Oktoober

Kas sul on vahel raske kellelegi kuuletuda? Nii oli see näiteks kuningas Taavetiga. Kuigi ta armastas Jehoovat, polnud tal alati kerge talle kuuletuda. Seepärast palus ta Jumalat: „Ärata mus soov kuuletuda sulle.” (Laul 51:12.) Meilgi on vahel raske teha seda, mida Jehoova ootab. Mispärast? Esiteks, me oleme ebatäiuslikud. Teiseks püüab Saatan meid mässule õhutada. (2. Kor. 11:3.) Kolmandaks, maailm meie ümber on täis mässuvaimu, „mis tegutseb sõnakuulmatutes inimestes”. (Efesl. 2:2.) Seepärast tuleb meil kõvasti vaeva näha, et võidelda oma ebatäiuse, Saatana ja selle maailma mõju vastu ning kuuletuda Jehoovale ja neile, kellele ta on andnud mingil määral mõjuvõimu. w23.10, lk 6, lõik 1

Jeesus ei kiidelnud kunagi oma saavutustega. Vastupidi, ta oli alandlik ja tahtis, et kogu au läheks tema isale. (Joh. 5:19, 30; 8:28.) Kui meiegi oleme alandlikud, ei kiitle me sellega, mida me Jehoova teenistuses korda saadame, vaid oleme uhked selle üle, et teenime nii võrratut Jumalat. (Jer. 9:23, 24.) Ta tõesti väärib meie ülistust. Lõppude lõpuks ei suudaks me ilma Jehoovata midagi head korda saata. (1. Kor. 1:26–31.) Kui oleme alandlikud, siis me ei otsi kiitust selle eest, mida me teiste heaks oleme teinud. Me oleme rahul teadmisega, et Jehoova näeb kõike ja peab väärtuslikuks seda, mida me teeme. (Vrd Matt. 6:2–4; Heebr. 13:16.) Kindlasti rõõmustab see Jehoovat väga, kui püüame olla alandlikud nagu Jeesus. (1. Peetr. 5:6.) w23.04, lk 4, lõik 9; lk 5, lõigud 11–12

Apostel Paulus ergutas usukaaslasi pidama silmas mitte üksnes enda, vaid ka teiste kasu. Kuidas me saame rakendada seda nõuannet koosolekutel? Meil tuleb meeles pidada, et teised soovivad samuti osaleda. Kui vestled sõbraga, siis ilmselt ei pea sa monoloogi, vaid soovid, et ka tema saaks rääkida. Sama on koguduses: meil on hea meel, kui paljud vennad ja õed saavad vastata. Tegelikult on üks parimaid viise teisi julgustada see, kui anname neile võimaluse oma usku väljendada. (1. Kor. 10:24.) Selleks et võimalikult paljud saaksid osaleda, püüa vastata lühidalt. Ja ka lühikeses vastuses ära too välja kõiki mõtteid. Kui jutustad korraga terve lõigu ümber, pole teistel enam suurt midagi öelda. w23.04, lk 22–23, lõigud 11–13

On vaja meeles hoida, kui tähtis on teha teistele head, ja seda eriti kuningriigisõnumit kuulutades. Kuulutustööl läheb tarvis paindlikkust. Me kohtume inimestega, kellel on erisugused uskumused ja hoiakud ning erisugune taust. Meile on heaks eeskujuks Paulus, kelle Jeesus määras mittejuutide apostliks. Seda ülesannet täites kuulutas ta juutidele, kreeklastele, haritud inimestele, lihtrahvale, ametnikele ja kõrgetele võimukandjatele. (Rooml. 11:13.) Et jõuda hea sõnumiga nende südameni, püüdis Paulus teha „kõik, mis võimalik, kõiksuguste inimeste aitamiseks”. (1. Kor. 9:19–22.) Ta arvestas nende kultuuri, päritolu ja uskumustega ning kohandas oma juttu vastavalt sellele. Meilgi võib kuulutustööl olla toredaid vestlusi, kui püüame mõelda kastist välja ja rääkida inimestega teemadel, mis neid huvitavad. w23.07, lk 23, lõigud 11–12

Mõnede arvates on tasadus nõrkus. Kuid tegelikult on see hoopis tugevus, sest pingelises olukorras rahulikuks jäämine nõuab suurt sisemist jõudu. Kreeka sõna, mida on piiblis tõlgitud vastega „tasadus”, kasutati mõnikord taltsutatud hobuse kohta, kes varem oli metsik. Selline hobune on küll taltsas, aga samas endiselt tugev. Tasadust ei saa arendada pelgalt tahtejõuga. Selleks on vaja paluda Jumalalt püha vaimu, kuna tasadus on osa selle vaimu viljast. (Gal. 5:22, 23.) Paljud meie vennad ja õed on suutnud jääda tasaseks, kui neid on provotseeritud. See on nii mõnelegi kõrvalseisjale sügavat muljet avaldanud. (2. Tim. 2:24, 25.) w23.09, lk 15, lõik 3

Apostel Johannes nägi nägemuses 24 vanemat taevas Jehoovat kummardamas. Nad ütlesid: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu.” (Ilm. 4:10, 11.) Ka ustavatel inglitel on palju põhjusi Jehoovat ülistada. Taevas elades on nad näinud Jumalat tegutsemas ning õppinud tema isiksust ja omadusi hästi tundma. See kõik on ajendanud neid teda ülistama. (Iiob 38:4–7.) Meie soovime samuti palves Jehoovat ülistada, see tähendab rääkida sellest, mida me tema juures imetleme ja hindame. Kui piiblit lugedes märkame Jumala isiksuse juures midagi, mis meid eriti köidab, oleks hea sellest talle palves rääkida. (Iiob 37:23; Rooml. 11:33.) Samuti võime Jehoovat ülistada selle eest, et ta hoolitseb meie ja kogu meie suure usupere eest. (1. Saam. 2:1, 2.) w23.05, lk 3–4, lõigud 6–7

Aastal 1919 sai Jumala rahvas valereligiooni võimusest vabaks. Samuti hakkas sel aastal tegutsema ustav ja arukas ori, et võtta soojalt vastu need, kes olid hakanud käima vastavatud pühal teel. (Matt. 24:45–47; Jes. 35:8.) Osalt just tänu varem tehtud ettevalmistustöödele võisid kõik need uued teelised Jehoovat paremini tundma õppida ja oma elu tema normidega kooskõlla viia. (Õpet. 4:18.) Jehoova pole aga kunagi oodanud, et tema rahvas teeks kõik vajalikud muudatused ühekorraga. Ta on aidanud neil seda teha järk-järgult. Kahtlemata on meil väga hea meel, kui jõuab kätte aeg, mil kõik, mis me teeme, toob Jehoovale rõõmu. Iga tee vajab korrapärast hooldust ja nii ka püha tee. Alates aastast 1919 ongi seda tehtud, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik Suurest Babülonist lahkuda. w23.05, lk 17, lõik 15; lk 19, lõik 16

Juhtiva kogu vennad on õpetanud välja juhtiva kogu komiteede abilisi. Need abilised teevad kõvasti tööd ja neil on organisatsioonis palju ülesandeid. Nad on valmis meie eest hoolitsema, kui võituid enam maa peal pole. Kui viimased võitud enne suure viletsuse lõppu taevasse võetakse, pole meil vaja karta, et õige jumalateenimisega midagi juhtub. Jeesus hoolitseb selle eest, et kõik läheks nii, nagu peab. On tõsi, et millalgi ründab meid Goog Maagoogi maalt ehk mingi rahvaste ühendus. (Hes. 38:18–20.) Kuid see rünnak jääb lühikeseks ja kukub haledalt läbi, sest Jehoova päästab oma rahva. Johannes nägi nägemuses teistest lammastest koosnevat suurt rahvahulka ja ingel ütles talle, et see rahvahulk tuleb suurest viletsusest. (Ilm. 7:9, 14.) See tähendab, et Jehoova kaitseb sel hädaajal oma rahvast ning nad jõuavad turvaliselt uude maailma. w24.02, lk 5–6, lõigud 13–14

Jehoova annab meile püha vaimu, kui me seda temalt palume, kui uurime piiblit ja lööme kaasa tema organisatsiooni tegemistes. Kõik see aitab meil arendada talle meelepäraseid omadusi. (Gal. 5:22, 23.) Jehoova annab oma püha vaimu ainult neile, kes pingutavad, et hoida oma mõtted ja teod puhtana. Kui mõtleme ebapuhastele asjadele või lausa tegutseme nende mõtete ajel, ei anna Jehoova meile enam oma vaimu. (1. Tess. 4:7, 8.) Et saada püha vaimu, tuleb meil ka kuulda võtta Pauluse hoiatust: „Ärge põlake prohvetlikke sõnumeid.” (1. Tess. 5:20.) Prohvetlike sõnumite all mõeldakse siin kõike, mida Jehoova on oma vaimu kaudu meile teada andnud, sealhulgas seda, mis puudutab tema päeva, ja seda, millisel ajal me elame. Me ei tahaks mõelda, et Jehoova päev on veel kaugel või et Harmagedoon ei tule meie eluajal. Me tahame hoopis kiirendada Jehoova päeva tulekut, käitudes pühalt ja teenides Jehoovat pühendumusega. (2. Peetr. 3:11, 12, allm.) w23.06, lk 12, lõigud 13–14

Mida me peaksime tegema, kui näeme ootamatult pornograafilist pilti? Meil tuleks pilk kohe ära pöörata. Abiks võib olla see, kui mõtleme, kui kallid on meile meie suhted Jehoovaga. Tegelikult isegi paljud sellised pildid, mis pole pornograafilised, võivad ärgitada seksuaaliha. Ka neid tuleks vältida, sest me ei soovi astuda isegi esimest sammu selles suunas, et rikume Jumala seadust oma südames. (Matt. 5:28, 29.) Tais elav kogudusevanem David sõnab: „Kui näen mingit kahtlast pilti, mis pole küll lausa pornograafiline, siis mõtlen, kas Jehoovale meeldiks, kui ma seda vaataksin? See aitab mul toimida targalt.” Meilgi aitab toimida targalt see, kui kardame Jumalale meelepaha valmistada. „Jehoova kartus on tarkuse algus.” w23.06, lk 23, lõigud 12–13

Meie kambriteks võivad olla kogudused. Suure viletsuse ajal on Jehoova lubanud meid kaitsta, kui teenime teda ühtselt koos usukaaslastega. Seepärast tuleb meil juba praegu pingutada, et oma vendi-õdesid mitte lihtsalt taluda, vaid neid südamest armastada. Sellest võib sõltuda meie elu. Jehoova suur päev on hädaaeg kõigile inimestele. (Sef. 1:14, 15.) Ka Jehoova teenijad ei jää raskustest puutumata. Kui aga valmistume selleks juba praegu, suudame jääda rahulikuks ja ka teisi aidata. Me peame vastu mistahes raskustes. Kui meie usukaaslased satuvad hätta, ajendab kaastunne meid neid aitama. Ja me hoiame oma vendade-õdede ligi, sest armastame neid väga. Kui seda kõike teeme, annab Jehoova meile tasuks igavese elu maailmas, kus endised katastroofid ja raskused ei tule enam meeldegi. (Jes. 65:17.) w23.07, lk 7, lõigud 16–17

Piiblis kirjeldatakse ustavaid jumalateenijaid sageli sõnadega „vägev” või „tugev”. Kuid nad ise ei tundnud end alati niimoodi. Näiteks tundis Taavet vahel, et Jehoova on teinud ta „kindlaks kui mäe”, kuid teinekord haaras teda hirm. (Laul 30:7.) Simson oli tänu Jumala vaimule erakordselt tugev, kuid ta mõistis, et ilma selleta jääks ta „sama nõrgaks nagu kõik teised”. (Kohtum. 14:5, 6; 16:17.) Need mehed olid vägevad, kuna Jehoova andis neile jõudu. Ka apostel Paulus teadis, et ta vajab Jehoovalt jõudu. (2. Kor. 12:9, 10.) Näiteks oli tal tervisemuresid. (Gal. 4:13, 14.) Vahel oli tal raske teha seda, mis on õige. (Rooml. 7:18, 19.) Ja aeg-ajalt tundis ta suurt ärevust ja kartis. (2. Kor. 1:8, 9.) Paulus aga ütles, et „kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev”. Mida ta sellega mõtles? Ta teadis, et Jehoova annab talle vajaliku jõu ja teeb ta tugevaks. w23.10, lk 12, lõigud 1–2

Kui maadled väärtusetustundega, oleks hea mõelda sellele, et Jehoova ise tõmbas sind enda juurde. (Joh. 6:44.) Ta näeb meis head, mida me ise ei pruugi näha, ja ta teab paremini kui me ise, millised me tegelikult oleme. (2. Ajar. 6:30.) Seega võime teda usaldada, kui ta ütleb, et oleme talle kallid. (1. Joh. 3:19, 20.) Enne kristlaseks saamist võisid mõned teha tegusid, mis neis siiamaani süütunnet tekitavad. (1. Peetr. 4:3.) Ka neil, kes on juba kaua ustavalt Jehoovat teeninud, tuleb võidelda oma patuste kalduvustega. Kas ka sinu süda mõistab sind vahel hukka? Kui see on nii, võib sind lohutada teadmine, et paljud Jehoova teenijad on tundnud sedasama. Näiteks Paulus tundis end äärmiselt armetuna, kui mõtles oma ebatäiusele. (Rooml. 7:24.) Ta oli küll kahetsenud oma patte ja lasknud end ristida, ent siiski pidas ta ennast apostlite seas kõige tähtsusetumaks ja suurimaks patuseks. (1. Kor. 15:9; 1. Tim. 1:15.) w24.03, lk 27, lõigud 5–6

Kuningas Joase elukäik näitab, kui oluline on valida endale sõpru, kes armastavad Jehoovat ja tahavad olla talle meelepärased. Ja need sõbrad ei pea olema meie eakaaslased. Oli ju Joas palju noorem kui tema sõber Joojada. Mõtle järgmistele küsimustele. Kas minu sõbrad räägivad Jehoovast ja piibli tõdedest? Kas nad aitavad mul oma usku tugevdada? Kas nad innustavad mind elama Jehoova normide järgi ja kas nad ise teevad seda? Kas nad ütlevad mulle vaid seda, mida tahan kuulda, või kas nad julgevad mulle nõu anda, kui seda vajan? (Õpet. 27:5, 6, 17.) Tegelikult on nii, et need, kes ei armasta Jehoovat, ei peaks olema sinu sõbrad. Kui aga su sõbrad teenivad Jehoovat ustavalt, siis pea neid kalliks. Nad aitavad ka sul tema ligi jääda. (Õpet. 13:20.) w23.09, lk 9, lõigud 6–7

„Alfa” on kreeka tähestiku esimene täht ja „oomega” viimane. Fraasiga „alfa ja oomega” andis Jehoova mõista, et kui ta millegagi algust teeb, viib ta selle ka lõpule. Kui Jehoova lõi Aadama ja Eeva, ütles ta neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see.” (1. Moos. 1:28.) Sellega Jehoova otsekui ütles „alfa” ja sõnastas oma eesmärgi: tuleb aeg, kui Aadama ja Eeva täiuslikud ja Jumalale kuulekad järeltulijad täidavad maa ning muudavad selle paradiisiks. Kui see on teostunud, siis Jehoova otsekui ütleb „oomega”. Kui said valmis „taevas, maa ja kõik, mis neis on”, andis Jehoova garantii, et tema eesmärk inimkonna ja maaga on seitsmenda päeva lõpuks täitunud. (1. Moos. 2:1–3.) w23.11, lk 4–5, lõigud 13–14

Teekond Babülooniast Iisraeli polnud kerge ja võis võtta umbes neli kuud. Jehoova aga lubas, et kõrvaldab tagasipöörduvate juutide teelt kõik takistused. Need, kes olid Jehoovale ustavad, mõistsid, et õnnistused, mis kaasnevad kodumaale tagasi pöördumisega, kaaluvad üles kõik ohvrid, mida nad peavad tooma. Suurim õnnistus oli seotud nende jumalateenimisega. Babülonis polnud altarit, kus Moosese seaduses nõutud ohvreid tuua, ega ka preestreid, kes neid tooksid. Kõigele lisaks elasid Jehoova teenijad rahva seas, kes teenis ebajumalaid ega pidanud Jehoovat ja tema norme mikski. Niisiis ootasid kümned tuhanded ustavad juudid kannatamatult võimalust minna kodumaale tagasi ja puhas jumalakummardamine taastada. w23.05, lk 14–15, lõigud 3–4

Selleks et elada nagu valguse lapsed, on meil vaja püha vaimu abi, sest pole sugugi kerge selles mandunud maailmas moraalselt puhtaks jääda. (1. Tess. 4:3–5, 7, 8.) Püha vaim aitab meil mitte võtta omaks selliste inimeste ideid ja seisukohti, kes ei suhtu asjadesse nii nagu Jehoova. Samuti aitab püha vaim meil kanda valguse vilja, milleks on „kõiksugune headus, õigus ja tõde”. (Efesl. 5:9.) Üks viis püha vaimu saada on seda Jehoovalt paluda. Jeesus ütles, et meie taevane isa „annab püha vaimu neile, kes teda paluvad”. (Luuka 11:13.) Samuti saame püha vaimu, kui kiidame Jehoovat koos teistega koguduse koosolekutel. (Efesl. 5:19, 20.) Tõepoolest, püha vaim on hädavajalik, et elada Jehoovale meelepärast elu. w24.03, lk 23–24, lõigud 13–15

Kas tahaksid olla kannatlikum? Kui jah, siis palveta selle pärast. Kannatlikkus on osa Jumala vaimu viljast. (Gal. 5:22, 23.) Niisiis võime paluda püha vaimu ja seda, et Jehoova aitaks meil selle vilja arendada. Kui meie kannatlikkus proovile pannakse, siis palume veel tungivamalt Jehoova abi. (Luuka 11:13.) Me võime Jehoovalt paluda ka seda, et ta aitaks meil näha asju tema seisukohast. Ja seejärel tuleb meil teha oma parim, et jääda kannatlikuks. Mida enam me kannatlikkust palume ja seda ilmutada püüame, seda omasemaks see meile saab. Tasub ka mõelda näidetele piiblist. Piiblis on juttu paljudest inimestest, kes olid kannatlikud, ja kellest võiksime eeskuju võtta. w23.08, lk 22–23, lõigud 10–11

Jeesus kinnitas Peetrusele, et Jehoova hoolitseb tema eest. Pärast ülesäratamist andis Jeesus talle ja teistele apostlitele veel ühe suure kalasaagi. (Joh. 21:4–6.) See ime näitas selgelt, et Jehooval pole sugugi raske anda oma teenijatele toitu ja kõike muud vajalikku. Ilmselt meenusid Peetrusele Jeesuse sõnad, et Jehoova hoolitseb nende eest, kes peavad kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Matt. 6:33.) See kõik aitas tal mõista, mis peaks olema tema elus kõige tähtsam, ja mitte pühenduda kalapüügile, vaid seada esikohale kuulutustöö. 33. aasta nädalatepühal kuulutas ta tuhandetele inimestele julgelt head sõnumit. (Ap. t. 2:14, 37–41.) Ta aitas paljudel samaarlastel ja mittejuutidel Jeesuse järelkäijateks saada. (Ap. t. 8:14–17; 10:44–48.) Jehoova kasutas Peetrust võimsal viisil ja tõi tema kaudu eri rahvustest inimesi oma kogudusse. w23.09, lk 20, lõik 1; lk 23, lõik 11

Umbes kaks aastat pärast seda, kui babüloonlased olid Jeruusalemma hävitanud, nägi kuningas Nebukadnetsar unes suurt kuju. Ta oli sellest väga häiritud ja ähvardas tappa kõik tema teenistuses olevad targad, sealhulgas Taanieli, kui nad ei suuda talle rääkida, mida ta unes nägi ja mida see tähendab. (Taan. 2:3–5.) Taaniel pidi kiiresti tegutsema, et enda ja teiste elud päästa. Niisiis läks ta kuninga juurde ja palus, „et talle antaks aega, nii et ta saaks unenäo kuningale ära seletada”. (Taan. 2:16.) See nõudis suurt julgust ja usku. Piiblis pole kuskil kirjas, et Taaniel oleks varem unenägusid seletanud. Ta palus oma sõpradel „taeva Jumalalt halastust paluda, et Jumal avaldaks neile selle saladuse”. (Taan. 2:18.) Jehoova vastas nende palvetele. Tema abiga andis Taaniel kuningale teada unenäo tähenduse ja tänu sellele olid nii Taanieli kui ta sõprade elud päästetud. w23.08, lk 3, lõik 4

Mõtle, mida head kannatlikkus toob. Kui oleme kannatlikud, oleme õnnelikumad ja rahulikumad. Seega võib kannatlikkus parandada meie vaimset ja füüsilist tervist. Me saame siis teistega paremini läbi ja see aitab kaasa koguduse ühtsusele. Kui keegi meid ärritab, jääme rahulikuks, ja tihtilugu see leevendab olukorda. (Laul 37:8, allmärkus; Õpet. 14:29.) Mis kõige tähtsam, me järgime Jehoova eeskuju ja saame temaga üha lähedasemaks. Kannatlikkus on tõesti väga meeldiv omadus. Kuigi meil ei pruugi alati olla kerge kannatlikuks jääda, võime Jehoova abiga seda omadust arendada. Ja sel ajal, kui ootame kannatlikult uut maailma, võime olla kindlad, et „Jehoova silmad saadavad neid, kes teda kardavad, tema truu armastuse peale loodavad”. (Laul 33:18.) w23.08, lk 22, lõik 7; lk 25, lõigud 16–17

Kui keegi väidab, et tal on usku, siis kas see ilmneb ta tegudes? (Jaak. 2:1–5, 9.) Jaakobus tõi näite vennast või õest, kel pole midagi selga panna ega piisavalt toitu. Kui kristlane hädasolevat usukaaslast ei aitaks, näitaks see, et tema usk on kasutu. (Jaak. 2:14–16.) Jaakobus mainis ka Raahabit, kelle usk ilmnes tegudest. (Jaak. 2:25, 26.) Raahab oli Jehoovast kuulnud ja mõistis, et Jehoova toetab iisraellasi. (Joosua 2:9–11.) Ta tõendas oma usku Jehoovasse sellega, et kaitses kaht Iisraeli luurajat, kelle elu oli ohus. Seetõttu tunnistas Jehoova selle ebatäiusliku mitteiisraellanna õigeks, justnagu ta oli tunnistanud õigeks Aabrahami. Raahabi loost õpime, kui oluline on, et meie usk ilmneks meie tegudest. w23.12, lk 5, lõigud 12–13

Me ei peaks piirduma vaid pinnapealsete teadmistega piiblist. Jumala vaimu abiga saame mõista „koguni Jumala tarkuse sügavusi”. (1. Kor. 2:9, 10.) Miks mitte uurida iseseisvalt mõnd teemat, mis lähendaks sind Jehoovaga? Näiteks seda, kuidas ta väljendas oma armastust vanaaja jumalateenijate vastu ja kuidas see tõestab, et ta armastab ka sind. Võid ka võrrelda muistse Iisraeli jumalateenimist sellega, kuidas me tänapäeval Jehoovat teenime. Või siis võid uurida prohvetiennustusi Jeesuse elu ja teenistuse kohta. Abimaterjali võid leida meie väljaannete registrist või lühiregistrist. Põhjalik piibliuurimine tugevdab sinu usku ja aitab leida Jumala tundmise. (Õpet. 2:4, 5.) w23.10, lk 18–19, lõigud 3–5

Kreekakeelne sõna, mida Peetrus kasutab, tähendab sõna-sõnalt „välja venitama”. Salmi teises osas selgitab Peetrus, mida head selline armastus toob. Tänu armastusele saame katta kinni ehk andestada oma vendade-õdede eksimused meie vastu. Piltlikult öeldes tuleks meil võtta armastusest nagu riidetükist kahe käega kinni ja venitada seda seni, kuni see katab kinni mitte ühe või kaks, vaid hulga patte. Meie armastus teiste vastu peab olema piisavalt tugev, et me suudaksime nende nõrkustest ja puudustest mööda vaadata. Vahel võib see olla päris raske. (Kol. 3:13.) Kui me aga seda teeme, näitab see, et meie armastus on tugev ja et me tahame rõõmustada Jehoovat. w23.11, lk 10–11, lõigud 13–15

Täiskasvanuna andis Joosija käsu Jehoova tempel korda teha. Tööde käigus „leidis preester Hilkija Jehoova seaduse raamatu, mis oli saadud Moosese kaudu”. Kui kuningas kuulis, mis seal kirjas oli, tahtis ta kohe midagi ette võtta, et seaduseraamatu sõnu järgida. (2. Ajar. 34:14, 19–21.) Kas sina loed piiblit iga päev? Kui jah, siis kuidas sul sellega läheb? Kas paned kuhugi kirja piiblitekstid, mis võiksid sind aidata? Kui Joosija oli umbes 40-aastane, tegi ta vea, mis maksis talle tema elu. Selle asemel et Jehoovalt juhatust otsida, tegi ta seda, mida ise heaks arvas. (2. Ajar. 35:20–25.) Sellest võime õppida midagi väga olulist. Ükskõik kui vanad me oleme või kui kaua oleme juba Jehoovat teeninud, tuleb meil ikka temaga sageli palves rääkida, piiblit uurida ja võtta kuulda teiste tublide jumalateenijate nõuandeid. Nii on vähetõenäoline, et teeme mõne suure vea, ja ka meie elu on õnnelikum. (Jaak. 1:25.) w23.09, lk 12, lõigud 15–16

Piiblis räägitakse paljudest silmapaistvatest naistest, kes armastasid Jehoovat ja teda teenisid. Nad olid kõiges mõõdukad ja ustavad. (1. Tim. 3:11.) Lisaks on igas koguduses küpseid õdesid, kellest noortel tasub eeskuju võtta. Noored õed, mõelge õdedele oma koguduses ja valige välja mõned, kelle moodi sooviksite olla. Pange tähele nende ilusaid omadusi ja mõelge, kuidas teie saaksite neid ilmutada. Alandlikkus on küpse inimese tunnus. Alandlikul naisel on head suhted nii Jehoova kui ka teistega. Naine, kes armastab Jehoovat, on alandlikult valmis järgima põhimõtet tekstis 1. Korintlastele 11:3, kust on näha, kellele on Jehoova andnud ülesande juhtida peret ja kogudust. w23.12, lk 18–19, lõigud 3–5

Jehoova ootab, et mees armastaks oma naist, hoolitseks tema füüsiliste ja emotsionaalsete vajaduste eest ning aitaks tal usku tugevana hoida. Mõtlemisoskus, naistest lugupidamine ja usaldusväärsus tulevad sulle abielus kasuks. Kui oled abielus, võib sinust saada isa. Kuidas olla hea isa? Selle kohta võid palju õppida Jehoovalt. (Efesl. 6:4.) Näiteks ütles ta oma pojale Jeesusele, et armastab teda ja et tal on temast hea meel. (Matt. 3:17.) Kui sina saad isaks, siis ütle oma lastele sageli, et armastad neid. Kiida neid heldelt selle eest, mida nad teevad hästi. Isad, kes võtavad Jehoovat eeskujuks, aitavad oma lastel saada küpseks kristlaseks. Sa saad juba praegu valmistuda abielumehe ja isa rolliks, kui hoolitsed oma pere ja usukaaslaste eest ning ütled neile, kui väga sa neid armastad. (Joh. 15:9.) w23.12, lk 28, lõigud 17–18

Meid, Jehoova teenijaid, tabavad samasugused raskused ja tervisehädad nagu teisi inimesi. Lisaks võidakse meid usu pärast taga kiusata. Kuigi Jehoova lubab sellistel asjadel juhtuda, on ta tõotanud, et aitab meid. (Jes. 41:10.) Tema abiga võime ka kõige keerulisemates olukordades targalt toimida, talle ustavaks jääda ja teda rõõmsalt edasi teenida. Jehoova on lubanud anda meile oma rahu. (Filipl. 4:6, 7.) See on sisemine rahu, mis on võimalik tänu sellele, et meil on Jehoovaga lähedased suhted. Piiblis öeldakse, et inimmõistus ei suuda Jumala rahu haarata. See on midagi nii erilist, et kui me pole seda ise kogenud, ei oska me seda isegi ette kujutada. Kas sa oled kunagi Jehoovat kogu hingest anunud ja seejärel tundnud end hämmastavalt rahulikuna? See oligi Jumala rahu. w24.01, lk 20, lõik 2; lk 21, lõik 4

Need, kes Jehoovat armastavad, tahavad tema nimele kogu südamest kiitust tuua. Taavet mõistis, et kui ta kiidab Jehoova nime, kiidab ta Jehoovat ennast, sest Jehoova nimi viib mõtted tema imelistele omadustele ja vägevatele tegudele. Taavet soovis koguni, et kõik tema sees kiidaks Jehoova püha nime, see tähendab, et ta soovis kiita Jehoovat kogu hingest. Ka leviidid ülistasid Jehoovat. Nad tunnistasid alandlikult, et ei suuda sõnades väljendada seda, kui palju ta seda väärib. (Neh. 9:5.) Kahtlemata tõi selline siiras ja südamest tulev kiitus Jehoovale rõõmu. w24.02, lk 9, lõik 6

Jehoova ei pea sind läbikukkunuks, kui sa ei suuda saavutada eesmärki, mis pole sulle jõukohane. (2. Kor. 8:12.) Õpi tagasilöökidest. Mõtle sellele, mida sa oled juba saavutanud. Piiblis öeldakse: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö.” (Heebr. 6:10.) Ka sina ise ei peaks seda unustama. Mõtle, kuhu sa oled praeguseks jõudnud. Ilmselt oled juba Jehoovaga lähedaseks saanud, käinud ristimisel ja räägid temast teistele. See, et sa oled juba saavutanud mõningaid eesmärke, näitab, et sa suudad Jehoova abiga jõuda ka eesmärgini, mille kallal sa praegu töötad. Ära jäta tähele panemata seda, kuidas Jehoova sinu teekonnal sind aitab ja õnnistab. (2. Kor. 4:7.) Kui sa ei anna alla, ootavad sind ees veel suuremad õnnistused. (Gal. 6:9.) w23.05, lk 31, lõigud 16–18

Jehoova soovib, et tema teenijad teaksid, et ta armastab neid ja et tal on neist hea meel. Piiblis on kirjas kaks juhtumit, kui ta ütles Jeesusele, et see on tema armas poeg ja tal on temast hea meel. (Matt. 3:17; 17:5.) Kas sooviksid kuulda, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast sulle? Ta ei räägi meiega küll kuuldavalt, ent ta kõneleb meiega piibli lehekülgede kaudu. Me otsekui kuuleme tema häält, kui loeme evangeeliumitest Jeesuse sõnu. Jeesus tegutses ja rääkis täpselt nii, nagu seda oleks teinud tema isa. Nii et kui loeme, kuidas Jeesus väljendas armastust oma ebatäiuslike järelkäijate vastu, võime ette kujutada, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast meile. (Joh. 15:9, 15.) Kui kogeme katsumusi, ei tähenda see, et oleme kaotanud tema soosingu. Need annavad meile võimaluse näidata, kui väga me teda armastame ja usaldame. (Jaak. 1:12.) w24.03, lk 28, lõigud 10–11