November

Kui sa oled lapsevanem, siis aita oma lapsel valmistada ette talle eakohaseid kommentaare. On tõsi, et vahel käsitletakse koosolekul selliseid tõsiseid teemasid nagu abieluprobleemid või moraaliküsimused. Kuid ilmselt on uuritavas materjalis ikkagi mõni küsimus, millele laps saab vastata. Samuti oleks hea aidata lapsel mõista, et teda ei pruugita küsida iga kord, kui ta käe tõstab. Kui ta sellest aru saab, ei ole ta nii pettunud, kui tema asemel saab vastata keegi teine. (1. Tim. 6:18.) Me kõik saame valmistada ette vastuseid, mis toovad Jehoovale au ja kinnitavad meie vendade-õdede usku. (Õpet. 25:11.) Kui meil on vahel võimalus rääkida mõni kogemus oma elust, ei peaks me iseendast liiga pikalt rääkima. (Õpet. 27:2; 2. Kor. 10:18.) Selle asemel võiksime oma vastustes hoida kesksel kohal Jehoovat, mõtteid piiblist ja Jumala rahvast tervikuna. (Ilm. 4:11.) w23.04, lk 24–25, lõigud 17–18

Armastus aitab meil ärkvel püsida ja kainet mõistust säilitada. (Matt. 22:37–39.) Armastus Jumala vastu ajendab meid tegema kuulutustööd ka siis, kui meil tuleb seetõttu raskusi taluda. (2. Tim. 1:7, 8.) Ja kuna me armastame inimesi, püüame neile ikka ja jälle head sõnumit rääkida, olgu siis ukselt uksele käies või kirja ja telefoni teel. Me ei kaota lootust, et ühel päeval võtavad nad meid kuulda ja hakkavad Jehoovat teenima. (Hes. 18:27, 28.) Me armastame ka oma usukaaslasi ning julgustame üksteist ja tugevdame üksteise vaimu. (1. Tess. 5:11). Me oleme nagu sõdurid, kes õlg õla kõrval võitlevad. Me ei tee tahtlikult oma vendadele-õdedele haiget ega tasu halba halvaga. (1. Tess. 5:13, 15.) Me armastame ka neid vendi, kes on koguduses eestvedajad, ja peame neist lugu. (1. Tess. 5:12.) w23.06, lk 9, lõik 6; lk 11, lõigud 10–11

Üks moodus oma usku kasvatada on mõtiskleda lunastuse üle. Tänu lunastusele võime olla täiesti kindlad, et Jumala tõotused täituvad. Kui me mõistame, miks Jehoova lunastuse korraldas ja mida see temalt nõudis, tugevdab see meie veendumust, et me tõepoolest saame tulevikus igavesti elada. Miks me võime nii öelda? Jehoova saatis kõige lähedasema isiku, oma armsa poja taevast maa peale. Kui Jeesus oli maa peal, pidi ta taluma erinevaid raskusi ning viimaks piinarikkalt surema. Mõelda vaid, kui kõrge hinna Jehoova maksis! Ta poleks kunagi lasknud oma armsal pojal kannatada ja surra vaid selleks, et me saaksime lühikeseks ajaks veidi parema elu. (Joh. 3:16; 1. Peetr. 1:18, 19.) See, et ta andis oma poja lunastusohvriks, on meile garantiiks, et ta annab meile igavese elu uues maailmas. w23.04, lk 27, lõigud 8–9

Me võime olla kindlad, et Jehoova soovib inimesed surmaunest üles äratada. Ta on mitmel piiblikirjutajal lasknud sellest rääkida. (Jes. 26:19; Ilm. 20:11–13.) Ja kui Jehoova annab mingi tõotuse, siis ta selle ka täidab. (Joosua 23:14.) Ta lausa igatseb surnud taas ellu äratada. Iiob oli kindel, et kui ta sureb, soovib Jehoova väga ta ellu tagasi tuua. (Iiob 14:14, 15.) Sedasama soovib Jehoova teha kõigi oma teenijatega, kes on surmaunne suikunud. Ta tahab, et nad võiksid õnnelike ja tervetena taas elada. Kuidas on aga lugu miljardite inimestega, kes surid, ilma et neil oleks olnud võimalust Jehoovat tundma õppida? Jehoova soovib ka nemad ellu tagasi tuua. (Ap. t. 24:15.) Ta tahab anda neile võimaluse saada temaga sõbraks ja elada igavesti. (Joh. 3:16.) w23.04, lk 9, lõigud 5–6

Kuidas oma lootust tugevdada? Kui sul on väljavaade elada igavesti maa peal, siis loe, mida piibel paradiisi kohta räägib ja mõtiskle selle üle. (Jes. 25:8; 32:16–18.) Kujutle, milline saab olema elu uues maailmas. Kui me ei lase oma lootusel tuhmuda, aitab see meil praegustesse probleemidesse tasakaalukalt suhtuda. (2. Kor. 4:17.) Jehoova antud lootus teeb meid tugevaks. Jehoova on selgelt näidanud, mida meil tuleb teha, et temalt jõudu saada. Seega, kui sa vajad abi, et täita mõnda ülesannet, pidada katsumuses vastu või mitte kaotada rõõmu, räägi sellest Jehoovaga palves ja uuri piiblit, et temalt juhatust saada. Võta vastu vendade-õdede abi ja hoia oma lootust elavana. Siis teeb Jumala vägi sind tugevaks, et sa peaksid kannatlikult ja rõõmuga vastu. (Kol. 1:11.) w23.10, lk 17, lõigud 19–20

Meil on palju põhjusi Jehoovat tänada. On ju temalt iga hea and ja iga täiuslik kingitus. (Jaak. 1:17.) Näiteks võime tänada teda selle eest, kui ilus on loodus meie ümber ja kõik muu, mis ta on teinud. Ja me saame tänada teda oma elu, perekonna, sõprade ja tulevikulootuse eest ning loomulikult selle eest, et saame olla tema sõbrad. Eriti tuleks meil mõelda selle peale, mille eest me isiklikult Jehoovale tänulikud oleme. Maailmas on palju tänamatust. Inimesed keskenduvad tihti vaid sellele, mida nad soovivad saada, selle asemel et väljendada tänu olemasoleva eest. Selline suhtumine võib meidki mõjutada ja nii võib juhtuda, et meie palvetest saab üks pikk soovide jada. Et seda ei juhtuks, tuleks meil väljendada tänu kõige eest, mida Jehoova on meie heaks teinud. (Luuka 6:45.) w23.05, lk 4, lõigud 8–9

Kuna Jehoova on meie armastav isa, on tal valus näha meid kannatamas. (Jes. 63:9.) Meie katsumused võivad tunduda meile otsekui suured jõed või tuleleegid. Ja kuigi Jehoova ei hoia kõiki neid ära, on ta lubanud aidata meil neist läbi minna. (Jes. 43:2.) Jehoova ei lase ühelgi katsumusel põhjustada meile püsivat kahju. Ta annab meile püha vaimu, et suudaksime vastu pidada. (Luuka 11:13; Filipl. 4:13.) Me võime olla kindlad, et meil on alati olemas kõik, mis vaja, et jääda talle ustavaks. Jehoova ootab, et me usaldaksime teda. (Heebr. 11:6.) Vahel võivad meie katsumused näida lausa ületamatutena. Meil võib isegi tekkida kahtlusi, kas Jehoova ikka aitab meid. Piibel aga kinnitab, et tema antud jõuga võime me otsekui hüpata üle müüri. (Laul 18:29.) Me ei tohiks anda maad kahtlustele, vaid peaksime paluma Jehoovat usus ja olema kindlad, et ta vastab meie palvetele. (Jaak. 1:6, 7.) w23.11, lk 22, lõigud 8–9

See on võrratult ilus armastuse kirjeldus. Need sõnad kinnitavad abielupaarile, et nende vahel võib olla kustumatu armastus. See, kas abielupaaril on kustumatu armastus, sõltub neist endist. Toome näiteks lõkketule. See võib põleda kasvõi lõputult, kui sellele lisatakse puid. Kui puud saavad otsa, siis tuli kustub. Samamoodi võib armastus mehe ja naise vahel olla püsiv, kuid ainult niikaua, kui nad oma suhte eest hoolitsevad. Armastus mehe ja naise vahel võib aga ka jaheneda, eriti siis, kui neil on rahamuresid, terviseprobleeme või raskusi laste kasvatamisel. Et hoida armastuseleeki põlemas, tuleb mehel ja naisel teha tööd selle nimel, et neil oleks lähedased suhted Jehoovaga. w23.05, lk 20–21, lõigud 1–3

Kuidas meie saame julgust kasvatada? Vanemad võivad küll innustada noori julged olema, kuid nad ei saa oma julgust neile edasi anda. Julguse kasvatamine on nagu mõne uue oskuse omandamine. Üks viis midagi õppida on jälgida tähelepanelikult, kuidas oma ala meister seda teeb, ja siis püüda teda jäljendada. Samamoodi saame kasvatada julgust, kui paneme tähele, kuidas teised seda omadust ilmutavad, ja püüame neid eeskujuks võtta. Näiteks Taanielilt võime õppida seda, kui oluline on hästi pühakirja tunda. Samuti peavad meil olema Jehoovaga lähedased suhted ning selleks tuleb meil temaga tihti ja südamest rääkida. Ja meil tuleb Jehoovat usaldada ning olla veendunud, et ta hoolitseb meie eest. Kui siis meie usk proovile pannakse, ei löö me kartma. Julged inimesed pälvivad sageli teiste lugupidamise. Samuti võib meie julgus siira südamega inimesi Jehoova ligi tõmmata. Kahtlemata on meil häid põhjusi julgust kasvatada. w23.08, lk 2, lõik 2; lk 4, lõigud 8–9

Kreeka väljendit, mis on tõlgitud vastega „uurige paikapidavust”, kasutati seoses väärismetallide ehtsuse kindlakstegemisega. Meilgi tuleb kindlaks teha, kas see, mida kuuleme või loeme, on ikka tõene. Seda on veelgi olulisem teha nüüd, kui suur viletsus on väga lähedal. Me ei usu naiivselt kõike, mida räägitakse, vaid teeme kindlaks, kas see, mida kuuleme või loeme, on ikka kooskõlas sellega, mida ütlevad piibel ja Jehoova organisatsioon. Nii ei lase me mitte mingisugusel deemonite propagandal end eksitada. (Õpet. 14:15; 1. Tim. 4:1.) Me teame, et Jehoova rahvas tervikuna elab suure viletsuse üle. Paraku on nii, et keegi meist ei tea, milline on meie elu homme. (Jaak. 4:14.) Ükskõik, kas elame suure viletsuse üle või sureme enne seda, võime olla kindlad, et kui jääme Jehoovale ustavaks, annab ta meile tasuks igavese elu. Hoidkem siis oma tulevikulootust elavana ning olgem Jehoova päevaks valmis! w23.06, lk 13, lõigud 15–16

Me ei tea täpselt, kuidas piibli ennustused täituvad. (Taan. 12:8, 9.) Kuid seepärast me veel ei arva, et need ei täitugi. Me usaldame Jehoovat ja oleme kindlad, et ta annab õigel ajal meile teada kõik, mis tarvis, justnagu ta on seda teinud ka varem. Peagi ütlevad inimesed: „Rahu ja julgeolek!” (1. Tess. 5:3.) Seejärel pöörduvad poliitilised võimud vääruskude vastu ja hävitavad need. (Ilm. 17:16, 17.) Pärast seda asuvad nad ründama Jumala rahvast. (Hes. 38:18, 19.) Need sündmused päädivad Harmagedooni sõjaga. (Ilm. 16:14, 16.) Seni aga näidakem oma tänulikkust Jehoovale, uurides piibli ennustusi ja aidates ka teistel neid mõista. w23.08, lk 13, lõigud 19–20

Kui Paulus rääkis usust, lootusest ja armastusest, võttis ta oma arutelu kokku sõnadega: „Suurim neist on armastus.” (1. Kor. 13:13.) Miks jõudis ta sellisele järeldusele? Tulevikus pole meil enam tarvis uskuda ja loota, et Jumala tõotused uue maailma kohta täituvad, sest need kõik on siis juba täide läinud. Kuid meil tuleb alati armastada Jehoovat ja inimesi. Tegelikult saame kasvatada armastust nende vastu läbi kogu igaviku. Armastus on ka tõeliste kristlaste tundemärk. Jeesus ütles oma apostlitele: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:35.) Lisaks aitab armastus usukaaslaste vastu meil ühtsed olla. Paulus ütles, et armastus on „ühtsuse täiuslik side”. (Kol. 3:14.) Johannes kirjutas usukaaslastele: „Kes armastab Jumalat, peab armastama ka oma venda.” (1. Joh. 4:21.) Seega, kui me armastame oma vendi-õdesid, siis näitab see, et armastame ka oma Jumalat. w23.11, lk 8, lõigud 1, 3

Piibel võrdleb kristlaste elu võidujooksuga. Need, kes finišisse jõuavad, saavad tasuks igavese elu. (2. Tim. 4:7, 8.) Meil tuleb pingutada, et jooksu jätkata, eriti nüüd, kui finiš on juba nii lähedal. Apostel Paulus tõi välja, mis aitab meil seda teha. Ta ütles, et meil tuleks heita „endalt ära kõik, mis meid koormab”, ja joosta „vastupidavusega võidujooksu, mis meile joosta on antud”. Paulus ei mõelnud, et kristlased ei peakski mingit koormat kandma. Ta pidas silmas hoopis seda, et me ei tohiks end koormata millegi ebavajalikuga, mis võiks meid takistada ja väsitada. Et jooksu jätkata, tuleb meil kindlaks teha, kas meie koorma hulgas on midagi üleliigset, ja kui on, siis sellest viivitamata vabaneda. Samal ajal aga ei taha me kõrvale heita koormat, mida meil tuleb kanda. Kui seda teeksime, võib juhtuda, et meil jääb elu võidujooks pooleli. (2. Tim. 2:5.) w23.08, lk 26, lõigud 1–2

Paindlikkus aitab meil teiste arvamusest lugu pidada. Näiteks mõnele õele meeldib ennast meikida, mõnele aga mitte. Mõned kristlased tarbivad mõõdukalt alkoholi, teised on otsustanud sellest täielikult hoiduda. Ja me kõik soovime, et meil oleks hea tervis, kuid me hoolitseme oma tervise eest eri viisidel. Kui me arvaksime, et ainult meie valikud on alati õiged, ja püüaksime oma arvamust ka teistele peale suruda, siis võiksime saada neile komistuskiviks ja tekitada koguduses lõhesid. (1. Kor. 8:9; 10:23, 24.) Jehoova ei ole andnud meile karme reegleid, vaid hoopis põhimõtted, millest me saame lähtuda. Riiete valikul tuleks meil olla kaine mõistusega. Need peaks olema sündsad ja tagasihoidlikud, nagu on kohane jumalateenijale. (1. Tim. 2:9, 10.) Me ei taha tõmmata oma välimusega endale kohatut tähelepanu. Piibli põhimõtted aitavad ka kogudusevanematel hoiduda välimuse kohta mingeid reegleid tegemast. w23.07, lk 23, lõigud 13–14

Jehoova õpetab meile seda, kuidas kindlustada endale hea tulevik. Need, kes võtavad vastu lärmaka ja rumala naise kutse, soovivad nautida „magusat” ja salajast paturõõmu. Kui nad nii jätkavad, võivad nad lõpetada surmavalla sügavustes. (Õpet. 9:13, 17, 18.) Sootuks teistmoodi käib nende käsi, kes võtavad vastu tõelise tarkuse kutse. (Õpet. 9:1.) Me õpime armastama seda, mida Jehoova armastab, ja vihkama seda, mida tema vihkab. (Laul 97:10.) Ja me tunneme suurt rõõmu, et saame kutsuda ka teisi Jumala tarkust kuulama. Me otsekui hüüame linna kõrgendikelt: „Kes on kogenematu, tulgu siia!” Kõik, kes seda kutset kuulda võtavad, saavad õnnistusi juba praegu. Ja kui nad jätkavad arukuse teel käimist, saavad nad elada igavesti. (Õpet. 9:3, 4, 6.) w23.06, lk 24, lõigud 17–18

Kuidas sa end tunned, kui sinu kooli- või töökaaslane küsib midagi sinu uskumuste kohta? Paljusid meist ajab see pabinasse. Kuid sellised küsimused võivad aidata meil mõista, mida see inimene mõtleb või usub, ja anda seega meile võimaluse rääkida talle head sõnumit. Vahel aga võib keegi meilt midagi küsida sellepärast, et ta pole meie uskumustega nõus või soovib meiega lihtsalt vaielda. See ei peaks meid üllatama, sest paljud ei tea, mida me tegelikult usume, või siis on neile räägitud meie kohta lausa valet. (Ap. t. 28:22.) Lisaks, me elame viimseil päevil, ajal, mil inimesed on muuhulgas „üleolevad, õela ütlemisega”. (2. Tim. 3:1–3.) Milline omadus aitab meil jääda rahulikuks ja vastata taktitundeliselt, kui keegi seab meie uskumused kahtluse alla? Selleks omaduseks on tasadus. Tasane inimene jääb rahulikuks, kui keegi teda provotseerib või kui ta pole kindel, kuidas vastata. w23.09, lk 14, lõigud 1–2

Mõnikord antakse meile nõu, mis aitab meil hoiduda materialismist ja kõigest, mis võib panna meid Jumala seadust rikkuma. Kui me selliseid nõuandeid järgime, toob see häid tulemusi. (Jes. 48:17, 18; 1. Tim. 6:9, 10.) Ka suure viletsuse ja tuhandeaastase rahuriigi ajal juhib Jehoova meid inimeste kaudu. Kas järgime sel ajal tema juhatust? Paljugi sõltub sellest, kas me kuuletume talle praegu. Seega võtkem alati kuulda Jehoova juhatust, sealhulgas sellist, mida ta annab meile meeste kaudu, kes on meie seas eestvedajad. (Jes. 32:1, 2; Heebr. 13:17.) Me võime täielikult usaldada oma giidi Jehoovat, kes viib meid turvaliselt uude maailma. w24.02, lk 25, lõigud 17–18

Paulus tundis Jehoova teenimisest rõõmu, kuid tal oli ka palju raskusi. Tal tuli tihti reisida pikki vahemaid ja see polnud noil päevil sugugi kerge. Oma reisidel oli ta vahel „ohus jõgedel, ohus röövlite käes” ning mõnikord vastased isegi peksid teda. (2. Kor. 11:23–27.) Lisaks sellele polnud tema usukaaslased alati tänulikud selle eest, mida ta nende aitamiseks tegi. (2. Kor. 10:10; Filipl. 4:15.) Mis aitas Paulusel Jehoovat ikka edasi teenida? Ta õppis Jehoova kohta nii pühakirjast kui ka omaenda kogemustest väga palju ning veendus, et Jehoova armastab teda. (Rooml. 8:38, 39; Efesl. 2:4, 5.) Ja ka tema armastus Jehoova vastu üha kasvas. See armastus ilmnes selles, et ta aitas oma usukaaslastel Jehoovale ustavaks jääda ja toetas neid. (Heebr. 6:10.) w23.07, lk 9, lõigud 5–6

Paljud inimesed tunnistavad, et valitsusi on vaja ja et tuleks kuuletuda vähemalt mõnedele võimude kehtestatud seadustele. Ent needsamad inimesed ei pruugi täita seadusi, mis tunduvad neile ebaõiglased või mille täitmine nõuab neilt liiga palju. Piiblist tuleb välja, et inimvalitsused põhjustavad kannatusi, et need on Saatana kontrolli all ja et peagi need hävitatakse. (Laul 110:5, 6; Kog. 8:9; Luuka 4:5, 6.) Seal öeldakse ka, et „kes paneb vastu võimudele, paneb vastu Jumala seatud korrale”. Praegu on Jehoova lubanud inimvalitsuste tegevuse, et tagada kord, ja ta ootab, et me kuuletuksime neile. Seepärast tuleb meil anda võimudele, mis neile kuulub. See hõlmab nii makse, lugupidamist kui ka kuuletumist. (Rooml. 13:1–7.) Kuigi mõni seadus võib meile tunduda ebaõiglane või on selle täitmine meile ebamugav või kulukas, tahame seda ikkagi järgida, kuna seda ootab meilt Jehoova. Ta tahab, et me kuuletuksime võimudele niikaua, kuni see ei lähe vastuollu tema seadustega. (Ap. t. 5:29.) w23.10, lk 8, lõigud 9–10

Kui Simson sündis, valitsesid vilistid Iisraeli rahva üle ja rõhusid neid. (Kohtum. 13:1.) Nad olid äärmiselt julmad ja iisraellased pidid palju kannatama. Jehoova valis Simsoni kohtumõistjaks ja ütles, et „tema juhtimisel päästetakse Iisrael vilistite käest”. (Kohtum. 13:5.) See oli raske ülesanne, mille täitmiseks tuli tal täielikult Jehoovale toetuda. Kord tungisid vilistite sõjamehed ilmselt Juudas asuvasse Lehhisse, et Simson kinni võtta. Juuda mehed hakkasid kartma ja otsustasid Simsoni vaenlastele üle anda. Nad sidusid ta kahe uue köiega kinni ja viisid vilistitele. (Kohtum. 15:9–13.) Ent „siis tuli Simsoni peale Jehoova vaim” ja ta vabastas end köitest. Ta leidis maast eesli lõualuu, haaras selle kätte ja lõi sellega maha 1000 meest. (Kohtum. 15:14–16.) w23.09, lk 2–3, lõigud 3–4

Jehoova on järk-järgult avaldanud piiblis oma igavikulise eesmärgi. Ta on „teinud kõik nii, et täituks tema eesmärk”. (Õpet. 16:4.) Miski ei takista Jehooval oma eesmärki ellu viia ja kõik hea, mis ta teeb, jääb püsima igaveseks. Mis siis on Jehoova eesmärk ja mida ta on teinud, et kindlustada selle täitumine? Jumal ütles esimesele inimpaarile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see. Valitsege ... kõigi loomade üle.” (1. Moos. 1:28.) Kui Aadam ja Eeva patustasid, pärandasid nad patu kõigile oma järeltulijatele. Kuid Jehoova eesmärk ei nurjunud. Ta valis teise tee, kuidas selleni jõuda. Kohe pärast mässu Eedeni aias otsustas ta rajada taevasse kuningriigi, mis viib täide tema algse eesmärgi seoses inimkonna ja maaga. (Matt. 25:34.) w23.10, lk 19–20, lõigud 6–7

Jehoova aitab meil teda ustavalt teenida. Seda ei pruugi olla kerge teha, eriti kui oleme võidelnud mõne nõrkusega juba pikka aega. Me võime tunda, et meie probleemid on palju suuremad kui need, millega Peetrus maadles. Aga Jehoova annab meile jõudu, et me ei annaks alla. (Laul 94:18, 19.) Näiteks üks vend oli enne seda, kui ta tõde tundma õppis, homoseksuaal. Ent ta tegi kannapöörde ja viis oma elu kooskõlla piibli põhimõtetega. Siiski tõstavad valed ihad temas aeg-ajalt pead. Mis teda aitab? Ta ütleb: „Tänu Jehoova vaimule olen mõistnud, et mul on võimalik jätkata tõeteel käimist. Jehoova on saanud mind oma teenistuses kasutada ja hoolimata minu puudustest annab ta mulle pidevalt jõudu.” w23.09, lk 23, lõik 12

Noored vennad, teist ei saa automaatselt küpseid kristlasi. Teil tuleb selleks leida endale häid eeskujusid, arendada mõtlemisoskust, olla usaldusväärne, omandada eluks vajalikke oskusi ja valmistuda rollideks, mida teil ehk tulevikus tuleb täita. Kui mõtled kõigele sellele, mille kallal sul veel tööd teha tuleb, võid vahel tunda, et seda on liiga palju. Ent ära anna alla, sa saad hakkama. Jehoova on valmis sind toetama. (Jes. 41:10, 13.) Ja loomulikult on ka vennad ja õed koguduses sulle abiks. Kui sinust saab küps kristlane, siis on su elu mõttekas ja sa tunned sellest rõõmu. Me armastame teid, noored vennad. Õnnistagu Jehoova rikkalikult teie pingutusi, mida teete selleks, et saada küpseks kristlaseks. w23.12, lk 29, lõigud 19–20

Oletame, et sa veedad vendade-õdedega aega ja sa teed grupipildi. Igaks juhuks teed kolm klõpsu ja nüüd on sul kolm pilti. Ent sa märkad, et ühel neist on ühe venna kulm kortsus. Sa kustutad selle ära, sest sul on kaks pilti, kus kõigi nägu on naerul. Tavaliselt on meil vendade-õdedega koosveedetud ajast palju häid mälestusi. Ent oletame, et ühel juhul tegi või ütles keegi midagi, mis sind riivas. Mida sa võiksid selle mälestusega teha? Miks mitte püüda seda kustutada, just nagu kustutasid selle ühe foto. (Efesl. 4:32.) Me võime seda vabalt teha, sest ilmselt on meil palju häid mälestusi temaga koosoldud ajast. Ja just neid häid mälestusi me tahame alles hoida ja meenutada. w23.11, lk 11–12, lõigud 16–17

Kreeka sõnad, mida Paulus selles salmis kasutas, annavad mõista, et kristlase riietus peaks olema väärikas ja ta peaks seda valides arvestama teiste tunnete ja arvamusega. Kas pole kaunis näha kenasti ja sündsalt riides õdesid? Vahetegemisoskus on omadus, mis küpseid kristlasi iseloomustab. See on oskus eristada õiget valest ja valida tark toimimisviis. Üks naine, kellel see oskus oli, on Abigail. Tema abikaasa tegi halva otsuse, mis seadis ohtu kõik tema kodakondsed. Abigail asus kohe tegutsema. Ja kuna ta sai aru, mida selles olukorras on tark teha, päästis ta oma pereliikmete ja sulaste elud. (1. Saam. 25:14–23, 32–35.) Vahetegemisoskus aitab meil mõista ka seda, millal on õige hetk rääkida ja millal oleks parem vaikida. Samuti aitab see meil ilmutada teiste vastu isiklikku huvi, ilma et nad end ebamugavalt tunneksid. (1. Tess. 4:11.) w23.12, lk 20, lõigud 8–9

Paulus kirjutas need sõnad Roomas elavatele kristlastele. Sealsed vennad-õed olid Jehoovat ja Jeesust tundma õppinud, kasvatanud oma usku neisse ning saanud Jeesuse järelkäijaks. Seepärast mõistis Jumal nad nende usu alusel õigeks ja võidis nad püha vaimuga. (Rooml. 5:1.) Nii said nad imelise lootuse, mille täitumises nad võisid olla täiesti kindlad. Hiljem kirjutas Paulus Efesose kristlastele ja ütles nende lootuse kohta, et see on pärand pühade jaoks. (Efesl. 1:18.) Samuti kirjutas ta Kolossa kristlastele. Neile ütles ta, et nende lootus läheb täide taevas. (Kol. 1:4, 5.) Seega on võitud kristlastel lootus saada igavene elu taevas, kus nad hakkavad valitsema koos Kristusega. (1. Tess. 4:13–17; Ilm. 20:6.) w23.12, lk 9, lõigud 4–5

Vastega „kaitsma” tõlgitud algkeelne sõna oli militaartermin. Seda kasutati seoses sõduritega, kes valvasid linna ja kaitsesid seda vaenlaste eest. Linnaelanikud võisid öösel rahulikult magada, kuna teadsid, et sõdurid valvavad linnaväravaid. Samamoodi, kui Jumala rahu kaitseb meie südant ja mõtteid, võime olla rahulikud ja tunda end turvaliselt. (Laul 4:8.) Me võime tunda sellist rahu isegi siis, kui katsumus muudkui kestab, justnagu see oli Hanna puhul. (1. Saam. 1:16–18.) Kui oleme rahulikud, on meil lihtsam selgelt mõelda ja tarku otsuseid teha. Niisiis, kui sul on raske, kutsu valvur end valvama ehk palveta, kuni sa tunned Jumala rahu. (Luuka 11:9; 1. Tess. 5:17.) Kui sinu elus on kriis, siis palu Jehoovat ikka ja jälle ning sa tunned, kuidas Jumala rahu sinu südant ja mõtteid kaitseb. (Rooml. 12:12.) w24.01, lk 21–22, lõigud 5–6

Et pühitseda oma isa nime, oli Jeesus valmis taluma solvanguid, laimu ja piinamist. Ta teadis, et oli jäänud kõiges oma isale kuulekaks ja seepärast pole tal midagi häbeneda. (Heebr. 12:2.) Samuti teadis ta, et Saatan on tema peale väga vihane ja püüab tema laitmatust murda. (Luuka 22:2–4; 23:33, 34.) Jeesus aga tõestas, et Saatan on jultunud valetaja ja et Jehooval on ustavaid teenijaid, kes jäävad talle laitmatuks ka kõige rängemates katsumustes. Kui sina soovid meie kuningale Jeesusele heameelt valmistada, siis too Jehoova nimele kiitust, aidates teistel teda tundma õppida. Nii tehes järgid sa Jeesuse eeskuju, rõõmustad Jehoovat ja tõestad, et Saatan on valetaja. (1. Peetr. 2:21.) w24.02, lk 11–12, lõigud 11–13

Viimase viie aasta jooksul on rohkem kui miljon inimest lasknud end ristida ja saanud Jehoova teenijaks. Kui sa pühendud Jehoovale, saab sinust Jeesuse järelkäija ja Jehoova tahte täitmine peaks olema sinu elus kõige tähtsam. Jeesus ütles: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale.” (Matt. 16:24.) Algkeelset fraasi, mis on tõlgitud vastega „ärgu elagu iseendale” võib tõlkida ka „öelgu ei iseendale”. Jehoova pühendunud teenijana tuleb sul öelda ei kõigele, mis pole kooskõlas tema tahtega. (2. Kor. 5:14, 15.) See hõlmab patuse loomuse tegusid, mille hulgas on näiteks hoorus. (Gal. 5:19–21; 1. Kor. 6:18.) Kas sellised piirangud teevad sinu elu raskeks? Mitte siis, kui sa armastad Jehoovat ja oled veendunud, et tema seaduste järgimine on sulle parim. (Laul 119:97; Jes. 48:17, 18.) w24.03, lk 2, lõik 1; lk 3, lõik 4

Jehoova annab püha vaimu neile, kellest tal on hea meel. (Matt. 12:18.) Võiksime endalt küsida: kas minu elus ilmnevad omadused, mis näitavad, et mind juhib püha vaim; kas olen teistega kannatlikum, kui enne Jehoova teenijaks saamist? Mida enam on sinu elus näha Jumala vaimu vilja, seda rohkem on sul põhjust olla kindel, et sul on tema soosing. Lunastuse alusel andestab Jehoova nende patud, kel on tema soosing. (1. Tim. 2:5, 6.) Mida aga teha siis, kui meile tundub, et meie kohta see ei käi, kuigi usume lunastusse ja oleme ristitud? Pea meeles, et me ei saa alati usaldada oma tundeid, kuid me saame usaldada Jehoovat. Tema silmis on õiged need, kes usuvad lunastusohvrisse, ja ta on lubanud neid õnnistada. (Laul 5:12; Rooml. 3:26.) w24.03, lk 30, lõik 15; lk 31, lõik 17