LUUKA EVANGEELIUM

1 Paljud on võtnud ette koostada jutustuse sündmustest, mille toimumises me oleme täiesti kindlad+ 2 ning millest oleme teada saanud nende sündmuste pealtnägijate käest,+ kes olid Jumala sõnumi kuulutajad algusest peale.+ 3 Seepärast otsustasin ka mina kõik algusest alates täpselt järele uurida ja sinu jaoks, kõrgeauline Teofilos, loogilises järjekorras kirja panna,+ 4 et sa näeksid, kui usaldusväärne on see, mida sulle on suusõnal õpetatud.+

5 Juudamaa kuninga Herodese* päevil+ elas üks preester nimega Sakarias, kes oli Abija teenistusrühmast.+ Tal oli Aaroni soost naine, kelle nimi oli Eliisabet. 6 Nad mõlemad olid Jumala silmis õiged ja elasid laitmatult kõigi Jehoova* käskude ja õigusnormide järgi. 7 Neil ei olnud aga last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid kõrges eas.

8 Kui Sakarias oli täitmas preestrikohustusi Jumala ees, kuna oli tema teenistusrühma+ kord teenida, 9 siis heideti preestriameti kombe kohaselt liisku ja liisk langes temale, nii et tema läks Jehoova pühamusse suitsutusrohtu ohverdama.+ 10 Suitsutusrohu ohverdamise tunnil oli rahvas väljas palvetamas. 11 Siis ilmutas end Sakariasele Jehoova ingel ja seisis suitsutusaltarist paremal pool. 12 Teda nähes Sakarias kohkus ja hakkas kartma. 13 Ent ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuulda võetud ja su naine Eliisabet sünnitab sulle poja. Pane talle nimeks Johannes.+ 14 Sind valdab rõõm ja suur heameel ning paljud rõõmustavad tema sünni üle,+ 15 sest ta saab Jehoova silmis suureks.+ Ta ei tohi juua veini ega muud alkoholi.+ Ta saab juba emaihus täis püha vaimu+ 16 ja ta toob paljud iisraellased tagasi Jehoova, nende Jumala juurde.+ 17 Ta läheb Jumala ees Eelija vaimus ja väes,+ et muuta isade süda laste oma sarnaseks+ ja pöörata sõnakuulmatud õigete arukuse poole, et rahvast Jehoovale ette valmistada.”+

18 Sakarias ütles inglile: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen ju vana ja ka mu naine on kõrges eas.” 19 Ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel,+ kes seisan Jumala lähedal,+ ning mind on saadetud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda head sõnumit. 20 Aga kuna sa ei ole uskunud mu sõnu, mis täituvad määratud ajal, siis jääd sa tummaks ega saa rääkida kuni nende sõnade täitumise päevani.” 21 Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja imestas, et ta nii kauaks pühamusse jääb. 22 Kui ta välja tuli, ei saanud ta nendega rääkida ja nad taipasid, et ta oli pühamus midagi üleloomulikku* näinud. Ta väljendas end žestide abil, sest ta oli tumm. 23 Kui ta teenistuspäevad täis said, läks ta koju.

24 Mõne päeva pärast jäi tema naine Eliisabet lapseootele ja ei lahkunud viis kuud kodunt, öeldes: 25 „Nõnda on Jehoova mulle teinud neil päevil. Ta on pidanud mind meeles, et võtta ära mu häbi* inimeste keskel.”+

26 Tema kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli+ Galilea linna Naatsaretti 27 neitsi+ juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Neitsi nimi oli Maarja.+ 28 Sisse tulles ütles ingel: „Rahu sulle, sa ülimalt õnnistatu, Jehoova on sinuga!” 29 Maarja jahmus väga tema sõnade peale ja mõtles, mida see tervitus peaks küll tähendama. 30 Ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled Jumalale meelepärane. 31 Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja.+ Pane talle nimeks Jeesus.+ 32 Ta saab tuntuks+ ja teda hüütakse Kõigekõrgema pojaks.+ Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni+ 33 ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi soo üle ja tema kuningriigile* ei tule lõppu.”+

34 Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma pole mehega olnud?”+ 35 Ingel vastas talle: „Sinu peale tuleb püha vaim+ ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütakse teda, kes sünnib, pühaks,+ Jumala pojaks.+ 36 Sinu sugulane Eliisabet, keda peeti viljatuks, kannab samuti ihus poega oma vanas eas ja ta on juba kuuendat kuud lapseootel. 37 Jumal suudab täide viia kõik, mis ta on öelnud.*”+ 38 Siis ütles Maarja: „Sinu ees on Jehoova orjatar! Mulle sündigu su sõna järgi!” Seejärel ingel lahkus tema juurest.

39 Neil päevil seadis Maarja end teekonnaks valmis ja läks rutates mägismaale ühte Juuda linna. 40 Ta astus Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti. 41 Kui Eliisabet Maarja tervitust kuulis, hüppas lapsuke tema üsas. Eliisabet sai täis püha vaimu 42 ja hüüdis valjusti: „Õnnistatud oled sa naiste seas ja õnnistatud on su ihuvili! 43 Kuidas küll on mulle saanud osaks selline au, et mu Isanda ema tuleb minu juurde? 44 Kui sinu tervituse hääl mu kõrvu kostis, siis hüppas lapsuke mu üsas suurest rõõmust. 45 Õnnelik oled sina, kes uskusid, mida sulle räägiti, sest kõik, mida Jehoova on sulle öelnud, läheb täide!”

46 Maarja ütles: „Ma ülistan Jehoovat+ 47 ja mu süda on ülirõõmus Jumala, mu päästja pärast,+ 48 kuna ta on hoolinud oma lihtsast orjatarist!+ Nüüdsest peale nimetavad mind õnnelikuks kõik põlvkonnad,+ 49 sest vägev Jumal on teinud mulle suuri asju. Tema nimi on püha+ 50 ja tema halastus on põlvest põlve nendega, kes teda kardavad.+ 51 Ta on teinud oma käsivarrega vägevaid tegusid. Ta on pillutanud laiali need, kelle süda on ülbe.+ 52 Ta on tõuganud võimukandjad troonidelt+ ja ülendanud alandlikud,+ 53 on andnud näljastele küllaga head+ ja jõukad tühjade kätega minema saatnud. 54 Ta on tulnud appi oma teenijale Iisraelile, pidades meeles oma lubadust osutada halastust igavesti,+ 55 nagu ta ütles meie esiisadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele.”+ 56 Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus seejärel tagasi koju.

57 Siis jõudis Eliisabetil kätte sünnitamise aeg ja ta tõi ilmale poja. 58 Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Jehoova on osutanud talle suurt halastust, ning nad olid rõõmsad koos temaga.+ 59 Kaheksandal päeval tulid nad last ümber lõikama+ ning nad kavatsesid panna talle isa järgi nimeks Sakarias. 60 Aga ta ema ütles: „Ei, tema nimeks saab Johannes.” 61 Seepeale ütlesid nad talle: „Sinu sugulaste seas pole ju kellelgi sellist nime.” 62 Siis küsisid nad žestide abil lapse isalt, mis tema tahaks pojale nimeks panna. 63 Sakarias palus endale tahvli ja kirjutas: „Tema nimi on Johannes.”+ Kõik panid seda imeks. 64 Sedamaid avanes Sakariase suu, ta keelepaelad pääsesid valla ning ta hakkas rääkima+ ja Jumalat ülistama. 65 Siis haaras kõiki naabruskonna inimesi kartus ning kõigest sellest räägiti kogu Juuda mägismaal. 66 Kõik, kes sellest kuulsid, hoidsid seda südames ja ütlesid: „Kes sellest lapsest küll saab?”, sest oli selge, et Jehoova käsi on temaga.

67 Tema isa Sakarias sai täis püha vaimu ja hakkas prohvetlikult rääkima, öeldes: 68 „Ülistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal,+ sest ta on pööranud pilgu oma rahvale, et sellele vabastus tuua!+ 69 Ta on tõstnud meile päästesarve*+ oma teenija Taaveti soost,+ 70 nagu ta ütles juba vanal ajal oma pühade prohvetite kaudu,+ 71 lubades meid päästa meie vaenlaste ja kõigi vihkajate käest,+ 72 et halastada meile meie esiisade pärast ja mitte unustada oma püha lepingut,+ 73 vannet, mille ta andis meie esiisale Aabrahamile.+ 74 Ta lubas, et pärast vaenlaste käest päästmist annab ta meile imelise võimaluse teenida teda kartmatult, 75 ustavalt ja õigesti kõik meie elupäevad. 76 Aga sind, lapsuke, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Jehoova ees, et valmistada ette tema teid+ 77 ja kuulutada tema rahvale, et neile tuleb pääste pattude andekssaamise kaudu,+ 78 sest meie Jumal on kaastundlik. Tema kaastunne taevast on meile kui koidusära, 79 mis valgustab neid, kes istuvad pimeduses ja surma varjus,+ ning juhib meid rahu teel.”

80 Laps kasvas suureks, tema vaim sai tugevaks. Ta elas kõrbes kuni päevani, mil ta ilmus Iisraeli rahva ette.

2 Neil päevil andis keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta. 2 (See esimene arvelevõtmine toimus siis, kui Quirinius oli Süüria maavalitseja.) 3 Siis läksid kõik oma linna end arvele võtma. 4 Seda tegi ka Joosep,+ ta läks Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks,+ sest ta oli Taaveti soost. 5 Ta läks end arvele võtma koos Maarjaga, kellest oli saanud tema naine+ ja kes pidi varsti sünnitama.+ 6 Kui nad seal olid, jõudiski Maarjal kätte sünnitamise aeg. 7 Ta sünnitas poja, oma esmasündinu,+ mähkis ta sisse ja pani sõime,+ sest majas polnud nende jaoks kohta.

8 Seal kandis olid karjased, kes elasid lageda taeva all ja hoidsid öösel oma karju. 9 Järsku seisis nende ees Jehoova ingel ja nende ümber säras Jehoova auhiilgus. Nad kohkusid väga. 10 Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke, sest ma olen tulnud kuulutama teile head sõnumit, mis toob suurt rõõmu kõigile inimestele. 11 Teile sündis täna Taaveti linnas+ päästja,+ kes on isand messias.+ 12 Te tunnete ta ära selle järgi: lapsuke on sisse mähitud ja lamab sõimes.” 13 Järsku ilmusid ingli kõrvale taevased väehulgad,+ ülistasid Jumalat ja ütlesid: 14 „Au Jumalale ülal ja olgu rahu maa peal nende inimeste seas, kellest tal on hea meel!”

15 Kui inglid olid nende juurest taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme kohe Petlemma ja vaatame, kuidas on täitunud see, millest Jehoova meile teada andis!” 16 Nad läksid kiiresti sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja sõimes lamava vastsündinu. 17 Last nähes rääkisid nad, mida neile tema kohta oli öeldud. 18 Kõik, kes karjaste juttu kuulsid, olid sellest hämmastunud, 19 aga Maarja jättis kõik need sõnad meelde ja mõtiskles nende üle oma südames.+ 20 Siis läksid karjased tagasi, ülistades ja kiites Jumalat selle eest, mis nad olid näinud ja kuulnud, sest kõik oli nii, nagu neile oli räägitud.

21 Kaheksa päeva pärast, kui poiss ümber lõigati,+ pandi talle nimeks Jeesus, nagu ingel oli teda nimetanud, enne kui Maarja lapseootele jäi.+

22 Kui neil jõudis kätte aeg end Moosese seaduse järgi puhastada,+ tõid nad Jeesuse üles Jeruusalemma, et tuua ta Jehoova ette, 23 nagu on kirjutatud Jehoova seaduses: „Iga esmasündinud poisslaps tuleb pühendada Jehoovale.”+ 24 Nad tõid ohvri, nagu ütleb Jehoova seadus: „Paar turteltuvi või kaks tuvipoega.”+

25 Jeruusalemmas oli mees nimega Siimeon. Ta oli õige ja jumalakartlik mees, kes ootas aega, kui Iisrael leiab lohutust,+ ja tema peal oli püha vaim. 26 Jumal oli talle püha vaimu kaudu ilmutanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Jehoova saadetud messiat. 27 Vaimu mõjutusel tuli ta templisse, ja kui vanemad tõid sinna väikse Jeesuse, et täita seadusnõuet,+ 28 võttis ta lapse kätele, ülistas Jumalat ja ütles: 29 „Nüüd, kõrgeim valitseja, lased sa oma orjal oma sõnade kohaselt rahus surra,+ 30 sest mu silmad on näinud teda, kelle kaudu sa tood pääste,+ 31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes.+ 32 Tema on valgus,+ tema kõrvaldab rahvastelt pimeduskatte+ ning ta on sinu rahva Iisraeli au.” 33 Lapse isa ja ema imestasid selle üle, mida lapse kohta räägiti. 34 Siimeon õnnistas neid ja ütles lapse emale Maarjale: „See laps paneb paljud Iisraelis langema+ ja uuesti tõusma+ ning teda põlatakse+ — 35 ka sinu hingest tungib läbi pikk mõõk+ —, nii et paljude südame mõtted tulevad ilmsiks.”

36 Seal oli ka naisprohvet Anna, Fanueli tütar Aaseri suguharust. See naine oli kõrges eas ning oli elanud oma mehega pärast abiellumist seitse aastat. 37 Ta oli 84-aastane lesk ning ei puudunud kunagi templist, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastudes ja palvetades. 38 Just sel tunnil tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat tänama ning rääkima sellest lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastamist.+

39 Kui nad* olid kõik Jehoova seaduse kohaselt teinud,+ läksid nad tagasi Galileasse oma linna Naatsaretti.+ 40 Laps kasvas, sai üha tugevamaks ja targemaks ning oli Jumala soosingus.+

41 Jeesuse vanematel oli tavaks käia igal aastal Jeruusalemmas paasapüha pidamas.+ 42 Kui Jeesus oli 12-aastane, läksid nad nagu tavaliselt pühadeks üles Jeruusalemma.+ 43 Pärast pühi asusid nad tagasiteele, kuid vanemad ei märganud, et Jeesus jäi maha Jeruusalemma. 44 Arvates, et ta on teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee, siis aga hakkasid teda sugulaste ja tuttavate seast otsima. 45 Ent kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda sealt. 46 Kolme päeva pärast leidsid nad ta templist, kus ta istus õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi. 47 Kõik, kes teda kuulasid, imestasid tema arusaamisvõime ja vastuste üle.+ 48 Kui vanemad teda nägid, olid nad hämmastunud ja ema küsis temalt: „Pojake, miks sa meile niimoodi tegid? Isa ja mina oleme sind meeleheitlikult taga otsinud.” 49 Tema ütles neile: „Miks te mind otsisite? Kas te ei teadnud, et ma olen oma Isa kojas?”+ 50 Kuid nad ei mõistnud, mida ta sellega öelda tahtis.

51 Jeesus läks koos nendega alla Naatsaretti ning kuulas edaspidigi nende sõna.+ Tema ema aga hoidis kõik selle meeles.+ 52 Jeesus kasvas jõus ja tarkuses ning oli Jumala ja inimeste soosingus.

3 Keiser Tiberiuse 15. valitsusaastal, kui Pontius Pilatus oli Juudamaa maavalitseja, Herodes*+ Galilea valitseja*, tema vend Filippus Iturea ja Trahhoniitisemaa valitseja ning Lüsaanias Abileene valitseja, 2 kui peapreestriks oli Hannas ja ülempreestriks Kaifas,+ sai Sakariase poeg Johannes+ kõrbes Jumalalt sõnumi.+

3 Ta käis läbi kogu Jordani ümbruskonna ja kuulutas, et pattude andekssaamiseks on vaja lasta end kahetsuse märgiks ristida.+ 4 Nii on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: „Keegi hüüab kõrbes: „Valmistage ette Jehoova tee! Tehke sirgeks teed tema ees!+ 5 Kõik orud täidetagu ning kõik mäed ja künkad tehtagu madalaks. Kõverad teed saagu sirgeks ja konarlikud teed tasaseks. 6 Kõik inimesed näevad, kuidas Jumal päästab.””+

7 Johannes ütles rahvale, kes tuli tema juurde end ristida laskma: „Te rästikute sugu, kes on teile öelnud, et te saate põgeneda tulevase vihapäeva eest?+ 8 Kandke siis patukahetsuse* vilja. Ärge mitte mõelgegi: „Meie isa on Aabraham”, sest ma ütlen teile, et Jumal võib lasta neist kividestki Aabrahamile lapsi tõusta. 9 Kirves on juba puude juurte peal. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.”+

10 Rahvas küsis Johanneselt: „Mida meil tuleb siis teha?” 11 Ta vastas neile: „Kellel on kaks rõivast*, andku üks sellele, kellel seda pole, ja kellel on toitu, tehku samamoodi.”+ 12 Isegi maksukogujad tulid end ristida laskma+ ja küsisid temalt: „Õpetaja, mida meil tuleb teha?” 13 Ta ütles neile: „Ärge nõudke* rohkem makse, kui on ette nähtud.”+ 14 Ka sõdurid küsisid temalt: „Mida meil tuleb teha?” Ta ütles neile: „Ärge pressige inimestelt vägivalla ähvardusel raha välja* ega esitage kellegi vastu valesüüdistust,+ vaid olge oma tasuga rahul.”

15 Rahvas ootas messiat ja kõik mõtlesid, et võib-olla Johannes ongi messias.+ 16 Johannes aga ütles neile kõigile: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas keegi minust vägevam, kellel ma pole väärt sandaalirihmugi lahti tegema.+ Tema ristib teid püha vaimu ja tulega.*+ 17 Tal on käes tuulamislabidas, et teha oma viljapeksuplats täiesti puhtaks ja koguda nisu oma aita, kuid aganad põletab ta ära kustutamatus tules.”

18 Johannes manitses rahvast ka mitmel muul moel ja kuulutas neile head sõnumit. 19 Aga valitseja Herodes, keda Johannes oli noominud tema vennanaise Herodiase ja kõigi ta nurjatute tegude pärast, 20 tegi veel ühe sellise teo: ta pani Johannese vangi.+

21 Kui kogu rahvast ristiti, ristiti ka Jeesus.+ Sel ajal, kui Jeesus palvetas, avanes taevas+ 22 ja püha vaim tuli tuvi kujul alla tema peale ning taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas poeg, mul on sinust hea meel*.”+

4 Siis lahkus Jeesus, täis püha vaimu, Jordani äärest ning vaim juhtis ta kõrbesse+ 2 40 päevaks. Seal püüdis Kurat teda kiusatusse viia.+ Jeesus ei söönud neil päevil midagi ja nende möödudes tundis ta nälga. 3 Siis ütles Kurat talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis ütle sellele kivile, et see leivaks saaks.” 4 Jeesus aga vastas: „Kirjutatud on: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast.””+

5 Kurat viis ta ühte kõrgesse paika ja näitas talle hetkega kõiki maailma kuningriike.+ 6 Kurat ütles talle: „Ma annan sulle võimu nende kõigi üle ja nende hiilguse, sest see võim on antud minule+ ja ma annan selle, kellele tahan. 7 Kui sa nüüd minu ees korra kummardad, saab see kõik sinu omaks.” 8 Jeesus vastas talle: „Kirjutatud on: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.””+

9 Siis viis ta Jeesuse Jeruusalemma, pani templi katuserinnatisele ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala poeg, siis hüppa siit alla,+ 10 sest on kirjutatud: „Ta annab oma inglitele käsu sind kaitsta” 11 ja „Nad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.””+ 12 Jeesus vastas talle: „On öeldud: „Ära pane oma Jumalat Jehoovat proovile.””+ 13 Kui Kurat oli kiusamise lõpetanud, läks ta tema juurest ära kuni järgmise sobiva võimaluseni.+

14 Jeesus, täis vaimu, läks tagasi Galileasse.+ Temast räägiti head kõikjal ümbruskonnas. 15 Ta hakkas sünagoogides õpetama ning kõik pidasid temast lugu.

16 Siis läks Jeesus Naatsaretti,+ kus ta oli üles kasvanud, ja nagu tal hingamispäeval tavaks oli, läks ta sünagoogi,+ ning ta tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. 17 Talle ulatati prohvet Jesaja rullraamat. Ta rullis selle lahti ja otsis välja koha, kus oli kirjutatud: 18 „Jehoova vaim on minu peal, sest ta on võidnud mind kuulutama head sõnumit vaestele. Ta on saatnud mind kuulutama vabastust vangistatuile ja nägemise taastamist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse,+ 19 kuulutama Jehoova soosingu aastat.”+ 20 Seejärel keeras ta rullraamatu kokku, ulatas selle tagasi teenrile ja võttis istet. Kõikide pilgud sünagoogis olid kinnitunud temale. 21 Ta ütles neile: „Täna on see kirjakoht, mida te just kuulsite, täide läinud.”+

22 Kõik rääkisid temast kiitvalt, imestasid meeldivate sõnade üle tema huulilt+ ja küsisid: „Kas see pole mitte Joosepi poeg?”+ 23 Seepeale Jeesus kostis: „Küllap te arvate, et minu kohta käib ütlus „Arst, ravi iseennast”, ning ütlete: „Tee ka siin oma kodukandis seda, mida me kuulsime sind tegevat Kapernaumas.””+ 24 Ta lisas: „Ma kinnitan teile, et ühtki prohvetit ei tunnustata tema kodukandis.+ 25 Ma ütlen teile tõtt: Eelija päevil, kui taevas oli suletud kolm aastat ja kuus kuud ning kogu maad tabas suur näljahäda,+ oli Iisraelis palju lesknaisi, 26 ometi ei saadetud Eelijat mitte ühegi juurde nende seast, vaid ainult ühe lesknaise juurde Sareptasse Siidonimaal;+ 27 ning prohvet Eliisa ajal oli Iisraelis palju pidalitõbiseid, ometi ei saanud puhtaks* ükski neist, vaid ainult süürlane Naaman.”+ 28 Seda kuuldes said kõik sünagoogis olijad väga vihaseks.+ 29 Nad tõusid ja kihutasid ta linnast välja ning viisid ta selle mäe järsakule, mille peale nende linn oli ehitatud, et ta sealt alla tõugata. 30 Tema aga kõndis nende keskelt läbi ja jätkas oma teed.+

31 Jeesus läks alla Galilea linna Kapernauma ja õpetas seal hingamispäeval.+ 32 Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud,+ sest ta kõneles nagu see, kel on mõjuvõimu. 33 Seal sünagoogis oli üks mees, kelles oli rüve vaim, deemon, ja ta karjus valju häälega:+ 34 „Mis sa meist tahad, naatsaretlane Jeesus?+ Kas sa tulid meid hävitama? Ma tean hästi, kes sa oled — Jumala Püha!”+ 35 Aga Jeesus sõitles teda: „Ole vait ja tule temast välja!” Paisanud mehe nende keskele maha, tuli deemon temast välja, tegemata talle kahju. 36 Seepeale olid kõik hämmastunud ja arutasid omavahel: „Kuidas ta küll oskab nii rääkida? Tal on voli ja võim käsutada rüvedaid vaime ja need tulevadki välja!” 37 Uudis temast levis kõikjale ümbruskonda.

38 Kui Jeesus oli sünagoogist lahkunud, läks ta Siimoni majja. Siimoni ämma vaevas kõrge palavik ja Jeesusel paluti midagi tema heaks teha.+ 39 Jeesus kummardus naise kohale, hurjutas palavikku ja sel läks palavik ära. Naine tõusis kohe üles ja hakkas neile toitu valmistama.

40 Päikeseloojangul toodi Jeesuse juurde inimesi, kes kannatasid mitmesuguste haiguste käes. Ta pani käed nende kõigi peale ja tegi nad terveks.+ 41 Samuti tulid paljudest välja deemonid, kes kisendasid: „Sina oled Jumala poeg!”+ Kuid ta sõitles neid ega lubanud neil rääkida,+ sest nad teadsid, et ta on messias.+

42 Koidikul läks Jeesus ühte kõrvalisse paika.+ Ent inimesed hakkasid teda otsima. Kui nad ta leidsid, püüdsid nad teda takistada, et ta nende juurest ära ei läheks. 43 Tema aga ütles neile: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist*, sest selleks on mind läkitatud.”+ 44 Ja ta läks ning kuulutas Juudamaa sünagoogides.

5 Ükskord, kui Jeesus Genneesareti järve* kaldal seisis, tungles tema ümber palju rahvast, et kuulda Jumala sõna.+ 2 Ta nägi järve kaldal kahte paati. Kalurid olid neist välja tulnud ja loputasid võrke.+ 3 Jeesus astus paati, mis oli Siimoni oma, ja palus tal kaldast natuke eemale sõuda. Ta võttis istet ja hakkas paadist rahvahulki õpetama. 4 Kui ta rääkimise lõpetas, ütles ta Siimonile: „Sõua sügavasse kohta ja laske oma võrgud vette.” 5 Siimon vastas: „Õpetaja, me rassisime öö läbi ega saanud midagi,+ aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.” 6 Kui nad seda tegid, said nad nii palju kalu, et võrgud hakkasid rebenema.+ 7 Nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need appi tuleksid. Need tulidki ja nad täitsid mõlemad paadid kaladega, nii et paadid hakkasid vajuma. 8 Seda nähes langes Siimon Peetrus Jeesuse ette ja ütles: „Isand, mine ära mu juurest, sest ma olen patune mees!” 9 Suure kalasaagi tõttu valdas hämmastus teda ja kõiki, kes olid koos temaga, 10 samuti Sebedeuse poegi Jaakobust ja Johannest,+ kes olid Siimoni kaasosanikud. Aga Jeesus ütles Siimonile: „Ära karda. Nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.”+ 11 Siis tõid nad paadid kaldale, jätsid kõik maha ning järgnesid talle.+

12 Kord jälle, kui Jeesus oli ühes linnas, oli seal mees täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust märkas, heitis ta silmili maha ja anus teda: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+ 13 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja sõnas: „Ma tahan, saa puhtaks!” Otsekohe kadus tal pidalitõbi.+ 14 Siis Jeesus keelas meest, et ta sellest kellelegi ei räägiks, öeldes: „Mine ja näita ennast preestrile ning vii preestritele enda puhtakssaamise kinnituseks ohvriand, nagu Mooses on käskinud.”+ 15 Ent jutt temast levis üha laiemalt ning suured rahvahulgad tulid kokku teda kuulama ja oma haigustest terveks saama.+ 16 Jeesus läks aga sageli mõnda kõrvalisse paika palvetama.

17 Ühel päeval, kui Jeesus oli õpetamas, istusid seal ka variserid ja seaduseõpetajad, kes olid tulnud igalt poolt Galilea ja Juudamaa küladest ning Jeruusalemmast. Jehoova oli andnud Jeesusele väe tervendada.+ 18 Mehed tõid sinna kanderaamil ühe halvatu ning püüdsid teda majja Jeesuse ette viia.+ 19 Aga kuna neil polnud rahvahulga pärast võimalik teda sisse viia, ronisid nad katusele ja lasid mehe koos kanderaamiga läbi kivikatuse otse nende keskele, kes olid Jeesuse ees. 20 Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta: „Inimene, sinu patud on andeks antud.”+ 21 Seepeale hakkasid kirjatundjad ja variserid arutlema: „Kelleks ta end peab, et ta julgeb niimoodi Jumalat teotada? Kes muu saab patte andeks anda kui Jumal?”+ 22 Jeesus aga nägi nende arutlused läbi ja küsis neilt: „Miks te oma südames selliselt arutlete? 23 Mida on kergem öelda, kas „Sinu patud on sulle andeks antud” või „Tõuse üles ja kõnni”? 24 Aga et te teaksite, et Inimesepojal on voli maa peal patte andeks anda ...” Ta sõnas halvatule: „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.”+ 25 Sedamaid tõusis mees nende ees püsti, võttis oma lamamisaseme ning läks koju, ülistades Jumalat. 26 Siis olid nad kõik hämmastunud, nemadki hakkasid Jumalat ülistama ning neid valdas aukartus. Nad ütlesid: „Me oleme täna imelisi asju näinud!”

27 Pärast seda läks Jeesus välja. Ta nägi maksukogujat nimega Leevi tollihoones istumas ning ütles talle: „Järgne mulle!”+ 28 See jättis kõik maha, tõusis ja järgnes talle*. 29 Leevi korraldas Jeesuse auks oma majas suure pidusöögi. Palju maksukogujaid ja teisi sõi koos nendega*.+ 30 Seepeale hakkasid variserid ja nende kirjatundjad Jeesuse jüngritega nurisema: „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?”+ 31 Jeesus vastas neile: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.+ 32 Ma pole tulnud kutsuma kahetsusele õigeid, vaid patuseid.”+

33 Nad ütlesid talle: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad hardalt ning sama teevad variseride jüngrid, aga sinu jüngrid söövad ja joovad.”+ 34 Jeesus ütles neile: „Kas peigmehe sõpru võib panna paastuma, kui peigmees on nendega? 35 Aga tulevad päevad, kui peigmees+ võetakse neilt ära, ja siis, neil päevil, nad paastuvad.”+

36 Ta tõi neile ka näite: „Keegi ei lõika uue kuue küljest riidelappi ega õmble seda paigaks vanale kuuele, sest uus paik rebeneks lahti. Pealegi ei sobi uue kuue küljest võetud paik vana peale.+ 37 Samuti ei pane keegi värsket veini vanadesse nahklähkritesse. Värske vein ajaks ju lähkrid lõhki, vein voolaks välja ja lähkrid oleksid rikutud. 38 Värske vein pannakse ikka uutesse lähkritesse. 39 Mitte keegi, kes on joonud vana veini, ei taha värsket, vaid ütleb: „Vana on hea.””

6 Ühel hingamispäeval läks Jeesus läbi viljapõldude ning tema jüngrid katkusid ja sõid viljapäid,+ hõõrudes neid käte vahel.+ 2 Seepeale ütlesid mõned variserid: „Miks te teete seda, mis pole hingamispäeval lubatud?”+ 3 Jeesus vastas neile: „Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta meestel oli nälg:+ 4 kuidas ta läks Jumala kotta, sai sealt vaateleivad ning sõi ja andis ka meestele, kes olid koos temaga, kuigi neid pole lubatud süüa kellelgi muul kui ainult preestritel?”+ 5 Ta ütles neile veel: „Inimesepoeg on hingamispäeva isand.”+

6 Ühel teisel hingamispäeval+ läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama. Seal oli mees, kelle parem käsi oli kuivetunud*.+ 7 Kirjatundjad ja variserid jälgisid Jeesust teraselt, et näha, kas ta tervendab hingamispäeval, leidmaks põhjust teda süüdistada. 8 Kuid Jeesus teadis nende mõtteid+ ning ütles kuivetunud käega mehele: „Tõuse püsti ja seisa siia keskele.” Mees tõusiski ja jäi seisma. 9 Siis ütles Jeesus neile: „Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: kas head või halba, kas elu päästa või hävitada?”+ 10 Vaadanud neid kõiki enda ümber, ütles ta mehele: „Siruta käsi välja.” Too tegigi seda ja ta käsi sai terveks. 11 Nemad aga said maruvihaseks ja hakkasid omavahel arutama, mida nad peaksid Jeesusega tegema.

12 Kord neil päevil läks Jeesus mäele palvetama+ ja veetis terve öö Jumala poole palvetades.+ 13 Kui saabus päev, kutsus ta oma jüngrid enda juurde ja valis nende hulgast kaksteist meest, kelle ta nimetas apostliteks*.+ 14 Need olid Siimon, kellele ta oli andnud nimeks ka Peetrus, tema vend Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus,+ Bartolomeus, 15 Matteus, Toomas,+ Alfeuse poeg Jaakobus, Siimon, keda hüüti innukaks, 16 Jaakobuse poeg Juudas ning Juudas Iskariot, kellest sai reetur.

17 Jeesus tuli koos nendega alla ja peatus tasandikul. Seal oli suur hulk tema jüngreid ning palju inimesi kõikjalt Juudamaalt, Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt. Need inimesed olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. 18 Isegi need tehti terveks, keda vaevasid rüvedad vaimud. 19 Kõik inimesed püüdsid teda puudutada, sest temast väljuv jõud+ tegi nad kõik terveks.

20 Jeesus vaatas oma jüngrite poole ja ütles:

„Õnnelikud olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala kuningriik*.+

21 Õnnelikud olete teie, kellel praegu on nälg, sest te saate küllaga.+

Õnnelikud olete teie, kes praegu nutate, sest tuleb aeg, kui te naerate.+

22 Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad,+ endi keskelt välja tõukavad,+ teid solvavad ja teie nime Inimesepoja pärast põlu alla panevad. 23 Olge sel päeval rõõmsad ja hüpake rõõmust, sest teie tasu on suur taevas. Samamoodi kohtlesid nende esiisad prohveteid.+

24 Aga häda teile, rikkad,+ sest teil on juba käes kõik, mis teil on saada!+

25 Häda teile, kellel praegu on küllus, sest teile tuleb nälg!

Häda teile, kes praegu naerate, sest te saate leinata ja nutta!+

26 Häda teile, kui kõik inimesed teist hästi räägivad,+ sest samamoodi rääkisid nende esiisad valeprohvetitest!

27 Aga mina ütlen teile, kes kuulate: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad,+ 28 paluge Jumala õnnistust neile, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid solvavad.+ 29 Kes lööb sind vastu üht põske, sellele keera ka teine. Ja kes võtab ära su kuue, sellele ära keela ka alusrõivast.+ 30 Anna igaühele, kes sinult palub,+ ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi seda tagasi.

31 Nõnda, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.+

32 Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kiitust te siis väärite? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad.+ 33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis kiitust te siis väärite? Isegi patused teevad sedasama. 34 Samuti, kui te laenate* neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis kiitust te siis väärite?+ Isegi patused annavad patustele laenu, et sama palju tagasi saada. 35 Teie aga armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake ilma midagi tagasi lootmata.+ Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema pojad, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.+ 36 Olge halastavad, nagu teie Isa on halastav.+

37 Ärge mõistke kohut ja ka teie üle ei mõisteta kohut.+ Ärge mõistke hukka ja ka teid ei mõisteta hukka. Andke andeks ja teilegi antakse andeks.+ 38 Andke, siis antakse ka teile.+ Teie põue kallatakse hea, tuubitud, raputatud ja kuhjaga mõõt. Millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile.”

39 Siis hakkas Jeesus neile mõistu rääkima: „Ega pime või juhtida pimedat? Eks kuku nad mõlemad auku?+ 40 Õpilane* pole üle oma õpetajast, aga igaüks, keda on põhjalikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane. 41 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei pane tähele?+ 42 Kuidas sa võid öelda oma vennale: „Vend, las ma tõmban pinnu su silmast välja”, kui sa ei näe palki enda silmas? Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk välja oma silmast, siis sa näed selgelt ja saad tõmmata pinnu välja oma venna silmast.

43 Hea puu ei kanna halba vilja ning halb puu ei kanna head vilja.+ 44 Igat puud tuntakse selle vilja järgi.+ Ei korjata ju viigimarju okastaimedelt ega lõigata viinamarju ogalistelt põõsastelt. 45 Hea inimene toob oma südame hea vara hulgast välja head, ent halb inimene toob oma südame halva vara hulgast välja halba. Suu räägib sellest, mida süda on täis.+

46 Miks te hüüate mind: „Isand! Isand!”, aga ei tee nii, nagu ma ütlen?+ 47 Ma ütlen teile, kellega sarnaneb see, kes tuleb minu juurde, kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi:+ 48 ta on nagu inimene, kes maja ehitades kaevas sügavale ja rajas vundamendi kaljule. Kui tõusis tulvavesi ja veevool sööstis vastu seda maja, siis maja ei löönud kõikuma, sest see oli hästi ehitatud.+ 49 Kes aga kuuleb, kuid ei tee kuuldu järgi,+ on nagu inimene, kes ehitas maja maapinna peale, ilma vundamendita. Veevool sööstis vastu seda maja ning see varises kohe kokku, see hävis täielikult.”

7 Kui Jeesus oli öelnud rahvale kõik, mida ta oli soovinud, läks ta Kapernauma. 2 Seal oli ühe sadakonnaülema* ori, keda see kalliks pidas, raskesti haige ja suremas.+ 3 Kui see väeülem Jeesusest kuulis, saatis ta mõned juutide vanemad tema juurde, et nad paluksid tal tulla ja tema ori terveks teha. 4 Nad tulid Jeesuse juurde ja anusid teda: „Ta on väärt, et sa teda aitaksid, 5 sest ta armastab meie rahvast ja tema oli see, kes ehitas meile sünagoogi.” 6 Jeesus läks nendega kaasa. Kui ta ei olnud majast enam kaugel, saatis sadakonnaülem oma sõbrad talle ütlema: „Isand, ära tee endale tüli, sest ma pole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid.+ 7 Seepärast ei pidanud ma ennast vääriliseks sinu juurde tulema. Ütle vaid sõna ja mu sulane saab terveks. 8 Minagi pean teistele alluma ja minu sõdurid alluvad mulle. Kui ma ütlen ühele: „Mine!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule!”, siis ta tuleb, ja oma orjale: „Tee seda!”, siis ta teeb.” 9 Seda kuuldes Jeesus imestas ja pöördus teda saatva rahvahulga poole: „Ma ütlen teile: isegi Iisraelis pole ma leidnud nii suurt usku.”+ 10 Majja tagasi jõudes nägid käskjalad, et ori on hea tervise juures.+

11 Peagi pärast seda läks Jeesus Naini linna ning tema jüngrid ja hulk rahvast läksid koos temaga. 12 Kui ta linna värava ligi jõudis, kanti sealt välja surnut, oma ema ainsat poega.+ See naine oli lesk ja teda saatis suur hulk linnarahvast. 13 Kui Isand teda märkas, hakkas tal temast kahju+ ning ta ütles talle: „Ära nuta.”+ 14 Jeesus astus surnuraami juurde ja puudutas seda ning kandjad jäid seisma. Siis ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle: tõuse üles!”+ 15 Surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis poja ta emale.+ 16 Kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Suur prohvet on tõusnud meie hulgas!”+ ja „Jumal on pööranud pilgu oma rahvale!”+ 17 Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kõikjale ümbruskonda.

18 Johannese jüngrid rääkisid kõigest sellest Johannesele.+ 19 Siis kutsus Johannes kaks oma jüngrit ja saatis nad Isanda juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema,+ või peame ootama kedagi teist?” 20 Kui mehed Jeesuse juurde jõudsid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?”” 21 Samal ajal tervendas Jeesus paljusid tõbedest+ ja piinarikastest haigustest ning ajas välja kurje vaime ja kinkis paljudele pimedatele nägemise. 22 Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad,+ jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad,+ surnud äratatakse üles ja vaestele räägitakse head sõnumit.+ 23 Õnnelik on see, kes minus ei kahtle*.”+

24 Kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele Johannesest rääkima: „Mida te läksite kõrbesse vaatama? Kas tuules õõtsuvat pilliroogu?+ 25 Mida te siis läksite vaatama? Kas uhkeisse rõivaisse riietatud inimest?+ Eks need, kes kannavad uhkeid rõivaid ja elavad luksuses, ole kuningakodades. 26 Tõepoolest, mida te siis läksite sinna vaatama? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, et veel palju enamat kui prohvetit.+ 27 Tema on see, kellest on kirjutatud: „Ma läkitan sinu ees oma saadiku, kes valmistab ette su tee.”+ 28 Ma ütlen teile: naistest sündinute seas pole kedagi suuremat Johannesest, ent väikseim Jumala kuningriigis* on temast suurem.”+ 29 Kui kogu rahvas ja maksukogujad seda kuulsid, tunnistasid nad, et Jumal on õiglane, sest nad olid lasknud end Johannesel ristida.+ 30 Kuna aga variserid ja seadusetundjad suhtusid põlgusega neile teada antud Jumala tahtesse,+ ei olnud nad lasknud end Johannesel ristida.

31 „Kellega ma peaksin võrdlema selle põlvkonna inimesi, kellega nad sarnanevad?+ 32 Nad on nagu lapsed, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele: „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei nutnud!” 33 Sama lugu on sellega: Ristija Johannes on tulnud, ei söö leiba ega joo veini,+ kuid teie ütlete: „Temas on deemon”; 34 Inimesepoeg on tulnud, sööb ja joob, aga teie ütlete: „See mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”+ 35 Ometi ilmneb tarkus tegudest.*”+

36 Üks variser palus Jeesusel tulla enda poole sööma. Jeesus läkski selle variseri majja ja heitis laua äärde. 37 Siis üks naine, kelle kohta teati, et ta elab patust elu, sai teada, et Jeesus on söömas* selle variseri majas. Naine tõi alabasterpudeli healõhnalist õli+ 38 ja võttis koha sisse Jeesuse taga ta jalgade juures. Ta nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega ning kuivatas neid oma juustega. Samuti andis ta tema jalgadele hellalt suud ja valas nende peale healõhnalist õli. 39 Seda nähes arutles variser, kes oli Jeesuse külla kutsunud, endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes see naine selline on, kes teda puudutab — et ta on patune.”+ 40 Kuid Jeesus ütles talle: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.” See sõnas: „Räägi, õpetaja.”

41 „Ühel laenuandjal oli kaks võlglast: üks oli talle võlgu 500 denaari*, teine aga 50. 42 Kuna neil polnud millegagi tagasi maksta, tühistas ta suuremeelselt kummagi võla. Kumb neist teda pärast seda rohkem armastas?” 43 Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus.” 44 Seejärel pööras ta end naise poole ja ütles Siimonile: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, kuid sina ei andnud vett mu jalgade tarvis. Aga see naine on niisutanud mu jalgu oma pisaratega ja kuivatanud neid oma juustega. 45 Sa ei andnud mulle tervituseks suud, aga see naine pole sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, lakanud mu jalgadele hellalt suud andmast. 46 Sa ei valanud mu pea peale õli, aga see naine on valanud mu jalgadele healõhnalist õli. 47 Ma ütlen sulle: tema armastus on nii suur sellepärast, et talle on palju* patte andeks antud.+ Aga selle armastus, kellele on vähe andeks antud, on vähene.” 48 Siis ütles ta naisele: „Sinu patud on andeks antud.”+ 49 Need, kes koos temaga laua ääres külitasid, mõtlesid: „Kes see mees küll on, et ta isegi patte andeks annab?”+ 50 Ent tema ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud,+ mine rahuga.”

8 Peagi pärast seda rändas Jeesus linnast linna ja külast külla ning kuulutas head sõnumit Jumala kuningriigist*.+ Temaga koos olid need kaksteist, 2 samuti mõned naised, kes olid saanud vabaks kurjadest vaimudest ja terveks oma haigustest. Need naised olid Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks ja kellest oli välja tulnud seitse deemonit, 3 Herodese majapidaja Kuusase naine Johanna,+ Susanna ning palju teisi naisi, kes toetasid teda ja apostleid oma varaga.+

4 Kui Jeesuse juurde oli kogunenud hulk rahvast, sealhulgas paljudest linnadest tulnud inimesi, kes teda kuulamas käisid, rääkis ta neile ühe mõistujutu:+ 5 „Külvaja läks välja seemet külvama. Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde. See tallati ära ning linnud tulid ja nokkisid selle.+ 6 Osa kukkus kaljusele pinnasele ja kuivas pärast tärkamist ära, kuna seal polnud niiskust.+ 7 Osa kukkus ohakate sekka ning koos sellega kasvanud ohakad lämmatasid selle.+ 8 Aga osa kukkus hea maa peale ning pärast tärkamist kandis see sajakordselt vilja.”+ Seda rääkinud, hüüdis ta: „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+

9 Tema jüngrid küsisid temalt, mida see mõistujutt tähendab.+ 10 Jeesus ütles: „Teile avaldatakse Jumala kuningriigi pühi saladusi, kuid ülejäänutele jäävad need vaid mõistujutuks.+ Vaadates nad vaatavad ilmaaegu ja kuuldes nad ei taipa.+ 11 Selle mõistujutu tähendus on niisugune. Seeme on Jumala sõnum.+ 12 Teeäärse pinnasega sarnanevad need, kes kuulevad sõnumit, siis aga tuleb Kurat ja võtab selle ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.+ 13 Kaljuse pinnasega sarnanevad need, kes sõnumit kuuldes võtavad selle rõõmuga vastu, aga neis pole juurt. Nad usuvad mõnda aega, kuid proovilepaneku ajal nad hülgavad usu.+ 14 Ohakase maaga sarnanevad need, kes kuulevad sõnumit, ent kuna nad lasevad end kaasa kiskuda elumuredel, rikkusel+ ja naudingutel,+ lämbub sõnum ära ja nende vili ei saa küpseks.+ 15 Aga hea maaga sarnanevad need, kel on kaunis ja hea süda+ ning kes pärast sõnumi kuulmist seda südames hoiavad ja vastu pidades vilja kannavad.+

16 Ükski, kes on süüdanud lambi, ei kata seda anumaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle lambijalale, et sissetulijad näeksid valgust.+ 17 Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega midagi salajast, mis ei saaks kunagi teatavaks ega tuleks ilmsiks.+ 18 Pange siis tähele, kuidas te kuulate, sest kellel on, sellele antakse juurde,+ aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis ta arvab enesel olevat.”+

19 Siis tulid sinna Jeesuse ema ja vennad,+ kuid rahvahulga pärast ei pääsenud nad tema juurde.+ 20 Talle teatati: „Sinu ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha.” 21 Jeesus vastas: „Mu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.”+

22 Ühel päeval läks Jeesus koos oma jüngritega paati ning ütles neile: „Lähme järve teisele kaldale.” Ja nad asusidki teele.+ 23 Purjetamise ajal jäi Jeesus paadis magama. Aga järve peale paiskus vali tormituul, paati tuli palju vett ja nad olid hädaohus.+ 24 Nad astusid Jeesuse juurde ja ajasid ta üles, öeldes: „Õpetaja, õpetaja, me hukkume!” Ta tõusis, sõitles tuult ja veemöllu ning need raugesid ja saabus vaikus.+ 25 Siis ütles ta neile: „Kus on teie usk?” Nemad aga olid kohkunud ja ütlesid üksteisele hämmastunult: „Kes ta küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?”+

26 Nad randusid gerasalaste maal, mis asub Galilea vastaskaldal.+ 27 Kui Jeesus oli maale astunud, kohtas ta üht linnast tulnud meest, keda vaevasid deemonid. See ei olnud juba pikemat aega riideid kandnud ega elanud majas, vaid hauakoobaste vahel.+ 28 Jeesust nähes hakkas ta karjuma, langes tema ette maha ning hüüdis: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Ma palun sind, ära karista mind!”+ 29 (Jeesus oli ju käskinud rüvedal vaimul sellest mehest välja tulla. See oli palju kordi meest oma võimusse haaranud*+ ning seda meest oli korduvalt pandud ahelatesse ja jalaraudadesse ning valvatud, kuid ta oli ahelad katki tõmmanud ja deemon oli ajanud teda kõrvalistesse paikadesse.) 30 Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema ütles: „Leegion”, sest tema sisse oli läinud palju deemoneid. 31 Need anusid teda, et ta ei käsiks neil sügavikku* minna.+ 32 Seal mäe peal oli söömas suur seakari.+ Deemonid anusid Jeesust, et ta lubaks neil sigade sisse minna, ja ta lubas.+ 33 Siis tulid deemonid mehest välja, läksid sigade sisse ning kari tormas üle järsaku järve ja uppus. 34 Kui karjased nägid, mis juhtus, siis nad põgenesid ning rääkisid sellest linnas ja maal.

35 Inimesed läksid vaatama, mis oli juhtunud. Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et mees, kellest deemonid olid välja tulnud, istub Jeesuse jalgade ees, olles riietatud ja täie mõistuse juures, ning neid haaras hirm. 36 Pealtnägijad rääkisid neile, kuidas deemonitest vaevatud mees oli terveks saanud. 37 Siis palusid paljud gerasalaste maa elanikud, et Jeesus nende juurest ära läheks, sest nad kartsid väga. Jeesus astuski paati, et lahkuda. 38 Ent mees, kellest deemonid olid välja läinud, anus Jeesust, et ta võiks jääda tema juurde. Kuid Jeesus saatis mehe ära, öeldes:+ 39 „Mine tagasi koju ja räägi kõigile, mida Jumal on sinu heaks teinud.” Mees läkski ära ja kuulutas terves linnas, mida Jeesus oli tema heaks teinud.

40 Kui Jeesus Galileasse tagasi jõudis, võttis rahvas ta rõõmuga vastu, sest nad kõik ootasid teda.+ 41 Siis tuli tema juurde mees nimega Jairus, sünagoogi ülem. Ta langes Jeesuse jalgade ette ning anus teda, et ta tuleks tema majja,+ 42 sest ta ainus tütar, kes oli umbes 12 aastat vana, oli suremas.

Kui Jeesus sinna teel oli, tungles rahvas tema ümber. 43 Seal oli üks naine, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks+ ning keda mitte keegi polnud suutnud terveks ravida.+ 44 Naine tuli vargsi Jeesuse selja taha, puudutas tema kuuenarmaid+ ja sedamaid lakkas tal verejooks. 45 Jeesus küsis: „Kes mind puudutas?” Kui keegi seda ei tunnistanud, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvas on hulkadena su ümber ja trügib sulle peale.”+ 46 Jeesus aga ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin, et jõud läks minust välja.”+ 47 Nähes, et ta polnud märkamatuks jäänud, tuli see naine värisedes, langes tema ette maha ja ütles kõigi ees, miks ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta oli sedamaid terveks saanud. 48 Jeesus ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahuga.”+

49 Kui Jeesus alles rääkis, tuli sinna keegi sünagoogi ülema majast ja ütles: „Su tütar on surnud, ära õpetajat enam tülita.”+ 50 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Ära karda, usu ainult ja ta pääseb.”+ 51 Kui Jeesus maja juurde jõudis, ei lubanud ta koos endaga sisse tulla kellelgi peale Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning tüdruku isa ja ema. 52 Kõik nutsid ja lõid endale kurbusest vastu rinda. Jeesus ütles: „Ärge nutke,+ sest tüdruk pole surnud, vaid magab.”+ 53 Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud. 54 Aga Jeesus võttis tüdrukul käest kinni ja ütles: „Laps, tõuse üles!”+ 55 Tüdruku eluvaim+ tuli temasse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles+ ning Jeesus palus talle midagi süüa anda. 56 Tema vanemad olid rabatud, aga Jeesus ütles, et nad juhtunust kellelegi ei räägiks.+

9 Siis kutsus Jeesus kokku need kaksteist ning andis neile võimu ja voli kõigi deemonite üle+ ja võime haigeid tervendada.+ 2 Ta saatis nad Jumala kuningriiki* kuulutama ja inimesi terveks tegema 3 ning ütles neile: „Ärge võtke teele midagi kaasa: ei keppi, toidupauna, leiba ega hõberaha, samuti ärgu olgu teil lisarõivast*.+ 4 Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt lahkute.+ 5 Kus teid vastu ei võeta, sealt linnast välja minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt* neile hoiatuseks.”+ 6 Nad asusidki teele ja käisid kogu selle kandi külast külla läbi, kuulutasid head sõnumit ja tervendasid inimesi igal pool.+

7 Kõigest sellest kuulis valitseja Herodes*. Ta oli suures segaduses, sest mõned ütlesid, et Johannes on surnuist üles äratatud,+ 8 teised aga, et Eelija on ilmunud, ent mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.+ 9 Herodes ütles: „Johannesel ma võtsin pea maha.+ Kes on siis see, kelle kohta ma kõike seda kuulen?” Seetõttu otsis ta võimalust teda näha.+

10 Kui apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Jeesusele, mida nad olid teinud.+ Seepeale võttis ta nad kaasa ja läks linna, mida kutsutakse Betsaidaks, et nad saaksid omaette olla.+ 11 Kui aga rahvahulgad sellest teada said, järgnesid nad talle. Jeesus võttis nad lahkesti vastu ning rääkis neile Jumala kuningriigist ja tegi terveks need, kes seda vajasid.+ 12 Kui päev hakkas õhtusse jõudma, tulid need kaksteist tema juurde ja ütlesid: „Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse öömaja ja toidupoolist otsima, sest see siin on kõrvaline paik.”+ 13 Ta kostis: „Andke teie neile süüa.”+ Nad ütlesid: „Meil pole midagi muud kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ise ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale.” 14 Aga seal oli umbes 5000 meest. Ta ütles oma jüngritele: „Pange nad umbes viiekümne kaupa istuma.” 15 Nad tegidki nii ja kõik istusid maha. 16 Võtnud need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve. Siis murdis ta need tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale. 17 Nad kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+

18 Kord hiljem, kui Jeesus oli üksinda ja palvetas, tulid jüngrid tema juurde ja ta küsis neilt: „Mida rahvas räägib, kes ma olen?”+ 19 Nad vastasid: „Ristija Johannes, teised ütlevad, et Eelija, mõned, et üks muistne prohvet on üles äratatud.”+ 20 Ta küsis neilt veel: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” Peetrus vastas: „Sina oled Jumala saadetud messias.”+ 21 Siis ta keelas neid kõvasti, et nad sellest kellelegi ei räägiks,+ 22 ja lisas: „Inimesepoeg peab palju kannatama, vanemad, peapreestrid ja kirjatundjad heidavad ta kõrvale, ta tapetakse+ ja äratatakse kolmandal päeval üles.”+

23 Edasi ütles ta kõigile: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale,+ vaid kandku päevast päeva oma piinaposti* ja käigu minu järel.+ 24 Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu pärast, päästab selle.+ 25 Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid teeks endale kahju või kaotaks oma elu?+ 26 Kes häbeneb mind ja mu sõnu, seda häbeneb ka Inimesepoeg, kui ta tuleb enda, oma isa ja pühade inglite auhiilguses.+ 27 Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei sure enne, kui näevad Jumala kuningriiki.”+

28 Umbes kaheksa päeva pärast seda, kui Jeesus oli need sõnad öelnud, võttis ta endaga kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.+ 29 Kui ta palvetas, muutus tema nägu teistsuguseks ja tema riietus säravvalgeks. 30 Ja ennäe, temaga vestlesid kaks meest: Mooses ja Eelija. 31 Need olid ilmunud auhiilguses ja rääkisid tema lahkumisest, mis pidi sündima Jeruusalemmas.+ 32 Peetrusele ja tema kaaslastele oli kangesti uni peale tikkunud, aga virgudes nägid nad tema auhiilgust+ ja kahte meest seismas koos temaga. 33 Kui need hakkasid Jeesuse juurest lahkuma, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, meil on siin hea olla. Las me püstitame siia kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale”, mõistmata ise, mida ta räägib. 34 Kui ta alles kõneles, ilmus pilv ja kattis nad. Pilve sisse jäädes hakkasid nad kartma. 35 Pilvest kostis hääl:+ „See on mu poeg, mu valitu.+ Teda kuulake!”+ 36 Kui see hääl kostis, nägid nad, et Jeesus on üksi. Ent nad vaikisid ega rääkinud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.+

37 Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla tulid, kohtas Jeesus suurt hulka inimesi.+ 38 Üks mees rahva hulgast hüüdis: „Õpetaja, ma palun sind, vaata mu poega, ta on mul ainuke!+ 39 Rüve vaim võtab ta oma võimusse ja siis poiss karjatab äkitselt ning vaim toob ta peale krambihooge, nii et poiss ajab suust vahtu välja. Vaim lahkub temast tõrksalt alles pärast tema vaevamist. 40 Ma palusin sinu jüngritel ta poisist välja ajada, aga nad ei suutnud.” 41 Jeesus vastas: „Oh, uskmatu ja paheline põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema ja teid taluma? Too oma poeg siia.”+ 42 Kui poiss talle lähemale tuli, paiskas deemon ta maha ja tõi ta peale ägeda krambihoo. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis tema ta isale. 43 Kõik olid hämmastunud Jumala suurest väest.

Kogu rahvas pani Jeesuse tegusid imeks. Tema aga ütles oma jüngritele: 44 „Kuulake hoolega ja pidage need sõnad meeles: Inimesepoeg reedetakse ja antakse inimeste kätte.”+ 45 Nemad aga ei mõistnud tema sõnu. Õigupoolest oli nende sõnade tähendus nende eest varjul, ja temalt selgitust küsida nad kartsid.

46 Siis hakkasid nad omavahel vaidlema, kes neist on suurim.+ 47 Teades nende südame mõtteid, võttis Jeesus ühe väikse lapse enda kõrvale seisma 48 ja ütles neile: „Kes võtab vastu selle lapse minu pärast, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, võtab vastu ka selle, kes on mu läkitanud.+ Sest see, kes end teie seas vähemtähtsaks peab, on suur.”+

49 Siis ütles Johannes: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega sinu järel.”+ 50 Ent Jeesus ütles talle: „Ärge takistage teda, sest kes ei ole teie vastu, on teie poolt.”

51 Kuna lähedal oli aeg, kui Jeesus pidi taevasse võetama,+ võttis ta kindlalt nõuks Jeruusalemma minna. 52 Ta saatis enda ees välja käskjalad. Need asusid teele ja jõudsid ühte samaarlaste külla, et tema tulekuks kõik valmis seada. 53 Aga teda ei võetud seal vastu,+ sest tal oli nõu Jeruusalemma minna. 54 Kui jüngrid Jaakobus ja Johannes+ seda nägid, küsisid nad: „Isand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad hävitada?”+ 55 Tema aga pöördus ja noomis neid 56 ning nad läksid teise külla.

57 Teel olles ütles keegi Jeesusele: „Ma tahan sulle järgneda, kuhu tahes sa lähed.” 58 Jeesus lausus talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimesepojal pole kohta, kuhu pead panna.”+ 59 Siis ütles ta ühele teisele: „Järgne mulle!” Mees vastas: „Isand, luba mul esmalt minna ja matta oma isa.”+ 60 Ent tema ütles talle: „Lase surnutel+ oma surnud matta. Sina mine ja kuuluta kõikjal Jumala kuningriiki.”+ 61 Veel üks mees ütles: „Ma tahan sulle järgneda, Isand, aga luba mul kõigepealt kodustega hüvasti jätta.” 62 Jeesus ütles talle: „Ükski, kes on pannud käe adra külge, kuid vaatab tagasi selle poole, mis jäi maha,+ ei ole väärt pääsema Jumala kuningriiki.”+

10 Pärast seda valis Isand välja veel 70 jüngrit ning saatis nad kahekaupa+ enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta ka ise kavatses minna. 2 Jeesus ütles neile: „Lõikustööd on palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.+ 3 Minge! Ma saadan teid kui tallesid huntide keskele.+ 4 Ärge võtke kaasa kukrut, toidupauna ega sandaale+ ja ärge teel kedagi tervitage*. 5 Kuhu majja te sisse astute, seal öelge esmalt: „Rahu sellele majale!”+ 6 Kui seal on rahuarmastaja, siis jääb teie rahu tema peale, aga kui ei ole, pöördub see tagasi teie juurde. 7 Jääge majja,+ kus on rahuarmastaja, ning sööge ja jooge, mida pakutakse,+ sest töötegija on palka väärt.+ Ärge minge ühest majast teise.*

8 Kui te lähete mõnda linna ja teid võetakse seal vastu, siis sööge, mida teie ette pannakse, 9 ning tehke selle linna haiged terveks ja öelge: „Jumala kuningriik* on lähedal.”+ 10 Aga kui te lähete mõnda linna ja teid ei võeta seal vastu, siis minge selle peatänavatele ja öelge: 11 „Isegi tolmu, mis teie linnas meie jalgade külge jäi, me pühime maha teile hoiatuseks.+ Ometi teadke, et Jumala kuningriik on lähedal.” 12 Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval kergem kui sellel linnal.+

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis* oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid teis, oleksid nad juba ammu kahetsenud, istudes kotiriides ja tuhas.+ 14 Seetõttu on Tüürosel ja Siidonil kohtumõistmise ajal kergem kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sa langed surmavallani!

16 Kes kuulab teid, kuulab ka mind.+ Kes põlgab ära teid, põlgab ära ka minu. Ja kes põlgab ära minu, põlgab ära ka tema, kes on mu läkitanud.”+

17 Kui need 70 jüngrit rõõmsana tagasi tulid, ütlesid nad: „Isand, isegi deemonid alistuvad meile, kui me kasutame sinu nime.”+ 18 Jeesus ütles neile: „Ma nägin, kuidas Saatan nagu välk taevast maha langes.+ 19 Ma olen andnud teile meelevalla tallata jalge alla madusid ja skorpione ning täieliku voli vaenlase üle,+ ja miski ei tee teile kahju. 20 Siiski ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage sellepärast, et teie nimed on taevasse kirja pandud.”+ 21 Selsamal tunnil sai ta püha vaimu mõjul ülirõõmsaks ja ütles: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand, sest sa oled peitnud kõik selle tarkade ja arukate eest+ ning avaldanud selle lastele. Jah, isa, sa oled arvanud heaks nii teha.+ 22 Mu isa on kõik andnud minu hoolde, ja keegi teine ei tunne poega, kui vaid isa, ja keegi teine ei tunne isa, kui vaid poeg+ ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada.”+

23 Jüngritega omavahel olles ütles ta neile: „Õnnelikud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete.+ 24 Ma ütlen teile, et paljud prohvetid ja kuningad on soovinud näha, mida teie näete, kuid pole näinud,+ ning kuulda, mida teie kuulete, kuid pole kuulnud.”

25 Siis tõusis üks seadusetundja ja küsis Jeesuselt, et teda proovile panna: „Õpetaja, mida mul tuleb teha, et pärida igavene elu?”+ 26 Jeesus ütles talle: „Mis on Moosese seaduses kirjutatud? Kuidas sa aru saad?” 27 See vastas: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma jõu ja mõistusega”+ ning „oma ligimest nagu iseennast”.”+ 28 Jeesus ütles talle: „Sa vastasid õigesti, tee nii ja sa saad elu.”+

29 Aga tahtes õigena paista,+ küsis see mees Jeesuselt: „Kes siis on mu ligimene?” 30 Jeesus vastas: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite kätte. Need riisusid ta paljaks, peksid läbi ning läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Juhtumisi läks üks preester mööda seda teed alla, ent kui ta seda meest nägi, läks ta teiselt poolt teed temast mööda. 32 Samamoodi üks leviit, kes jõudis alla sellesse paika, nägi teda ja läks temast teiselt poolt teed mööda. 33 Siis jõudis sinna üks samaarlane,+ kes seda teed mööda rändas, ja kui ta meest nägi, hakkas tal temast kahju. 34 Ta astus mehe juurde, sidus tema haavad ning valas nende peale õli ja veini. Siis tõstis ta mehe oma looma selga, viis ühte võõrastemajja ning hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks denaari*, andis need võõrastemajapidajale ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja mis sa üle selle kulutad, tasun ma sulle tagasi tulles.” 36 Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene+ sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” 37 Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.”+ Jeesus ütles talle: „Mine ja tee sina samamoodi.”+

38 Kui nad teel olid, läks Jeesus ühte külla. Seal võttis teda oma majas külalisena vastu naine nimega Marta.+ 39 Sel naisel oli ka õde, kelle nimi oli Maarja. See istus Isanda jalgade juures ja kuulas, mida ta räägib. 40 Marta seevastu oli hõivatud paljude toimetustega. Niisiis tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Isand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused minu teha? Ütle talle, et ta mulle appi tuleks.” 41 Isand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad end paljuga. 42 Vaja on aga vähe või ainult üht. Maarja on endale hea* osa valinud+ ja seda ei võeta temalt ära.”

11 Kord oli Jeesus ühes paigas palvetamas, ja kui ta lõpetas, ütles üks tema jüngritest talle: „Isand, õpeta meid palvetama, nagu ka Johannes õpetas oma jüngreid.”

2 Jeesus ütles neile: „Kui te palvetate, öelge: „Isa, pühitsetud saagu* sinu nimi.+ Sinu kuningriik* tulgu.+ 3 Anna meile igaks päevaks leiba, mida me vajame.+ 4 Andesta meile meie patud,+ sest ka me ise andestame igaühele, kes meie vastu patustab.+ Ja ära lase meil kiusatusele järele anda.*””+

5 Jeesus ütles neile veel: „Oletame, et sul on sõber ja sa lähed keskööl tema juurde ning ütled: „Sõber, laena mulle kolm leiba, 6 sest üks mu sõber on rännakul olles minu poole tulnud ja mul pole talle midagi pakkuda.” 7 Tema aga vastab: „Ära tülita mind. Uks on juba lukus ja mu lapsed on koos minuga voodis. Ma ei saa tõusta ega sulle midagi anda.” 8 Ma ütlen, et kui ta ka ei tõuse üles ega anna sulle midagi sellepärast, et ta on su sõber, siis kindlasti tuleb ta üles sinu järelejätmatu pealekäimise pärast+ ja annab sulle, mida sa vajad. 9 Seega, ma ütlen teile: ärge lõpetage palumist+ ja teile antakse, ärge lõpetage otsimist ja te leiate, ärge lõpetage koputamist ja teile avatakse,+ 10 sest igaüks, kes palub, see saab,+ kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. 11 Kas teie hulgas on sellist isa, kes siis, kui tema poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?+ 12 Või kui ta palub muna, annaks talle skorpioni? 13 Kui nüüd teie, kes olete patused, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab püha vaimu neile, kes teda paluvad!”+

14 Kord ajas Jeesus ühest tummast mehest deemoni välja.+ Kui deemon oli väljunud, hakkas tumm rääkima ning rahvas imestas.+ 15 Aga mõned neist ütlesid: „Ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja Peltsebuli* abiga.”+ 16 Teised hakkasid nõudma temalt tunnustähte taevast,+ et teda proovile panna. 17 Nende mõtteid teades+ ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, kus pole üksmeelt, hävib, ja pere, kus pole üksmeelt, laguneb. 18 Samamoodi, kui Saatan on iseendaga riius, kuidas saab tema kuningriik püsima jääda? Te ütlete, et mina ajan deemoneid välja Peltsebuli abiga. 19 Kui mina ajan deemoneid välja Peltsebuli abiga, siis kelle abiga ajavad neid välja teie jüngrid? Seepärast saavad nendest teile kohtumõistjad.* 20 Ent kui ma ajan deemoneid välja Jumala sõrme abil,+ siis on Jumala kuningriik tõesti tulnud, aga teie pole seda märganud.+ 21 Kui tugev relvastatud mees valvab oma lossi, on tema vara kaitstud. 22 Aga kui keegi temast tugevam tuleb tema vastu ja võidab ta, siis võtab ta ära kõik tema relvad, millele ta lootis, ja jaotab temalt võetud saagi teistele. 23 Kes ei ole minu poolt, on minu vastu, ja kes ei kogu koos minuga, pillutab laiali.+

24 Kui rüve vaim läheb inimesest välja, käib ta mööda põuaseid kohti, otsides puhkepaika, ja kui ta ei leia, siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma kotta, kust ma ära tulin.”+ 25 Ja saabudes leiab ta selle olevat puhtaks pühitud ja ehitud. 26 Siis ta läheb ja võtab endaga veel seitse vaimu, kurjemad kui ta ise, ning nad tulevad ja asuvad sinna elama. Niisuguse inimesega on lood halvemad, kui olid alguses.”

27 Kui Jeesus seda rääkis, hüüdis talle üks naine rahva hulgast: „Õnnelik on ihu, mis sind kandis, ja õnnelikud on rinnad, mis sind imetasid!”+ 28 Aga tema ütles: „Ei, õnnelikud on hoopis need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.”+

29 Kui palju rahvast oli kokku tulnud, ütles Jeesus: „See on kuri põlvkond, ta otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui Joona oma.+ 30 Sest nii nagu Joonaga juhtunu+ sai tunnustäheks Niineve elanikele, saab ka see, mis juhtub Inimesepojaga, tunnustäheks sellele põlvkonnale. 31 Lõunamaa kuninganna+ äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonna meestega ja ta mõistab nad hukka, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust; aga siin on enam kui Saalomon.+ 32 Niineve mehed äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja nad mõistavad selle hukka, sest nemad kahetsesid, kuuldes Joona kuulutatud sõnumit;+ aga siin on enam kui Joona. 33 Kui keegi on süüdanud lambi, ei pane ta seda peitu ega nõu alla, vaid lambijalale,+ et sissetulijad näeksid valgust. 34 Su keha lamp on su silm. Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale,* on kogu su keha valgust täis, ent kui su silm on kade,* on su keha pimedust täis.+ 35 Vaata siis, et valgus, mis on sinus, poleks pimedus. 36 Kui kogu su keha on valgust täis ja selles pole ühtki pimedat kohta, siis on see sama valge nagu lamp, mis sind valgustab.”

37 Kui Jeesus oli seda rääkinud, palus üks variser ta enda poole sööma. Ta läkski tema majja ja heitis laua äärde. 38 Ent variser üllatus, nähes, et ta enne sööki end esmalt ei pesnud*.+ 39 Aga Isand ütles talle: „Teie, variserid, puhastate küll karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest te olete täis ahnust ja kurjust.+ 40 Te arutud! Eks tema, kes on teinud välimise poole, ole teinud ka sisemise? 41 Andke armuande* sellest, mis teie sees on, siis on kõik teis puhas. 42 Aga häda teile, variserid, sest te annate kümnist mündist, ruudist* ja igast teisest maitsetaimest*,+ aga ei hooli Jumala õiglusest ega armastusest! Kümnist tuleb anda, aga neid teisi asju ei või tähtsusetuks pidada.+ 43 Häda teile, variserid, sest te armastate esimesi* istmeid sünagoogides ja tervitusi turgudel!+ 44 Häda teile, sest te olete otsekui märkamatuks jäävad* hauad,+ mille peal inimesed käivad, ilma et nad seda teaks!”

45 Vastuseks ütles üks seadusetundja Jeesusele: „Õpetaja, seda öeldes solvad sa ka meid.” 46 Tema aga ütles: „Häda teilegi, seadusetundjad, sest te panete inimeste peale rasked koormad, aga ise ei puutu te neid sõrmeotsagagi!+

47 Häda teile, sest te ehitate prohvetitele hauakambreid, kuid teie esiisad tapsid neid!+ 48 Te ju teate oma esiisade tegusid ja ometi te kiidate need heaks — nemad tapsid prohveteid,+ aga teie ehitate prohvetitele hauakambreid. 49 Seepärast ütleb ka Jumal oma tarkuses: „Ma saadan nende juurde prohveteid ja apostleid ning osa neist nad tapavad ja teisi kiusavad taga. 50 Sellepärast lasub sellel põlvkonnal süü kõigi prohvetite vere pärast, mis on valatud maailma rajamisest alates*,+ 51 Aabeli verest+ kuni Sakarja vereni, mis valati altari ja templi vahel.”+ Jah, ma ütlen teile: sellel põlvkonnal lasub süü kõige selle pärast.

52 Häda teile, seadusetundjad, sest te olete võtnud ära teadmiste võtme! Ise te pole sisse läinud ja olete püüdnud takistada neid, kes lähevad sisse.”+

53 Kui Jeesus majast väljus, hakkasid kirjatundjad ja variserid teda paljude küsimustega ründama, et teda kitsikusse ajada. 54 Nad otsisid võimalust tabada teda ütlemast midagi, mida nad saaksid tema vastu kasutada.+

12 Siis tuli kokku tuhandeid inimesi, nii et tallati üksteise jalgadel. Kõigepealt rääkis Jeesus oma jüngritega, öeldes: „Olge ettevaatlikud variseride juuretise, see tähendab silmakirjalikkuse suhtes.+ 2 Pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ega salajast, mis ei tuleks ilmsiks.+ 3 Seepärast, mida te ütlete pimedas, seda kuuldakse valges, ja mida te sosistate oma tubades, seda kuulutatakse katustelt. 4 Veel ütlen ma teile, mu sõbrad:+ ärge kartke neid, kes võivad tappa keha, aga pärast seda ei suuda midagi rohkemat teha.+ 5 Ma ütlen teile, keda tuleb karta: kartke teda, kellel on võim mitte ainult tappa, vaid ka Gehennasse* heita.+ Ma ütlen teile: teda kartke.+ 6 Eks viis varblast müüda kõigest kahe veeringu* eest? Siiski ei unusta Jumal neist ühtegi.*+ 7 Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud.+ Ärge kartke, teie olete rohkem väärt kui palju varblasi.+

8 Ma ütlen teile: kes tunnistab inimeste ees, et usub minusse,+ selle kohta tunnistab ka Inimesepoeg Jumala inglite ees, et ta kuulub temale.+ 9 Ent kes salgab mu ära inimeste ees, see salatakse ära Jumala inglite ees.+ 10 Igaühele, kes räägib halvasti Inimesepojast, antakse andeks, aga sellele, kes räägib teotavalt pühast vaimust, ei anta andeks.+ 11 Kui teid viiakse rahvahulkade*, valitsusametnike ja võimumeeste ette, siis ärge muretsege, kuidas ja mida enda kaitseks rääkida,+ 12 sest püha vaim õpetab teile sel tunnil, mida te peaksite ütlema.”+

13 Siis ütles keegi rahva hulgast Jeesusele: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks minuga pärandi.” 14 Jeesus vastas: „Inimene, kes on mind määranud teile kohtunikuks või vahemeheks?” 15 Siis ütles ta rahvale: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest,+ sest isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga see talle elu.”+ 16 Ta rääkis neile selle kohta ka mõistujutu: „Ühe rikka mehe maa andis hea saagi. 17 Mees mõtles endamisi: „Mida ma peaksin tegema, mul pole ju oma viljasaaki kuhugi panna?” 18 Ta ütles: „Ma teen nii:+ ma lammutan oma aidad maha, ehitan suuremad ning kogun sinna kogu oma vilja ja kogu oma vara. 19 Ja ma ütlen endale: „Sul on palju head varuks paljudeks aastateks. Puhka, söö, joo ja naudi elu.”” 20 Aga Jumal ütles talle: „Sa rumal! Täna öösel võetakse sinult elu. Kellele jääb siis see, mida sa oled kogunud?”+ 21 Nii juhtub inimesega, kes kogub endale varandust, aga pole rikas Jumala silmis.”+

22 Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile: ärge muretsege oma elu pärast, et mida süüa, ega oma keha pärast, et millega riietuda.+ 23 Elu on ju enam väärt kui toit ja keha enam väärt kui riided. 24 Jälgige ronkasid: nad ei külva seemet ega lõika ning neil pole salve ega aita, kuid Jumal toidab neid.+ Eks teie ole palju väärtuslikumad kui linnud?+ 25 Kes teist suudab muretsemisega oma elu küünragi võrra pikendada? 26 Kui te siis ei suuda teha isegi nii väikest asja, miks siis olla mures ülejäänu pärast?+ 27 Vaadake, kuidas kasvavad lilled: nad ei rüga tööd teha ega ketra, kuid ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest.+ 28 Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi, mis täna on, ja homme tulle visatakse, kui palju enam riietab ta siis teid, te nõrgausulised! 29 Ärge siis vaevake end murega söögi ja joogi pärast — jätke muretsemine.+ 30 Kõike seda ajavad taga teised rahvad. Teie Isa teab ju, et te seda vajate.+ 31 Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja kõike seda muud antakse teile.+

32 Ära karda, väike kari,+ sest teie Isa on otsustanud anda teile kuningriigi*.+ 33 Müüge maha oma vara ja andke armuande*.+ Tehke endale kulumatud kukrud — koguge ammendamatu varandus taevasse,+ kuhu varas ligi ei pääse ja kus koi ei söö. 34 Sest kus on teie varandus, seal on ka teie süda.

35 Olge valmis*+ ning teie lambid põlegu:+ 36 olge nagu need, kes ootavad oma isanda tagasitulekut+ pulmast,+ et kui ta tuleb ja koputab, võiksid nad talle kohe avada. 37 Õnnelikud on need orjad, keda isand tulles leiab valvamas. Ma kinnitan teile: ta seab end valmis,* kutsub nad lauda ja teenib neid. 38 Kui ta tuleb teise vahikorra* ajal või isegi kolmanda* ajal ning leiab nad olevat ootevalmis, on nad õnnelikud. 39 Pidage meeles: kui majaperemees teaks, mis tunnil varas tuleb, ei laseks ta oma majja sisse murda.+ 40 Olge teiegi valmis, sest Inimesepoeg tuleb tunnil, mil te ei pea seda tõenäoliseks.”+

41 Siis ütles Peetrus: „Isand, kas sa rääkisid selle mõistujutu ainult meile või ka kõigile teistele?” 42 Isand ütles: „Kes on tegelikult ustav ja arukas majapidaja, kelle ta isand määrab oma teenijaskonna üle andma neile piisaval hulgal toitu õigel ajal?+ 43 Õnnelik on see ori, kui ta isand tulles leiab teda nii tegevat. 44 Ma kinnitan teile: ta määrab tema kogu oma vara üle. 45 Aga kui see ori mõtleks oma südames: „Mu isanda tulek viibib,” ning hakkaks sulaseid ja teenijannasid peksma ning sööma, jooma ja purjutama,+ 46 siis selle orja isand tuleks päeval, mil ta teda ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning karistaks teda kõige karmimal moel ja talle saaks osaks sama mis ustavusetutele. 47 Siis see ori, kes mõistis oma isanda tahet, aga ei seadnud ennast valmis ega teinud, mida tal oli kästud teha, saab palju hoope.+ 48 Ent see, kes teadmatusest tegi, mis on hoope väärt, saab vähe hoope. Igaühelt, kellele on palju antud, nõutakse palju, ja kelle hoolde on palju usaldatud, sellelt nõutakse tavalisest rohkem.+

49 Ma tulin süütama tuld maa peal, ja mida enamat on mul soovida, kuna see on juba läidetud? 50 Mind ristitakse teistsuguse ristimisega, ja millises vaevas ma küll olen, kuni see on möödas!+ 51 Kas te arvate, et ma olen tulnud maa peale rahu tooma? Sugugi mitte. Ma ütlen teile, et hoopis lahkmeelt.+ 52 Nüüdsest peale on viis ühes majas eri meelt, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu. 53 Siis on isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia vastu ja minia ämma vastu.”+

54 Seejärel ütles ta rahvale: „Kui te näete lääne poolt pilve tõusmas, ütlete kohe: „Raju on tulemas”, ja see tulebki. 55 Ja kui te näete, et puhub lõunatuul, te ütlete: „Tuleb kuumalaine”, ja see tulebki. 56 Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva ilmet te oskate seletada, aga kuidas te ei mõista, mis aeg praegu on?+ 57 Kuidas te ei taipa, mis on õige? 58 Kui sa näiteks oled minemas oma vastasega valitseja juurde, siis püüa juba teel olles vaidlusküsimus temaga lahendada, et ta ei viiks sind kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ning kohtuteener ei paneks sind vangi.+ 59 Ma ütlen sulle: sa ei pääse sealt enne, kui oled ära maksnud viimsegi leptoni*.”

13 Sel ajal rääkisid mõned Jeesusele galilealastest, kelle Pilatus oli tapnud, kui need loomi ohverdasid. 2 Jeesus ütles neile: „Kas te arvate, et need galilealased, kellega see juhtus, olid suuremad patused kui kõik teised galilealased? 3 Üldsegi mitte, ütlen ma teile. Ent kui te oma patte ei kahetse, siis hukkute kõik niisamuti.+ 4 Või kas te arvate, et neil kaheksateistkümnel, kelle peale kukkus Siiloahi torn ja nad tappis, lasus suurem süü kui kõigil teistel Jeruusalemma elanikel? 5 Üldsegi mitte, ütlen ma teile. Ent kui te ei kahetse, siis hukkute kõik nagu nemadki.”

6 Seejärel rääkis ta selle mõistujutu: „Ühe mehe viinamäele oli istutatud viigipuu. Mees läks sellelt vilja otsima, aga ei leidnud midagi.+ 7 Siis ütles ta viinamäe aednikule: „Ma olen juba kolm aastat käinud sellelt viigipuult vilja otsimas, aga pole midagi leidnud. Raiu see maha. Miks see peaks kasutuna maad raiskama?” 8 Aednik vastas talle: „Isand, jäta ta veel üheks aastaks, kuni ma kaevan ta ümbert ja panen talle sõnnikut. 9 Kui ta hakkab vilja kandma, on hea, aga kui mitte, siis raiu ta maha.””+

10 Kord õpetas Jeesus hingamispäeval ühes sünagoogis. 11 Seal oli naine, kelles oli 18 aastat olnud jõuetuks tegev vaim. Ta oli küürus ega suutnud end üldse sirgu ajada. 12 Kui Jeesus naist nägi, ütles ta temale: „Naine, sa oled vaba oma haigusest.”+ 13 Ta pani käed naise peale ning otsekohe ajas see end sirgu ja hakkas Jumalat ülistama. 14 Aga sünagoogi ülem, kes oli pahane, et Jeesus tervendab hingamispäeval, ütles rahvale: „Töötegemiseks on kuus päeva.+ Tulge nendel päevadel ja laske end terveks teha, aga mitte hingamispäeval.”+ 15 Ent Isand vastas talle: „Te silmakirjatsejad!+ Eks igaüks teist päästa hingamispäeval oma pulli või eesli latrist lahti, et teda jooma viia?+ 16 Kas ei oleks siis see naine, kes on Aabrahami tütar ja keda Saatan 18 aastat köidikuis hoidis, pidanud vabanema oma köidikuist hingamispäeval?” 17 Kui ta seda oli öelnud, hakkas kõigil tema vastastel häbi, aga rahvas rõõmustas tema imeliste tegude üle.+

18 Jeesus jätkas: „Millega Jumala kuningriik* sarnaneb ja millega ma seda võrdleksin? 19 See sarnaneb sinepiseemnega, mille inimene oma aeda maha pani. See kasvas puuks ja linnud pesitsesid selle okstel.”+

20 Veel ütles ta: „Millega ma Jumala kuningriiki võrdleksin? 21 See sarnaneb juuretisega, mille naine võttis ja kolme seaa* jahu sekka segas, nii et kõik läks hapnema.”+

22 Jeesus jätkas oma teekonda Jeruusalemma poole ning rändas linnast linna ja külast külla, õpetades inimesi. 23 Üks mees küsis temalt: „Isand, kas vaid vähesed pääsevad?” Tema ütles neile: 24 „Pingutage kõigest jõust,* et minna sisse kitsast uksest,+ sest ma ütlen teile: paljud püüavad hiljem sisse minna, aga ei saa. 25 Kui majaperemees on ukse lukku pannud, seisate te õues ja koputate uksele, öeldes: „Isand, ava meile!”+ Tema aga vastab teile: „Ma ei tea, kes te olete ja kust te tulete.” 26 Siis te ütlete: „Me sõime ja jõime koos sinuga ning sa õpetasid meie peatänavatel.”+ 27 Ent tema ütleb teile: „Ma ei tea, kes te olete ja kust te tulete. Minge ära mu juurest, te kõik, kes teete kurja!” 28 Te nutate ja kiristate hambaid, kui näete, et Aabraham, Iisak, Jaakob ja kõik prohvetid on Jumala kuningriigis, teie aga olete sealt välja visatud.+ 29 Inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning nad on lauas Jumala kuningriigis. 30 On viimaseid, kes saavad esimesteks, ja esimesi, kes jäävad viimasteks.”+

31 Sel ajal tulid sinna mõned variserid ja ütlesid Jeesusele: „Mine siit kandist ära, sest Herodes* tahab sind tappa.” 32 Ta kostis neile: „Minge ja öelge sellele rebasele: „Ma ajan välja deemoneid ja teen inimesi terveks täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma siin oma tööga lõpule.” 33 Siiski jätkan ma teed täna, homme ja ülehomme, sest ei või juhtuda, et prohvet hukatakse väljaspool Jeruusalemma.+ 34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes sinu juurde on saadetud!+ Kui sageli ma tahtsin koguda su lapsed kokku, nagu kana kogub tibud oma tiibade alla! Aga teie ei tahtnud tulla.+ 35 Jumal hülgab teie templi ja sellisena see teile jääb.+ Ma ütlen teile: te ei näe mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!””+

14 Kord hingamispäeval läks Jeesus ühe variseride ülema majja sööma ning seal jälgiti teda teraselt. 2 Tema ees oli mees, kellel oli vesitõbi*. 3 Jeesus küsis seadusetundjatelt ja variseridelt: „Kas hingamispäeval on lubatud tervendada või ei ole?”+ 4 Nemad aga vaikisid. Siis Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis ära. 5 Ta küsis neilt: „Kui kellelgi teist kukuks poeg või pull hingamispäeval kaevu,+ kas te ei tõmbaks teda sealt kohe välja?”+ 6 Aga nemad ei osanud talle selle peale midagi vastata.

7 Seejärel rääkis Jeesus küllakutsututele ühe mõistujutu, kuna ta märkas, et nad valivad endale tähtsamaid kohti.+ Ta ütles: 8 „Kui sa oled pulma kutsutud, siis ära võta kõige tähtsamat kohta.+ Võib-olla on sinna kutsutud ka keegi sinust auväärsem. 9 Siis tuleb võõrustaja, kes teid mõlemaid kutsus, ja ütleb sulle: „Lase tema selle koha peale,” ning sa pead häbiga kõige kehvemale kohale minema. 10 Kui sa oled kutsutud, vali hoopis kõige kehvem koht ja siis su võõrustaja tuleb ja ütleb sulle: „Sõber, tule parema koha peale.” Siis saab sulle osaks au kõigi külaliste ees.+ 11 Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.”+

12 Seejärel ütles ta võõrustajale: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemad ei kutsuks omakorda sind, mis oleks sulle vastutasuks. 13 Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, lombakaid ja pimedaid.+ 14 Siis oled sa õnnelik, kuna neil pole sulle millegagi tasuda. See tasutakse sulle õigete ülesäratamise ajal.”+

15 Seda kuuldes ütles üks külaline talle: „Õnnelik on see, kes saab olla pidusöögil Jumala kuningriigis*.”

16 Jeesus ütles talle: „Üks inimene korraldas suurejoonelise õhtusöögi+ ja kutsus palju külalisi. 17 Kui õhtusöögi aeg hakkas kätte jõudma, saatis ta oma orja kutsututele ütlema: „Tulge, kõik on valmis.” 18 Nemad kõik aga hakkasid vabandusi otsima.+ Esimene ütles talle: „Ma ostsin põllu ja pean minema seda üle vaatama. Mul on kahju, aga ma ei saa tulla.” 19 Teine ütles: „Ma ostsin viis paari veiseid ja lähen neid proovima. Mul on kahju, aga ma ei saa tulla.”+ 20 Veel üks ütles: „Ma võtsin just naise ja seetõttu ei saa ma tulla.” 21 Ori tuli ja teatas sellest oma isandale. Majaperemees sai vihaseks ja ütles oma orjale: „Mine kiiresti linna peatänavatele ja kõrvalteedele ning too siia vaeseid, vigaseid, pimedaid ja lombakaid!” 22 Kui ori tagasi tuli, ütles ta: „Isand, su käsk on täidetud, kuid veelgi on ruumi.” 23 Isand ütles orjale: „Mine maanteedele ja külatänavatele ning keelita inimesi siia tulema, et mu maja saaks külalisi täis!+ 24 Ma ütlen teile: mitte ükski neist, keda ma alguses kutsusin, ei saa maitsta mu õhtusööki.””+

25 Jeesusega käis kaasas palju rahvast. Ta pöördus nende poole ja ütles: 26 „Kes tuleb minu juurde, aga ei armasta mind rohkem kui* oma isa, ema, naist, lapsi, vendi, õdesid ja isegi oma elu,+ ei saa olla mu jünger.+ 27 Kes ei käi minu järel ega kanna oma piinaposti, ei saa olla mu jünger.+ 28 Kes teie seast, kes tahaks ehitada torni, ei istuks esmalt maha ega arvutaks kokku kulusid, et näha, kas tal on kõik vajalik, et torn valmis saada? 29 Muidu ta rajaks küll vundamendi, kuid ei suudaks ehitust lõpetada ning kõik kõrvaltvaatajad hakkaksid teda pilkama: 30 „See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada.” 31 Kas kuningas, kes läheb teise kuninga vastu sõtta, ei istu esmalt maha ega pea nõu, kas ta suudab 10 000 sõduriga saada jagu sellest, kes tuleb tema vastu 20 000 sõduriga? 32 Kui ta ei suuda, eks saada ta juba siis, kui teine on veel kaugel, saadikud välja ja palu rahu. 33 Niisiis, mitte ükski teist, kes ei loobu kõigest, mis tal on, ei saa olla minu jünger.+

34 Sool on küll hea, aga kui see kaotab oma toime, millega seda siis jälle soolaseks teha?+ 35 See ei kõlba mulda ega sõnnikusse, vaid visatakse minema. Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+

15 Kõik maksukogujad ja patused kogunesid Jeesuse ümber teda kuulama.+ 2 Seetõttu nurisesid variserid ja kirjatundjad: „See mees sõbrustab patustega ja sööb koos nendega.” 3 Siis rääkis ta neile sellise mõistujutu: 4 „Kui kellelgi teist on sada lammast ja ta kaotab neist ühe, eks jäta ta üheksakümmend üheksa lammast kõnnumaale ja lähe kadunut otsima, kuni ta tema leiab?+ 5 Kui ta on tema leidnud, tõstab ta tema rõõmuga õlgadele, 6 läheb koju, kutsub kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: „Rõõmustage koos minuga, sest ma leidsin oma kadunud lamba!”+ 7 Ma ütlen teile, et samamoodi on taevas ühe kahetseva patuse+ pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellel pole vaja kahetseda.

8 Või milline naine, kellel on kümme drahmi* ja kes kaotab ühe drahmi, ei süüta lampi ega pühi oma maja ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab? 9 Kui ta on selle leidnud, kutsub ta kokku sõbrannad ja naabrinaised ning ütleb: „Rõõmustage koos minuga, sest ma leidsin oma drahmi, mis kaduma läks!” 10 Ma ütlen teile, et samamoodi tunnevad Jumala inglid rõõmu ühe kahetseva patuse üle.”+

11 Siis Jeesus ütles: „Ühel mehel oli kaks poega. 12 Noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varast, mis saab minule.” Isa jagaski oma vara nende vahel ära. 13 Mõne päeva pärast korjas noorem poeg kõik oma asjad kokku ja rändas kaugele maale. Ta raiskas seal oma vara ära, elades kergemeelset* elu. 14 Kui ta oli kõik ära kulutanud, tabas seda maad ränk näljahäda ja talle tuli puudus kätte. 15 Ta läks isegi ja sokutas end ühe selle maa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu karjatama.+ 16 Ta soovis, et saaks süüa kõhu täis jaanikaunadest, mida sead sõid, aga keegi ei andnud talle midagi.

17 Kui ta mõistusele tuli, ütles ta: „Mu isal on palju palgatöölisi ja neil on külluses leiba, mina aga suren siin nälga. 18 Ma lähen tagasi oma isa juurde ning ütlen talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva Jumala ja sinu vastu. 19 Ma pole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks. Võta mind enda juurde palgatööliseks.”” 20 Ta asuski teele oma isa juurde. Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud. 21 Siis ütles poeg talle: „Isa, ma olen teinud pattu taeva Jumala ja sinu vastu.+ Ma pole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks.” 22 Ent isa ütles oma orjadele: „Tooge kähku kõige parem rüü, pange see talle selga, pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga! 23 Tapke nuumvasikas ning sööme ja peame pidu! 24 Mu poeg oli surnud, kuid on saanud jälle elavaks,+ ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud!” Ja nad hakkasid pidutsema.

25 Tema vanem poeg aga oli põllul. Kui ta sealt tagasi tulles maja lähedale jõudis, kuulis ta muusikat ja tantsuhäält. 26 Ta kutsus ühe sulase enda juurde ja küsis, mis toimub. 27 See ütles talle: „Sinu vend on tulnud koju ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud tema elusa ja tervena tagasi.” 28 Aga tema vihastus ja keeldus majja astumast. Siis tuli isa välja ja palus tal sisse tulla. 29 Tema aga vastas isale: „Mina olen nii palju aastaid sind orjanud ja pole ühtegi korda su käsust üle astunud, ja ometi pole sa iial andnud mulle üht kitsetallegi, et oleksin võinud koos oma sõpradega pidutseda. 30 Aga niipea kui tuli see sinu poeg, kes su vara koos prostituutidega ära raiskas, tapsid sa temale nuumvasika!” 31 Isa ütles talle: „Mu poeg, sina oled alati olnud koos minuga ja kõik, mis on minu, on sinu. 32 Aga nüüd on meil tarvis ju pidutseda ja rõõmutseda, sest sinu vend oli surnud, kuid on saanud elavaks, ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud.””

16 Seejärel ütles Jeesus ka oma jüngritele: „Ühel rikkal mehel oli majapidaja, keda süüdistati tema vara raiskamises. 2 Ta kutsus majapidaja enda juurde ja ütles talle: „Mida ma pean sinu kohta kuulma! Pane kirja, mida sa oled majapidajana teinud. Ma ei luba sul enam oma majapidamist juhtida.” 3 Siis arutles majapidaja endamisi: „Mida ma peaks küll tegema? Mu isand võtab minult majapidajaameti ära. Maad kaevata ma ei jaksa ja kerjata on mul häbi. 4 Ahaa! Ma tean, mida ma teen, et teised mind enda juurde võtaksid, kui mind majapidajaametist lahti lastakse.” 5 Ta kutsus üksteise järel kohale kõik oma isanda võlglased. Ta ütles esimesele: „Kui palju sa mu isandale võlgned?” 6 See ütles: „100 batti* oliiviõli.” Ta ütles temale: „Võta oma võlakiri, istu maha ja kirjuta kohe 50.” 7 Järgmisena küsis ta teiselt: „Kui palju sina võlgu oled?” Too vastas: „100 koori* nisu.” Ta ütles temale: „Võta oma võlakiri ja kirjuta 80.” 8 Isand aga kiitis seda majapidajat, olgugi et ebaausat, aruka tegutsemise eest. Selle maailma inimesed on teistega asju ajades arukamad kui valguse lapsed.+

9 Samuti ütlen ma teile: tehke endale sõpru selle maailma varaga*,+ et siis, kui see vara otsa saab, võtaksid need sõbrad teid igavestesse elupaikadesse.+ 10 Kes on ustav väikestes asjades, on ustav ka suurtes, aga kes on ebaaus väikestes asjades, on ebaaus ka suurtes. 11 Kui te pole olnud ustavad selle maailma vara kasutamises, kes usaldab siis teie hoolde tõelisi rikkusi? 12 Kui te pole olnud ustavad võõra vara kasutamises, kes annab siis teile kätte selle, mis on mõeldud teile?+ 13 Ükski sulane ei saa olla kahe isanda ori, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa olla ühtaegu Jumala ja rikkuse orjad.”+

14 Kõike seda kuulsid ka variserid, kes raha armastasid, ja nad irvitasid Jeesuse üle.+ 15 Ta ütles neile: „Teie jätate inimestele mulje, et olete õiged,+ aga Jumal teab, mis on teie südames.+ See, mida inimesed tähtsaks peavad, on Jumala silmis jäle.+

16 Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes*, räägiti kuni Johannese ajani. Tema ajast peale kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist* ja kõiksugused inimesed pürgivad sinna kõigest väest.+ 17 Pigem kaovad taevas ja maa, kui et ükski tähekriipsuke Moosese seadusest jääb täitumata.+

18 Igaüks, kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, rikub abielu, ja kes abiellub lahutatud* naisega, rikub abielu.+

19 Oli üks rikas mees. Ta riietus purpurisse ja linasesse ning elas päevast päeva lõbusat ja luksuslikku elu. 20 Tema värava juurde toodi tavaliselt üks kerjus nimega Laatsarus. See oli täis haavandeid 21 ja soovis täita kõhtu palukestega, mis rikka mehe laualt pudenesid. Koeradki* käisid tema haavandeid lakkumas. 22 Mõne aja pärast kerjus suri ja inglid kandsid ta Aabrahami kõrvale*.

Ka rikas mees suri ja maeti. 23 Surmavallas* olles ja seal suurt piina tundes tõstis ta oma silmad üles ning nägi Aabrahami kaugel ja Laatsarust tema kõrval. 24 Ta hüüdis: „Isa Aabraham, halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma piinlen selles tulelõõmas!” 25 Aga Aabraham ütles: „Laps, tuleta meelde, et sina said oma eluajal kõik hea kätte, Laatsarus seevastu halva. Nüüd lohutatakse teda siin, kuid sina pead piinlema. 26 Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes tahavad minna siit üle teie juurde, ei saa seda teha, samuti ei saa keegi sealt tulla üle meie juurde.” 27 Siis rikas mees ütles: „Sellisel juhul ma palun sind, isa, saada ta mu isamajja, 28 sest mul on viis venda. Andku ta neile põhjalikku tunnistust, et nemadki ei satuks sellesse piinapaika.” 29 Ent Aabraham ütles: „Neil on Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Võtku nad kuulda neid.”+ 30 Siis ta ütles: „Ei, isa Aabraham, vaid kui keegi surnutest läheks nende juurde, siis nad kahetseksid oma patte.” 31 Aga Aabraham ütles talle: „Kui nad ei võta kuulda Moosese seadust+ ja prohvetiraamatuid, siis ei veenaks neid ka see, kui keegi surnuist üles äratataks.””

17 Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Neid, kes teisi eksiteele viivad*, tuleb paratamatult. Ent häda sellisele inimesele, kes seda teeb! 2 Temale oleks parem, et ta kaela riputataks veskikivi ja ta visataks merre, kui et ta paneks patustama ühe neist väikestest.+ 3 Jälgige iseendid. Kui su vend patustab su vastu, noomi teda,+ ja kui ta kahetseb, anna talle andeks.+ 4 Isegi kui ta patustab su vastu seitse korda päevas ja tuleb seitse korda sinu juurde ning ütleb: „Ma kahetsen”, siis anna talle andeks.”+

5 Seejärel ütlesid apostlid Isandale: „Kasvata meie usku.”+ 6 Tema ütles: „Kui teie usk oleks sinepiseemne suurune ja te ütleksite sellele mustale mooruspuule: „Tule juurtega välja ja istuta end merre!”, siis see kuulaks teie sõna.+

7 Kes teie seast, kellel on ori maad kündmas või karja hoidmas, ütleb talle, kui see põllult tagasi jõuab: „Tule kohe laua äärde ja asu sööma”? 8 Kas te pigem ei ütle: „Valmista mulle midagi õhtusöögiks ning pane põll ette ja teeni mind, kuni ma olen söönud ja joonud, pärast võid sina süüa ja juua”? 9 Kas peremees on orjale tänulik selle eest, et see tegi, mis oli tema kohus? 10 Nii ka teie, kui olete teinud kõik, mida teil kästi teha, öelge: „Me oleme tühipaljad orjad. Me oleme teinud, mida me pidimegi tegema.””+

11 Teel Jeruusalemma rändas Jeesus Samaaria ja Galilea vahelt läbi. 12 Kui ta jõudis ühte külla, nägid teda kümme pidalitõbist meest. Nad seisid eemal+ 13 ja hüüdsid: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” 14 Neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge ja näidake end preestritele.”+ Teel sinna said nad puhtaks.+ 15 Üks neist, nähes, et ta on terveks saanud, pöördus tagasi ja ülistas Jumalat valju häälega. 16 Ta langes Jeesust tänades tema jalge ette silmili maha. See mees oli samaarlane.+ 17 Seepeale Jeesus ütles: „Kas mitte kümme ei saanud puhtaks? Kus on siis ülejäänud üheksa? 18 Kas ükski teine ei pöördunud tagasi Jumalat ülistama kui vaid see muulane?” 19 Jeesus ütles mehele: „Tõuse üles ja mine, sinu usk on sind terveks teinud.”+

20 Kui variserid küsisid Jeesuselt, millal tuleb Jumala kuningriik*,+ vastas ta neile: „Jumala kuningriik ei tule tähelepanu äratades. 21 Samuti ei öelda: „Vaata, see on siin!” või „Vaata, seal!”, sest Jumala kuningriik on teie keskel.”+

22 Siis ütles Jeesus jüngritele: „Tuleb aeg, kui te igatsete näha üht Inimesepoja päevadest, aga ei näe. 23 Inimesed ütlevad teile: „Vaata, seal!” või „Vaata, siin!” Ärge järgnege neile.+ 24 Sest nagu välk sähvatab üle taeva, ühest äärest teiseni, selline on Inimesepoeg+ oma päevil.+ 25 Kõigepealt peab ta aga palju kannatama ja see põlvkond heidab ta kõrvale.+ 26 Inimesepoja päevil on samamoodi, nagu oli Noa päevil:+ 27 inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva+ ning tuli veeuputus ja hävitas nad kõik.+ 28 Samamoodi oli ka Loti päevil:+ inimesed sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid ja ehitasid. 29 Aga päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.+ 30 Nii on ka Inimesepoja ilmumise päeval.+

31 Kes on sel päeval katusel, aga kelle asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja see, kes on põllul, ärgu mingu tagasi oma asjade järele. 32 Tuletage meelde Loti naist!+ 33 Kes püüab hoida oma elu, kaotab selle, aga kes selle kaotab, hoiab selle alal.+ 34 Ma ütlen teile, et sel ööl on kaks ühes voodis, üks võetakse vastu, aga teine jäetakse maha.+ 35 Kaks naist on jahvatamas sama käsikiviga, üks võetakse vastu, aga teine jäetakse maha.” 36 ---* 37 Seepeale jüngrid küsisid: „Kus see sünnib, Isand?” Tema vastas: „Kus on korjus, sinna kogunevad kotkad.”+

18 Seejärel jutustas ta neile mõistujutu selle kohta, et on vaja alati palvetada ja mitte loobuda:+ 2 „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega hoolinud inimestest. 3 Selles linnas elas ka lesknaine, kes käis muudkui tema juures ja ütles: „Muretse mulle õigus mu süüdistaja ees.” 4 Mõnda aega kohtunik tõrkus, aga lõpuks mõtles ta endamisi: „Ma ei karda küll Jumalat ega hooli inimestest, 5 aga kuna see lesknaine mind muudkui tülitab, muretsen ma talle õiguse, et ta ei käiks ega tüütaks mind oma nõudmistega.””+ 6 Seejärel Isand sõnas: „Pange tähele, mida see kohtunik ütles, olgugi et ta oli ülekohtune. 7 Kas siis Jumal ei peaks seadma õigust jalule oma äravalitute heaks, kes hüüavad tema poole ööd ja päevad?+ Ta on nendega kannatlik.+ 8 Ma ütlen teile: ta seab kiiremas korras õiguse jalule. Siiski, kui Inimesepoeg tuleb, kas ta ikka leiab maa pealt sellist usku?”

9 Mõnedele, kes ennast õigeks pidasid, kuid teisi mikski ei pannud, rääkis Jeesus järgmise mõistujutu: 10 „Kaks meest läksid üles templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. 11 Variser seisis ja palvetas endamisi: „Oo, Jumal, ma tänan sind, et mina pole selline nagu kõik teised — väljapressijad, ülekohtused, abielurikkujad — ega ka mitte selline nagu see maksukoguja! 12 Ma paastun kaks korda nädalas ja annan kümnist kõigest, mis ma saan.”+ 13 Aga maksukoguja seisis eemal ega tahtnud silmigi taeva poole tõsta, vaid tagus endale vastu rinda ja ütles: „Oh, Jumal, ole mulle patusele armuline!”+ 14 Ma ütlen teile: see mees läks alla oma koju õigemana kui see variser.+ Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.”+

15 Inimesed tõid Jeesuse juurde ka lapsukesi*, et ta neid puudutaks, kuid seda nähes tõrelesid jüngrid toojatega.+ 16 Jeesus aga palus väiksekesed enda juurde tuua ja ütles: „Las lapsed tulevad minu juurde, ärge takistage neid, sest nendesuguste päralt on Jumala kuningriik*.+ 17 Ma kinnitan teile: kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna.”+

18 Üks ülem küsis Jeesuselt: „Hea õpetaja, mida mul tuleb teha, et pärida igavene elu?”+ 19 Jeesus vastas: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks — Jumal.+ 20 Sa tead käske „Ära riku abielu,+ ära tapa,+ ära varasta,+ ära anna valetunnistust,+ austa oma isa ja ema”.”+ 21 Mees kostis: „Kõiki neid käske olen ma pidanud noorpõlvest peale.” 22 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi puudub sul veel: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga raha vaestele, et sul oleks varandus taevas, ning saa minu järelkäijaks.”+ 23 Mees muutus seepeale äärmiselt kurvaks, sest ta oli väga rikas.+

24 Jeesus vaatas teda ja ütles: „Kui raske on küll neil, kel on palju raha, pääseda Jumala kuningriiki!+ 25 Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma, kui rikkal pääseda Jumala kuningriiki.”+ 26 Need, kes seda kuulsid, küsisid: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 27 Ta ütles: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik.”+ 28 Aga Peetrus ütles: „Meie oleme oma vara maha jätnud ja sulle järgnenud.”+ 29 Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile: pole kedagi, kes on maha jätnud maja, naise, vennad, vanemad või lapsed Jumala kuningriigi pärast+ 30 ega saaks praegusel ajal palju kordi rohkem ja tulevasel ajastul igavest elu.”+

31 Siis kutsus Jeesus need kaksteist kõrvale ja ütles neile: „Me läheme üles Jeruusalemma ja kõik, mis on prohvetite kaudu Inimesepoja kohta kirjutatud, läheb täide.+ 32 Ta antakse muulaste kätte,+ teda pilgatakse+ ja mõnitatakse ning tema peale sülitatakse.+ 33 Teda piitsutatakse ja seejärel ta tapetakse,+ aga kolmandal päeval äratatakse üles.”+ 34 Ent nemad ei saanud midagi aru, sest nende sõnade tähendus oli nende eest varjul ja nad ei mõistnud öeldut.

35 Kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus parasjagu üks pime mees tee ääres ja kerjas.+ 36 Mees kuulis rahvast mööduvat ja päris, mis toimub. 37 Talle teatati: „Naatsaretlane Jeesus läheb mööda.” 38 Seepeale hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!” 39 Need, kes eespool kõndisid, käskisid tal vait jääda, aga tema karjus ikka edasi: „Taaveti poeg, halasta mu peale!” 40 Siis Jeesus peatus ja lasi mehe enda juurde tuua. Kui mees lähedale jõudis, küsis Jeesus: 41 „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Ta vastas: „Isand, tee nii, et ma jälle näeksin!” 42 Jeesus ütles talle: „Tulgu su nägemine tagasi, sinu usk on sind terveks teinud!”+ 43 Selsamal hetkel sai mees nägemise tagasi ja järgnes Jeesusele,+ ülistades Jumalat. Ka kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.+

19 Jeesus jõudis Jeerikosse ja läks läbi linna. 2 Seal linnas oli mees nimega Sakkeus. Ta oli maksukogujate ülem ja rikas mees. 3 Sakkeus tahtis näha, kes see Jeesus on, aga rahvahulga pärast see ei õnnestunud, sest ta oli väikest kasvu. 4 Ta jooksis teistest ette ja ronis sükomooripuu* otsa, et teda näha, kuna Jeesus oli minemas seda teed pidi. 5 Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles talle: „Sakkeus, tule käbedasti alla, sest täna jään ma sinu majja.” 6 Sakkeus tuli ruttu alla ja võõrustas teda rõõmuga. 7 Seda nähes nurisesid kõik: „Ta läks patusele mehele külla.”+ 8 Sakkeus aga tõusis ja ütles Isandale: „Poole oma varandusest, Isand, annan ma vaestele, ja kellelt ma olen midagi välja pressinud*, sellele ma tagastan neljakordselt.”+ 9 Jeesus ütles talle: „Täna on sellesse majja pääste tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg. 10 On ju Inimesepoeg tulnud otsima ja päästma kadunuid.”+

11 Jeesus rääkis oma kuulajaile ühe mõistujutu, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nad arvasid, et saavad Jumala kuningriiki* kohe näha.+ 12 Ta ütles: „Üks kõrgest soost mees rändas kaugele maale,+ et saada enda kätte kuningavõim ja siis tagasi tulla. 13 Kutsunud oma kümme orja, andis ta neile kümme miini* ja lausus: „Tehke nendega äri, kuni ma tulen.”+ 14 Aga ta kaasmaalased vihkasid teda ja läkitasid talle järele rühma saadikuid, et need ütleksid talle: „Me ei taha, et sinust saaks meie kuningas.”

15 Kui ta viimaks tagasi jõudis, olles saanud kuningavõimu, kutsus ta enda juurde need orjad, kellele ta oli andnud hõberaha, et teada saada, mida nad on kauplemisega saavutanud.+ 16 Siis astus ette esimene ja ütles: „Isand, sinu miin on toonud sisse kümme miini.”+ 17 Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ori! Kuna sa oled vähesega tegeledes ustav olnud, olgu sul võim kümne linna üle.”+ 18 Teine ori tuli ja ütles: „Sinu miin, isand, on teeninud viis miini.”+ 19 Isand ütles talle: „Sina valitse viie linna üle.” 20 Aga veel järgmine tuli ja ütles: „Isand, siin on sinu miin. Ma peitsin selle riide sisse. 21 Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad, mida sa pole hoiule pannud, ja lõikad, mida sa pole külvanud.”+ 22 Isand ütles talle: „Su enda sõnad mõistavad sind hukka, sa nurjatu ori! Sa ju teadsid, et ma olen karm mees ja võtan seda, mida ma pole hoiule pannud, ning lõikan, mida ma pole külvanud.+ 23 Miks sa siis ei pannud mu hõberaha panka? Tulles oleksin ma selle kasudega kätte saanud.”

24 Seejärel ütles ta sealseisjaile: „Võtke temalt miin ära ja andke sellele, kellel on kümme miini!”+ 25 Nad ütlesid talle: „Isand, tal on juba kümme miini!” 26 Ta sõnas: „Ma ütlen teile: igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 27 Aga nüüd tooge siia mu vaenlased, kes ei tahtnud mind endale kuningaks, ja hukake nad minu ees!””

28 Kõike seda rääkinud, läks Jeesus edasi, et minna üles Jeruusalemma. 29 Kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale, mäele, mida hüütakse Õlimäeks,+ saatis ta välja kaks jüngrit,+ 30 öeldes: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kui olete sinna jõudnud, siis leiate kinniseotud eeslisälu*, kelle seljas pole ükski inimene istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. 31 Aga kui keegi teilt küsib: „Miks te ta lahti päästate?”, siis öelge: „Isandal on teda vaja.”” 32 Läkitatud lahkusid ja leidsid kõik olevat just nõnda, nagu ta oli neile öelnud.+ 33 Kui nad hakkasid sälgu lahti päästma, küsisid selle omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?” 34 Nad vastasid: „Isandal on teda vaja.” 35 Siis viisid nad sälu Jeesuse juurde, heitsid oma pealisriided looma üle ja panid Jeesuse tema selga istuma.+

36 Kui Jeesus edasi liikus, laotasid nad oma pealisriideid tee peale.+ 37 Niipea kui ta lähenes Õlimäelt alla viivale teele, rõõmustasid kõik jüngrid ja ülistasid valju häälega Jumalat kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud, öeldes: 38 „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel kui kuningas! Olgu meil taevaga rahu! Au talle, kes on kõrgustes!”+ 39 Ent mõned variserid rahva hulgast ütlesid talle: „Õpetaja, kutsu oma jüngreid korrale.”+ 40 Tema vastas: „Ma ütlen teile: kui nemad vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama.”

41 Kui Jeesus linna lähedale jõudis, silmitses ta seda ja nuttis selle pärast.+ 42 Ta ütles: „Kui sa ometi oleksid sel päeval aru saanud, mida rahuks on vaja! Aga nüüd on see peidetud su silme eest.+ 43 Tulevad päevad, kui vaenlased ehitavad su ümber teravatipulistest palkidest tara, piiravad su ümber ja ründavad sind igast küljest*.+ 44 Nad hävitavad sinu ja su lapsed su sees+ ega jäta sinus kivi kivi peale,+ sest sa ei tundnud ära aega, kui sind tuldi läbi katsuma.”

45 Siis läks Jeesus templisse ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid,+ 46 öeldes neile: „Kirjutatud on: „Minu kojast saab palvekoda”,+ aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+

47 Jeesus käis iga päev templis õpetamas. Aga peapreestrid, kirjatundjad ja rahva mõjukamad mehed otsisid võimalust ta ära tappa,+ 48 kuid ei leidnud, sest viimne kui üks rahva seast rippus ta küljes, et teda kuulata.+

20 Ühel päeval, kui Jeesus templis rahvast õpetas ja head sõnumit kuulutas, tulid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad tema juurde 2 ning küsisid: „Räägi meile, mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle selle voli andnud?”+ 3 Ta vastas neile: „Ka minul on teile üks küsimus. Öelge mulle, 4 kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest.” 5 Siis nad arutlesid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, ütleb ta: „Miks te siis teda ei uskunud?” 6 Aga kui me ütleme: „Inimestest”, viskavad kõik meid kividega surnuks, sest nad on veendunud, et Johannes oli prohvet.”+ 7 Seepärast vastasid nad, et ei tea, kust see oli. 8 Jeesus ütles neile: „Ega minagi ütle teile, mis õigusega ma neid tegusid teen.”

9 Siis jutustas ta rahvale järgmise mõistujutu: „Üks inimene rajas viinamäe,+ andis selle aednike kätte rendile ja rändas tükiks ajaks võõrsile.+ 10 Saagikoristusajal saatis ta aednike juurde ühe orja, et nad annaksid talle viinamäe vilju. Kuid aednikud peksid orja läbi ja saatsid ta tühjade kätega minema.+ 11 Ta saatis nende juurde veel ühe orja. Ka selle peksid nad läbi, alandasid teda ja saatsid ta tühjade kätega minema. 12 Ta saatis veel kolmandagi. Nad vigastasid ka teda ja viskasid ta välja. 13 Sellepeale ütles viinamäe omanik: „Mida ma teen? Ma saadan oma armsa poja.+ Küllap nad temast lugu peavad.” 14 Kui aednikud teda märkasid, arutlesid nad omavahel: „See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile.” 15 Nad viskasid ta viinamäelt välja ja tapsid ära.+ Mida viinamäe omanik nüüd nendega teeb? 16 Ta tuleb ja hukkab need aednikud ning annab viinamäe teistele.”

Seda kuuldes ütlesid nad: „Ärgu midagi sellist küll juhtugu!” 17 Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Mida tähendab siis see, mis on kirjutatud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks”?+ 18 Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks,+ ning kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.”

19 Kirjatundjad ja peapreestrid tahtsid Jeesust sealsamas kinni võtta, sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle mõistujutu nende kohta, aga nad kartsid rahvast.+ 20 Nad jälgisid teda hoolega ja saatsid välja salaja palgatud mehed, kes pidid teesklema õigeid, et teda sõnadest lõksu püüda+ ning anda ta üle võimudele ja maavalitseja võimusse. 21 Need küsisid Jeesuselt: „Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega ole erapoolik, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. 22 Kas meil on õige maksta keisrile makse või mitte?” 23 Aga ta nägi nende kavaluse läbi ja ütles neile: 24 „Näidake mulle üht denaari*. Kelle kujutis ja pealiskiri sellel on?” Nad vastasid: „Keisri.” 25 Ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile,+ ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ 26 Seega ei õnnestunud neil teda rahva ees sõnadest lõksu püüda. Nad olid tema vastusest hämmastunud ja jäid vait.

27 Sinna aga tulid mõned saduserid, kes ei usu ülesäratamist,+ ja küsisid temalt:+ 28 „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: „Kui sureb ühe mehe vend, kellest jääb maha naine, aga mitte lapsi, siis peab see mees võtma oma surnud venna naise ja soetama temaga oma vennale järglase.”+ 29 Oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri lastetuna. 30 Niisiis abiellus temaga teine vend, kuid ka see suri. 31 Sama juhtus kolmanda vennaga. Nii kõik need seitse abiellusid temaga, kuid surid lastetuna. 32 Viimaks suri ka naine. 33 Kelle naiseks nendest saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.”

34 Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, 35 aga need, kes on arvatud väärt saama elu tulevasel ajastul ja surnuist üles tõusma, ei võta naisi ega lähe mehele.+ 36 Nad ei saagi enam surra, sest nad on inglite sarnased, ja kuna nad äratatakse üles, on nad Jumala lapsed. 37 Aga et surnud äratatakse üles, sellele viitab Mooseski põleva põõsa loos, kui ta nimetab Jehoovat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks”.+ 38 Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal, sest nad kõik on tema silmis elavad.”+ 39 Seepeale ütlesid mõned kirjatundjad: „Õpetaja, sa rääkisid hästi.” 40 Ja nad ei julgenud talle enam ühtegi küsimust esitada.

41 Jeesus omakorda küsis neilt: „Miks öeldakse, et messias on Taaveti poeg?+ 42 Ütleb ju Taavet ise laulude raamatus: „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, 43 kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.””+ 44 Taavet nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias on Taaveti poeg?”

45 Siis ütles Jeesus kogu rahva kuuldes jüngritele: 46 „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kellele meeldib ringi käia pikkades rüüdes ning kes armastavad tervitusi turgudel, esimesi* istmeid sünagoogides ja aukohti õhtusöökidel+ 47 ning kes neelavad alla lesknaiste majad* ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nad saavad ränga karistuse.”

21 Jeesus nägi, kuidas rikkad annetuskastidesse* oma annetusi panevad.+ 2 Siis nägi ta üht puudust kannatavat lesknaist, kes pani sinna kaks leptonit*.+ 3 Jeesus sõnas: „Ma kinnitan teile, et see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik teised.+ 4 Sest need kõik panid annetusi sellest, mis neil on üle, aga see naine pani oma vaesusest kogu oma elatise.”+

5 Hiljem, kui mõned rääkisid templist, et see on tehtud ilusatest kividest ja kaunistatud Jumalale pühendatud andidega,+ 6 ütles Jeesus: „Tulevad päevad, kui kõigest sellest, mida te siin näete, ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha.”+ 7 Siis küsisid nad temalt: „Õpetaja, millal see kõik sünnib ja mis on tundemärgiks, et see kõik hakkab toimuma?”+ 8 Ta ütles: „Vaadake ette, et teid ei eksitataks,+ sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: „Mina olen see” ja „Määratud aeg on lähedal.” Ärge järgnege neile.+ 9 Kui te kuulete sõdadest ja rahutustest*, ärge lööge kartma, sest kõik see peab esmalt toimuma, aga kohe ei tule veel lõpp.”+

10 Seejärel ütles ta neile: „Rahvas tõuseb rahva vastu+ ja kuningriik kuningriigi vastu.+ 11 Tuleb suuri maavärinaid, samuti katkusid ja näljahädasid ühes paigas teise järel.+ Nähakse hirmuäratavaid vaatepilte ja taevas suuri tunnustähti.

12 Aga enne kõike seda võetakse teid kinni ja kiusatakse taga:+ viiakse sünagoogidesse ja vanglatesse. Teid saadetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.+ 13 See avab teile võimaluse tunnistust anda. 14 Te ei pea eelnevalt mõtlema, kuidas end kaitsta,+ 15 sest ma annan teile sõnad ja tarkuse, millele ka kõik teie vastased üheskoos ei suuda vastu panna ega vastu vaielda.+ 16 Teid annavad ära isegi teie vanemad ja vennad, sugulased ja sõbrad ning mõned teist hukatakse.+ 17 Kõik vihkavad teid minu nime pärast.+ 18 Ometi ei kao ükski juuksekarv teie peast.+ 19 Oma vastupidavusega te hoiate oma elu*.+

20 Aga kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud,+ siis teadke, et selle laastamine on lähedal.+ 21 Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele,+ ja need, kes on linnas, mingu välja, ning need, kes on maal, ärgu mingu linna, 22 sest need on õigluse jaluleseadmise päevad*, et kõik, mis on kirjutatud, läheks täide. 23 Häda naistele, kes on lapseootel või imetavad last neil päevil,+ sest siis tuleb suur ahastus maa peale ja viha selle rahva vastu. 24 See langeb mõõgatera läbi ning viiakse teiste rahvaste sekka vangi.+ Jeruusalemm jääb teiste rahvaste tallata, kuni rahvastele* määratud ajad täis saavad.+

25 Samuti on siis tunnustähti päikeses, kuus ja tähtedes+ ning maa peal on rahvastel ahastus, sest nad ei näe olukorrast väljapääsu mere möirgamise ja raevutsemise pärast. 26 Inimesed lausa nõrkevad hirmust ja maad tabavate sündmuste ootamise pärast, sest taeva vägesid kõigutatakse. 27 Siis näevad nad Inimesepoega+ tulevat pilve sees oma vägevuses ja suures auhiilguses.+ 28 Ent kui see kõik hakkab toimuma, siis ajage end sirgu ja tõstke oma pea, sest teie vabastus on lähedal.”

29 Seejärel tõi ta neile ühe näite: „Pange tähele viigipuud ja kõiki teisi puid.+ 30 Kui te näete, et nad on pungas, siis te teate, et suvi on ligidal. 31 Nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, siis teadke, et Jumala kuningriik* on lähedal. 32 Ma kinnitan teile: see põlvkond ei kao enne, kui see kõik toimub.+ 33 Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao mitte.+

34 Vaadake, et te ei koormaks oma südant liigsöömise, purjutamise+ ega elumuredega*,+ et see päev ei tabaks teid ootamatult 35 nagu püünis.+ Sest see tuleb kõikide peale, kes kogu maa peal elavad. 36 Püsige siis ärkvel+ ja anuge kogu aeg,+ et teil õnnestuks põgeneda kõige selle eest, mis peab toimuma, ja seista Inimesepoja ees.”+

37 Nõnda õpetas Jeesus päeval templis, kuid õhtul ta lahkus linnast ning oli öömajal mäel, mida kutsutakse Õlimäeks. 38 Ja kogu rahvas tuli varahommikul Jeesuse juurde templisse teda kuulama.

22 Lähedale oli jõudnud hapnemata leibade püha, mida nimetatakse paasapühaks.+ 2 Peapreestrid ja kirjatundjad otsisid Jeesusest lahtisaamiseks sobivat võimalust,+ sest nad kartsid rahvast.+ 3 Siis läks Saatan Juudasse, keda hüüti Iskariotiks ja loeti nende kaheteistkümne hulka.+ 4 Juudas läks ning rääkis peapreestrite ja templiülematega* sellest, kuidas ta neile ära anda.+ 5 Need rõõmustasid ja lubasid anda talle hõberaha.+ 6 Juudas nõustus ja hakkas otsima soodsat võimalust, et anda ta neile ära, kui rahvahulka lähedal ei ole.

7 Jõudis kätte hapnemata leibade püha, mil tuleb ohverdada paasaohver.+ 8 Jeesus saatis välja Peetruse ja Johannese ning ütles neile: „Minge ja valmistage meile paasatoit.”+ 9 Nad küsisid: „Kus sa tahad, et me selle valmistame?” 10 Jeesus vastas: „Kui te jõuate linna, tuleb teile vastu mees, kes kannab savinõu veega. Minge tema järel majja, kuhu ta läheb.+ 11 Öelge majaperemehele: „Õpetaja küsib: „Kus on külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasatoitu koos oma jüngritega?”” 12 See mees näitab teile kätte suure ülemise toa, kus on vajalik sisustus olemas. Seal tehke ettevalmistused.” 13 Nad läksid ja leidsidki kõik olevat just nii, nagu ta neile oli öelnud, ning nad valmistasid paasatoidu.

14 Kui tund kätte jõudis, läks Jeesus koos oma apostlitega laua äärde.+ 15 Ta ütles neile: „Ma olen igatsenud süüa seda paasatoitu koos teiega, enne kui ma kannatan, 16 sest ma ütlen teile: ma ei söö enam paasatoitu, kuni kõik, mis on sellega seotud, läheb täide Jumala kuningriigis*.” 17 Võtnud vastu karika, esitas ta tänupalve ja ütles: „Võtke see ja andke üksteisele edasi, 18 sest ma ütlen teile: nüüdsest peale ei joo ma enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni tuleb Jumala kuningriik.”

19 Siis võttis ta leiva,+ esitas tänupalve, ning murdnud leiba, andis selle neile ja ütles: „See sümboliseerib* minu keha,+ mis teie eest antakse.+ Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.”+ 20 Samamoodi tegi ta karikaga pärast õhtusööki ja ütles: „See karikas sümboliseerib uut lepingut+ minu vere alusel,+ mis teie eest valatakse.+

21 Aga mu äraandja on koos minuga lauas.+ 22 Inimesepoeg läheb küll oma teed, nagu on määratud,+ kuid häda sellele, kes tema reedab!”+ 23 Seepeale hakkasid nad omavahel arutama, kes küll nende seast seda teha kavatseb.+

24 Siis tõusis nende keskel äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim.+ 25 Kuid Jeesus ütles neile: „Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kellel on võim rahva üle, nimetatakse heategijateks*.+ 26 Teie hulgas aga ärgu olgu nii,+ vaid kes teie seas on suurim, olgu nagu noorim,+ ja kes juhib, olgu nagu see, kes teenib. 27 Sest kumb on suurem: kas see, kes sööb*, või see, kes teenib? Kas mitte see, kes sööb? Ent mina olen teie keskel nagu see, kes teenib.+

28 Teie olete need, kes on mu katsumustes+ minu juurde jäänud.+ 29 Ma teen teiega kuningriigilepingu*, nagu mu isa on teinud lepingu minuga,+ 30 et te sööksite ja jooksite minu lauas mu kuningriigis+ ja istuksite troonidel,+ et mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.+

31 Siimon, Siimon, Saatan on nõudnud, et ta saaks teid kõiki sõeluda nagu nisu.+ 32 Aga mina olen sinu pärast tungivalt palvetanud, et su usk ära ei kaoks.+ Kui sa oled oma eksimust kahetsenud, siis kinnita oma vendade usku.”+ 33 Peetrus ütles talle: „Isand, ma olen valmis minema koos sinuga nii vangi kui ka surma.”+ 34 Aga Jeesus kostis: „Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei kire täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned.”+

35 Jeesus küsis neilt: „Kui ma saatsin teid välja ilma kukru, toidupauna ja sandaalideta,+ siis kas teil oli midagi puudu?” Nad vastasid: „Ei.” 36 Ta ütles neile: „Aga nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, samuti toidupaun. Ja kel pole mõõka, müügu oma pealisrõivas ja ostku mõõk. 37 Ma ütlen teile, et minus peab täide minema, mis on kirjutatud: „Ta arvati seadusrikkujate hulka.”+ See kõik juba täitub minu kohta.”+ 38 Siis nad ütlesid: „Isand, vaata, siin on kaks mõõka.” Tema ütles neile: „Sellest piisab.”

39 Jeesus lahkus ja läks nagu tavaliselt Õlimäele ning jüngrid järgnesid talle.+ 40 Kohale jõudes ütles ta neile: „Palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.”+ 41 Ta ise läks neist umbes kiviviske kaugusele, laskus põlvili ja palvetas: 42 „Isa, kui see on sinu tahe, siis võta see karikas minult ära. Siiski ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+ 43 Siis ilmus taevast ingel ja andis talle uut jõudu.+ 44 Kuid Jeesust valdas nii suur ängistus, et ta palvetas veel tungivamalt+ ning tema higi muutus otsekui verepiiskadeks, mis maha langesid. 45 Kui Jeesus palvetamast tõusis, läks ta jüngrite juurde ja nägi, et nad on kurbusest ja kurnatusest uinunud.+ 46 Ta ütles neile: „Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.”+

47 Kui Jeesus alles rääkis, tuli rahvahulk, keda juhtis Juudas, üks neist kaheteistkümnest. Ta astus Jeesuse juurde, et talle suud anda.+ 48 Jeesus aga ütles talle: „Juudas, kas sa annad Inimesepoja suudlusega ära?” 49 Kui tema ümber olijad nägid, mis toimub, küsisid nad: „Isand, kas me peaksime mõõga tõmbama?” 50 Üks neist lõigi ülempreestri orja, raiudes sel parema kõrva ära.+ 51 Kuid Jeesus ütles: „Aitab!”, puudutas orja kõrva ja tegi ta terveks. 52 Siis ütles Jeesus peapreestritele, templiülematele ja vanematele, kes olid talle järele tulnud: „Kas ma olen röövel, et te olete tulnud siia mõõkade ja nuiadega?+ 53 Päevast päeva olin ma koos teiega templis,+ kuid te ei puutunud mind.+ Aga see on teie tund ja pimeduse võim.”+

54 Nad võtsid Jeesuse vahi alla, viisid ära+ ja tõid ülempreestri majja. Peetrus aga järgnes neile eemalt.+ 55 Kui nad siseõue keskel tule süütasid ja üheskoos maha istusid, oli Peetruski nende hulgas.+ 56 Üks teenijatüdruk nägi teda tulevalgel istumas, silmitses teda lähemalt ja ütles: „Ka see mees oli koos temaga.” 57 Ent Peetrus salgas seda: „Ma ei tunne teda, naine.” 58 Mõne aja pärast ütles keegi teine teda nähes: „Ka sina oled üks nendest.” Kuid Peetrus ütles: „Ei, mina küll ei ole!”+ 59 Umbes tund aega hiljem kinnitas veel üks mees: „Päris kindlasti oli ka see mees koos temaga, sest ta on ju galilealane!” 60 Aga Peetrus ütles: „Ma ei tea, millest sa räägid.” Ja sedamaid, kui ta alles rääkis, kires kukk. 61 Seepeale Isand pöördus, vaatas Peetrusele otsa ning Peetrusele tulid meelde tema sõnad „Enne kui kukk täna kireb, salgad sa mu kolm korda ära”.+ 62 Ja Peetrus läks välja ning nuttis kibedasti.

63 Siis hakkasid mehed, kes Jeesust vahi all hoidsid,+ Jeesust mõnitama ja peksma.+ 64 Kui nad olid tema näo katnud, küsisid nad: „Ütle, prohvet, kes sind lõi?” 65 Ja nad teotasid teda veel paljude muude sõnadega.

66 Kui saabus päev, tuli kokku rahvavanemate nõukogu, kuhu kuulusid nii peapreestrid kui ka kirjatundjad.+ Nad viisid Jeesuse sanhedrinisaali ning ütlesid: 67 „Kui sa oled messias, siis ütle seda meile.”+ Tema kostis: „Isegi kui ma teile ütleksin, ei usuks te ju seda. 68 Ja kui mina teilt küsiksin, ei vastaks te midagi. 69 Nüüdsest peale hakkab Inimesepoeg+ istuma vägeva Jumala paremal käel.”+ 70 Seepeale ütlesid nad kõik: „Nii et sina oled siis Jumala poeg?” Tema vastas: „Jah, olen.”* 71 Nad ütlesid: „Mis tunnistust meil veel vaja on? Me oleme seda kuulnud ta enda suust.”+

23 Seepeale nad kõik tõusid ja viisid Jeesuse Pilatuse juurde.+ 2 Nad süüdistasid teda:+ „Me oleme leidnud, et see mees eksitab meie rahvast, keelab maksta makse keisrile+ ja ütleb, et tema on kuningas, messias.”+ 3 Pilatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?” Tema vastas: „Jah, olen.”*+ 4 Siis ütles Pilatus peapreestritele ja rahvale: „Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.”+ 5 Aga nad käisid peale: „Ta ässitab rahvast üles, õpetades kogu Juudamaal ja Galileast alates siiani välja.” 6 Seda kuuldes küsis Pilatus, kas ta on galilealane. 7 Teinud kindlaks, et Jeesus on Herodese* halduspiirkonnast,+ saatis ta tema edasi Herodese juurde, kes oli neil päevil samuti Jeruusalemmas.

8 Kui Herodes Jeesust nägi, rõõmustas ta väga. Ta oli juba pikemat aega teda näha tahtnud, kuna ta oli temast kuulnud+ ja lootis näha mõnd tema imetegu. 9 Ta hakkas teda pikalt küsitlema, aga Jeesus ei vastanud midagi.+ 10 Kuid peapreestrid ja kirjatundjad tõusid ning süüdistasid Jeesust ägedalt. 11 Siis Herodes koos oma sõduritega alandas+ ja mõnitas teda,+ riietades ta uhkesse rõivasse, ning seejärel saatis tema Pilatuse juurde tagasi. 12 Selsamal päeval said Herodes ja Pilatus sõpradeks, kuigi enne seda olid nad olnud vaenujalal.

13 Siis kutsus Pilatus kokku peapreestrid, ülemad ja rahva 14 ning ütles neile: „Te tõite selle mehe minu juurde kui rahva mässule õhutaja. Ma kuulasin ta teie ees üle, aga leidsin, et teie süüdistused tema vastu on alusetud.+ 15 Ka Herodes ei leidnud temas süüd, sest ta saatis tema meie juurde tagasi. See mees pole teinud midagi, mis oleks surma väärt. 16 Seepärast ma karistan teda+ ja lasen vabaks.” 17 ---* 18 Aga kogu rahvas karjus: „Hukka ta! Vabasta meile Barabas!”+ 19 (See mees oli heidetud vangi mõrva ja linnas toimunud mässu pärast.) 20 Pilatus rääkis nendega uuesti, sest ta tahtis Jeesust vabaks lasta.+ 21 Nemad aga hakkasid karjuma: „Löö ta postile! Löö ta postile!”+ 22 Ta ütles neile kolmandat korda: „Mispärast? Mida halba see mees on teinud? Ma pole leidnud tema juures midagi, mis oleks surma väärt. Ma karistan teda ja lasen ta vabaks.” 23 Kuid rahvas nõudis häälekalt, et Jeesus postile löödaks, ja rahva hääl jäi peale.+ 24 Pilatus otsustas teha nende nõudmist mööda. 25 Ta vabastas mehe, keda nad küsisid ning kes oli heidetud vanglasse mässu ja mõrva pärast, aga Jeesusega tegi ta nende tahtmise järgi.

26 Kui nad Jeesust minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe Siimoni, kes oli parasjagu maalt linna tulemas, ja panid tema selga piinaposti*, et ta kannaks seda Jeesuse järel.+ 27 Jeesusele järgnes suur hulk rahvast, sealhulgas naised, kes tagusid endale kurbusest vastu rinda ja halasid tema pärast. 28 Jeesus pööras end nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke hoopis endi ja oma laste pärast,+ 29 sest tulevad päevad, kui öeldakse: „Õnnelikud on viljatud naised, emaihud, mis ei ole sünnitanud, ja rinnad, mis ei ole imetanud.”+ 30 Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!” ja küngastele: „Katke meid!”+ 31 Sest kui tehakse nõnda, kui puus on veel mahla, mis saab veel siis, kui see on kuivanud?”

32 Jeesusega koos viidi hukkamisele veel kaks meest, kurjategijat.+ 33 Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Pealuuks,+ panid nad Jeesuse ja kurjategijad posti külge: ühe kurjategija temast paremale ja teise vasakule.+ 34 Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” Ja nad heitsid liisku, et jagada ära tema riided.+ 35 Rahvas seisis ja vaatas kõike pealt, aga ülemad irvitasid: „Teisi ta päästis, päästku ta nüüd iseennast, kui ta on Jumala saadetud messias, see äravalitu.”+ 36 Ka sõdurid mõnitasid teda, tulid tema juurde ja pakkusid talle haput veini,+ 37 öeldes: „Kui sa oled juutide kuningas, siis päästa end.” 38 Jeesuse kohal oli tahvel kirjaga „See on juutide kuningas”.+

39 Üks postil rippuvatest kurjategijatest pilkas teda:+ „Eks sina ole ju messias? Päästa ennast ja ka meid!” 40 Teine aga noomis teda: „Kas sa siis Jumalat ei karda? Sulle endale on ju langetatud sama kohtuotsus. 41 Meie puhul on see õiglane, sest me saame oma tegusid mööda, aga see mees pole teinud midagi halba.” 42 Ja ta ütles: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa kuningavõimu saad.”+ 43 Jeesus kostis talle: „Ma kinnitan sulle täna,* sa oled koos minuga paradiisis.”+

44 Oli käes umbes kuues tund*, kuid üle maa laskus pimedus, mis kestis üheksanda tunnini*,+ 45 sest päikesevalgus kadus. Ja pühamu eesriie+ kärises keskelt lõhki.+ 46 Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, sinu kätte ma usaldan oma vaimu*!”+ Seda öelnud, ta suri*.+ 47 Kui sadakonnaülem nägi, mis toimus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See inimene oli tõesti õige!”+ 48 Kui kogu rahvas, kes oli toimuva pärast kokku tulnud, oli kõike seda näinud, läks igaüks koju, tagudes endale vastu rinda. 49 Aga kõik, kes olid Jeesust tundnud, seisid eemal. Samuti olid seal ja nägid kõike seda naised, kes olid järgnenud talle Galileast.+

50 Oli üks mees nimega Joosep, ülemkohtu* liige, hea ja õiglane mees.+ 51 (Tema polnud hääletanud ülemkohtu sepitsuste ja tegevuse poolt.) Ta oli pärit Arimaatiast, Juudamaa linnast, ja ootas Jumala kuningriiki*. 52 See mees läks Pilatuse juurde ning palus endale Jeesuse surnukeha. 53 Ta võttis selle alla,+ mähkis peenlinase riide sisse ja asetas kaljusse raiutud hauakoopasse,+ kuhu polnud veel kedagi pandud. 54 Oli ettevalmistuspäev+ ja algamas oli hingamispäev.+ 55 Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, läksid samuti ning vaatasid hauda ja nägid, kuidas tema surnukeha sinna pandi.+ 56 Nad läksid tagasi, et valmistada lõhnaaineid ja healõhnalisi õlisid. Hingamispäeval nad aga puhkasid,+ nagu käsk ütleb.

24 Nädala esimesel päeval läksid nad varahommikul hauakoopa juurde, kaasas lõhnaained, mis nad olid valmistanud.+ 2 Nad nägid, et kivi on haua eest ära veeretatud,+ 3 ja läinud sisse, ei leidnud nad sealt oma isanda Jeesuse keha.+ 4 Nad olid segaduses, kuid äkki seisis nende kõrval kaks säravates riietes meest. 5 Naised kohkusid ja lõid silmad maha. Mehed ütlesid neile: „Miks te otsite elavat surnute hulgast?+ 6 Teda pole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, kuidas ta rääkis teile veel Galileas olles, 7 et Inimesepoeg antakse patuste kätte ja lüüakse postile, kuid kolmandal päeval äratatakse üles.”+ 8 Siis meenusid neile Jeesuse sõnad+ 9 ja nad pöördusid haua juurest tagasi ning teatasid kõigest sellest neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.+ 10 Need naised olid Maarja Magdaleena, Johanna ja Jaakobuse ema Maarja. Ka ülejäänud naised, kes olid koos nendega, rääkisid neist asjadest apostlitele. 11 Kuid naiste sõnad tundusid apostlitele tühja jutuna ja nad ei uskunud neid.

12 Peetrus aga jooksis haua juurde. Ta vaatas kummardudes hauakoopasse ja nägi üksnes surilinu. Siis läks ta ära, imestades endamisi, mis oli küll juhtunud.

13 Selsamal päeval olid kaks jüngrit teel Emmause külla, mis asus umbes kümne kilomeetri* kaugusel Jeruusalemmast. 14 Teel vestlesid nad omavahel kõigest juhtunust.

15 Kui nad siis vestlesid ja arutlesid, lähenes neile Jeesus ning kõndis nendega kaasa, 16 aga nad ei tundnud teda ära.+ 17 Jeesus küsis neilt: „Mida te siin kõndides omavahel arutate?” Nad jäid kurva näoga seisma. 18 Üks neist, nimega Kleopas, vastas talle: „Kas sa oled võõramaalane ja elad Jeruusalemmas omaette, nii et sa ei tea,* mis seal neil päevil on juhtunud?” 19 Jeesus küsis neilt: „Mis nimelt?” Nad ütlesid talle: „See, mis puudutab naatsaretlast Jeesust,+ kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees.+ 20 Meie peapreestrid ja ülemad lasid ta surma mõista+ ja lõid ta postile. 21 Aga meie lootsime, et tema on see, kes Iisraeli vabastab.+ Täna on selle toimumisest juba kolmas päev. 22 Mõned naised meie seast panid meid jahmuma, sest nad läksid varakult haua juurde,+ 23 kuid ei leidnud tema surnukeha ning tulid ja teatasid, et neile olid ilmutanud end inglid, kes ütlesid, et ta elab. 24 Siis läksid mõned meie seast haua juurde+ ja nägid, et kõik on just nii, nagu naised olid öelnud, aga teda nad ei näinud.”

25 Jeesus ütles neile: „Oh te mõistmatud ja pikaldased uskuma kõike, mis prohvetid on rääkinud! 26 Kas messias ei pidanud siis niimoodi kannatama+ ja oma auhiilgusse minema?”+ 27 Ja alustades Moosese seadusest ja kõigist prohvetiraamatutest,+ seletas ta neile ära kõik, mis pühakirjas tema kohta on kirjutatud.

28 Viimaks jõudsid nad selle küla lähedale, kuhu nad olid minemas, ja Jeesus tegi, nagu jätkaks ta oma teed. 29 Aga nad käisid talle peale: „Jää meie juurde, sest õhtu on saabumas ja päev on juba möödas.” Seepeale läks ta sisse ja jäi nendega. 30 Kui nad koos einestasid, võttis ta leiva, esitas tänupalve, murdis ja ulatas neile.+ 31 Selle peale läksid nende silmad lahti ja nad tundsid ta ära, tema aga kadus nende silme eest.+ 32 Nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda ju põlenud, kui ta meiega teel olles rääkis ja meile pühakirja selgitas?” 33 Nad tõusid kohe ning läksid tagasi Jeruusalemma ning leidsid need üksteist ja teised, kes olid nendega. 34 Need ütlesid: „Isand on tõesti üles äratatud! Ta ilmutas end Siimonile.”+ 35 Siis rääkisid nemadki teel juhtunust ja sellest, kuidas nad olid tema leivamurdmise järgi ära tundnud.+

36 Kui nad sellest rääkisid, ilmus Jeesus ise nende keskele ja ütles: „Rahu teile!”+ 37 Nad olid hirmul ja kohkunud, arvates, et näevad vaimu. 38 Ta ütles neile: „Miks te kardate ja kahtlete oma südames? 39 Vaadake mu käsi ja jalgu, et see olen mina. Puudutage mind ja vaadake, sest vaimul ei ole liha ega luid, nagu te näete minul olevat.” 40 Seda öeldes näitas ta neile oma käsi ja jalgu. 41 Aga kui nad suurest rõõmust ja hämmastusest ei suutnud ikka veel uskuda, küsis ta neilt: „Kas teil on siin midagi süüa?” 42 Nad ulatasid talle tüki küpsetatud kala 43 ning ta võttis selle ja sõi seda nende silme all.

44 Siis Jeesus ütles neile: „Kas te ei mäleta, mida ma teile rääkisin, kui olin veel koos teiega,+ et kõik, mis on minu kohta kirjutatud Moosese seaduses, prohvetiraamatutes ja lauludes, peab täide minema?”+ 45 Siis avas ta täielikult nende mõistuse, nii et nad said pühakirjast aru,+ 46 ja ütles neile: „Kirjutatud on, et messias peab kannatama ja et ta äratatakse kolmandal päeval surnuist üles+ 47 ja et tema nimel kuulutatakse kõigi rahvaste hulgas+ alates Jeruusalemmast,+ et pattude andekssaamiseks on vaja kahetseda.+ 48 Teie peate nendest asjadest tunnistust andma.+ 49 Ma saadan teie peale selle, mida mu isa on tõotanud. Jääge seniks sellesse linna, kuni teid rüütatakse taevast tuleva väega.”+

50 Ta viis nad Betaaniani ning tõstis oma käed üles ja õnnistas neid. 51 Neid õnnistades lahkus ta nende juurest ja ta võeti üles taevasse.+ 52 Nad kummardasid tema ees ning pöördusid suure rõõmuga Jeruusalemma tagasi.+ 53 Ja nad olid kogu aeg templis ning ülistasid Jumalat.+