Piibel ütleb: „Jehooval on hea meel oma rahvast.” (Laul 149:4.) Vahel aga võib mõni Jehoova teenija mõelda, et Jehooval temast küll hea meel ei ole. Ka vanaaja jumalateenijate seas oli neid, kes tundsid samamoodi. (1. Saam. 1:6–10; Iiob 29:2, 4; Laul 51:11.) Piibel näitab, et ebatäiuslikel inimestel võib olla Jehoova soosing. Selleks tuleb meil uskuda Jeesusesse ja lasta end ristida. (Joh. 3:16.) Nii näitame avalikult, et oleme kahetsenud oma patte ja tõotanud Jehoovale, et täidame tema tahet. (Ap. t. 2:38; 3:19.) Jehoova rõõmustab, kui me nii teeme ja temaga järjest lähedasemaks saame. Kui anname oma parima, et täita oma pühendumistõotust, on tal meist hea meel ja ta peab meid oma sõbraks. (Laul 25:14.) w24.03, lk 26, lõigud 1–2

Kui võimud käsivad meil kuulutamise lõpetada, tuleks meil palvetada nagu need Jeesuse jüngrid. Me võime olla kindlad, et Jehoova aitab meid. Palveta, et sul oleks julgust ja tarkust teha kuulutustööd ning palu Jehoovalt abi, et probleemidega toime tulla. Paljudel meist on elus erisuguseid katsumusi, näiteks ränk haigus, emotsionaalsed probleemid, lähedase kaotus, keerukad peresuhted või tagakiusamine. Ja pandeemiate ning sõdade tõttu on meie olukord veelgi raskem. Räägi Jehoovale kõigest, mida sa tunned, just nagu sa räägiksid hea sõbraga. Võid olla kindel, et ta tegutseb su heaks. (Laul 37:3, 5.) Kui oleme püsivad palves, aitab see meil raskustes vastu pidada. (Rooml. 12:12.) Jehoova teab, mida tema teenijad läbi elavad, „ta kuulab nende appihüüdu”. (Laul 145:18, 19.) w23.05, lk 5–6, lõigud 12–15

Kui meil on vaja teha mõni tähtis otsus, tuleks meil püüda mõista, mis on Jehoova tahe, ja siis sellega kooskõlas tegutseda. (Efesl. 5:17.) Kui otsime piibli põhimõtteid, mis meie olukorra kohta käivad, näitab see, et püüame vaadata asjadele Jehoova vaatepunktist. Kui neid põhimõtteid ellu rakendame, teeme tõenäoliselt ka paremaid otsuseid. Saatanale meeldiks väga, kui oleksime selle maailma tegemistega nii hõivatud, et meil ei jääks aega Jehoova teenimiseks. (1. Joh. 5:19.) Võib väga kergesti juhtuda, et kristlase elu hakkab keerlema materiaalsete asjade, hariduse omandamise või karjääri tegemise ümber ja ta ei kasuta ära võimalusi, mis tal Jehoova teenistuses on. Kui nõnda läheb, näitab see, et kristlast on mõjutanud maailma mõtteviis. Muidugi pole aineline vara, haridus ega töö iseenesest valed, kuid need ei tohiks kunagi meie elus kõige tähtsamaks saada. w24.03, lk 24, lõigud 16–17