Mida võib Joase loost õppida? Ta oli otsekui puu, mis polnud sügavale juurdunud ning püsis püsti vaid toe najal. Joasele oli selliseks toeks Joojada. Kui Joojadat enam polnud ja Joas hakkas seltsima usutaganejatega, langes ta usust ära. See näitab, et me ei peaks kartma Jehoovat mitte üksnes seepärast, et seda teevad meie usukaaslased või pereliikmed. Et jääda Jehoovale ustavaks, tuleb meil endil hoolitseda selle eest, et meie armastus ja lugupidamine tema vastu ei nõrgeneks. Selleks peame korrapäraselt piiblit uurima, loetu üle mõtisklema ja palvetama. (Jer. 17:7, 8; Kol. 2:6, 7.) Jehoova ei oota meilt midagi üle jõu käivat. Ta soovib, et võtaksime kuulda sõnu tekstis Koguja 12:13, kus öeldakse: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on inimese kohus.” Jumalakartus aitab meil Jehoovale ustavaks jääda. See aitab meil ka katsumustes vastu pidada ja sõprust Jehoovaga tugevana hoida. w23.06, lk 18–19, lõigud 17–19

Jehoova on andnud tagatise, mis algab sõnadega: „See, kes troonil istus, ütles.” (Ilm. 21:5a.) See salm on üks kolmest kohast Ilmutusraamatus, kus Jehoova nägemuses ise räägib. Seega pole seda tagatist andnud mitte mõni vägev ingel ega isegi mitte ülesäratatud Jeesus, vaid Jehoova isiklikult. Kuna 5. ja 6. salmis on kirjas Jehoova enda sõnad, on need täiesti usaldusväärsed. Miks võib nii öelda? Sest Jehoova on „Jumal, kel on võimatu valetada”. (Tiit. 1:2.) Jehoova ütles: „Ma teen kõik uueks!” Ta räägib siin küll tulevastest muudatustest, kuid nende toimumine on tema jaoks nii kindel, et ta väljendab end olevikus, otsekui oleks ta neid juba tegemas. (Jes. 46:10.) w23.11, lk 3–4, lõigud 7–8

Peetrusel tuli oma nõrkustega kõvasti maadelda. Näiteks kui Jeesus rääkis sellest, et piibli prohvetiennustuste kohaselt peab ta kannatama ja surema, hakkas Peetrus „talle etteheiteid tegema”. (Mark. 8:31–33.) Samuti vaidlesid Peetrus ja teised apostlid korduvalt selle üle, „kes neist on suurem”. (Mark. 9:33, 34.) Ja viimasel õhtul enne Jeesuse surma haaras Peetrus mõõga „ning lõi sellega ülempreestri orja ja raius ära tema parema kõrva”. (Joh. 18:10.) Selsamal ööl haaras Peetrust hirm ja ta salgas Jeesuse kolm korda ära. (Mark. 14:66–72.) Oma viga mõistes nuttis ta kibedasti. Jeesus ei hüljanud Peetrust. Pärast ülesäratamist andis ta Peetrusele võimaluse kinnitada oma armastust tema vastu. Ta küsis Peetruselt, kas too armastab teda, ja ütles siis talle: „Hoia mu lambakesi kui karjane.” (Joh. 21:15–17.) Peetrus oli selleks meelsasti valmis. 33. aasta nädalatepühal oli ta Jeruusalemmas ning esimeste hulgas, kes võiti püha vaimuga. w23.09, lk 22, lõigud 6–7