Peetrusel tuli oma nõrkustega kõvasti maadelda. Näiteks kui Jeesus rääkis sellest, et piibli prohvetiennustuste kohaselt peab ta kannatama ja surema, hakkas Peetrus „talle etteheiteid tegema”. (Mark. 8:31–33.) Samuti vaidlesid Peetrus ja teised apostlid korduvalt selle üle, „kes neist on suurem”. (Mark. 9:33, 34.) Ja viimasel õhtul enne Jeesuse surma haaras Peetrus mõõga „ning lõi sellega ülempreestri orja ja raius ära tema parema kõrva”. (Joh. 18:10.) Selsamal ööl haaras Peetrust hirm ja ta salgas Jeesuse kolm korda ära. (Mark. 14:66–72.) Oma viga mõistes nuttis ta kibedasti. Jeesus ei hüljanud Peetrust. Pärast ülesäratamist andis ta Peetrusele võimaluse kinnitada oma armastust tema vastu. Ta küsis Peetruselt, kas too armastab teda, ja ütles siis talle: „Hoia mu lambakesi kui karjane.” (Joh. 21:15–17.) Peetrus oli selleks meelsasti valmis. 33. aasta nädalatepühal oli ta Jeruusalemmas ning esimeste hulgas, kes võiti püha vaimuga. w23.09, lk 22, lõigud 6–7

Peetrus ütles kogudusevanematele: „Hoidke teie hoolde usaldatud Jumala karja.” (1. Peetr. 5:1–4.) Kogudusevanemad, me teame, et te armastate oma vendi-õdesid ja tahate nende eest hoolitseda. Vahel võite aga tunda, et olete nii hõivatud või väsinud, et ei suuda seda teha. Kui sina tunned nii, siis mis võiks sind aidata? Räägi sellest Jehoovaga. Peetrus kirjutas: „Kui keegi teenib, siis ta toetugu jõule, mida annab Jumal.” (1. Peetr. 4:11.) Vendadel-õdedel on probleeme, mis lahenevad täielikult alles uues maailmas. Kuid pea alati meeles, et Jeesus kui ülemkarjane suudab teha seda, mida sina ei suuda. Tema saab neid aidata juba praegu ja veel enam uues maailmas. Jehoova ei oota sinult muud, kui et armastaksid oma usukaaslasi, teeksid oma parima, et nende eest hoolitseda, ja oleksid karjale eeskujuks. w23.09, lk 29–30, lõigud 13–14

Meil tuleb hoiduda sellele maailmale omasest mõtteviisist. Kui hakkame mõtlema nii nagu inimesed meie ümber, võime hakata Jehoova seadusi eirama. (1. Kor. 3:19.) Selle maailma tarkuse järgi on täiesti loomulik rahuldada oma patuseid ihasid. Mõned Pergamoni ja Tüatiira kristlased olid lasknud end mõjutada neist, kes teenisid ebajumalaid ja elasid ebamoraalset elu. Jeesus manitses mõlemat kogudust, kuna nad sallisid seksuaalset ebamoraalsust. (Ilm. 2:14, 20.) Ka tänapäeval tuleb meil olla hoolsad, et meid ei mõjutaks ümbritsevate inimeste hoiakud. Sugulased ja tuttavad võivad meile öelda, et Jehoova normid on liiga ranged ja et meil tuleks siin-seal järeleandmisi teha. Näiteks võivad nad väita, et pole mingit vajadust järgida piibli iganenud moraalinorme. Vahel aga võime tunda, et Jehoova seadused pole piisavalt konkreetsed, ja siis võib tekkida soov minna „üle selle, mis on kirjutatud”. (1. Kor. 4:6.) w23.07, lk 16, lõigud 10–11