Detsember

Kas Jehoova suudab inimesed surmaunest üles äratada? Muidugi, ta on ju kõikvõimas Jumal. (Ilm. 1:8.) Tal on vägi kõrvaldada kõik vaenlased, sealhulgas surm. (1. Kor. 15:26.) Veel üks põhjus, miks me võime olla kindlad, et Jehoova suudab inimesi surmast üles äratada, on see, et tal on piiritu mälu. Näiteks nimetab ta kõiki tähti nimepidi. (Jes. 40:26.) Samuti on tema mälus kõik need, kes on surnud. (Iiob 14:13; Luuka 20:38.) Ta mäletab nende kohta väiksemaidki üksikasju, näiteks neid, mis puudutavad nende välimust, isiksust, nende kogemusi ja mälestusi. Me võime ülesäratamistõotust uskuda, sest me teame, et Jehoova nii soovib kui ka suudab selle täita. Kuid veel üks põhjus seda tõotust uskuda on see, et ta juba on inimesi surmast üles äratanud. Piibli aegadel andis ta mõnele oma teenijale, sealhulgas Jeesusele, väe seda teha. w23.04, lk 9–10, lõigud 7–9

Kui me väljendame ennast taktitundeliselt ja lahkelt, võivad inimesed olla meelsamini valmis meid kuulama ja vestlust jätkama. Muidugi, kui kellegi eesmärgiks on ainult vaidlust võita või meie uskumusi naeruvääristada, siis pole me kohustatud temaga edasi rääkima. (Õpet. 26:4.) Ent selliseid inimesi on üsna vähe. Nii mõnedki võivad olla valmis meid kuulama. On selge, et tasadus on väärt omadus. Palu siis Jehoovalt jõudu, et suudaksid vaidluste või ebaõiglase kriitika korral rahulikuks jääda. Pea meeles, et sinu tasane vaim võib ära hoida selle, et erimeelsused paisuvad suureks vaidluseks. Kui vastame lugupidavalt, võib see ajendada meie kuulajat muutma oma suhtumist meisse või piibli tõdedesse. Olgem siis alati valmis oma uskumusi kaitsma ja tegema seda „tasaduse ja sügava lugupidamisega”. (1. Peetr. 3:15.) Saagu tasadusest meie tugevus! w23.09, lk 19, lõigud 18–19

Mõtle neljale viisile, kuidas saad ilmutada kannatlikkust. Esiteks, kannatlik inimene ei vihastu kergesti. Ta jääb rahulikuks, kui ta on pinge all, ega vasta samaga, kui teda provotseeritakse. (2. Moos. 34:6.) Teiseks, kannatlik inimene jääb oodates rahulikuks. Kui miski võtab kauem aega, kui ta oli arvanud, ei muutu ta kärsituks. (Matt. 18:26, 27.) Kolmandaks, kannatlik inimene pole tormakas. Kui tal tuleb täita mõni tähtis ülesanne, ei asu ta uisapäisa asja kallale ega püüa ka seda võimalikult kiiresti kaelast ära saada. Ta mõtleb kõik rahulikult läbi ja võtab piisavalt aega, et töö lõpule viia. Neljandaks, kannatlik inimene talub raskusi ilma kaeblemata. Ta püüab ka katsumuse korral positiivseks jääda. (Kol. 1:11.) Kristlastena tuleb meil igas olukorras kannatlik olla. w23.08, lk 20–21, lõigud 3–6

Peamine põhjus, miks meil tuleb kaitsta oma südant, on see, et Jehoova uurib südamed läbi. See tähendab, et ta ei näe vaid seda, millised me teistele paistame, vaid ka seda, millised me tegelikult oleme. Talle meeldib see, kui me täidame oma mõistust tema tarkusega. (Joh. 4:14.) Siis ei lase me end Saatana ja tema kontrolli all oleva maailma kõlvatusel ja valedel mõjutada. (1. Joh. 5:18, 19.) Kui saame Jehoovaga lähedasemaks, kasvavad ka meie armastus ja lugupidamine tema vastu. Ja kuna me armastame Jehoovat, siis on ainuüksi mõte patustada meile vastik. Horvaatias elav Marta, kes tundis kiusatust astuda lubamatusse seksuaalvahekorda, ütleb: „Mul oli raske selgelt mõelda ja panna vastu tungile nautida üürikest aega paturõõmu. Jumalakartus aga kaitses mind.” Marta selgitab, et ta mõtles sellele, millised kurvad tagajärjed tema teol oleksid. Meilgi oleks hea mõelda, millised tagajärjed on Jehoova seaduste eiramisel. w23.06, lk 20–21, lõigud 3–4

Jeesus teadis, et Jehoova eesmärk on pühitseda oma nime ehk puhastada see kogu teotusest. Seepärast õpetas ta oma jüngreid palvetama, öeldes: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matt. 6:9.) Jeesus mõistis, et see on kõige tähtsam asi üldse ja et see puudutab kõiki intelligentseid looduid. Mitte keegi pole teinud Jumala nime pühitsemiseks nii palju kui Jeesus. Ent kui ta arreteeriti, siis milles teda süüdistati? Jumalateotuses. Kahtlemata oli ta selle üle väga kurb. See võis olla peamine põhjus, miks teda enne arreteerimist suur ängistus valdas. (Luuka 22:41–44.) w24.02, lk 11, lõik 11

Meil tuleb Jehoovat ja Jeesust armastada rohkem kui oma pereliikmeid. (Matt. 10:37.) See aga ei tähenda, et võiksime perekohustustest kõrvale hiilida, mõeldes, et nii saame Jehoova heaks rohkem teha. Tegelikult tuleb meil selleks, et Jehoovale ja Jeesusele meelepärane olla, oma rolli perekonnas hästi täita. (1. Tim. 5:4, 8.) Kui me seda teeme, oleme ka ise rõõmsamad. Jehoova, kes on perekonnale aluse pannud, teab, mida on vaja, et pere oleks õnnelik: abikaasadel tuleb üksteist austada ja armastada, vanemad peavad oma lapsi armastama ja õpetama ning lastel tuleb oma vanematele kuuletuda. (Efesl. 5:33; 6:1, 4.) Nii meestel, naistel kui ka lastel tuleb kuulda võtta piibli tarkust. Ära tee lihtsalt seda, mis sulle õige tundub, mis sinu kandis tavaks on või mida ütlevad nii-öelda eksperdid. Uuri hoopis meie väljaandeid, kust võid leida häid soovitusi selle kohta, kuidas piibli põhimõtteid rakendada. w23.08, lk 28, lõigud 6–7

Õdedel tuleb omandada eluks vajalikke oskusi. Mõningaid neist saab õppida juba lapsepõlves ja nendest on kasu kogu elu jooksul. Näiteks õpi hästi lugema ja kirjutama. Mõnedes kultuurides ei peeta oluliseks, et naine oskaks lugeda ja kirjutada. Kuid need oskused on olulised iga kristlase jaoks. (1. Tim. 4:13.) Niisiis, isegi kui see pole kerge, tee oma parim, et lugema ja kirjutama õppida. Kuidas see sulle kasuks tuleb? See võib aidata sul näiteks tööd leida. Tänu sellele on sul ka lihtsam piiblit uurida ja sa saad paremaks piibliõpetajaks. Ja mis peamine, piiblit lugedes ja loetu üle mõtiskledes saad Jehoovaga üha lähedasemaks. (1. Tim. 4:15.) w23.12, lk 20, lõigud 10–11

Palu Jehoovalt abi kiusatustele vastuseismiseks. Ebatäiuslike inimestena tuleb meil pidevalt võidelda kiusatusega teha midagi väära. Saatan teeb kõik, et see võitlus oleks meile võimalikult raske. Näiteks püüab ta rikkuda meie mõtteviisi sobimatu meelelahutusega. See võib panna meid mõtlema ebapuhastele asjadele, meid rüvetada ja panna meid rängalt patustama. (Mark. 7:21–23; Jaak. 1:14, 15.) Jehoova saab aidata meil kiusatustega võidelda. Jeesus ütles oma näidispalves: „Aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks, päästa meid Saatana käest.” (Matt. 6:13.) Jehoova soovib meid aidata, kuid me peame temalt abi paluma ning ka tegutsema kooskõlas oma palvetega. w23.05, lk 6–7, lõigud 15–17

Kui abielupaar peab oma suhteid Jumalaga väärtuslikuks, on nad valmis järgima tema nõuandeid. See omakorda aitab neil vältida või ületada probleeme, mis võivad nende armastust nõrgendada. Kui abielupaaril on head suhted Jehoovaga, võtavad nad teda eeskujuks ja püüavad olla lahked, kannatlikud ja andestavad nagu tema. (Efesl. 4:32–5:1.) Tänu sellele võib nende armastus õitseda. Lena, kes on abielus olnud üle 25 aasta, ütleb: „Kerge on armastada ja austada inimest, kellel on lähedased suhted Jehoovaga.” Joosepil ja Maarjal olid juba enne abiellumist Jehoovaga lähedased suhted. Ja Jehoova teadis, et ka abielus on suhe temaga neile kõige tähtsam. Seepärast valis ta Taaveti paljude järeltulijate seast messia vanemateks just nemad. w23.05, lk 21, lõigud 3–4

Kuigi meie juht Jeesus on täiuslik, pole seda need vennad, kelle ta on määranud meid maa peal juhtima. Meil ei pruugi olla kerge neile kuuletuda, eriti siis, kui nad paluvad meil teha midagi, mida me ei taha teha. Peetrus sai kord juhise, mis oli talle esialgu väga vastukarva. Kui ingel käskis tal süüa Moosese seaduse järgi ebapuhaste loomade liha, keeldus Peetrus seda tegemast. Ja mitte vaid korra, vaid lausa kolm korda. (Ap. t. 10:9–16.) Mispärast? See, mida ingel palus tal teha, tundus talle täiesti mõistetamatu. Paulus aga oli varmas kuuletuma, kui Jeruusalemma vanemad andsid talle nõu võtta neli meest endaga templisse kaasa ja puhastada end rituaalselt, näidates nõnda, et ta täidab seadust. Paulus teadis, et kristlased ei ole Moosese seaduse all ja ta pole midagi valesti teinud. Piibel ütleb: „Järgmisel päeval võttis Paulus need mehed endaga kaasa ja puhastas end rituaalselt koos nendega.” (Ap. t. 21:23, 24, 26.) See aitas kaasa vendadevahelisele ühtsusele. (Rooml. 14:19, 21.) w23.10, lk 10, lõigud 15–16

Ilmselt ei tuleks sul pähe, et sõprussuhetes on oluline kartus. Kuid need, kes tahavad olla Jehoova sõbrad, peavad teda kartma. Jumalakartus on oluline meile kõigile, ükskõik kui kaua me oleme juba Jehoovat teeninud. Mis aga jumalakartus on? Jumalakartlik inimene armastab Jumalat ega taha teha midagi, mis kahjustaks suhteid temaga. Jeesus oli just selline. (Heebr. 5:7.) Tal polnud Jehoova ees haiglaslikku hirmu. (Jes. 11:2, 3.) Ta hoopis armastas Jehoovat ja soovis talle kuuletuda. (Joh. 14:21, 31.) Meiegi soovime teha sedasama. Me tunneme Jehoova ees aukartust, kuna ta on nii armastav, tark, õiglane ja vägev Jumal. Me teame, kui väga ta meist hoolib ja et meie teod lähevad talle korda: me võime teda kas kurvastada või rõõmustada. (Laul 78:41; Õpet. 27:11.) w23.06, lk 14, lõigud 1–2; lk 15, lõik 5

Piibel ütleb, et kui Ussija sai vägevaks, muutus ta süda ülbeks. Ta ei olnud enam tänulik selle eest, mida Jehoova tema heaks oli teinud. Mida me sellest õpime? Meil tuleb meeles hoida, et kõik hea, mis meie elus on, sealhulgas ülesanded koguduses, tuleb Jehoovalt. Seega ei peaks me oma saavutustega kiitlema, vaid meil tuleks hoopis Jehoovale au tuua ja teda tänada. (1. Kor. 4:7.) Samuti tuleb meil mõista, et oleme kõik ebatäiuslikud ja vajame aeg-ajalt manitsust. Üks 60-ndates vend kirjutas: „Olen õppinud mitte solvuma ega meelt heitma, kui mind manitsetakse. Vahel võib juhtuda, et teen mõne rumala vea, aga ma tean, et siis tuleb mul lihtsalt end parandada ja edasi minna.” Kui kardame Jehoovat ja oleme alandlikud, siis käib meie käsi hästi. (Õpet. 22:4.) w23.09, lk 10, lõigud 10–11

Esimese sajandi kristlastel oli vaja vastupidavust. Lisaks eluraskustele, mida kogevad kõik inimesed, kiusati neid ka taga. Seda ei teinud mitte ainult juudi usujuhid ja Rooma võimud, vaid ka nende endi pereliikmed. (Matt. 10:21.) Koguduses oli neid, kes olid usust taganenud, ning kristlastel tuli nende õpetusele ja halvale mõjule vastu seista. (Ap. t. 20:29, 30.) Mis aitas neil seda teha? (Ilm. 2:3.) Nad mõtlesid vanaaja jumalateenijatele, kes ei löönud raskustes kõikuma, näiteks Iiobile. (Jaak. 5:10, 11.) Samuti palusid nad Jehoovalt jõudu. (Ap. t. 4:29–31.) Ja nad hoidsid meeles, mida head nende vastupidavus toob. (Ap. t. 5:41.) Meilgi aitab vastu pidada see, kui uurime piiblist ja meie väljaannetest nende jumalateenijate lugusid, kes raskustele alla ei vandunud. w23.07, lk 3, lõigud 5–6

Jehoova ja Jeesus ei kaota meie suhtes lootust. Kui Peetrus oli Jeesuse ära salanud, seisis ta otsekui teelahkmel. Mida ta nüüd teeb: kas ta lõpetab Jeesuse järel käimise või jätkab seda? Jeesus oli Jehoovat anunud, et Peetruse „usk ära ei kaoks”. Ta rääkis sellest palvest Peetrusele ja väljendas oma veendumust, et edaspidi suudab Peetrus oma vendade usku kinnitada. (Luuka 22:31, 32.) Nendele Jeesuse sõnadele mõtlemine võis Peetrust hiljem vägagi lohutada. Kui meie oleme oma elus sarnasel teelahkmel, võib Jehoova meid kogudusevanemate kaudu aidata. (Efesl. 4:8, 11.) Nad võivad meid julgustada Jehoovat ustavalt edasi teenima. Nii nagu Jehoova hoolitses Peetruse ja teiste apostlite vajaduste eest, nii hoolitseb ta ka meie eest, kui seame tema teenimise elus esikohale. w23.09, lk 24–25, lõigud 14–15

Jehoova märkab igat meie väikseimatki heategu. Ta suhtub sellesse kui väärtuslikku ohvrisse. Teistele head tehes me otsekui laename Jehoovale ja tema tasub meile selle eest. Kui oled varem teeninud koguduseabilise või -vanemana, siis võid olla kindel, et Jehoova mäletab kõike, mida armastus ajendas sind tegema. (1. Kor. 15:58.) Ta paneb tähele ka seda head, mida sa praegu teed. Ta soovib, et meie kõigi armastus tema ja usukaaslaste vastu kasvaks. Meie armastus Jehoova vastu tugevneb, kui loeme piiblit, mõtiskleme loetu üle ja palvetame sageli. Ja meie armastus vendade-õdede vastu kasvab, kui püüame neid aidata. Sel moel saame Jehoova ja oma usuperega järjest lähedasemaks ning meie sõprus nendega kestab igavesti. w23.07, lk 10, lõik 11; lk 11, lõik 13; lk 13, lõik 18

Igal kristlasel endal tuleb otsustada, kuidas ta oma tervise eest hoolitseb. On vaid mõni piibli seadus, millega tuleb arvestada, näiteks hoiduda verest ja spiritismist. (Ap. t. 15:20; Gal. 5:19, 20.) Enamik tervisega seotud valikuid on aga isikliku eelistuse küsimus. Ent ükskõik kui tugevad meie enda seisukohad ka poleks, tuleb meil pidada lugu vendade-õdede otsustest. Me peaksime silmas pidama järgmisi mõtteid: 1) alles uues maailmas saame täiusliku tervise (Jes. 33:24); 2) iga kristlane ise peab otsustama, mis on talle parim (Rooml. 14:5); 3) me ei tohiks teiste üle kohut mõista ja peaksime hoiduma saamast neile komistuskiviks (Rooml. 14:13); 4) kristlastel tuleb üksteist armastada ja mitte pidada oma valikuvabadust koguduse ühtsusest tähtsamaks (Rooml. 14:15, 19, 20). w23.07, lk 24, lõik 15

Kahtlemata pead sa oma sõprust Jehoovaga väga kalliks, nagu seda on teinud jumalateenijad läbi aegade. (Laul 104:33, 34.) Paljud neist on pidanud Jehoova teenistuses suuri ohvreid tooma. Nende hulgas on näiteks nasiirid. Niimoodi nimetati iisraellasi, kes soovisid Jehoovat erilisel viisil teenida ja olid valmis selle nimel ohvreid tooma. Moosese seaduse järgi võisid nii mehed kui ka naised anda erilise tõotuse elada mõnda aega nasiirina. (4. Moos. 6:1, 2.) Need, kes selle vande andsid, pidid järgima teatud nõudeid, mis ülejäänud rahva kohta ei käinud. Miks otsustasid mõned iisraellased nasiirivande anda? Tõenäoliselt tegid nad seda suurest armastusest ja tänutundest Jehoova vastu. (5. Moos. 6:5; 16:17.) w24.02, lk 14, lõigud 1–2

Heebrea sõna, mida on piiblis tõlgitud vastetega „ustavus” ja „truu armastus”, kannab endas mõtet soojast kiindumusest. Seda kasutatakse tihti, et kirjeldada Jehoova armastust oma teenijate vastu. Sama sõna kasutatakse ka armastuse kohta, mis valitseb jumalateenijate vahel. (2. Saam. 9:6, 7.) Meilgi tuleb jääda Jehoovale ustavaks. Vaatame, kuidas on Taaniel meile selles eeskujuks. Taanieli ustavus Jumalale pandi korduvalt proovile. Üks suurimaid katsumusi tabas teda, kui ta oli juba üle 90 aasta vana. Õukonnaametnikud vihkasid Taanieli ja neil oli ükskõik Jumalast, keda ta teenis. Seepärast sepitsesid nad plaani, kuidas Taanieli tappa. Nad lasid kuningal välja anda ühe määruse, et näha, kas Taaniel jääb ustavaks oma Jumalale või kuningale. Selleks et tõendada oma ustavust kuningale, oli vaja vaid üht: ta ei tohtinud 30 päeva Jehoova poole palvetada. Taanielil ei tulnud aga mõttessegi seda määrust järgida. (Taan. 6:12–15, 20–22.) w23.08, lk 5, lõigud 10–12

Jehoova soovib, et me oma vendi-õdesid armastaksime. Kui keegi käitub meiega nii, nagu kristlane ei peaks käituma, ei tohiks me mõelda, et ta tegi seda tahtlikult. (Õpet. 12:18.) Jehoova armastab oma teenijaid hoolimata nende puudustest. Ta ei lükka neid kõrvale, kui nad eksivad, ega pea nende peale viha. (Laul 103:9.) Meil tuleks temast eeskuju võtta. (Efesl. 4:32–5:1.) Pea ka meeles, et mida lähemale lõpp jõuab, seda lähedasemad peaksime oma vendade-õdedega olema. On ootuspärane, et tagakiusamine ägeneb. Meid võidakse usu pärast isegi vangi panna. Kui see juhtub, siis vajame oma usukaaslasi rohkem kui kunagi varem. (Õpet. 17:17.) w24.03, lk 15, lõigud 6–7

Piiblis on lugusid noortest, kel olid Jehoovaga lähedased suhted. Nad jäid tema ligi elu lõpuni ja Jehooval oli neist hea meel. Üheks näiteks on kuningas Taavet. Ta tegi juba noorena otsuse teenida Jehoovat. (1. Kun. 3:6; 9:4, 5; 14:8.) Taaveti elu uurimine võib innustada sindki Jehoovale ustavaks jääma. Samuti tasub uurida Markuse ja Timoteose kohta. Ka nemad teenisid Jehoovat juba noorena ja Jehoova pidas neid väga kalliks. Sinu tulevik sõltub sellest, mida sa teed praegu. Kui usaldad Jehoovat ega toetu omaenda arusaamisele, siis aitab ta sul teha tarku otsuseid. Jehoova peab väga väärtuslikuks kõike, mida sa tema heaks teed, ja kui teenid teda kogu südamest, oled õnnelik. Pole midagi paremat, kui olla Jehoova sõber. w23.09, lk 13, lõigud 18–19

Paulus teadis hästi, et tema usukaaslased on ebatäiuslikud. Näiteks mõned Jeruusalemmas kartsid teda, „sest nad ei uskunud, et temast on saanud Jeesuse jünger”. (Ap. t. 9:26.) Hiljem rääkisid mõned teda taga, et tema mainet kahjustada. (2. Kor. 10:10.) Samuti nägi Paulus, kui üks kogudusevanem tegi halva otsuse, mis sai teistele komistuskiviks. (Gal. 2:11, 12.) Ja kord valmistas Pauluse lähedane kaaslane Markus talle pettumuse. (Ap. t. 15:37, 38.) Kõige selle tõttu oleks Paulus võinud nendega läbikäimise lõpetada. Tema aga pidas oma usukaaslasi ikka kalliks ja teenis Jehoovat ustavalt edasi. Mis aitas tal seda teha? Kuna Paulus armastas oma vendi-õdesid, ei keskendunud ta nende vigadele, vaid hoopis nende headele omadustele. Armastus aitas Paulusel järgida nõuannet, mis on tänases päevatekstis. w24.03, lk 15, lõigud 4–5

Piiblis on palju lugusid, mis ilmestavad seda, kui väärtuslik omadus on tasadus. Näiteks kui Iisak elas vilistite maal Geraris, ajasid nood kadedusest kinni kaevud, mille Iisaki isa Aabrahami sulased olid kaevanud. Selle asemel et hakata oma õiguste eest võitlema, kolis Iisak mujale ja kaevas uued kaevud. (1. Moos. 26:12–18.) Vilistid aga väitsid, et ka sealne vesi kuulub neile. Sellest hoolimata jäi Iisak rahulikuks. (1. Moos. 26:19–25.) Mis aitas tal seda teha? Ilmselt olid talle eeskujuks tema vanemad: Aabraham, kes jäi pingelistes olukordades rahulikuks, ja Saara, kel oli „rahulik ja tasane vaim”. (1. Peetr. 3:4–6; 1. Moos. 21:22–34.) w23.09, lk 15, lõik 4

Jehoova saatis oma esmasündinud poja maa peale, et see räägiks inimestele tema kuningriigist ja annaks oma elu lunastuseks meie pattude eest. Seejärel äratas ta Jeesuse üles taevasse, kus temast sai hiljem Jumala kuningriigi kuningas. Piibli peateema on see, et Jehoova pühitseb oma nime ja täidab kuningriigi kaudu oma eesmärgi maa suhtes. Keegi ei saa tema eesmärki muuta. Ta tagab selle, et kõik, mis ta on öelnud, läheb täide. (Jes. 46:10, allmärkus; Heebr. 6:17, 18.) Omal ajal saab kogu maast paradiis, kus Aadama ja Eeva täiuslikud järeltulijad saavad igavesti elada. (Laul 22:26.) Ent see pole veel kõik. Jehoova ülim eesmärk on ühendada ühtseks pereks kõik intelligentsed loodud nii taevas kui ka maa peal. Siis alluvad kõik tema ülemvõimule. (Efesl. 1:8–11.) Kas pole hämmastav, kuidas Jehoova oma eesmärgi täide viib? w23.10, lk 20, lõigud 7–8

Kui juudid Babülooniast Jeruusalemma saabusid, kogesid nad üsna pea raskusi, mille põhjustasid keeruline majanduslik olukord ja poliitilised pinged. Samuti tuli neil rinda pista tagakiusamisega. Kõige selle tõttu oli nii mõnelgi neist raske keskenduda Jehoova templi ülesehitamisele. Seepärast saatis Jehoova rahva juurde kaks prohvetit: Haggai ja Sakarja. Nad sütitasid rahvas taas innu Jehoova tahet täita. (Haggai 1:1; Sak. 1:1.) Ligi 50 aasta pärast aga saabus Jeruusalemma järjekordne rühm juute ja nemadki vajasid julgustust. Et aidata rahval Jehoova teenimine esikohale seada, tuli Babülonist Jeruusalemma Esra, kes oli Moosese seaduse vilunud ümberkirjutaja. (Esra 7:1, 6.) Haggai ja Sakarja aitasid rahval raskel ajal Jehoovat usaldada. Nende sõnad annavad meilegi kindlust, et tulgu mis tuleb, Jehoova on meiega. (Õpet. 22:19.) w23.11, lk 14–15, lõigud 2–3

Kuidas armastust usukaaslaste vastu väljendada? Üks viis seda teha, on neid julgustada ja lohutada. (1. Tess. 4:18.) Seda on lihtsam teha, kui oleme kaastundlikud. Mis aitab meil hoida oma armastust üksteise vastu tugevana? See, kui andestame usukaaslastele nende eksimused, isegi kui seda pole kerge teha. Miks on praegu eriti tähtis üksteise vastu armastust üles näidata? Peetrus tõi välja ühe olulise põhjuse. Ta kirjutas: „Kõige lõpp on lähedal. ... armastage üksteist kogu südamest.” (1. Peetr. 4:7, 8.) Mida me võime oodata praegu, kui selle maailma lõpp on väga lähedal? Rääkides oma järelkäijatega nentis Jeesus: „Kõik rahvad vihkavad teid minu nime pärast.” (Matt. 24:9.) Et sellise vihkamise all vastu pidada, on meil tarvis olla ühtsed. Kui me seda teeme, nurjuvad Saatana pingutused meie seas lõhesid tekitada, sest meid ühendab armastus. (Filipl. 2:1, 2.) w23.11, lk 12–13, lõigud 18–19

Jumala sõnal on tohutu vägi. Kui räägime inimestele Jehoovast ja sellest, milline ta on, võime näha midagi imetoredat. Inimeste silmad avanevad ja nad näevad tema kauneid omadusi. Nad mõistavad, kui võimas, õiglane ja tark ta on. (5. Moos. 32:4; Jes. 40:26; Jes. 55:9; Rooml. 11:33.) Samuti võib neile tuua suurt lohutust teadmine, et Jumal on armastus. (1. Joh. 4:8.) Ajapikku saavad nad Jehoovaga üha lähedasemaks ja nende lootus elada igavesti tugevneb. On tõesti eriline võimalus aidata inimestel nende taevase isaga lähedaseks saada ja olla Jehoova kaastööline. (1. Kor. 3:5.) w24.02, lk 12, lõik 15

Kui keegi uurib sinuga piiblit või oled kasvanud Jehoova tunnistajate peres, siis kas oled mõelnud ristimisele? See on kiiduväärt eesmärk, kuid enne seda tuleks sul Jehoovale pühenduda. Kuidas Jehoovale pühenduda? Selleks tuleb sul esitada talle palve, kus sa tõotad, et teenid üksnes teda ja et tema tahte täitmine on sinu elus kõige tähtsam. Sa lubad, et armastad ka edaspidi Jehoovat „kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga”. (Mark. 12:30.) Pühendumine on sinu ja Jehoova vaheline asi. Ristimine aga on avalik: sellega sa näitad teistele, et oled Jehoovale pühendunud. Pühendumistõotus on püha ja Jehoova ootab, et sa selle järgi ka elaksid. Muidugi peaks see olema ka sinu enda eesmärk. (Kog. 5:4.) w24.03, lk 2, lõik 2; lk 3, lõik 5

Igas abielus on probleeme. Piiblis öeldakse, et „need, kes abielluvad, kogevad oma elus uusi raskusi”. (1. Kor. 7:28.) See on nii sellepärast, et koos hakkavad elama kaks ebatäiuslikku inimest, kellel on erinevad iseloomud ja eelistused. Nad võivad olla pärit eri kultuurist ja nende kodune kasvatus võis olla väga erinev. Abielu ajal võivad ilmneda iseloomujooned, mida enne ei pandud tähelegi. Kõige selle tõttu võib tulla ette hõõrumisi. Kuigi mõlemad abikaasad teevad vigu, võivad nad probleemide korral hakata üksteist süüdistama, selle asemel et püüda neid koos lahendada. See võib viia koguni selleni, et nad hakkavad kaaluma lahuselu või lahutust. Kas see aga on lahendus? Ei ole. Jehoova soovib, et mees ja naine peaksid abielu au sees, isegi kui üks pool tunneb, et teisega on raske koos elada. w24.03, lk 16, lõik 8; lk 17, lõik 11

Pärast seda, kui sa Jehoovale pühendusid ja end ristida lasid, oled sa teda üha paremini tundma õppinud ja su usk on kasvanud. Tänu sellele on sinu imeline tulevikulootus üha tugevnenud. (Heebr. 5:13–6:1.) Ilmselt oled päri mõtetega, mis on kirjas tekstis Roomlastele 5:2–4. Sul on olnud erisuguseid katsumusi, kuid sa oled neis vastu pidanud ja tundnud, et sul on Jehoova soosing. Tänu sellele vaatad sa praegu veelgi kindlamalt tulevikku ja ootad tema tõotuste täitumist. Sinu lootus on saanud palju tugevamaks, kui see oli alguses. Uus maailm on sulle reaalsem ja sa ootad seda veel suurema õhinaga. Võib öelda, et sinu lootus mõjutab su elu igat tahku. Näiteks seda, kuidas sa kohtled oma lähedasi, milliseid otsuseid sa teed või isegi seda, kuidas sa oma aega kasutad. Paulus ütleb meie tulevikulootuse kohta veel midagi väga olulist. Ta kinnitas, et see ei jää täitumata. (Rooml. 15:13.) w23.12, lk 12–13, lõigud 16–19

Katsumuse ajal ei pruugi meie mõtted, tunded ja reageeringud olla tavapärased. Meid võivad vallata väga erinevad emotsioonid, need võivad olla äärmiselt tugevad ja kiiresti vahelduda. Kuidas aitab Jehoova meil hakkama saada, kui oleme tugevate tunnete meelevallas? Ta on lubanud, et annab meile kindlustunde ja aitab meil hingelist tasakaalu hoida. Tormi ajal võib laev hakata kõvasti küljelt küljele kõikuma ja see on üsna ohtlik. Et kõikumist vähendada ja tasakaalus püsida, on paljudel laevadel mõlemal küljel vee all stabilisaatorid. Tänu sellele on sõit tormisel merel reisijatele ohutum ja ka kergemini talutav. On huvitav, et stabilisaatorid töötavad kõige paremini siis, kui laev liigub edasi. Samamoodi aitab Jehoova meil katsumuse ajal tasakaalu hoida, kui me ei anna alla, vaid püüame teha tema teenistuses, mis suudame. w24.01, lk 22, lõigud 7–8

Kui sinul on mingeid kartusi, oleks hea mõelda Jehoova kätetööle. Näiteks kui paneme tähele, kuidas Jehoova hoolitseb lindude ja lillede eest, kes pole loodud tema näo järgi ja kel pole võimalik teda teenida, kinnitab see meile, et ta hoolitseb ka meie eest. (Matt. 6:25–32.) Samuti oleks hea mõelda, mida on Jehoova teinud oma ustavate teenijate heaks nii minevikus kui ka tänapäeval. Ja muidugi tasub mõtiskleda selle üle, kuidas on Jehoova väljendanud oma armastust sinu vastu. Näiteks, kuidas on ta aidanud sul teda tundma õppida? (Joh. 6:44.) Kuidas on ta vastanud sinu palvetele? (1. Joh. 5:14.) Ja kuidas mõjutab iga päev su elu see, et ta on andnud sinu eest oma armsa poja? (Efesl. 1:7; Heebr. 4:14–16.) w24.01, lk 4, lõik 6; lk 7, lõik 17