ja teise Daani.+ 30 See aga viis patustamiseni+ ja rahvas oli valmis minema koguni kaugele Daani, et seal vasikat kummardada.

31 Jerobeam tegi ohvripaikadesse pühamuid ning seadis preestriteks neid mehi rahva seast, kes polnud leviidid.+ 32 Jerobeam seadis 8. kuu 15. päevale samasuguse püha, nagu oli Juudas,+ et tuua Peetelis enda ehitatud altaril+ ohvreid vasikatele, mis ta oli valmistanud. Sealsamas Peetelis seadis ta preestrid teenima enda rajatud ohvripaikades. 33 Ja 8. kuu 15. päeval, sel kuul, mis ta oma äranägemise järgi oli määranud, hakkas ta tooma ohvreid Peeteli altaril, mis ta oli valmistanud. Ta seadis iisraellastele sisse püha ning läks üles altarile ohverdama ja lasi seal ohvrisuitsu tõusta.

13 Kord kui Jerobeam seisis altari juures,+ et lasta seal ohvrisuitsu tõusta, tuli üks jumalamees+ Jehoova käsul Juudast Peetelisse. 2 Ta hüüdis Jehoova käsul altari poole: „Oh, altar, altar! Nii ütleb Jehoova: „Taaveti soole sünnib poeg, kelle nimeks saab Joosija.+ Tema ohverdab su peal ohvripaikade preestreid, kes on lasknud sinu pealt ohvrisuitsu tõusta, ja ta põletab sinu peal inimluid!””+ 3 Ta andis sel päeval ende, öeldes: „See on endeks selle kohta, millest on rääkinud Jehoova: „Altar lõheneb ja tuhk selle peal paiskub laiali!””

4 Niipea kui kuningas Jerobeam kuulis, mida jumalamees Peeteli altari poole hüüdis, tõmbas ta oma käe altari kohalt ära ja ütles: „Võtke ta kinni!”+ Otsekohe kuivetus käsi*, millega ta tema poole osutas, ja ta ei saanud seda tagasi tõmmata.+ 5 Siis altar lõhenes ning selle peal olev tuhk paiskus laiali, nagu jumalamees oli Jehoova käsul ende andnud.

6 Kuningas ütles jumalamehele: „Palun anu oma Jumalat Jehoovat, et ta mulle halastaks, ja palveta minu eest, et mu käsi saaks terveks!”+ Seepeale jumalamees anuski Jehoovalt halastust ning kuninga käsi sai taas terveks. 7 Kuningas ütles jumalamehele: „Tule minu kotta ja kinnita keha ning ma annan sulle ka kingituse.” 8 Aga jumalamees vastas kuningale: „Isegi kui sa annaksid mulle pool oma koda, ei tuleks ma selles paigas sinuga leiba sööma ega vett jooma, 9 sest Jehoova keelas mind: „Ära söö leiba ega joo vett ning ära tule tagasi sama teed pidi, mida sa läksid.”” 10 Ja ta läks ära teist teed ega naasnud sama teed pidi, mida mööda ta oli Peetelisse tulnud.

11 Aga Peetelis elas üks vana prohvet. Tema pojad tulid ja rääkisid talle kõigest, mida jumalamees oli sel päeval Peetelis teinud ja mis ta oli kuningale öelnud. Kui nad olid kõigest sellest oma isale jutustanud, 12 küsis isa neilt: „Millist teed mööda ta läks?” Pojad näitasid talle, mis teed pidi Juudast tulnud jumalamees oli läinud. 13 Seepeale ütles ta oma poegadele: „Saduldage mulle eesel!” Nad saduldasid talle eesli ja ta istus selle selga.

14 Ta läks jumalamehele järele ja leidis tolle suure puu all istumas. Ta küsis temalt: „Kas sina oled jumalamees, kes tuli Juudast?”+ Too kostis: „Jah, olen.” 15 Ta ütles talle: „Tule minu majja leiba võtma.” 16 Kuid jumalamees vastas: „Ma ei või ühes sinuga tagasi minna ega sinu juurde tulla ning ma ei või sinuga siin paigas leiba süüa ega vett juua, 17 sest Jehoova keelas mind: „Ära söö seal leiba ega joo seal vett ning ära tule tagasi sama teed pidi, mida sa läksid.”” 18 Tema aga ütles jumalamehele: „Minagi olen prohvet nagu sina. Üks ingel andis mulle edasi Jehoova sõnad „Vii ta tagasi ja kutsu oma majja, et ta sööks leiba ja jooks vett”.” Aga ta valetas temale. 19 Jumalamees läkski temaga koos tagasi, ta läks tema majja leiba sööma ja vett jooma.

20 Kui nad laua ääres istusid, tuli prohvetile, kes ta tagasi oli toonud, Jehoovalt sõnum. 21 Prohvet ütles Juudast tulnud jumalamehele: „Nii lausub Jehoova: „Kuna sa astusid üle Jehoova keelust ega kuuletunud oma Jumala Jehoova käsule, 22 vaid läksid tagasi, et süüa leiba ja juua vett selles paigas, mille kohta sulle öeldi: „Ära söö seal leiba ega joo seal vett”, siis ei maeta su surnukeha sinu esiisade hauakoopasse.””+

23 Pärast seda kui see prohvet, kelle ta oli tagasi toonud, oli leiba söönud ja vett joonud, saduldas vana prohvet talle eesli 24 ning jumalamees läks oma teed. Aga teel olles sattus ta kokku lõviga ja see murdis ta maha.+ Tema surnukeha jäi teele vedelema ning eesel seisis selle kõrval, samuti seisis selle kõrval lõvi. 25 Sealt möödusid mehed ning nägid teel surnukeha ja selle kõrval lõvi. Siis nad tulid ja rääkisid sellest linnas, kus elas see vana prohvet.

26 Kui prohvet, kes oli ta teelt tagasi toonud, sellest kuulis, ütles ta: „See on see jumalamees, kes astus üle Jehoova keelust.+ Seepärast andis Jehoova ta lõvi küüsi, et see ta maha murraks ja surmaks, nagu Jehoova oli talle öelnud.”+ 27 Ta ütles oma poegadele: „Saduldage mulle eesel!” Ja need saduldasid. 28 Ta asus teele ja leidis tema surnukeha tee peal vedelemas ning eesel ja lõvi seisid selle kõrval. Lõvi polnud laipa söönud ega eeslit maha murdnud. 29 Siis tõstis prohvet jumalamehe surnukeha üles, pani eesli selga ja tõi tagasi oma linna, et teda leinata ja ta matta. 30 Ta pani surnukeha oma hauakoopasse ja nad nutsid jumalameest taga: „Oh häda, mu vend!” 31 Pärast tema matmist ütles ta oma poegadele: „Kui mina suren, siis matke mind samasse hauda, kuhu see jumalamees on maetud. Pange minu luud tema luude kõrvale.+ 32 Sest kõik see, mida ta Jehoova sõna kohaselt hüüdis Peetelis asuva altari poole ja kõigi Samaaria linnade ohvripaikades+ asuvate pühamute poole, läheb täide.”+

33 Ka pärast seda kõike ei pöördunud Jerobeam oma kurjalt teelt, vaid seadis ikka ohvripaikadesse preestreid rahva seast.+ Kes aga soovis, selle ta määras preestriks, öeldes: „Saagu temast ohvripaikade preester!”+ 34 See Jerobeami kodakondsete patt+ viis nad hukatusse ja nad hävitati maa pealt.+

14 Sel ajal jäi Jerobeami poeg Abija haigeks. 2 Jerobeam ütles oma naisele: „Palun tee end äratundmatuks, et keegi ei saaks aru, et sa oled Jerobeami naine, ning mine Siilosse. Seal on prohvet Ahija. Tema on see, kes ütles, et ma saan selle rahva kuningaks.+ 3 Võta kaasa kümme leiba, kooke ja purk mett ning mine tema juurde. Tema ütleb sulle, mis poisist saab.”

4 Jerobeami naine tegigi nii. Ta läks Siilosse+ Ahija majja. Ahija pilk oli klaasistunud ja ta ei näinud enam, sest ta oli vana.

5 Jehoova oli aga Ahijale öelnud: „Jerobeami naine tuleb sinu juurde oma haige poja kohta küsima. Ma ütlen sulle, mida talle kosta. Kui ta tuleb, püüab ta varjata, kes ta on.”

6 Kui siis Ahija kuulis naise samme, kui see üle ukseläve astus, ütles ta: „Tule sisse, Jerobeami naine! Miks sa püüad varjata, kes sa oled? Mul on sulle edasi öelda karm sõnum. 7 Mine ja teata Jerobeamile: „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Ma tõstsin sind su rahva keskelt üles selleks, et panna sind oma Iisraeli rahva juhiks.+ 8 Ma kiskusin kuningriigi Taaveti soolt ja andsin selle sulle.+ Aga sina pole olnud nagu mu teenija Taavet, kes täitis mu käske ja käis mu järel kogu südamest, tehes ainult seda, mis on mu silmis õige.+ 9 Sinu teod on hullemad kui kõigi nende omad, kes olid enne sind. Sa oled teinud endale teisi jumalaid, metallist kujusid, solvates mind sellega,+ aga minule oled sa selja keeranud.+ 10 Seetõttu toon ma Jerobeami soo peale õnnetuse ja hävitan Jerobeamilt kõik mehed*, sealhulgas abitud ja nõrgad Iisraelis. Ma pühin minema Jerobeami soo,+ nagu sõnnik pühitakse minema, kuni seda pole enam. 11 Kes Jerobeami omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud, sest nii on öelnud Jehoova.””

12 Nüüd tõuse ja mine koju. Niipea kui su jalg linna astub, laps sureb. 13 Kogu Iisrael leinab teda ja ta maetakse; Jerobeami perest saab üksnes tema hauda, kuna Jerobeami soost on Iisraeli Jumal Jehoova leidnud vaid temast midagi head. 14 Aga Jehoova tõstab Iisraeli üle oma kuninga, kes hakkab sel päeval hävitama Jerobeami sugu,+ ja ta võib teha seda kasvõi kohe. 15 Jehoova lööb Iisraeli ja see kõigub nagu pilliroog vees. Ta juurib Iisraeli välja sellelt healt maalt, mille ta andis nende esiisadele,+ ning pillutab nad teisele poole suurt jõge*,+ sest nad on teinud endale pühad tulbad*+ ja solvanud sellega Jehoovat. 16 Ta hülgab Iisraeli Jerobeami pattude pärast, millega too on pannud ka Iisraeli patustama.”+

17 Siis Jerobeami naine tõusis, läks oma teed ning jõudis Tirsasse. Niipea kui ta astus koja lävele, poiss suri. 18 Poiss maeti ning kogu Iisrael leinas teda, nagu Jehoova oli öelnud oma teenija prohvet Ahija kaudu.

19 Kõik muu Jerobeami kohta, see, kuidas ta sõdis+ ja valitses, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 20 Jerobeam valitses 22 aastat ja läks siis puhkama oma esiisade juurde.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Naadab.+

21 Samal ajal valitses Saalomoni poeg Rehabeam kuningana Juudas. Rehabeam oli 41-aastane, kui ta kuningaks sai, ja ta valitses 17 aastat Jeruusalemmas, linnas, mille Jehoova oli valinud+ kõigist Iisraeli suguharudest oma nime eluasemeks.+ Rehabeami ema oli ammonlanna+ Naama. 22 Juudalased tegid Jehoova silmis kurja+ ning ärritasid teda oma pattudega rohkem, kui kõik nende esiisad olid teinud.+ 23 Ka nemad ehitasid endale ohvripaiku, pühi sambaid ja pühi tulpi+ iga kõrge künka peale+ ja iga lopsaka puu alla.+ 24 Maal oli ka mehi, kes olid templiprostituudid.+ Juudalased tegid kõiki neid jäledusi, mida olid teinud rahvad, kelle Jehoova oli iisraellaste eest ära ajanud.

25 Kuningas Rehabeami viiendal valitsusaastal ründas Egiptuse kuningas Siisak+ Jeruusalemma.+ 26 Ta võttis ära Jehoova koja ja kuningakoja aarded+ — kogu varanduse, sealhulgas kõik kuldkilbid, mis Saalomon oli teinud.+ 27 Kuningas Rehabeam tegi nende asemele vaskkilbid ja andis need ihukaitsepealike käsutusse, kes valvasid kuningakoja sissepääsu. 28 Iga kord, kui kuningas tuli Jehoova kotta, kandsid ihukaitsjad kilpe ning viisid need pärast vahiruumi tagasi.

29 Kõik muu Rehabeami kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus.+ 30 Rehabeami ja Jerobeami vahel oli kogu aeg sõda.+ 31 Siis läks Rehabeam puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna+ oma esiisade kõrvale. Tema ema oli ammonlanna+ Naama ja tema asemel sai kuningaks tema poeg Abijam*.+

15 Kuningas Jerobeami,+ Nebati poja 18. valitsusaastal sai Juuda kuningaks Abijam.+ 2 Ta valitses Jeruusalemmas kolm aastat. Tema ema oli Maaka,+ Abisalomi* tütretütar. 3 Abijam ei loobunud oma isa pattudest, mis too enne teda oli teinud, ja tema süda ei olnud täielikult oma Jumala Jehoovaga, nagu oli olnud tema esiisa Taaveti süda. 4 Aga Taaveti pärast+ andis tema Jumal Jehoova talle lambi Jeruusalemmas,+ tõstes tema järel troonile tema poja ja hoides Jeruusalemma alles, 5 sest Taavet oli teinud, mis on Jehoova silmis õige, ega olnud astunud üle ühestki tema käsust kõigil oma elupäevil, välja arvatud hett Uurija juhtum.+ 6 Rehabeami ja Jerobeami vahel oli sõda kõigil Rehabeami elupäevil.+

7 Kõik muu Abijami kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus.+ Ka Abijami ja Jerobeami vahel oli sõda.+ 8 Siis läks Abijam puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Taaveti linna. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Aasa.+

9 Aasa hakkas Juuda üle valitsema Iisraeli kuninga Jerobeami 20. aastal. 10 Ta valitses Jeruusalemmas 41 aastat. Tema vanaema oli Maaka,+ Abisalomi tütretütar. 11 Aasa tegi, mis on õige Jehoova silmis,+ nagu oli teinud tema esiisa Taavet. 12 Ta ajas maalt välja mehed, kes olid templiprostituudid,+ ning kõrvaldas kõik jäledad ebajumalad*, mis tema esiisad olid teinud.+ 13 Ta kõrvaldas isegi oma vanaema Maaka+ kuninganna kõrgest seisusest, sest see oli teinud püha tulba kummardamiseks rõveda kuju. Aasa kiskus tema rõveda ebajumalakuju+ maha ja põletas selle Kidroni orus.+ 14 Aga ohvripaiku ei kõrvaldatud.+ Siiski oli Aasa süda täielikult Jehoovaga kogu tema eluaja. 15 Ta viis Jehoova kotta kõik, mille tema ja ta isa olid pühitsenud: hõbeda, kulla ja igasugused esemed.+

16 Aasa ja Iisraeli kuninga Baesa+ vahel oli kogu aeg sõda. 17 Iisraeli kuningas Baesa tuli Juuda kallale ja hakkas kindlustama Raamat,+ et keegi ei saaks Juuda kuninga Aasa juurest lahkuda ega tema juurde minna.+ 18 Siis võttis kuningas Aasa kogu hõbeda ja kulla, mis oli Jehoova koja ja kuningakoja varakambritesse alles jäänud, andis selle oma sulastele ning saatis nad Süüria kuninga+ Ben-Hadadi, Hesjoni poja Tabrimmoni poja juurde, kes elas Damaskuses, et nad ütleksid talle: 19 „Minu ja sinu, minu isa ja sinu isa vahel on sõlmitud leping. Ma saadan sulle nüüd kingituseks hõbedat ja kulda. Mine ja tühista leping Iisraeli kuninga Baesaga, et ta mu kallalt ära läheks.” 20 Ben-Hadad võttis kuningas Aasat kuulda ja saatis oma väepealikud Iisraeli linnade vastu ning need vallutasid Ijjoni,+ Daani,+ Aabel-Beet-Maaka, terve Kinnereti piirkonna ja kogu Naftalimaa. 21 Kui Baesa sellest kuulis, jättis ta Raama kindlustamise pooleli ja naasis Tirsasse.+ 22 Siis kutsus kuningas Aasa kokku terve Juuda — eranditult kõik — ning nad viisid Raamast ära kivid ja puidu, mida Baesa oli ehitustöödel kasutanud. Kuningas Aasa kindlustas nendega Benjamini Geba+ ja Mispa.+

23 Kõik muu Aasa kohta ning kõik tema vägevad teod ja kõik, mis ta tegi, ning linnad, mis ta ehitas, on kirjas Juuda kuningate kroonikaraamatus. Aga vanas eas jäid tal jalad haigeks.+ 24 Siis läks Aasa puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti oma esiisa Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Joosafat.+

25 Juuda kuninga Aasa teisel aastal sai Iisraeli kuningaks Jerobeami poeg Naadab.+ Ta valitses Iisraeli üle kaks aastat. 26 Tema tegi Jehoova silmis kurja ning käis oma isa jälgedes+ ja tegi samasuguseid patte, millega too oli pannud ka Iisraeli patustama.+ 27 Aga Baesa, Ahija poeg Issaskari soost, sepitses Naadabi vastu vandenõu ja tappis ta vilistitele kuuluvas Gibbetonis,+ kui Naadab ja kogu Iisrael olid Gibbetoni piiramas. 28 Baesa tappis ta Juuda kuninga Aasa kolmandal aastal ja sai tema asemel kuningaks. 29 Niipea kui ta oli kuningaks saanud, lõi ta maha kogu Jerobeami soo. Ta ei jätnud Jerobeami omadest alles ühtki hingelist, ta hävitas nad kõik, nagu Jehoova oli öelnud oma teenija siilolase Ahija kaudu.+ 30 See juhtus Jerobeami pattude pärast, millega ta oli pannud ka Iisraeli patustama, ja sellepärast, et ta oli Iisraeli Jumalat Jehoovat rängalt solvanud. 31 Kõik muu Naadabi kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 32 Aasa ja Iisraeli kuninga Baesa vahel oli kogu aeg sõda.+

33 Ahija poeg Baesa sai Juuda kuninga Aasa kolmandal aastal Tirsas kogu Iisraeli kuningaks ning ta valitses 24 aastat.+ 34 Tema tegi Jehoova silmis kurja+ ning käis Jerobeami jälgedes ja tegi samasuguseid patte, millega too oli pannud Iisraeli patustama.+

16 Hanani+ pojale Jehule+ tuli Jehoovalt Baesa kohta sõnum: 2 „Ma tõstsin su põrmust üles ja panin sind oma Iisraeli rahva juhiks,+ kuid sina käisid ikka Jerobeami jälgedes ja panid ka mu rahva Iisraeli patustama, nii et rahvas solvas mind oma pattudega.+ 3 Seepärast pühin ma Baesa ja tema soo minema. Ma teen tema sooga sedasama, mida ma tegin Nebati poja Jerobeami sooga.+ 4 Igaüks, kes Baesa omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud.”

5 Kõik muu Baesa kohta ja kõik, mis ta tegi, ning kõik tema vägevad teod on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 6 Siis läks Baesa puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Tirsasse.+ Tema asemel sai kuningaks tema poeg Eela. 7 Prohvet Jehu, Hanani poja kaudu oli Jehoovalt tulnud sõnum Baesa ja tema soo kohta kõige selle kurja pärast, mis Baesa oli teinud Jehoova silmis, solvates teda oma kätetööga ja saades nõnda Jerobeami soo sarnaseks, ja ka sellepärast, et Baesa oli surmanud Naadabi.+

8 Baesa poeg Eela sai Juuda kuninga Aasa 26. aastal Tirsas Iisraeli kuningaks ning ta valitses kaks aastat. 9 Aga tema sulane Simri, kes oli tema poolte sõjavankrite pealik, sepitses tema vastu vandenõu. Kord, kui Eela oli Tirsas Arsa majas end purju joonud (Arsa oli Tirsas tema kojaülem), 10 tuli Simri ja lõi ta maha.+ Ta surmas tema Juuda kuninga Aasa 27. aastal ja sai ise tema asemel kuningaks. 11 Niipea kui ta oli saanud kuningaks ja istunud oma troonile, lõi ta maha kogu Baesa soo. Ta ei säästnud ühtki meest*, ei tema sugulasi* ega sõpru. 12 Nii hävitas Simri kogu Baesa soo, nagu Jehoova oli öelnud Baesa kohta prohvet Jehu kaudu.+ 13 See sündis kõigi Baesa ja tema poja Eela pattude pärast ning ka sellepärast, et nad olid pannud Iisraeli patustama, solvates oma tühiste ebajumalatega Iisraeli Jumalat Jehoovat.+ 14 Kõik muu Eela kohta ning kõik, mis ta tegi, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.

15 Juuda kuninga Aasa 27. aastal sai Simri Tirsas seitsmeks päevaks kuningaks. Sõjasalgad olid sel ajal laagris Gibbetoni+ all, mis kuulus vilistitele. 16 Kui sõjasalgad kuulsid laagris räägitavat, et Simri on pidanud vandenõu ja kuninga maha löönud, tõstis kogu Iisrael laagris selsamal päeval Iisraeli kuningaks väepealik Omri.+ 17 Siis läks Omri ühes terve Iisraeliga Gibbetonist üles ja piiras Tirsat. 18 Kui Simri nägi, et linn on vallutatud, läks ta kuningakoja kindlustorni, pani kuningakoja põlema ja suri leekides.+ 19 See sündis tema pattude pärast, mis ta oli teinud, tehes Jehoova silmis kurja ning käies Jerobeami jälgedes, samuti sellepärast, et ta oli pannud Iisraeli patustama.+ 20 Kõigest muust Simri kohta ja tema sepitsetud vandenõust on kirjutatud Iisraeli kuningate kroonikaraamatus.

21 Sel ajal jagunes Iisraeli rahvas kaheks. Ühed hoidsid Giinati poja Tibni poole, kelle nad tahtsid kuningaks tõsta, teised aga toetasid Omrit. 22 Aga Omri toetajad said Giinati poja Tibni pooldajatest jagu. Tibni suri ja Omri sai kuningaks.

23 Omri sai Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Aasa 31. aastal ja ta valitses 12 aastat, millest 6 aastat valitses ta Tirsas. 24 Ta ostis Semerilt 2 talendi* hõbeda eest Samaaria mäe ja ehitas sinna linna. Ta nimetas selle linna mäe omaniku Semeri järgi Samaariaks*.+ 25 Omri tegi Jehoova silmis kurja ja tema teod olid hullemad kui kõigi nende teod, kes olid olnud enne teda.+ 26 Ta käis täielikult Nebati poja Jerobeami jälgedes ega loobunud Jerobeami pattudest, millega see oli pannud ka Iisraeli patustama, nii et rahvas solvas oma tühiste ebajumalatega Iisraeli Jumalat Jehoovat.+ 27 Kõik muu Omri kohta ja kõik see, mis ta tegi, ning tema vägiteod on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 28 Siis läks Omri puhkama oma esiisade juurde ja ta maeti Samaariasse. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Ahab.+

29 Omri poeg Ahab sai Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Aasa 38. aastal ning ta valitses Samaariast+ Iisraeli üle 22 aastat. 30 Omri poeg Ahab tegi Jehoova silmis rohkem kurja kui kõik need, kes olid olnud enne teda.+ 31 Vähe sellest, et ta ei loobunud Nebati poja Jerobeami pattudest,+ võttis ta veel naiseks Iisebeli,+ siidonlaste+ kuninga Etbaali tütre, ning hakkas teenima Baali+ ja tema ette kummardama. 32 Ta püstitas Baalile altari Baali kotta,+ mille ta oli ehitanud Samaariasse. 33 Ahab valmistas ka püha tulba.+ Ahab solvas Iisraeli Jumalat Jehoovat rohkem kui kõik Iisraeli kuningad, kes olid olnud enne teda.

34 Tema päevil ehitas peetellane Hiiel üles Jeeriko. Ta rajas selle alusmüürid oma esmasündinu Abirami elu hinnaga ning pani sellele väravad ette oma noorima poja Seguubi elu hinnaga, nagu Jehoova oli öelnud Nuuni poja Joosua kaudu.+

17 Tisbelane Eelija*+ Gileadimaalt+ ütles Ahabile: „Nii tõesti, kui elab Iisraeli Jumal Jehoova, keda ma teenin, neil aastail ei tule kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!”+

2 Eelijale tuli Jehoovalt sõnum: 3 „Lahku siit ja mine ida suunas. Varja end Kriti vadis, mis on Jordanist ida pool. 4 Sellest vadist saad sa juua ja ma käsin ronkadel sind toita.”+ 5 Ta läks ja tegi kohe Jehoova sõna järgi ning jäi Kriti vadisse Jordanist ida pool. 6 Rongad tõid talle leiba ja liha nii hommikul kui ka õhtul, aga juua sai ta vadist.+ 7 Ent mõne aja pärast vadi kuivas,+ sest maal ei sadanud vihma.

8 Siis tuli talle Jehoovalt sõnum: 9 „Mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja jää sinna. Ma käsin seal üht lesknaist sind toita.”+ 10 Ta läkski Sareptasse. Kui ta jõudis linna väravasse, nägi ta seal üht lesknaist puid korjamas. Ta hüüdis naist ja ütles: „Palun too mulle pisut vett juua!”+ 11 Kui naine läks vee järele, hüüdis Eelija talle: „Palun too mulle ka tükike leiba!” 12 Naine kostis: „Nii tõesti, kui su Jumal Jehoova elab, ei ole mul tükikestki leiba, on ainult peotäis jahu anumas ja natuke õli kruusis.+ Ma korjan mõned puud ning valmistan midagi endale ja oma pojale, et veel süüa, enne kui sureme.”

13 Siis Eelija ütles talle: „Ära karda. Mine ja tee, nagu sa ütlesid. Esmalt aga valmista sellest, mis sul on, mulle väike leivake ja too see minule. Seejärel valmista midagi ka endale ja oma pojale. 14 Sest nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Anumast ei lõppe jahu ja kruusist õli kuni päevani, mil Jehoova laseb maale vihma sadada.””+ 15 Naine läks ja tegi Eelija sõna järgi ning toitu jagus tükiks ajaks nii talle, Eelijale kui ka ta perele.+ 16 Anumast ei lõppenud jahu ja kruusist õli, nagu Jehoova oli Eelija kaudu öelnud.

17 Mõne aja pärast jäi selle naise, majaperenaise poeg haigeks. Poisi haigus oli nii raske, et ühel hetkel ta enam ei hinganud.+ 18 Siis ütles naine Eelijale: „Mis sul minu vastu on, jumalamees? Kas sa tulid mulle mu süüd meelde tuletama ja mu poega surma saatma?”+ 19 Aga Eelija vastas: „Anna mulle oma poeg!” Ta võttis naise sülest tema poja, kandis ta oma katusekambrisse ja asetas voodile.+ 20 Siis hüüdis ta Jehoova poole: „Oo, Jehoova, mu Jumal,+ kas sa tõesti saadad õnnetuse ka sellele lesknaisele, kelle juures ma peatun, lastes ta pojal surra?” 21 Ta sirutas end lapse kohal kolm korda ja hüüdis Jehoova poole: „Oo, Jehoova, mu Jumal, palun tee, et lapsesse tuleks elu tagasi!” 22 Jehoova võttis Eelija palvet kuulda+ ning lapsesse tuligi elu tagasi ja poiss virgus ellu.+ 23 Siis võttis Eelija lapse, viis ta katusekambrist alla tuppa ning andis ta emale, öeldes: „Vaata, su poeg elab!”+ 24 Seepeale ütles naine Eelijale: „Nüüd ma tõesti tean, et sa oled jumalamees+ ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!”

18 Mõne aja pärast, kolmandal aastal,+ tuli Eelijale Jehoovalt sõnum: „Mine ilmu Ahabi ette, sest ma annan maale vihma.”+ 2 Eelija läkski, et ilmuda Ahabi ette, aga tollal oli Samaarias suur nälg.+

3 Sel ajal kutsus Ahab enda juurde kojaülem Obadja. (Obadja kartis väga Jehoovat. 4 Kui Iisebel+ hävitas Jehoova prohveteid, oli Obadja peitnud 100 prohvetit 50 kaupa koobastesse ning varustanud neid leiva ja veega.) 5 Ahab ütles Obadjale: „Mine käi maa läbi, vaata üle kõik veeallikad ja vadid! Ehk leiame rohtu, et saaksime oma hobused ja muulad elus hoida ning kogu meie kari ei häviks.” 6 Siis nad jaotasid omavahel ära maa, mille nad pidid läbi käima. Ahab läks üht teed ja Obadja teist teed.

7 Teel tuli Obadjale vastu Eelija. Obadja tundis ta kohe ära, langes silmili maha ja ütles: „Kas see oled tõesti sina, mu isand Eelija?”+ 8 See vastas: „Jah, mina. Mine ja ütle oma isandale, et Eelija on siin.” 9 Aga Obadja sõnas: „Mis pattu ma olen teinud, et annad oma sulase Ahabi kätte, et ta mind surmaks? 10 Nii tõesti, kui su Jumal Jehoova elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kust mu isand poleks lasknud sind otsida. Kui talle öeldi: „Siin teda pole”, siis käskis ta sel kuningriigil ja rahval vanduda, et sind ei leitud.+ 11 Aga nüüd sa käsid: „Mine ja ütle oma isandale, et Eelija on siin.” 12 Kui ma sinu juurest ära lähen, viib Jehoova vaim+ su ei tea kuhu. Ma viin küll Ahabile teate, aga tema ei leia sind ja laseb mu siis tappa. Kuid sinu sulane on kartnud Jehoovat noorpõlvest peale. 13 Kas mu isandale pole räägitud, mida ma tegin, kui Iisebel tappis Jehoova prohveteid, ja kuidas ma peitsin 100 Jehoova prohvetit 50 kaupa koobastesse ning varustasin neid leiva ja veega?+ 14 Aga sina käsid: „Mine ja ütle oma isandale, et Eelija on siin.” Ta ju tapab mu!” 15 Kuid Eelija kostis: „Nii tõesti, kui elab vägede Jehoova, keda ma teenin, täna ma ilmun tema ette.”

16 Siis läks Obadja Ahabi juurde, andis talle teate edasi ja Ahab läks Eelijale vastu.

17 Niipea kui Ahab Eelijat nägi, ütles ta: „Kas sina oled see, kes on tõuganud Iisraeli õnnetusse?”

18 Eelija vastas: „Mina ei ole Iisraeli õnnetusse tõuganud. Seda olete teinud hoopis sina ja su isa sugu, sest te olete hüljanud Jehoova käsud ja käite Baalide järel.+ 19 Kutsu nüüd minu juurde Karmeli+ mäele kogu Iisrael ning 450 Baali prohvetit ja 400 Ašera* prohvetit,+ kes söövad Iisebeli lauas.” 20 Seepeale saatis Ahab sõna kogu Iisraeli rahvale ja kogus prohvetid kokku Karmeli mäele.

21 Siis astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua te veel olete kahevahel*?+ Kui Jehoova on tõeline Jumal, käige tema järel,+ kui aga Baal, siis käige tema järel!” Rahvas aga ei vastanud talle sõnagi. 22 Eelija jätkas: „Jehoova prohvetitest olen mina üksi järele jäänud,+ kuid Baali prohveteid on 450 meest. 23 Antagu meile kaks noort pulli. Nemad võtku üks pull, lõigaku see tükkideks ja pangu puude peale, aga ärgu seda süüdaku. Mina valmistan teise pulli ja panen selle puude peale, kuid ei süüta seda põlema. 24 Teie hüüdke oma jumala nime+ ja mina hüüan Jehoova nime. See Jumal, kes vastab tulega, on tõeline Jumal.”+ Seepeale kostis kogu rahvas: „Väga hea!”

25 Siis ütles Eelija Baali prohvetitele: „Võtke endale üks noor pull ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem. Hüüdke siis oma jumala nime, kuid ärge süüdake tuld.” 26 Nad võtsidki pulli, mis ta neile andis, valmistasid selle ja hüüdsid hommikust keskpäevani Baali nime: „Oo, Baal, vasta meile!” Kuid ei häält ega vastust.+ Nemad aga muudkui karglesid ümber altari, mille nad olid teinud. 27 Keskpäeva paiku hakkas Eelija neid pilkama: „Hüüdke täiest kõrist, ta on ju jumal!+ Vahest on ta mõtteis või on läinud asjale*? Ehk ta magab ja ta tuleb äratada?” 28 Siis nad hüüdsid täiest kõrist ning lõikusid end oma tava kohaselt pistodade ja piikidega, kuni nad olid üleni verised. 29 Keskpäev möödus, nemad aga käitusid nagu hullumeelsed* kuni õhtuse roaohvri toomiseni välja, kuid ei kippu ega kõppu, ei mingit vastust.+

30 Siis ütles Eelija rahvale: „Kogunege minu juurde!” Ja kogu rahvas tuli tema juurde. Seejärel parandas ta Jehoova altari, mis oli maha kistud.+ 31 Eelija võttis 12 kivi Jaakobi poegade suguharude arvu järgi, selle Jaakobi, kellele oli tulnud Jehoovalt sõnum: „Sinu nimeks olgu Iisrael.”+ 32 Ta ehitas nendest kividest altari+ Jehoova nime auks. Altari ümber tegi ta vao, millega piirnev ala tuli nii suur, et sinna võinuks külvata kaks seaad* seemet. 33 Siis ladus ta altarile puud, lõikas pulli tükkideks ja asetas puude peale+ ning ütles: „Täitke neli suurt anumat veega ning valage see põletusohvrile ja puudele!” 34 Seejärel ta ütles: „Tehke seda veel kord!” Ja nad tegidki. Aga ta ütles: „Tehke seda veel kolmandatki korda!” Ja nad tegid seda kolmandatki korda. 35 Vesi valgus ümber altari ja ka vagu täitus veega.

36 Kui jõudis kätte õhtuse roaohvri toomise aeg,+ astus prohvet Eelija altari ette ja ütles: „Oo, Jehoova, Aabrahami,+ Iisaki+ ja Iisraeli Jumal, saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja et mina olen sinu teenija ja et sinu sõna peale olen ma kõike seda teinud!+ 37 Oo, Jehoova, vasta mulle! Vasta mulle, et see rahvas mõistaks, et sina, Jehoova, oled tõeline Jumal ja et sina pöörad nende südame tagasi enda poole.”+

38 Seepeale langes alla Jehoova tuli ning neelas ära põletusohvri,+ puud, kivid ja mulla ning vee, mis oli vaos.+ 39 Kui rahvas seda nägi, langesid nad kõik otsemaid silmili maha ja ütlesid: „Jehoova on tõeline Jumal! Jehoova on tõeline Jumal!” 40 Siis Eelija ütles neile: „Võtke Baali prohvetid kinni! Ärgu ükski neist pääsegu!” Sedamaid võtsid nad prohvetid kinni ning Eelija tõi nad alla Kiisoni vadisse+ ja tappis nad seal.+

41 Seejärel ütles Eelija Ahabile: „Mine üles, söö ja joo, sest juba kostab paduvihma kohinat.”+ 42 Ahab läkski üles sööma ja jooma. Aga Eelija tõusis Karmeli mäe otsa, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.+ 43 Siis ta ütles oma teenrile: „Mine palun üles ja vaata mere poole!” Teener läkski üles, vaatas ja lausus: „Seal pole midagi.” Eelija aga ütles seitse korda: „Mine uuesti.” 44 Seitsmendal korral tuli teener tagasi ja ütles: „Merest tõuseb väike pilv nagu mehe kämmal.” Eelija lausus: „Mine ja ütle Ahabile: „Rakenda hobused vankri ette ja mine alla, et vihmasadu sind kinni ei peaks!”” 45 Taevas kattus tumedate pilvedega, tõusis vali tuul ning algas tugev sadu.+ Ahab oli teel Jisreeli.+ 46 Aga Jehoova käsi tuli Eelija peale ning too kinnitas rõiva alumise ääre vöö vahele ja jooksis Ahabi ees terve tee kuni Jisreelini.

19 Ahab+ rääkis Iisebelile+ kõigest, mida Eelija oli teinud ja kuidas too oli tapnud mõõgaga kõik prohvetid.+ 2 Seepeale läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme samal ajal ei tee sinuga sedasama, mis sündis nendega!” 3 Seda kuuldes lõi Eelija kartma ning ta põgenes, et päästa oma hing.+ Ta jõudis Juudamaale+ Beer-Sebasse+ ja jättis oma teenri sinna. 4 Siis läks ta päevateekonna kaugusele kõrbesse ja istus seal ühe põõsa alla. Ta palus, et võiks surra, öeldes: „Mulle aitab! Jehoova, võta mult elu,+ sest ma pole parem kui mu esiisad.”

5 Viimaks heitis ta põõsa alla pikali ja jäi magama. Äkitselt puudutas teda üks ingel+ ja ütles: „Tõuse üles ja söö!”+ 6 Siis nägi Eelija, et ta pea juures on kuumadel kividel üks leib ja kõrval kann veega. Ta sõi ja jõi ning heitis uuesti magama. 7 Hiljem tuli Jehoova ingel veel teist korda, puudutas teda ja ütles: „Tõuse üles ja söö, muidu sa ei pea oma pikal teekonnal vastu.” 8 Eelija tõusis, sõi ja jõi ning käis siis toidust saadud rammuga 40 päeva ja 40 ööd, kuni jõudis Jumala mäe Hoorebini.+

9 Ta läks ühte koopasse+ ja ööbis seal. Ühtäkki Jehoova küsis temalt: „Mida sa siin teed, Eelija?” 10 Eelija vastas: „Ma olen ülima innuga teeninud vägede Jumalat Jehoovat.+ Iisraeli rahvas on aga hüljanud su lepingu,+ kiskunud maha su altarid ja tapnud mõõgaga su prohvetid.+ Ainult mina olen järele jäänud. Ja nüüd püüavad nad ka minult elu võtta!”+ 11 Kuid Jumal vastas: „Mine välja ja seisa mäel Jehoova ette.” Siis Jehoova möödus temast:+ vali ja võimas tuul murdis Jehoova ees mägesid ja lõhestas kaljusid,+ kuid Jehoovat ei olnud tuules; tuulele järgnes maavärin,+ kuid Jehoovat ei olnud maavärinas; 12 maavärinale järgnes tuli,+ kuid Jehoovat ei olnud ka tules; pärast tuld kostis aga vaikne mahe hääl.+ 13 Kui Eelija seda kuulis, peitis ta näo oma rüü hõlma sisse,+ läks välja ja jäi seisma koopasuhu. Siis hääl küsis temalt: „Mida sa siin teed, Eelija?” 14 Eelija vastas: „Ma olen ülima innuga teeninud vägede Jumalat Jehoovat. Iisraeli rahvas on aga hüljanud su lepingu,+ kiskunud maha su altarid ja tapnud mõõgaga su prohvetid. Ainult mina olen järele jäänud. Ja nüüd püüavad nad ka minult elu võtta!”+

15 Jehoova vastas talle: „Pöördu tagasi ja mine Damaskuse kõrbesse. Kui sa kohale jõuad, võia Hasael+ Süüria kuningaks, 16 Nimsi pojapoeg Jehu+ võia Iisraeli kuningaks ning Saafati poeg Eliisa* Aabel-Meholast võia enda asemel prohvetiks.+ 17 Kes pääseb Hasaeli mõõga eest,+ selle tapab Jehu,+ ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle tapab Eliisa.+ 18 Aga ma olen Iisraeli alles jätnud 7000 meest,+ kõik need, kes pole põlvitanud Baali ees+ ja kelle huuled pole teda suudelnud.”+

19 Siis Eelija läks sealt ära ja leidis Saafati poja Eliisa, kes oli parasjagu kaheteistkümne paarisrakendiga kündmas; ta ise käis kaheteistkümnenda pullipaari taga. Eelija läks tema juurde ja heitis tema peale oma ametirüü.+ 20 Seepeale jättis Eliisa pullid, jooksis Eelijale järele ja ütles: „Palun lase mul minna ja oma isale ja emale suud anda! Pärast seda ma järgnen sulle.” Eelija vastas talle: „Mine pealegi, mina sind ei takista.” 21 Eliisa läks tagasi, võttis kaks pulli ja ohverdas need. Künniriistadest tegi ta tule, keetis sellel pullide liha ja andis rahvale ning rahvas sõi. Siis ta tõusis, järgnes Eelijale ja hakkas teda teenima.+

20 Süüria+ kuningas Ben-Hadad+ kogus kokku terve oma sõjaväe. Ühes temaga oli veel 32 kuningat ning nende hobused ja sõjavankrid. Siis läks ta Samaariat+ piirama+ ja selle vastu sõdima. 2 Ta läkitas linna oma käskjalad Iisraeli kuningale Ahabile+ teatama: „Nii ütleb Ben-Hadad: 3 „Sinu hõbe ja kuld on minu, samuti sinu kõige ilusamad naised ja pojad.”” 4 Iisraeli kuningas kostis seepeale: „Nagu sa ütled, mu isand kuningas. Ma ise olen sinu, samuti kõik, mis mul on.”+

5 Hiljem tulid käskjalad uuesti ja ütlesid: „Nii teatab Ben-Hadad: „Ma saatsin sulle sõnumi, et sa annaksid mulle oma hõbeda, kulla, naised ja pojad. 6 Aga homme umbes sel ajal saadan ma sinu juurde oma sulased, kes otsivad läbi sinu koja ning su sulaste kojad ning võtavad ja viivad ära kõik su väärtuslikud asjad.””

7 Siis kutsus Iisraeli kuningas kokku kõik maa vanemad ja ütles: „Vaadake ometi, millist kurja see mees tahab teha! Ta nõudis endale minu naisi, poegi, hõbedat ja kulda ning ma ei keelanud talle midagi.” 8 Seepeale kostsid kõik vanemad ja kogu rahvas: „Ära kuuletu talle ja ära nõustu!” 9 Niisiis lausus ta Ben-Hadadi käskjalgadele: „Ütle mu isandale kuningale: „Ma olen nõus kõigega, mis sa esimesel korral oma sulaselt nõudsid, aga selle viimasega ma ei saa nõustuda.”” Siis käskjalad läksid ja andsid sõnumi edasi.

10 Seejärel läkitas Ben-Hadad käskjalad teele sõnumiga „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui kõigile mu meestele peaks jätkuma peotäitki Samaaria mulda!”. 11 Iisraeli kuningas vastas: „Öelge talle: „Sõjarüü selgapanija ärgu kiidelgu nii nagu selle seljastvõtja!””+ 12 Ben-Hadad sai selle sõnumi kätte, kui tema ja kuningad olid telkides joomas, ja ütles oma sulastele: „Seadke end rünnakuks valmis!” Need valmistusidki linna ründama.

13 Siis aga tuli Iisraeli kuninga Ahabi+ juurde üks prohvet, kes teatas: „Nii ütleb Jehoova: „Kas näed seda suurt rahvahulka? Ma annan selle täna sinu kätte ning siis sa mõistad, et mina olen Jehoova.””+ 14 Ahab küsis: „Kelle kaudu see sünnib?” Tema vastas: „Nii ütleb Jehoova: „Halduspiirkondade valitsejate teenrite kaudu.”” Ahab küsis veel: „Kes peab lahingut alustama?” Tema vastas: „Sina!”

15 Siis luges Ahab ära halduspiirkondade valitsejate teenrid ja neid oli kokku 232. Seejärel luges ta ära kõik Iisraeli mehed ja neid oli kokku 7000. 16 Nad läksid välja keskpäeval, kui Ben-Hadad purjutas oma telkides koos 32 kuningaga, kes olid talle appi tulnud. 17 Halduspiirkondade valitsejate teenrid läksid välja esimesena. Sedamaid saatis Ben-Hadad mehed välja vaatama, mis toimub. Need teatasid talle: „Samaariast on mehed väljunud.” 18 Seepeale ta ütles: „Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni, ja kui nad tulevad sõdima, siis võtke nad samuti elusalt kinni!” 19 Aga kui halduspiirkondade valitsejate teenrid, kellele järgnes sõjavägi, tulid linnast välja, 20 lõi igaüks neist oma vastase maha. Süürlased põgenesid+ ja Iisrael hakkas neid taga ajama, kuid Süüria kuningal Ben-Hadadil õnnestus koos mõnede ratsanikega hobusel põgeneda. 21 Iisraeli kuningas läks välja ning hävitas hobuseid ja vankreid ning süürlased said tema käest rängalt lüüa.

22 Pärast neid sündmusi tuli prohvet+ Iisraeli kuninga juurde ja ütles talle: „Mine, kogu jõudu ja mõtle järele, mida sul tuleks teha,+ sest järgmise aasta alguses* tuleb Süüria kuningas sind ründama.”+

23 Aga Süüria kuninga sulased ütlesid kuningale: „Nende Jumal on mägede Jumal, seepärast said nad meist jagu. Aga kui me võitleme nendega tasasel maal, siis saame meie neist jagu. 24 Samuti kõrvalda kõik kuningad+ ja pane nende asemele maavalitsejad. 25 Kogu endale sama suur sõjavägi, nagu sul oli enne seda, kui sa kaotasid: võta iga hobuse asemele hobune ja iga sõjavankri asemele sõjavanker. Siis me sõdime nendega tasasel maal ja saame kindlasti neist jagu.” Ta võttiski nende nõu kuulda ja tegi täpselt nii.

26 Aasta alguses kogus Ben-Hadad süürlased kokku ja läks Afekisse,+ et Iisraeli vastu sõdida. 27 Ka iisraellased koguti kokku ja varustati kõige vajalikuga ning nad läksid neile vastu. Iisraellased jäid nende ees laagrisse ja olid nagu kaks väikest kitsekarja, aga süürlased täitsid kogu maa.+ 28 Siis tuli Iisraeli kuninga juurde jumalamees ja ütles: „Nii lausub Jehoova: „Kuna süürlased on öelnud: „Jehoova on mägede Jumal, mitte tasandike Jumal”, siis annan ma kogu selle suure rahvahulga sinu kätte,+ ja te mõistate, et mina olen Jehoova.””+

29 Nad olid seitse päeva vastakuti laagris ja seitsmendal päeval algas lahing. Iisraellased lõid ühe päevaga maha 100 000 Süüria jalameest. 30 Ellujäänud põgenesid Afekisse,+ kuid linnamüür langes järelejäänud 27 000 mehe peale. Ka Ben-Hadad põgenes, jõudis linna ja peitis end ühte tagakambrisse.

31 Siis ta sulased ütlesid talle: „Me oleme kuulnud, et Iisraeli kuningad on halastavad kuningad. Luba meil katta end kotiriidega ja panna nöörid ümber pea ning minna Iisraeli kuninga juurde. Ehk jätab ta su ellu.”+ 32 Nad katsidki end kotiriidega ja panid nöörid ümber pea ning läksid Iisraeli kuninga juurde ja ütlesid: „Sinu sulane Ben-Hadad palub: „Palun jäta mind ellu!”” Kuningas vastas: „Kas ta on veel elus? Ta on mu vend.” 33 Mehed võtsid seda hea endena, mõistsid, et tema sõnad on siirad, ning ütlesid: „Ben-Hadad on tõesti sinu vend.” Seepeale ütles Ahab: „Minge ja kutsuge ta siia!” Siis tuli Ben-Hadad tema juurde ja Ahab lasi tal oma vankrisse astuda.

34 Ben-Hadad ütles talle: „Linnad, mis mu isa võttis ära sinu isalt, annan ma sulle tagasi. Ja vali endale kaubatänavad Damaskuses, nagu minu isa valis endale Samaarias.”

Ahab vastas: „Selle kokkuleppe peale lasen ma sul minna.”

Nõnda tegigi Ahab temaga kokkuleppe ja lasi tal minna.

35 Üks mees prohvetijüngrite*+ seast ütles Jehoova sõna peale oma kaaslasele: „Palun löö mind!” Aga mees keeldus teda löömast. 36 Siis ta ütles talle: „Kuna sa ei võtnud kuulda Jehoova häält, siis niipea kui sa minu juurest ära lähed, murrab lõvi su maha.” Kui mees tema juurest ära läks, tuligi lõvi talle kallale ja murdis ta maha.

37 Prohvetijünger leidis teise mehe ja ütles: „Palun löö mind!” See mees lõi ja haavas teda.

38 Siis prohvet läks ja jäi tee äärde kuningat ootama; ta kattis oma silmad sidemega, et teda ära ei tuntaks. 39 Kui kuningas temast möödus, hüüdis ta kuningat ja ütles: „Su sulane läks sinna, kus käis äge lahing. Üks mees tuli sealt ja tõi minu juurde teise mehe ning ütles: „Valva teda! Kui ta peaks kaduma, siis võetakse sinu elu tema elu asemel+ või sul tuleb maksta tema eest talent* hõbedat.” 40 Aga su sulasel oli siin ja seal tegemist ning järsku oli see mees kadunud.” Iisraeli kuningas ütles talle: „See ongi kohtuotsus sinu kohta. Sa ise langetasid selle.” 41 Siis võttis prohvet kiiresti sideme oma silmadelt ning Iisraeli kuningas sai aru, et see on prohvet.+ 42 Prohvet ütles talle: „Nii lausub Jehoova: „Kuna sa lasksid käest mehe, kelle ma käskisin hukata,+ siis võetakse sinu elu tema elu asemel+ ja sinu rahvas tema rahva asemel.””+ 43 Seepeale läks Iisraeli kuningas oma koju Samaariasse,+ sünge ja löödud.

21 Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu. Jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis+ Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval. 2 Ahab ütles Naabotile: „Anna oma viinamägi mulle. Ma tahan rajada sinna aedviljaaia, sest see on minu koja lähedal. Ma annan sulle vastu parema viinamäe, või kui soovid, siis maksan selle hinna sulle rahas.” 3 Aga Naabot vastas Ahabile: „On mõeldamatu, et ma annaksin sulle oma esiisade pärandi, sest Jehoova on selle ära keelanud!”+ 4 Siis läks Ahab oma kotta, sünge ja löödud jisreellase Naaboti vastuse pärast, kuna too oli öelnud: „Ma ei anna sulle oma esiisade pärandit.” Ahab heitis asemele, keeras näo seina poole ega söönud midagi.

5 Tema naine Iisebel+ tuli ta juurde ja küsis: „Miks sa oled nii kurb ega söö midagi?” 6 Ahab vastas talle: „Ma ütlesin jisreellasele Naabotile: „Müü oma viinamägi mulle, või kui soovid, siis ma annan sulle teise viinamäe selle asemele.” Kuid tema vastas: „Ma ei anna sulle oma viinamäge.”” 7 Tema naine Iisebel aga kostis: „Kas mitte sina ei valitse Iisraeli üle? Tõuse, söö midagi ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe.”+ 8 Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga+ ning saatis vanematele+ ja ülikutele, kes elasid Naaboti linnas. 9 Ta kirjutas: „Kuulutage välja paast ja pange Naabot rahva ette istuma. 10 Kaks nurjatut meest istugu temaga vastamisi, tunnistagu tema vastu+ ja ütelgu: „Sa oled teotanud Jumalat ja kuningat!”+ Seejärel viige ta välja ja visake kividega surnuks!”+

11 Tema linna mehed, seal elavad vanemad ja ülikud, tegidki täpselt nii, nagu Iisebel oli neid oma kirjades juhendanud. 12 Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti rahva ette istuma. 13 Siis tulid kaks nurjatut meest, istusid temaga vastamisi ning tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes: „Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat!”+ Seejärel viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.+ 14 Siis saadeti Iisebelile sõna: „Naabot on kividega surnuks visatud.”+

15 Niipea kui Iisebel kuulis, et Naabot on kividega surnuks visatud, ütles ta Ahabile: „Tõuse üles ja võta endale jisreellase Naaboti viinamägi,+ mida ta keeldus sulle müümast, sest Naabotit pole enam elavate kirjas. Ta on surnud.” 16 Kuuldes, et Naabot on surnud, tõusis Ahab üles ja läks jisreellase Naaboti viinamäele, et see endale võtta.

17 Tisbelasele Eelijale+ tuli aga Jehoovalt sõnum: 18 „Tõuse ja mine alla Samaariasse+ Iisraeli kuninga Ahabi juurde. Ta on Naaboti viinamäel, mida ta läks endale võtma. 19 Ütle talle: „Nii lausub Jehoova: „Eks ole sa mõrvanud mehe+ ja võtnud ka tema omandi endale?””+ Seejärel ütle: „Nii lausub Jehoova: „Seal, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad nad ka sinu verd.”””+

20 Ahab ütles Eelijale: „Nüüd sa siis leidsid mind, mu vaenlane!”+ Eelija vastas: „Leidsin jah! Jumal on öelnud: „Kuna sa oled võtnud nõuks teha Jehoova silmis kurja,+ 21 siis toon ma sinu peale õnnetuse ja pühin sinu järelt kõik minema ning hävitan Ahabilt kõik mehed*,+ sealhulgas abitud ja nõrgad Iisraelis.+ 22 Ma teen sinu sooga, nagu ma tegin Nebati poja Jerobeami sooga+ ja nagu Ahija poja Baesa sooga,+ sest sa oled mind solvanud ja tõuganud Iisraeli pattu tegema.” 23 Ja Iisebeli kohta on Jehoova öelnud: „Koerad söövad Iisebeli Jisreeli maatükil.+ 24 Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud.+ 25 Tõesti, pole olnud kedagi sellist nagu Ahab,+ kes võttis nõuks teha Jehoova silmis kurja, kuna ta naine Iisebel+ teda tagant ässitas. 26 Ta on toiminud jälestusväärselt, käies jäledate ebajumalate järel, nagu käisid kõik emorlased, kelle Jehoova iisraellaste eest ära ajas.””+

27 Niipea kui Ahab neid sõnu kuulis, käristas ta oma kuue lõhki ja pani endale kotiriide ümber. Ta pidas paastu, lamas kotiriides ja käis rusutult ringi. 28 Siis tuli tisbelasele Eelijale Jehoovalt sõnum: 29 „Kas oled näinud, kuidas Ahab on minu ees alandunud?+ Kuna ta on minu ees alandunud, siis ei too ma seda õnnetust tema eluajal. Ma saadan ta soole õnnetuse tema poja päevil.”+

22 Süüria ja Iisraeli vahel ei olnud sõda kolm aastat. 2 Aga kolmandal aastal läks Juuda kuningas Joosafat+ Iisraeli kuninga juurde.+ 3 Iisraeli kuningas ütles siis oma sulastele: „Te ju teate, et Gileadi-Raamot+ kuulub meile? Aga meie kõhkleme seda Süüria kuninga käest tagasi võtta.” 4 Ta küsis Joosafatilt: „Kas sa tuled koos minuga Gileadi-Raamotisse sõdima?” Joosafat kostis Iisraeli kuningale: „Nagu sina, nõnda ka mina. Minu rahvas on sinu rahvas ja minu hobused on sinu hobused.”+

5 Kuid Joosafat ütles Iisraeli kuningale: „Uuri palun kõigepealt järele,+ mida ütleb Jehoova.”+ 6 Siis kutsus Iisraeli kuningas kokku prohvetid, umbes 400 meest, ja küsis neilt: „Kas ma peaksin minema Gileadi-Raamoti vastu sõdima või mitte?” Need vastasid: „Mine, Jehoova annab selle kuninga kätte.”

7 Joosafat küsis: „Kas siin on mõni Jehoova prohvet? Uurime seda ka tema käest.”+ 8 Seepeale ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „On veel üks mees, kelle kaudu saaks Jehoovalt nõu küsida,+ aga ma vihkan teda,+ sest ta ei kuuluta mulle kunagi head, vaid üksnes halba.+ See on Jimla poeg Miikaja.” Aga Joosafat kostis: „Kuningas ärgu öelgu nii.”

9 Siis kutsus Iisraeli kuningas ühe õukonnaametniku ja ütles: „Too Jimla poeg Miikaja kiiresti siia!”+ 10 Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma troonil viljapeksuplatsil Samaaria värava lähedal, riietatud kuningarüüsse, ning kõik prohvetid kuulutasid nende ees prohvetlikult.+ 11 Kenaana poeg Sidkija tegi endale raudsarved ja kuulutas: „Nii ütleb Jehoova: „Nendega puskid sa süürlasi, kuni sa nad hävitad.”” 12 Kõik teised prohvetid kuulutasid sedasama, öeldes: „Mine Gileadi-Raamotisse ja sind saadab edu! Jehoova annab selle kuninga kätte!”

13 Käskjalg, kes oli saadetud Miikajat kutsuma, ütles talle: „Kõik prohvetid räägivad nagu ühest suust kuningale head. Räägi ka sina nagu nemad ja kuuluta head!”+ 14 Kuid Miikaja vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ma räägin seda, mida Jehoova mulle ütleb.” 15 Ta tuli kuninga juurde ja kuningas küsis temalt: „Miikaja, kas me peaksime minema Gileadi-Raamotiga sõdima või mitte?” Ta vastas: „Mine ja sind saadab edu! Jehoova annab selle kuninga kätte!” 16 Aga kuningas ütles talle: „Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa räägiksid mulle vaid tõtt Jehoova nimel!” 17 Seepeale ütles Miikaja: „Ma näen, kuidas kõik iisraellased on mägedel laiali pillutatud+ otsekui lambad, kel pole karjast. Jehoova ütles: „Neil pole isandat. Mingu igaüks rahus tagasi koju!””

18 Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: „Eks ma öelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, vaid üksnes halba!”+

19 Miikaja lisas: „Seepärast kuula, mida ütleb Jehoova. Ma nägin Jehoovat istumas oma troonil+ ja kogu taevast sõjaväge seismas tema kõrval, temast paremal ja vasakul.+ 20 Jehoova küsis: „Kes meelitaks pettusega Ahabit, nii et see läheks Gileadi-Raamotisse ja hukkuks seal?” Siis üks rääkis nii ja teine naa. 21 Seejärel tuli üks vaim*,+ seisis Jehoova ette ja lausus: „Mina meelitan teda.” Jehoova küsis temalt: „Kuidas sa seda teed?” 22 Tema vastas: „Ma lähen ja olen petja vaim, kes paneb vale kõigi tema prohvetite huulile.”+ Jumal ütles: „Sul õnnestub ta ära petta. Mine ja tee nii!” 23 Ja nüüd on Jehoova lubanud ühel vaimul panna vale kõigi sinu prohvetite huulile+ ning Jehoova on kuulutanud sulle õnnetust.”+

24 Siis astus Kenaana poeg Sidkija Miikaja juurde, lõi talle vastu põske ja ütles: „Kas tahad öelda, et Jehoova vaim on minu maha jätnud ja räägib nüüd sinuga?”+ 25 Miikaja vastas: „Sa saad seda teada päeval, mil sul tuleb peita end tagakambrisse.” 26 Seepeale Iisraeli kuningas ütles: „Võtke Miikaja ning viige ta linnapealik Aamoni ja kuningapoeg Jooase juurde. 27 Öelge neile: „Nii lausub kuningas: „Pange see mees vangi+ ning andke talle vaid hädapärane kogus leiba ja vett, kuni ma rahuga tagasi tulen.””” 28 Miikaja aga ütles: „Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, pole Jehoova minu kaudu rääkinud,”+ ja lisas: „Pange seda tähele, kogu rahvas!”

29 Nõnda läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat üles Gileadi-Raamotisse.+ 30 Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina teen end enne lahingusse minekut äratundmatuks, aga sina pane selga oma kuningarüü.” Iisraeli kuningas tegigi end äratundmatuks+ ja läks lahingusse. 31 Süüria kuningas oli andnud oma 32 vankriülemale+ käsu: „Ärge võidelge ei suurema ega väiksema kui vaid Iisraeli kuninga vastu!” 32 Niipea kui vankriülemad nägid Joosafatti, mõtlesid nad: „See on nüüd küll Iisraeli kuningas.” Nad pöördusid tema vastu võitlema, aga Joosafat hüüdis appi. 33 Kui vankriülemad mõistsid, et see polegi Iisraeli kuningas, lõpetasid nad kohe tema tagaajamise.

34 Ent üks mees tõmbas vibu vinna ja tabas juhuslikult Iisraeli kuningat soomusrüü liitekoha vahele. Kuningas ütles oma vankrijuhile: „Pööra ümber ja vii mind lahinguväljalt minema, sest ma olen raskelt haavatud.”+ 35 Kuid lahing muutus sel päeval üha ägedamaks ja kuningat tuli vankris püsti hoida, näoga süürlaste poole. Aga veri tema haavast oli voolanud vankripõhja ja õhtul ta suri.+ 36 Päikeseloojangul hüüti üle laagri: „Igaüks oma linna! Igaüks omale maale!”+ 37 Nii kuningas suri; ta toodi Samaariasse ja maeti seal. 38 Kui Samaaria tiigi juures tema sõjavankrit pesti, lakkusid koerad tema verd ja prostituudid pesid end seal,* nagu Jehoova oli öelnud.+

39 Kõik muu Ahabi kohta ning kõik, mis ta tegi, see, kuidas ta ehitas elevandiluust+ koja, ning kõik linnad, mis ta ehitas, on kirjas Iisraeli kuningate kroonikaraamatus. 40 Siis läks Ahab puhkama oma esiisade juurde+ ning tema asemel sai kuningaks tema poeg Ahasja.+

41 Aasa poeg Joosafat+ sai Juuda kuningaks Iisraeli kuninga Ahabi neljandal valitsusaastal. 42 Joosafat oli kuningaks saades 35-aastane ja valitses Jeruusalemmas 25 aastat. Tema ema oli Asuuba, Silhi tütar. 43 Joosafat käis täielikult oma isa Aasa+ jälgedes. Ta ei kaldunud neist kõrvale, vaid tegi, mis on Jehoova silmis õige.+ Aga ohvripaiku ei hävitatud. Rahvas tõi seal ikka ohvreid ja lasi tõusta ohvrisuitsu.+ 44 Joosafat hoidis Iisraeli kuningaga rahu.+ 45 Kõigest muust Joosafati kohta ning tema vägitegudest ja sõjategevusest on kirjutatud Juuda kuningate kroonikaraamatus. 46 Samuti kõrvaldas ta maalt kõik oma isa Aasa päevist järele jäänud mehed, kes olid templiprostituudid.+

47 Sel ajal polnud Edomis+ kuningat, vaid valitsejaks oli asehaldur.+

48 Joosafat ehitas ka Tarsise laevad, et sõita Oofirisse kulla+ järele, kuid need ei jõudnud sinna, vaid läksid Esjon-Geberis+ põhja. 49 Sel ajal ütles Ahabi poeg Ahasja Joosafatile: „Las minu sulased lähevad ühes sinu sulastega laevadele”, kuid Joosafat keeldus.

50 Joosafat läks puhkama oma esiisade juurde+ ja ta maeti oma esiisa Taaveti linna oma esiisade kõrvale. Tema asemel sai kuningaks tema poeg Jooram.+

51 Juuda kuninga Joosafati 17. aastal sai Samaarias Iisraeli kuningaks Ahabi poeg Ahasja.+ Ta valitses Iisraeli üle kaks aastat. 52 Ahasja tegi Jehoova silmis kurja ning käis oma isa ja ema jälgedes+ ning toimis nagu Nebati poeg Jerobeam, kes oli pannud Iisraeli patustama.+ 53 Ta teenis Baali+ ja kummardas tema ette, solvates Iisraeli Jumalat Jehoovat,+ nagu oli teinud ta isagi.