August

Sellest tekstist tuleb välja kaks mõtet. Esiteks, Jehoova teenijatena on meil raskusi, ja teiseks, Jehoova päästab meid nendest. Kuidas ta seda teeb? Näiteks aitab ta meil ellu realistlikult suhtuda ja hoida meeles, et elame Saatana võimu all olevas maailmas. Jehoova pole lubanud, et meie elu on pilvitu. Küll aga on ta öelnud, et tema teenimine toob meile rõõmu. (Jes. 66:14.) Ta ootab, et keskenduksime sellele, mis on ees – ajale, mil saame elada sellist elu, nagu tema meile on kavandanud. (2. Kor. 4:16–18.) Senikaua aga on ta meie kõrval ja aitab meil päev päeva haaval uue maailma poole liikuda. (Nutul. 3:22–24.) On palju näiteid Jehoova teenijatest, keda tabasid erisugused raskused. Need kõik kinnitavad meile, et kui loodame Jehoovale, võime olla kindlad, et ta hoolitseb meie eest. (Laul 55:22.) w23.04, lk 14–15, lõigud 3–4

Heaks eeskujuks on meile Joosep ja Maarja, kes olid valmis võimudele kuuletuma ka siis, kui see polnud neile lihtne. (Luuka 2:1–6.) Kui Maarja oli üheksandat kuud lapseootel, andis Rooma keiser Augustus välja määruse, et kõik riigi elanikud tuleb arvele võtta. See tähendas Joosepile ja Maarjale, et nad pidid võtma ette reisi Petlemma. Tee sinna oli umbes 150 kilomeetrit pikk ja kulges üle mägise maastiku. Iseäranis Maarjale võis see reis olla äärmiselt ebamugav. Samuti võisid nad Joosepiga muretseda tema ja veel sündimata lapse tervise pärast. Mis siis, kui Maarja reisi ajal sünnitama hakkab? Kas see, et ta kandis oma üsas tulevast messiat, oli piisav õigustus Augustuse käsule mitte kuuletuda? Joosepil ja Maarjal oli küllaga põhjust muretseda, kuid nad tegid ikka nii, nagu keiser oli käskinud. Jehoova õnnistas nende kuulekust. Maarja jõudis turvaliselt Petlemma, sünnitas terve poja ja aitas nõnda täide viia piibli ennustust. (Miika 5:2.) w23.10, lk 8, lõik 9; lk 9, lõigud 11–12

Mis siis, kui paljas mõte koosolekutel vastamisest tekitab sinus ärevust? Hea oleks materjal hästi ette valmistada. (Õpet. 21:5.) Mida paremini sa materjali tunned, seda kergem on sul mõtteid avaldada. Lisaks püüa hoida oma vastused lühidad. (Õpet. 15:23; 17:27.) Siis oled võib-olla ka vähem närvis. Kui suudad mõtet lühidalt ja oma sõnadega väljendada, siis näitab see, et sa oled hästi valmistunud ja saad materjalist aru. Mida teha aga siis, kui oled neid soovitusi proovinud, kuid ei suuda koosolekul ikkagi vastata rohkem kui üks või kaks korda? Sa võid olla kindel, et Jehoova märkab sinu pingutusi ja tal on sinu üle hea meel. (Luuka 21:1–4.) Endast parima andmine ei tähenda, et peaksid hirmust hoolimata muudkui kätt tõstma. (Filipl. 4:5.) Tee kindlaks, mis on sulle jõukohane eesmärk, ja siis palveta, et Jehoova annaks sulle rahu ja aitaks sul seda eesmärki täita. Mõne puhul võib esialgseks eesmärgiks ollagi üks lühike vastus. w23.04, lk 21, lõigud 6–8

Paulus võrdles kristlasi sõduritega, kes on valvel ja lahinguvalmis. Sõjaolukorras oodatakse, et sõdur oleks kogu aeg lahinguks valmis. Sama on ka meiega. Me oleme Jehoova päevaks valmis, kui meil on kogu aeg ümber usu ja armastuse rinnaturvis ja peas päästelootuse kiiver. Justnagu rinnaturvis kaitseb sõduri südant, kaitsevad usk ja armastus meie sümboolset südant. Need aitavad meil Jehoovat ustavalt teenida ja Jeesuse eeskuju järgida. Tänu usule oleme veendunud, et Jehoova „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad”. (Heebr. 11:6.) Samuti ajendab usk meid kuuletuma Jeesusele ka siis, kui see pole kerge. Me võime oma usku tugevdada, kui loeme vendadest-õdedest, kes on hoolimata tagakiusamisest või majanduslikest raskustest Jehoovale ustavaks jäänud. Ja kui võtame eeskujuks neid, kes on oma elu lihtsustanud ja teenivad innukalt Jehoovat, aitab see meil hoiduda materialismi lõksust. w23.06, lk 10, lõigud 8–9

Selleks, et eesmärgini jõuda, läheb vaja enesevalitsust, eriti kui eesmärki on raske saavutada või meil pole piisavalt motivatsiooni. On hea meeles pidada, et enesevalitsus on püha vaimu vilja osa. Seepärast palu Jehoovalt püha vaimu, et saaksid seda tähtsat omadust arendada. (Luuka 11:13; Gal. 5:22, 23.) Ära oota ideaalset olukorda. Praeguses maailmas ei tule seda kunagi. Kui me jääksime seda ootama, ei saavutaks me eales oma eesmärki. Mõnikord võib meil motivatsiooni nappida seetõttu, et eesmärk, mille oleme seadnud, näib olevat liiga suur. Kui see on nii, siis oleks tark jagada see väiksemateks osadeks. Näiteks kui sinu eesmärk on arendada mingit omadust, siis võiksid tegeleda sellega sammhaaval. Või kui sinu eesmärgiks on lugeda kogu piibel läbi, võiksid alustada lühema lugemisajaga. w23.05, lk 29, lõigud 11–13

Kogu lõpuaja vältel on Jehoova oma organisatsiooni kaudu andnud meile rikkalikult vaimset toitu, et võiksime pühal teel ikka edasi käia. (Jes. 35:8; 48:17; 60:17.) Igaühel, kes hakkab piiblit uurima, on võimalus astuda pühale teele. Mõned käivad sel teel vaid lühikest aega ja siis lahkuvad. Teistel on aga eesmärk käia sel teel, kuni jõuavad sihtpunkti. Neile, kel on taevane lootus, on sihtpunktiks Jumala paradiis taevas. (Ilm. 2:7.) Ja maise lootusega kristlased on jõudnud kohale siis, kui nad tuhandeaastase rahuvalitsuse lõpuks täiuslikuks saavad. Kui sina juba käid sel pühal teel, siis ära vaata tagasi ja ära lahku sellelt. Uus maailm on silmapiiril. w23.05, lk 17, lõik 15; lk 19, lõigud 16–18

Kui mõtled kõigele, mida Jehoova sinu heaks on teinud, võib tänutunne ajendada sind talle pühenduma. (Laul 116:12–14.) Piiblis öeldakse, et „iga hea and ja iga täiuslik kingitus” on Jehoovalt. (Jaak. 1:17.) Ja nii see tõesti on. Kõige suurem kingitus, mis Jehoova meile on teinud, on lunastus. Tänu sellele on meil võimalik olla Jehoova sõbrad ja meil on lootus elada igavesti. (1. Joh. 4:9, 10.) Üks parimaid viise näidata oma tänulikkust selle ja kõigi teiste kingituste eest on talle pühenduda. (5. Moos. 16:17; 2. Kor. 5:15.) w24.03, lk 5, lõik 8

Praegune maailm on täis kõlvatust. Me teame, et meie taevane isa vihkab seda, ja me võime tunda samamoodi nagu Lott, „keda muserdas kurjade inimeste jultunud käitumine”. (2. Peetr. 2:7, 8.) Kuna Lott armastas Jumalat ja ei tahtnud talle meelepaha valmistada, hoidis ta kõvasti kinni tema moraalipõhimõtetest, kuigi teised inimesed neid eirasid. Ka meie elame maailmas, kus suurem osa inimesi ei järgi Jumala moraalinorme. Kuid me võime jääda kõlbeliselt puhtaks, kui peame Jumalast lugu ja armastame teda. Jehoova soovib aidata meil moraalselt puhtaks jääda. Seepärast on ta lasknud Õpetussõnade raamatusse kirja panna häid nõuandeid, mis on abiks meile kõigile: nii meestele kui naistele, noortele kui ka vanadele. Kui me kardame Jehoovat, siis ei seltsi me nendega, kes ei ela tema normide järgi. w23.06, lk 20, lõigud 1–2; lk 21, lõik 5

Võib-olla on su pereliikmed sinu usu tõttu sinusse vaenulikult suhtunud või oled pidanud materiaalselt vähemaga läbi ajama, et Jehoova teenimist esikohal hoida. (Matt. 6:33.) Kui see on nii, võid olla kindel, et Jehoova paneb tähele kõike, mida sa tema heaks oled teinud. (Heebr. 6:10.) Tõenäoliselt oled kogenud, kui tõesed on Jeesuse sõnad: „Ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad, õed, ema, isa, lapsed või põllud minu ja hea sõnumi pärast ega saaks praegusel ajal sajakordselt maju, vendi, õdesid, emasid, lapsi ja põlde keset tagakiusamist ning tulevasel ajastul igavest elu.” (Mark. 10:29, 30.) Tõepoolest, õnnistused, mida me saame, on tunduvalt suuremad kui ohvrid, mida oleme pidanud tooma. (Laul 37:4.) w24.03, lk 9, lõik 5

Kui Antiookia kristlased kuulsid, et Juudamaal on näljahäda, otsustasid nad „saata Juudamaa vendadele abi, igaüks oma võimaluste piires”. (Ap. t. 11:27–30.) Kuigi vennad-õed, kes pidid nälga kannatama, elasid neist kaugel, tahtsid Antiookia kristlased midagi oma usukaaslaste heaks teha. (1. Joh. 3:17, 18.) Ka meie tunneme kaasa vendadele-õdedele, keda on tabanud mõni katastroof, ja me tahame neid aidata. Võiksime küsida kogudusevanematelt, mida teha, et saaksime taastamistöödes kaasa lüüa või muud moodi aidata. Samuti saame annetada ülemaailmse töö heaks ja oma usukaaslaste eest palvetada. Meie vendadel-õdedel võib nappida hädavajalikku ja nad võivad vajada meie abi. Kahtlemata soovime, et kui meie kuningas Jeesus tuleb maa üle kohut mõistma, näeks ta, kuidas me oma usukaaslaste eest hoolitseme, ja ütleks meile: „Teie tasuks on kuningriik, mis on teie jaoks valmis alates maailma rajamisest.” (Matt. 25:34–40.) w23.07, lk 4, lõigud 9–10; lk 6, lõik 12

Ka Jeesus on paindlik. Jehoova saatis ta maa peale, et ta kuulutaks head sõnumit Iisraeli soo eksinud lammastele. Jeesus suhtus oma ülesandesse tõsiselt, kuid ta polnud mingi tähenärija. Kord anus üks naine, kes polnud iisraellane, et Jeesus teeks terveks tema tütre, keda üks deemon hirmsasti vaevas. Jeesus tundis naisele kaasa ja täitis tema palve. (Matt. 15:21–28.) Või mõtleme teisele näitele. Oma maapealse teenistuse algupoole ütles Jeesus: „Kes salgab mu ära ..., selle salgan minagi ära.” (Matt. 10:33.) Kui aga Peetrus seda kolm korda tegi, võttis Jeesus arvesse tema kahetsust ja usku ning andestas talle. Pärast ülesäratamist ilmutas ta end Peetrusele ja tõenäoliselt kinnitas talle, et armastab teda ja on talle andestanud. (Luuka 24:33, 34.) Jehoova ootab, et meiegi oleksime paindlikud. w23.07, lk 21, lõigud 6–7

Miks me võime olla kindlad, et maast saab paradiis? Milliseid mõtteid me saaksime välja tuua neile, kes selles kahtlevad? Esiteks, Jehoova ise on seda tõotanud. Ilmutusraamat ütleb: „See kes troonil istus, ütles: „Ma teen kõik uueks!”” Jehooval on tarkus, jõud ja ka soov see tõotus täide viia. Teiseks, Jehoova seisukohast on selle tõotuse täitumine nii kindel, et see on otsekui juba teostunud. Ta ütleb: „Need sõnad on usaldusväärsed ja tõesed. ... Need on täide läinud.” Kolmandaks, kui Jehoova millegagi algust teeb, siis viib ta selle ka lõpule, nagu ta kinnitas, öeldes: „Mina olen alfa ja oomega.” (Ilm. 21:6.) Jehoova tõestab, et Saatan on valetaja, kes ei suuda tema eesmärki kuidagi nurjata. Kui keegi ütleb, et see on liiga hea, et olla tõsi, siis miks mitte lugeda talle Ilmutusraamatu 21. peatüki salme 5 ja 6 ning selgitada, et Jehoova on oma tõotusele otsekui alla kirjutanud. (Jes. 65:16.) w23.11, lk 6–7, lõigud 18–19

Jehoova tõotas seda Aabrahamile, kui too oli 75-aastane ja tal polnud lapsi. Pärast seda, kui Aabraham oli läinud üle Eufrati jõe ja oodanud 25 aastat, sündiski talle poeg Iisak. Ja veel 60 aasta pärast sündisid talle pojapojad Eesav ja Jaakob. (Heebr. 6:15.) Ent Aabraham ei näinud, kuidas tema järeltulijatest saab suur rahvas ja kuidas nad pärivad tõotatud maa. Samas võis ta kogu elu tunda rõõmu lähedastest suhetest oma loojaga. (Jaak. 2:23.) Ja mõtle, kui õnnelik võib ta olla pärast ülesäratamist, kui saab teada, milliseid õnnistusi on tema ustavus ja kannatlikkus toonud kõigile rahvastele. (1. Moos. 22:18.) Mida me sellest õpime? Me ei pruugi näha Jehoova tõotuste täitumist siis, kui me seda sooviksime. Ent kui oleme kannatlikud nagu Aabraham, võime olla kindlad, et Jehoova tasub meile juba praegu ja veel enam uues maailmas. (Mark. 10:29, 30.) w23.08, lk 24, lõik 14

Noorena oli Ussija alandlik. Ta õppis kartma tõelist Jumalat ja tegi, mis oli tema silmis õige. Jehoova õnnistas teda pea kogu tema 68-aastase eluea jooksul. (2. Ajar. 26:1–4.) Ussija lõi paljusid vaenlasi ja tugevdas Jeruusalemma kaitsevõimet. (2. Ajar. 26:6–15.) Kindlasti tundis ta rõõmu kõigest sellest, mida ta Jehoova abiga korda saatis. (Kog. 3:12, 13.) Ussija oli harjunud, et teised täidavad tema käske. Kas see võis panna ta mõtlema, et ta võib teha, mida iganes soovib? Ühel päeval otsustas Ussija minna templisse ja teha midagi, milleks tal polnud voli: ta tahtis altaril suitsutusrohtu põletada. (2. Ajar. 26:16–18.) Ülempreester Asarja manitses teda, kuid Ussija sai seepeale väga vihaseks. Kahjuks ei jäänud Ussija Jehoovale ustavaks ja Jehoova karistas teda pidalitõvega. (2. Ajar. 26:19–21.) Tema elu oleks võinud olla sootuks teistsugune, kui ta oleks jäänud alandlikuks. w23.09, lk 10, lõigud 9–10

Peetrusel tuli ka pärast seda, kui temast sai võitud kristlane, oma nõrkustega rinda pista. 36. aastal oli Peetrus Korneeliuse juures, kui see võiti püha vaimuga. See oli kindel tõend, et „Jumal ei ole erapoolik” ja et mittejuudid võivad kuuluda kristlikku kogudusse. (Ap. t. 10:34, 44, 45.) Pärast seda sündmust tegi Peetrus midagi, mida ta kunagi varem poleks teinud: ta sõi koos mittejuutidega. Osa juudikristlasi oli seisukohal, et juudid ja mittejuudid ei tohiks koos süüa. Kui mõned neist tulid Antiookiasse, lõpetas Peetrus mittejuutidest vendadega koos söömise, ilmselt kartusest solvata juudikristlasi. Apostel Paulus nägi seda silmakirjatsemist pealt ja noomis Peetrust avalikult. (Gal. 2:13, 14.) Peetrus ei langenud masendusse, vaid võttis sellest õppust. w23.09, lk 22, lõik 8

Aus eneseanalüüs võib näidata, et meil on nii mõneski valdkonnas veel arenguruumi. Kuid me ei peaks end sellepärast pahasti tundma, kuna meie hea isand Jeesus aitab meil vajalikud muudatused teha. (1. Peetr. 2:3.) Peetrus kinnitab meile: „Jumal ... viib ise lõpule teie väljaõppe. Ta teeb teid kindlaks.” Oli aeg, kui Peetrus tundis, et ta pole väärt Jumala poja Jeesuse juures olema. (Luuka 5:8.) Kuid Jehoova ja Jeesuse abiga järgis ta Jeesust ustavalt kogu oma elu. Seetõttu sai Peetrusele osaks „suur au saada meie isanda ja päästja Jeesus Kristuse igavesse kuningriiki”. (2. Peetr. 1:11.) Kui sinagi jääd Jehoova ligi ja lased tal end õpetada, ootab sind igavene elu ja sa saavutad „oma usu sihi, oma pääste”. (1. Peetr. 1:9.) w23.09, lk 31, lõigud 16–17

Telkpühamu õues, mis oli aiaga piiratud suur ala, täitsid preestrid oma kohustusi. Seal oli suur vaskaltar põletusohvrite toomiseks ning ka vasknõu veega, kus preestrid said end enne püha teenistust pesta. (2. Moos. 30:17–20; 40:6–8.) Tänapäeval teenivad võitud maa peal vaimse templi siseõues. Suur veenõu tuletab neile ja ka kõigile teistele kristlastele meelde, et neil tuleb jääda moraalselt ja vaimselt puhtaks. Kus aga teenib suur rahvahulk? Apostel Johannes nägi neid seismas Jumala trooni ees. See vastab vaimse templi maa peal olevale välisõuele, kus suur rahvahulk teenib Jumalat „ööd ja päevad”. (Ilm. 7:9, 13–15.) Me oleme väga tänulikud, et Jehoova on võimaldanud meil teenida teda tema suures vaimses templis. w23.10, lk 28, lõigud 15–16

Jehoova võib aidata meid kogudusevanemate kaudu. (Jes. 32:1, 2.) Seega räägi oma muredest kogudusevanematele ja võta vastu nende abi. Nende kaudu saab Jehoova sind tugevaks teha. Ka meie tulevikulootus annab meile jõudu. Kristlastena on meil väljavaade elada igavesti, kas paradiisis maa peal või taevas. (Rooml. 4:3, 18, 19.) See lootus aitab meil pidada vastu katsumustes, kuulutada head sõnumit ja täita koguduses erinevaid ülesandeid. (1. Tess. 1:3.) Seesama lootus andis jõudu ka Paulusele. Ta ütles, et ta on rõhutud ja nõutu, teda kiusatakse taga ja ta on otsekui pikali löödud. Isegi tema elu oli vahel ohus. (2. Kor. 4:8–10.) Paulusele andis jõudu see, et ta hoidis tulevikulootust silme ees. (2. Kor. 4:16–18.) Ta pilk oli suunatud ettepoole. Tema lootus oli saada taevane elu. Ta mõtiskles pidevalt selle lootuse üle ja tundis, et seesmiselt ta otsekui uueneb päev-päevalt. w23.10, lk 15–16, lõigud 14–17

Palvetades on hea mõelda, kas Jehoova arvates on õige aeg minu palve täita. Vahel võib meile tunduda, et me vajame midagi nüüd ja kohe. Kuid tegelikult Jehoova teab, millal on millekski parim aeg. (Heebr. 4:16.) Kui ta meie palvele kohe ei vasta, siis võime mõelda, et tema vastus on „ei”. Tegelikult võib vastus olla hoopis „mitte veel”. Mõtleme noorele vennale, kes palub Jehoovat oma haiguse pärast. Kui Jehoova ta ime läbi tervendaks, võiks Saatan väita, et see vend teenibki Jehoovat vaid sellepärast. (Iiob 1:9–11; 2:4.) Lisaks on Jehoova pannud paika aja, mil ta kaotab kõik haigused. (Jes. 33:24; Ilm. 21:3, 4.) Seni ei saa me oodata, et ta meid ime läbi tervendaks. Seepärast võiks see vend paluda hoopis seda, et Jehoova annaks talle jõudu ja meelerahu, et oma haigusega toime tulla ja teda ustavalt edasi teenida. w23.11, lk 23, lõik 13

Simson oli teinud ränga vea, kuid ta ei andnud alla. Ta otsis ikka võimalust täita Jumala antud ülesannet võidelda vilistitega. (Kohtum. 16:28–30.) Simson anus Jehoovat: „Luba mul vilistitele kätte maksta.” Jehoova võttis Simsonit kuulda ja taastas tema jõu. Tänu sellele tappis Simson sel korral rohkem vilisteid kui kunagi varem. Kuigi Simsoni eksimusel olid valusad tagajärjed, püüdis ta ikka teha seda, mida Jehoova temalt ootas. Kui meie teeme vea ja vajame manitsust või jääme ilma mõnest ülesandest, ei tohiks me alla anda. Pea meeles, et Jehoova ei anna meie suhtes alla. (Laul 103:8, 9.) Kuigi me aeg-ajalt eksime, annab Jehoova meile jõudu, et saaksime tema tahet edasi täita. w23.09, lk 6, lõigud 15–16

Muidugi pole Jehooval hea meel, kui meil on probleeme. Küll aga on tal hea meel siis, kui me ei anna alla. Kas pole tore teada, et meie vastupidavus rõõmustab Jehoovat? (Laul 5:12.) Nagu nägime, oli Aabrahamilgi raskusi. Ent kuna ta pidas neis vastu, oli ta Jehoovale meelepärane. Jehoova pidas teda oma sõbraks ja tunnistas ta õigeks. (1. Moos. 15:6; Rooml. 4:13, 22.) Nii võib see olla ka meiega. Jehoova soosing ei sõltu sellest, kui palju me tema teenistuses teeme või milliseid ülesandeid täidame. Tal on meist hea meel, kui peame ustavalt vastu. Ja ükskõik kui vanad või noored me oleme, millised on meie olud ja võimed, meil kõigil on võimalik vastu pidada. Kas sina maadled praegu mõne katsumusega? Kui sa ei anna alla, teeb see Jehoovale heameelt. See teadmine võib sulle jõudu anda ja sinu lootust tugevdada. w23.12, lk 11, lõigud 13–14

Hea suhtlemisoskusega vend kuulab teisi ja püüab neid mõista. (Õpet. 20:5.) Ta suudab teise inimese hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest nii mõndagi välja lugeda. Muidugi ei saa ta seda teha, kui ei veeda koos teistega aega. Kui suhelda teistega vaid elektrooniliste kanalite kaudu, näiteks meili või sõnumite teel, võib olla järjest raskem inimestega näost näkku vestelda. Seega tasub otsida võimalusi rääkida teistega silmast silma. (2. Joh. 12.) Küps kristlik mees peab olema ka suuteline end ja oma peret ülal pidama. (1. Tim. 5:8.) On hea omandada oskusi, mis aitavad sul edaspidi tööd leida. (Ap. t. 18:2, 3; 20:34; Efesl. 4:28.) Tööta usinalt ja vii iga töö lõpule. Nii pälvid sa teiste silmis tubli töömehe maine ja tänu sellele võib sul olla hiljem lihtsam tööd leida ja seda ka hoida. w23.12, lk 27, lõigud 12–13

Kui piiblis räägitakse Jehoova päevast, mõeldakse sellega aega, mil ta kõrvaldab oma vaenlased ja päästab oma rahva. Ta on seda juba varem teinud ja teeb seda ka lähitulevikus. (Jes. 13:1, 6; Hes. 13:5; Sef. 1:8.) Peagi saabuv Jehoova päev algab rünnakuga Suure Babüloni vastu ja kulmineerub Harmagedooni sõjaga. Jeesus ütles, et selle päeva üleelamiseks tuleb meil püsida valvel ja selleks valmis olla. (Matt. 24:21; Luuka 12:40.) Oma esimeses kirjas tessalooniklastele kasutas Paulus mitmeid kõnekujundeid, mis aitavad kristlastel Jehoova päevaks valmistuda. Paulus teadis, et selle päeva tulekuni läheb veel aega. (2. Tess. 2:1–3.) Siiski ergutas ta usukaaslasi selleks valmis olema, justkui tuleks see juba homme. Meilgi tuleb sedasama teha. w23.06, lk 8, lõigud 1–2

1970. aastate lõpus kerkis Tokyosse 60-korruseline pilvelõhkuja. Inimesed mõtlesid, kuidas küll selline hoone sagedastes maavärinates püsti jääb. Saladus peitus aga selles, et pilvelõhkuja konstruktsioon oli tugev ja samas piisavalt painduv, et see tõugetele ja vibratsioonile vastu peaks. Kristlasi võib võrrelda sellise pilvelõhkujaga. Mis mõttes? Kui asi puudutab Jehoova seadusi ja norme, tuleb kristlasel olla kindel ja vankumatu. Ta on varmas kuuletuma ega tee mingeid järeleandmisi. Teinekord aga, kui olukord seda lubab või lausa nõuab, on tal vaja olla paindlik. (Jaak. 3:17.) Kristlane, kel on selline tasakaalukas suhtumine, ei ole jäik, aga samas ka mitte liiga salliv. w23.07, lk 14, lõigud 1–2

Jeesus pidi vastu seisma Saatana ahvatlustele. Saatan püüdis muu hulgas panna Jeesust Jehoova asemel teda kummardama. (Matt. 4:1–11.) Saatan tegi kõik, mis suutis, et Jeesus patustaks, kuna sel juhul ei oleks Jeesus saanud inimesi lunastada. Jeesusel oli ka muid katsumusi. Teda kiusati taga ja tema elu oli ohus. (Luuka 4:28, 29; 13:31.) Samuti pidi ta toime tulema oma järelkäijate ebatäiusega. (Mark. 9:33, 34.) Kui tema üle kohut mõisteti, tuli tal taluda piinamist ja naeruvääristamist. Seejärel hukati ta äärmiselt valusal ja alandaval moel. (Heebr. 12:1–3.) Oma elu viimastel hetkedel piinapostil pidi ta toime tulema ilma Jehoova kaitseta. (Matt. 27:46.) On selge, et lunastus nõudis Jeesuselt väga palju. Kui mõtleme sellele, millise ohvri ta oli valmis meie heaks tooma, tugevneb kahtlemata meie armastus tema vastu. w24.01, lk 10–11, lõigud 7–9

Kannatlikkus aitab meil teistega hästi läbi saada ja neid tähelepanelikult kuulata. (Jaak. 1:19.) See aitab meil ka rahu hoida. Kui oleme pinge all, ei reageeri me liiga ägedalt ega ütle teistele halvasti. Me ei vihastu kergesti, kui meid solvatakse, ega vasta samaga. Me hoopis sallime üksteist ja anname üksteisele heldelt andeks. (Kol. 3:12, 13.) Lisaks aitab kannatlikkus meil paremaid otsuseid teha. Selle asemel et toimida rutakalt või impulsiivselt, võtame aega, et kaaluda kõiki variante. Näiteks kui me otsime tööd, võime kippuda vastu võtma kohe esimest pakkumist. Ent kui oleme kannatlikud, siis võtame arvesse, kuidas see töö võib mõjutada meie pereelu ja suhteid Jehoovaga. Seega aitab kannatlikkus meil vältida halbade otsuste tegemist. w23.08, lk 22, lõigud 8–9

Sinu patused kalduvused võivad sind muserdada. Ent kui mõtled Jehoovale antud pühendumistõotusele, annab see sulle otsusekindlust kiusatustega võidelda. Miks võib nii öelda? Kui sa pühendud Jehoovale, ei ela sa enam iseendale. See tähendab, et ütled ei soovidele ja ambitsioonidele, mis Jehoovale ei meeldi. (Matt. 16:24.) Kui siis sinu usk pannakse proovile, ei pea sa mõtlema, mida teha. Sa oled juba teinud otsuse jääda Jehoovale ustavaks ja teda rõõmustada. Võiks öelda, et sa oled nagu Iiob, kes ka kõige rängema katsumuse korral ütles kindlalt: „Ma ei loobu oma laitmatusest kuni surmani!” (Iiob 27:5.) w24.03, lk 9, lõigud 6–7

Armastuse Jumal Jehoova on meiega. (2. Kor. 13:11.) Ta on huvitatud meist igaühest isiklikult. Kui me loodame temale, siis meid „ümbritseb tema truu armastus”. (Laul 32:10.) Mõtisklemine selle üle, kuidas ta on meie vastu oma armastust väljendanud, aitab meil üha paremini mõista, kui hästi ta meie eest hoolitseb, ja me saame temaga lähedasemaks. Me võime vabalt tema poole pöörduda ja rääkida talle, kui väga me vajame tema armastust. Samuti saame jagada temaga kõiki oma muresid ja olla kindlad, et ta mõistab meid ja soovib meid aidata. (Laul 145:19.) Nagu lõkketuli külmal päeval, nii tõmbab Jehoova armastus meid tema ligi. Tema armastus on võimas ja väga hell. See soojendab meie südant ja tekitab samu tundeid, nagu olid laulukirjutajal, kes ütles: „Ma armastan Jehoovat.” (Laul 116:1.) w24.01, lk 31, lõigud 19–20

Jeesus tegi midagi enamat, kui vaid andis teistele teada, et Jumala nimi on Jehoova. Juudid juba teadsid seda. Jeesus aga rääkis neile täpsemalt, milline Jumal Jehoova on. (Joh. 1:17, 18.) Näiteks öeldakse piibli heebreakeelses osas, et Jehoova on halastav ja kaastundlik. (2. Moos. 34:5–7.) Jeesus aitas neil mõista, mida see tegelikult tähendab, rääkides loo kadunud pojast. Ta ütles, et kui isa nägi kaugelt oma kahetsevat poega koju tulemas, jooksis ta talle vastu, kallistas teda ja andis talle heldelt andeks. See lugu maalib ereda pildi sellest, kui halastav ja kaastundlik isa on Jehoova. (Luuka 15:11–32.) w24.02, lk 10, lõigud 8–9

Jehoova kosutab ja julgustab neid, kes on raskustes. Kuidas meie saame teda jäljendada? Üks viis seda teha on arendada omadusi, mis aitavad meil olla teiste vastu kaastundlikud ja neid lohutada. Millised omadused siis aitavad meil hoida armastust tugevana, nii et suudaksime oma vendi-õdesid päev-päevalt julgustada? (1. Tess. 4:18.) Meil on tarvis arendada osavõtlikkust, vennalikku kiindumust ja lahkust. (Kol. 3:12; 1. Peetr. 3:8.) Kuidas need meid aitavad? Kui oleme osavõtlikud ja hoolime siiralt oma usukaaslastest, ajendab see meid neid aitama. Jeesus ütles: „Suu räägib sellest, mida süda on täis. Hea inimene toob oma hea vara hulgast välja head.” (Matt. 12:34, 35.) On tõesti tähtis vendi-õdesid julgustada ja lohutada ning väljendada nii oma armastust nende vastu. w23.11, lk 10, lõigud 10–11

Piibli ennustuste mõistmiseks on meil tarvis abi. Kujutle, et sa oled ühe hea sõbraga matkamas paigas, mis on sulle täiesti võõras. Kuid sinu sõber tunneb seda piirkonda väga hästi. Ta teab täpselt, kus te olete ja kuhu mingi tee viib. Kahtlemata on sul hea meel, et su sõber on sinuga kaasas. Jehoova on justnagu selline sõber, kes teab täpselt, kus me ajavoolus asume ja mis meid ees ootab. Seega tuleks meil piibli ennustuste mõistmiseks temalt alandlikult abi paluda. (Taan. 2:28; 2. Peetr. 1:19, 20.) Nii nagu lapsevanemad soovivad, et nende lastel läheks hästi, soovib ka Jehoova, et meil oleks hea tulevik. (Jer. 29:11.) Kuid erinevalt lapsevanematest teab Jehoova täpselt, mida tulevik toob. Ta on lasknud piiblisse kirja panna palju ennustusi, et me teaks ette, millised sündmused toimuma hakkavad. (Jes. 46:10.) w23.08, lk 8–9, lõigud 3–4