September

Jumal on andnud Jeesusele väe lahendada kõik inimkonna probleemid. Jeesuse imetegudest ilmneb, et ta suudab teha seda, mida meie omal jõul kunagi ei suudaks. Näiteks on tal vägi vabastada inimkond probleemide algpõhjusest – päritud patust – ning samuti selle tagajärgedest haigustest ja surmast. (Matt. 9:1–6; Rooml. 5:12, 18, 19.) Tema imeteod näitavad, et ta suudab teha inimesi terveks igasugustest haigustest ja surnuid ellu äratada. (Matt. 4:23; Joh. 11:43, 44.) Lisaks on tal vägi vaigistada tormituuli ja ajada inimestest välja kurje vaime. (Mark. 4:37–39; Luuka 8:2.) On tõesti julgustav teada, et Jehoova on andnud oma pojale sellise väe. Me võime olla kindlad, et kõik Jumala tõotused lähevad täide. Imed, mis Jeesus maa peal olles tegi, näitavad meile, mida ta teeb uues maailmas veel suuremas ulatuses. w23.04, lk 3–4, lõigud 5–7

Kui oled suures koguduses, võib tihti juhtuda, et sinu kätt ei panda tähele. Kui see on nii, võib sul tekkida kiusatus koosolekutel üksnes kuulata. Ent ära anna alla! Püüa hoopis valmistada igaks koosolekuks ette mitu vastust. Kui sind siis kohe koosoleku alguses ei küsita, avaneb sul ehk hiljem võimalus vastata. Vahitorni-uurimiseks valmistudes mõtle, kuidas iga lõik on seotud artikli teemaga. Nii oled paremini valmis arutelus osalema. Lisaks võid rohkem rõhku panna lõikudele, kus arutatakse sügavamaid tõdesid, mida on raskem selgitada. Sellistele lõikudele on tavaliselt vähem vastata soovijaid. Kui sellest hoolimata sind ikkagi mitu koosolekut järjest ei küsita, siis võid enne koosoleku algust öelda arutelu juhatajale, mis lõigule sa sooviksid vastata. w23.04, lk 21–22, lõigud 9–10

Joosep võttis meelsasti kuulda Jehoova juhatust ja see tegi temast hea abielumehe. Ta sai vähemalt kolmel korral Jumalalt otseseid juhiseid seoses pereeluga. Iga kord järgis ta neid kohe, isegi kui see oli talle raske. (Matt. 1:20; 2:13–15, 19–21.) Nii toimides Joosep kaitses ja toetas Maarjat ning hoolitses tema eest. Kahtlemata süvendas see Maarja armastust ja lugupidamist tema vastu. Abielumehed, teie saate järgida Joosepi eeskuju, kui otsite pereeluga seoses juhatust piiblist. Kui järgite sealolevaid nõuandeid, isegi kui see pole kerge, näitab see, et te armastate oma naist, ja nii tugevdate ka oma abielu. Õde Vanuatult, kes on olnud abielus üle 20 aasta, sõnab: „Kui mu abikaasa otsib juhatust Jehoovalt ja ka järgib seda, pean ma temast rohkem lugu. Ma tunnen ennast turvaliselt ja usaldan tema otsuseid.” w23.05, lk 21, lõik 5

Babülonist kodumaale naasvatest juutidest pidi saama Jehoova püha rahvas. (5. Moos. 7:6.) See aga ei tähendanud, et neil polnud vaja teha muudatusi, et Jehoovale meelepärased olla. Kuna enamik juute oli sündinud Babüloonias, olid paljud neist harjunud sealse rahva mõtteviisi ja tavadega. Kui juudid olid juba aastakümneid kodumaal olnud, oli maavalitseja Nehemja šokeeritud, kui kuulis, et Iisraelis sündinud lapsed ei oska heebrea keelt. (5. Moos. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24.) Kuidas võiksid nad Jehoovat armastama ja teenima hakata, kui nad ei mõista keelt, milles suurem osa pühakirjast oli kirja pandud? (Esra 10:3, 44.) Niisiis oli juutidel vaja teha suuri muudatusi. Kuid kahtlemata oli neid lihtsam teha Iisraelis, kus puhast jumalateenimist järk-järgult taastati. (Neh. 8:8, 9.) w23.05, lk 15, lõigud 6–7

Kahjuks on nii, et ükskõik kui suur meie motivatsioon või enesedistsipliin ka poleks, võime ikkagi kogeda tagasilööke. Näiteks võivad ettearvamatud sündmused võtta meilt aja, mille olime planeerinud oma eesmärgi elluviimiseks. (Kog. 9:11.) Või siis satume raskustesse, mis röövivad meilt indu ja jõudu. (Õpet. 24:10.) Ebatäiuse tõttu võime teha vigu, mis takistavad meil oma eesmärki saavutada. (Rooml. 7:23.) Või siis oleme lihtsalt väsinud. (Matt. 26:43.) Mis aitab meil tagasilöökidest üle saada? Pea meeles, et tagasilöögid ei tähenda seda, et sa oled läbi kukkunud. Piiblis öeldakse, et meil tuleb elus ikka ja jälle ette probleeme ja raskusi. Kuid samuti öeldakse seal, et Jehoova abiga suudame taas edasi minna. Tõepoolest, kui me püüame tagasilöökidest hoolimata ikka edasi rühkida, siis näitame sellega, et soovime Jehoovat rõõmustada. Mõtle, kui hea meel tal võib olla, kui ta näeb, et sammud kindlalt oma eesmärgi suunas. w23.05, lk 30, lõigud 14–15

Pioneeritöö aitab õppida, kuidas erinevate inimestega koostööd teha, ja samuti seda, kuidas oma raha targalt kasutada ja mitte elada üle oma jõu. (Filipl. 4:11–13.) Heaks hüppelauaks on abipioneerteenistus. Pioneeritöö avab uksi ka muul viisil Jehoovat täisajaliselt teenida, näiteks lüüa kaasa ehitustel või teenida peetelis. Kristlikud mehed võiksid seada endale eesmärgiks teenida oma usukaaslasi kogudusevanemana. Piibel ütleb, et „see, kes pürgib ülevaatajaks, igatseb üllast tööd”. (1. Tim. 3:1.) Kõigepealt tuleb aga vennal teenida koguduseabilisena. Koguduseabilised aitavad vanemaid paljudel eri viisidel. Nii kogudusevanemad kui -abilised teenivad alandlikult oma vendi-õdesid ja osalevad innukalt kuulutustöös. w23.12, lk 27–28, lõigud 14–16

Kuningas Joosija oli veel teismeline, kui ta hakkas Jumalat otsima. Ta tahtis Jehoovaga lähedasemaks saada ja tema tahet täita. Kuid see polnud sugugi kerge, kuna tema valitsusajal lokkas ebajumalakummardamine. Joosija pidi julgelt tegutsema, et see välja juurida, ja seda ta tegigi. Veel enne, kui ta oli 20-aastane, hakkas ta maad ebajumalateenimisest puhastama. (2. Ajar. 34:1, 2.) Isegi kui sa oled veel üsna noor, võid teha otsuse otsida Jehoovat nii nagu Joosija. Seda saad teha, kui püüad Jehoovat üha paremini tundma õppida. Kui saad temaga lähedaseks, tekib sul soov talle pühenduda. Kuidas Jehoovale pühendumine sinu igapäevaelu mõjutab? Kui meie vend Luke oli 14-aastane ja käis ristimisel, ütles ta: „Nüüdsest peale on Jehoova teenimine mu elus esikohal ja ma püüan talle heameelt valmistada.” (Mark. 12:30.) On kiiduväärt, kui sinulgi on soov sedasama teha. w23.09, lk 11, lõigud 12–13

Kui Paulus kirjutas Tessaloonika kogudusele esimese kirja, oli kogudus vähem kui aasta vana. See tähendab, et ametisse määratud vendadel polnud ilmselt eriti kogemust ja nad võisid teha vigu. Siiski olid nad austust väärt. Suure viletsuse lähenedes on veelgi olulisem kogudusevanemaid usaldada ja nende juhendeid järgida. Näiteks võib juhtuda, et meil kaob ühendus peakorteri ja harubürooga. Seega on tähtis kasvatada armastust ja lugupidamist kogudusevanemate vastu juba praegu. Mis ka ei juhtuks, säilitagem kaine mõistus ja ärgem keskendugem kogudusevanemate puudustele. Hoidkem meeles, et Jehoova ja Jeesus kasutavad neid mehi, et meid juhtida. Justnagu kiiver kaitseb sõduri pead, kaitseb lootus meie mõtlemist. Me mõistame, et see, mida praegune maailm pakub, on väärtusetu. (Filipl. 3:8.) Samuti aitab lootus meil säilitada sisemist rahu. w23.06, lk 11–12, lõigud 11–12

Kõigil neil, kes kuulevad rumala naise kutset, tuleb teha valik, kas võtta see vastu või lükata tagasi. On mõjuvaid põhjusi, miks meil tuleks hoiduda seksuaalsest ebamoraalsusest. Õpetussõnades kirjeldatud rumal naine ütleb: „Varastatud vesi on magus.” (Õpet. 9:17.) Mis asi on „varastatud vesi”? Piibel võrdleb abikaasadevahelisi seksuaalsuhteid värskendava allikaveega. (Õpet. 5:15–18.) Mees ja naine, kes on omavahel abielus, võivad sellisest intiimsusest rõõmu tunda. Kuivõrd erinev on sellest aga varastatud vesi, mille all mõeldakse Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Tihti püütakse neid teiste eest varjata, justnagu varas teeb oma tegusid vargsi. Varastatud vesi võib tunduda iseäranis magus, kui paistab, et keegi ei saa tehtust teada. Ent Jehoova eest ei saa midagi varjata. Pole midagi kibedamat, kui kaotada tema soosing. (1. Kor. 6:9, 10.) w23.06, lk 22, lõigud 7–9

Kui sa mingil ajal pärast ristimist tunned, et sinu palved on muutunud mehaaniliseks ja kuulutustöö üksluiseks, siis ära arva, et sul pole enam Jehoova vaimu. Ebatäiuslike inimestena on meie tunded heitlikud. Kui sinu ind hakkab raugema, siis mõtle Paulusele. Kuigi ta püüdis jäljendada Jeesust, teadis ta, et mitte alati pole tal motivatsiooni teha seda, mida oleks vaja teha. Paulus tegi oma parima Jehoova teenistuses hoolimata sellest, mida ta parasjagu tundis. Ära tegutse oma emotsioonide ajel. Tee seda, mis on õige, hoolimata sellest, kuidas sa end tunned. Mõne aja pärast võid märgata, et ka su tunded on muutunud. (1. Kor. 9:16.) w24.03, lk 11–12, lõigud 12–13

Me saame näidata, et armastame oma vendi-õdesid, kui püüame nendega sõbraks saada. (2. Kor. 6:11–13.) Paljudes kogudustes on väga erineva tausta ja isiksusega vendi ja õdesid. Meie armastus nende vastu kasvab, kui püüame mõelda nende headele omadustele. Me saame näidata, et armastame oma usukaaslasi, kui püüame neisse suhtuda nii, nagu Jehoova neisse suhtub. Suure viletsuse ajal on armastus ülioluline. Kuidas Jehoova meid sel ajal kaitseb? Kui muistne Babülon oli rünnaku all, ütles Jehoova oma teenijatele: „Mine, mu rahvas, oma kambritesse ja sulge uks enda järel. Peida end üürikeseks ajaks, kuni viha möödub.” (Jes. 26:20.) Paistab, et need sõnad käivad ka nende kohta, kes elavad suure viletsuse ajal. w23.07, lk 6–7, lõigud 14–16

Igaühel meist oleks hea mõelda järgmistele küsimustele: milline maine mul on; kas ma olen mõistlik ja paindlik; kas paistan teistele karmi, jäiga ja väiklasena või kuulan nad ära ja arvestan nende soovidega? Kui oleme paindlikud, mil iganes võimalik, siis järgime Jehoova ja Jeesuse eeskuju. Paindlikkust läheb väga vaja siis, kui meie olud muutuvad. Näiteks võime raskelt haigestuda või siis võib majanduslik või poliitiline krahh meie elu pea peale pöörata. (Kog. 9:11.) Meid võib proovile panna ka see, kui muutuvad meie ülesanded Jehoova teenistuses. Me võime muutustega kohaneda, kui lepime reaalsusega, vaatame ettepoole, keskendume positiivsele ja teeme midagi teiste heaks. w23.07, lk 21–22, lõigud 7–8

Taaniel oli noor mees, kui babüloonlased ta sõjavangi võtsid ja kodust kaugele viisid. Kuna ta oli „ilma ühegi kehaveata, hea väljanägemisega” ja Juuda suguharust, kust põlvnesid kuningad, avaldas ta sealsetele ametnikele muljet. Niisiis andsid nad Taanielile väljaõpet, et ta oleks kõlblik teenima kuningapalees. (Taan. 1:3, 4, 6; 1. Saam. 16:7.) Jehoova armastas Taanieli sellepärast, et Taaniel oli otsustanud jääda talle ustavaks. Taaniel võis olla hilises teismeeas või varastes kahekümnendates, kui Jehoova mainis teda koos selliste tublide usumeestega nagu Noa ja Iiob, kes olid aastakümneid teda teeninud. (1. Moos. 5:32; 6:9, 10; Iiob 42:16, 17; Hes. 14:14.) Jehoova armastas Taanieli tema nooruseast kuni ta elu lõpuni. (Taan. 10:11, 19.) w23.08, lk 2, lõigud 1–2

Kui sa tahad endale maja osta, soovid seda maja oma silmaga näha. Midagi sarnast tuleb meil teha ka piiblit uurides. Kui me selle vaid kiirustades läbi loeme, võime teada saada üksnes „Jumala pühade sõnumite põhitõdesid”. (Heebr. 5:12.) Ent nagu majaga tutvumiseks tuleb sellesse sisse minna, tuleb piibli mõistmiseks seda põhjalikumalt uurida. On vaja aru saada, kuidas eri osad on omavahel seotud. Samuti tuleb sul kindlaks teha, mida sa usud ja miks sa seda usud. Apostel Paulus õhutas oma usukaaslasi uurima piiblit põhjalikult, et nad suudaksid „täielikult mõista tõe laiust, pikkust, kõrgust ja sügavust”. Kui nad seda nõuannet järgisid, olid nende usul „tugevad juured ja kindel vundament”. (Efesl. 3:14–19.) Meie peaksime tegema samamoodi. w23.10, lk 18, lõigud 1–3

Piibel räägib paljudest inimestest, kes olid kannatlikud. Miks mitte nende elu lähemalt uurida? Näiteks Taavet võiti juba üsna noorelt kuningaks, kuid ta pidi aastaid ootama, enne kui ta troonile sai. Siimeon ja Anna teenisid ustavalt Jehoovat kogu selle aja, kui nad ootasid tõotatud messiat. (Luuka 2:25, 36–38.) Neid lugusid lugedes püüa vastata järgmistele küsimustele: mis aitas sel inimesel olla kannatlik, mis kasu sellest oli, kuidas ma saan tema eeskuju järgida? Hea oleks analüüsida ka neid piiblilugusid, kus mõnel jumalateenijal jäi kannatlikkusest vajaka. (1. Saam. 13:8–14.) Võiksid mõelda, miks nad olid nii kannatamatud ja mis tagajärjed sel olid. w23.08, lk 25, lõik 15

Peetrus järgis ustavalt Jeesust ega lasknud mitte millelgi end takistada. Tema ustavus ilmnes näiteks olukorras, kui Jeesus ütles midagi, mida tema jüngrid ei mõistnud. (Joh. 6:68.) Paljud neist läksid Jeesuse juurest ära ilma mingit selgitust ootamata, aga mitte Peetrus. Ta ütles Jeesusele: „Isand, kelle juurde on meil minna? Sinul on igavese elu sõnad.” Jeesus oli kindel, et Peetrus ei loobu teda järgimast ja jääb talle ustavaks. (Luuka 22:31, 32.) Jeesus mõistis, et apostlite „vaim on küll valmis, aga liha on nõrk”. (Mark. 14:38.) Nii et kui Peetrus hiljem ta ära salgas, ei hüljanud Jeesus teda. Pärast ülesäratamist ilmutas ta end Peetrusele – ilmselt siis, kui see oli üksinda. (Mark. 16:7; Luuka 24:34; 1. Kor. 15:5.) See võis rusutud Peetrusele küll palju jõudu anda. w23.09, lk 22, lõigud 9–10

Jehoova andestab nende patud, kes temasse usuvad. Ta andestab need täielikult ega hoia neid enam meeles. (Laul 32:1, 2.) Nad on tema silmis õiged, laitmatud. Aabraham, Taavet ja teised ustavad jumalateenijad olid ebatäiuslikud ja patused inimesed. Kuna nad aga uskusid Jehoovasse, olid nad tema silmis õiged, eriti võrreldes nendega, kes Jehoovat ei teeninud. (Efesl. 2:12.) Paulus näitas selgelt, et usk on hädavajalik selleks, et inimene võiks olla Jumala sõber. See pidas paika Aabrahami ja Taaveti puhul ning peab paika ka meie puhul. w23.12, lk 3, lõigud 6–7

Tänapäeval saavad kõik kristlased tuua Jehoovale ohvreid, andes oma aega, energiat ja ainelist vara kuningriigi heaks. Kui anname Jehoovale oma parima, siis näitame, et me peame võimalust teda teenida väga kalliks. Paulus nimetab mitmeid Jehoova teenimise tahke, mida me ei tohiks unarusse jätta. (Heebr. 10:22–25.) Nendeks on palvetamine, kuulutustöö, koosolekutel käimine ja üksteise julgustamine „seda enam, mida lähemale näeme seda päeva jõudmas”. Ilmutusraamatu lõpupoole rõhutab Jehoova ingel kaks korda: „Kummarda Jumalat!” (Ilm. 19:10; 22:9.) Ärgem kunagi unustagem neid sügavaid tõdesid Jehoova vaimsest templist ja pidagem kalliks võimalust teenida meie vägevat Jumalat. w23.10, lk 29, lõigud 17–18

Me kõik soovime teisi armastada. Samas on meil tähtis pidada meeles Jeesuse hoiatust, et viimseil päevil paljude armastus jaheneb. (Matt. 24:12.) Jeesus ei väitnud siin, et suur hulk tema järelkäijaid lakkab üksteist armastamast. Sellegipoolest on meil tarvis olla valvas, et ümbritseva maailma hoiak meid ei mõjutaks. Mis aitab meil kindlaks teha, kas meie armastus vendade-õdede vastu on tugev? Me võime saada aimu oma armastuse tugevusest, kui mõtleme, kuidas me teatud olukordades käitume. (2. Kor. 8:8.) Peetrus kirjutas: „Armastage üksteist kogu südamest, sest armastus katab kinni hulga patte.” (1. Peetr. 4:8.) Kui mõni vend või õde meie vastu eksib või meile kuidagi haiget teeb, võib see meie armastuse proovile panna. w23.11, lk 10, lõigud 12–13

Et järgida Jeesuse käsku üksteist armastada, tuleb meil armastada kõiki usukaaslasi, mitte ainult mõnda. Nagu Jeesusel, on meilgi sõpru, kellega tunneme erilist lähedust. (Joh. 13:23; 20:2.) Ent Peetruse sõnad näitavad, et peaksime tundma sooja kiindumust kõigi vendade-õdede vastu, kuna kuulume ühte ülemaailmsesse usuperre. (1. Peetr. 2:17.) Peetrus ergutas meid „üksteist kogu südamest” armastama. (1. Peetr. 1:22.) See tähendab, et meil tuleb armastust väljendada ka siis, kui see pole kerge, näiteks kui mõni usukaaslane meid solvab või meile haiget teeb. Meie esmane reaktsioon võib olla talle tagasi teha, mitte teda armastavalt kohelda. Kuid Jehoova ei taha, et me seda teeksime. Peetrus sai Jeesuselt selle kohta õppetunni. (Joh. 18:10, 11.) Hiljem ta kirjutas: „Ärge tasuge halba halvaga ega solvangut solvanguga. Rääkige hoopis lahkelt.” (1. Peetr. 3:9.) Kui armastame teisi kogu südamest, aitab see meil olla leebed ja lahked. w23.09, lk 28–29, lõigud 9–11

On hämmastav, kui kiiresti lapsed suureks saavad. Ja nad ise ei pea selleks midagi tegema. Vaimne kasv aga nõuab teadlikke pingutusi. (1. Kor. 13:11; Heebr. 6:1.) Selleks et saada küpseks kristlaseks, peab meil olema Jehoovaga lähedane suhe. Samuti vajame tema püha vaimu, et arendada talle meelepäraseid omadusi, õppida vajalikke oskusi ja valmistuda täitma kohustusi, mis meil tulevikus võivad olla. (Õpet. 1:5.) Piiblis öeldakse: „Jumal lõi inimese enda sarnaseks, ... ta lõi mehe ja naise.” (1. Moos. 1:27.) Mehed ja naised pole erinevad mitte ainult väliselt. Jehoova andis neile ka erinevad rollid ning seega vajavad nad mõlemad teatud oskusi ja omadusi, et oma rolli hästi täita. (1. Moos. 2:18.) w23.12, lk 18, lõigud 1–2

Kas Jeesus tahab, et tema isa nime kasutataks? Muidugi. Mõned tolleaegsed vagatsevad usujuhid võisid arvata, et kuna Jumala nimi on nii püha, on lugupidamatu seda kasutada. Jeesus aga ei lasknud sel pühakirjaga vastuolus oleval seisukohal end eksitada. Mõtleme näiteks juhtumile, kui ta tegi gerasalaste maal terveks ühe deemonitest vaevatud mehe. Seda nähes hakkasid inimesed kartma ja anusid, et Jeesus nende juurest ära läheks. (Mark. 5:16, 17.) Kuid Jeesus soovis, et ka seal teataks Jehoova nime. Seepärast käskis ta mehel minna ja rääkida teistele, mida Jehoova oli tema heaks teinud, kuigi Jeesus oli ta tervendanud. (Mark. 5:19.) Ka tänapäeval tahab Jeesus, et tema isa nimi saaks tuntuks üle kogu maailma. (Matt. 24:14; 28:20.) Kui anname selles oma osa, toob see Jeesusele rõõmu. w24.02, lk 10, lõik 10

Kahtlemata on meil väga hea meel, et saame praegusel keerulisel ajal koos oma vendade-õdedega Jehoovat teenida. See maailm üha mandub, kuid Jehoova hoolitseb oma suure pere eest ja aitab meil hoida ühtsust. (Laul 133:1; Efesl. 5:33–6:1.) Samuti annab ta meile arusaamist ja tarkust, et suudaksime muredega toime tulla ega kaotaks rõõmu. Samas tuleb meil kõvasti vaeva näha, et Jehoovale ustavaks jääda, sest teiste ebatäius võib meid proovile panna. Samuti võime masenduda iseenda vigade pärast, eriti kui komistame üha uuesti sama reha otsa. Meil on vaja vastupidavust, kui mõni usukaaslane meile haiget teeb, kui abikaasa meile pettumust valmistab ja kui me iseendas pettume. w24.03, lk 14, lõigud 1–2

Aeg-ajalt kuuleme kogemusi vendadest ja õdedest, kes on otsustanud Jehoova teenistuses rohkem teha. Ehk on nad käinud kuningriigi kuulutajate koolis või saanud kolida sinna, kus on suurem vajadus kuulutajate järele. Kui sul on võimalik seada endale selliseid eesmärke, siis tasub seda teha. Jehoova rahvas on meeleldi valmis tema teenistuses rohkem tegema. (Ap. t. 16:9.) Ent kui sinu olud seda praegu ei võimalda, siis ära arva, et oled teistest kehvem. Kõige tähtsam on lõpuni vastu pidada. (Matt. 10:22.) Kui teed Jehoova teenistuses niipalju, kui sinu olud võimaldavad, siis järgid Jeesuse eeskuju. (Laul 26:1.) w24.03, lk 10, lõik 11

Meie taevane isa on lubanud, et ta andestab meile, kui me oma patte kahetseme. (Laul 86:5.) Nii et kui me seda teeme, võime olla kindlad, et Jehoova peab oma sõna. Kuidas aga üle saada tundest, et me ei tee Jehoova heaks piisavalt? Pea meeles, et Jehoova pole karm. Ta ei nõua meilt kunagi rohkem, kui me suudame mõistlikkuse piires teha. Ta hindab väga seda, kui teeme oma parima. Mõtle ka vanaaja jumalateenijatele, kes teenisid Jehoovat kogu südamest. Näiteks Paulus nägi Jehoova teenistuses aastaid kõvasti vaeva: ta reisis tuhandeid kilomeetreid ja rajas uusi kogudusi. Ent kas ta kaotas Jehoova soosingu, kui tema olud ei võimaldanud tal enam nii palju kuulutada? Sugugi mitte. Ta tegi ikka seda, mida sai, ja Jehoova õnnistas teda. (Ap. t. 28:30, 31.) Samamoodi võivad meie olud muutuda. Ent Jehoovale pole oluline see, kui palju me tema heaks teeme, vaid see, miks me teda teenime. w24.03, lk 27, lõigud 7, 9

Jeesus on palvetamises oma järelkäijatele heaks eeskujuks. Maa peal olles palvetas Jeesus sageli. Kuna tal oli väga palju tegemist ja tema ümber oli alati inimesi, pidi ta võtma palvetamiseks eraldi aega. (Mark. 6:31, 45, 46.) Ta tõusis varahommikul, et Jehoovaga segamatult palves rääkida. Ja vähemalt ühel korral palvetas ta öö läbi, kui tal tuli langetada tähtis otsus. (Luuka 6:12, 13.) Ööl enne surma palus Jeesus korduvalt, et ta suudaks täita isa tahet kuni lõpuni. (Matt. 26:39, 42, 44.) Ükskõik kui hõivatud me ka poleks, tuleb meil palvetamiseks aega võtta, nagu Jeesus seda tegi. See võib tähendada, et peame veidi varem tõusma või pisut hiljem magama minema. Kui me seda teeme, näeb Jehoova, et palvetamine on meile väga oluline. w23.05, lk 3, lõigud 4–5

Pööra tähelepanu fraasile „välja valatud”. Ühes teatmeteoses on selle kohta öeldud, et Jumala armastus on nagu vetevoog. See kirjeldab hästi, kui tugev on Jehoova armastus võitute vastu. Ja võitud teavad seda. (Juuda 1.) Apostel Johannes väljendas oma tundeid, öeldes: „Kui väga on küll Isa meid armastanud – meid hüütakse Jumala lasteks!” (1. Joh. 3:1.) Kuid kas Jehoova armastab vaid võituid? Ei, ta on tõendanud, et ta armastab meid kõiki. Ülim tõend Jehoova armastusest meie vastu on lunastus. See on suurim armastusetegu, mis kunagi tehtud. (Joh. 3:16; Rooml. 5:8.) w24.01, lk 28, lõigud 9–10

Sellest salmist ilmneb midagi, mis aitas Taavetil oma kartustest jagu saada. Kuigi tema elu oli ohus, mõtles ta sellele, mida teeb Jehoova tema heaks tulevikus. Taavet teadis, et Jehoova päästab ta just õigel ajal. Oli ju Jehoova lubanud, et temast saab järgmine Iisraeli kuningas. (1. Saam. 16:1, 13.) Taaveti jaoks oli see tõotus samahästi kui täitunud. Mida on Jehoova meile lubanud? Mitte seda, et meil pole praegu ühtki probleemi, vaid hoopis seda, et uues maailmas pühib ta kõik meie raskused minema. (Jes. 25:7–9.) Tal on piisavalt väge, et äratada inimesed üles surmaunest, tervendada haiged ja hävitada kõik oma vaenlased. (1. Joh. 4:4.) w24.01, lk 6, lõigud 12–13

Mõtiskle oma pühendumise ja ristimise üle. Sa astusid need sammud, kuna soovisid asuda Jehoova poolele. Mõtle, mis aitas sul veenduda selles, et oled leidnud tõe. Sa õppisid Jehoovat tundma ning hakkasid teda austama ja armastama. Sinu usk kasvas ja ajendas sind oma patte kahetsema. Sa tegid muudatusi, et viia oma elu kooskõlla Jehoova tahtega. Sa tundsid kergendust, kui mõistsid, et ta on sulle su patud andestanud. (Laul 32:2.) Samuti hakkasid sa käima koosolekutel ja rääkima teistelegi sellest, mida piiblist teada olid saanud. Kui sa Jehoovale pühendusid ja end ristida lasid, hakkasid sa käima ellu viival teel ja kahtlemata soovid sellele ka jääda. (Matt. 7:13, 14.) Jää siis kindlaks ja vankumatuks ning kuuletu Jehoovale igas olukorras. w23.07, lk 17, lõik 14; lk 19, lõik 19

Kui mõtled sellele, mida sa Jehoovale pühendudes palves ütlesid, annab see sulle jõudu seista vastu mistahes kiusatusele. Näiteks ei hakka sa flirtima kellegi abikaasaga, sest oled juba öelnud ei kõigele, mis Jehoovale ei meeldi. Nii ei teki sul sobimatuid tundeid, millest lahti saamiseks peaksid hiljem kõvasti vaeva nägema. Sa ei astu jumalatute rajale, vaid lähed sellest kauge kaarega mööda. (Õpet. 4:14, 15.) Jeesuse eeskujule mõtlemine võib aidata sul hoiduda kõigest, mis kurvastab Jehoovat, kellele sa oled pühendunud. (Matt. 4:10; Joh. 8:29.) Katsumused ja kiusatused annavad sulle võimaluse näidata, et oled teinud kindla otsuse käia Jeesuse jälgedes. Ja Jehoova aitab sul seda teha. w24.03, lk 9–10, lõigud 8–10