Pühapäev, 5. oktoober
Isanda ori ei tohiks kellegagi tülitseda, vaid peaks olema leebe kõigiga. (2. Tim. 2:24)
Mõnede arvates on tasadus nõrkus. Kuid tegelikult on see hoopis tugevus, sest pingelises olukorras rahulikuks jäämine nõuab suurt sisemist jõudu. Kreeka sõna, mida on piiblis tõlgitud vastega „tasadus”, kasutati mõnikord taltsutatud hobuse kohta, kes varem oli metsik. Selline hobune on küll taltsas, aga samas endiselt tugev. Tasadust ei saa arendada pelgalt tahtejõuga. Selleks on vaja paluda Jumalalt püha vaimu, kuna tasadus on osa selle vaimu viljast. (Gal. 5:22, 23.) Paljud meie vennad ja õed on suutnud jääda tasaseks, kui neid on provotseeritud. See on nii mõnelegi kõrvalseisjale sügavat muljet avaldanud. (2. Tim. 2:24, 25.) w23.09, lk 15, lõik 3
Esmaspäev, 6. oktoober
Ma palvetasin ja Jehoova täitis mu soovi. (1. Saam. 1:27)
Apostel Johannes nägi nägemuses 24 vanemat taevas Jehoovat kummardamas. Nad ütlesid: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu.” (Ilm. 4:10, 11.) Ka ustavatel inglitel on palju põhjusi Jehoovat ülistada. Taevas elades on nad näinud Jumalat tegutsemas ning õppinud tema isiksust ja omadusi hästi tundma. See kõik on ajendanud neid teda ülistama. (Iiob 38:4–7.) Meie soovime samuti palves Jehoovat ülistada, see tähendab rääkida sellest, mida me tema juures imetleme ja hindame. Kui piiblit lugedes märkame Jumala isiksuse juures midagi, mis meid eriti köidab, oleks hea sellest talle palves rääkida. (Iiob 37:23; Rooml. 11:33.) Samuti võime Jehoovat ülistada selle eest, et ta hoolitseb meie ja kogu meie suure usupere eest. (1. Saam. 2:1, 2.) w23.05, lk 3–4, lõigud 6–7
Teisipäev, 7. oktoober
Teie eluviis toogu Jehoovale au. (Kol. 1:10)
Aastal 1919 sai Jumala rahvas valereligiooni võimusest vabaks. Samuti hakkas sel aastal tegutsema ustav ja arukas ori, et võtta soojalt vastu need, kes olid hakanud käima vastavatud pühal teel. (Matt. 24:45–47; Jes. 35:8.) Osalt just tänu varem tehtud ettevalmistustöödele võisid kõik need uued teelised Jehoovat paremini tundma õppida ja oma elu tema normidega kooskõlla viia. (Õpet. 4:18.) Jehoova pole aga kunagi oodanud, et tema rahvas teeks kõik vajalikud muudatused ühekorraga. Ta on aidanud neil seda teha järk-järgult. Kahtlemata on meil väga hea meel, kui jõuab kätte aeg, mil kõik, mis me teeme, toob Jehoovale rõõmu. Iga tee vajab korrapärast hooldust ja nii ka püha tee. Alates aastast 1919 ongi seda tehtud, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik Suurest Babülonist lahkuda. w23.05, lk 17, lõik 15; lk 19, lõik 16