Kui oled suures koguduses, võib tihti juhtuda, et sinu kätt ei panda tähele. Kui see on nii, võib sul tekkida kiusatus koosolekutel üksnes kuulata. Ent ära anna alla! Püüa hoopis valmistada igaks koosolekuks ette mitu vastust. Kui sind siis kohe koosoleku alguses ei küsita, avaneb sul ehk hiljem võimalus vastata. Vahitorni-uurimiseks valmistudes mõtle, kuidas iga lõik on seotud artikli teemaga. Nii oled paremini valmis arutelus osalema. Lisaks võid rohkem rõhku panna lõikudele, kus arutatakse sügavamaid tõdesid, mida on raskem selgitada. Sellistele lõikudele on tavaliselt vähem vastata soovijaid. Kui sellest hoolimata sind ikkagi mitu koosolekut järjest ei küsita, siis võid enne koosoleku algust öelda arutelu juhatajale, mis lõigule sa sooviksid vastata. w23.04, lk 21–22, lõigud 9–10

Joosep võttis meelsasti kuulda Jehoova juhatust ja see tegi temast hea abielumehe. Ta sai vähemalt kolmel korral Jumalalt otseseid juhiseid seoses pereeluga. Iga kord järgis ta neid kohe, isegi kui see oli talle raske. (Matt. 1:20; 2:13–15, 19–21.) Nii toimides Joosep kaitses ja toetas Maarjat ning hoolitses tema eest. Kahtlemata süvendas see Maarja armastust ja lugupidamist tema vastu. Abielumehed, teie saate järgida Joosepi eeskuju, kui otsite pereeluga seoses juhatust piiblist. Kui järgite sealolevaid nõuandeid, isegi kui see pole kerge, näitab see, et te armastate oma naist, ja nii tugevdate ka oma abielu. Õde Vanuatult, kes on olnud abielus üle 20 aasta, sõnab: „Kui mu abikaasa otsib juhatust Jehoovalt ja ka järgib seda, pean ma temast rohkem lugu. Ma tunnen ennast turvaliselt ja usaldan tema otsuseid.” w23.05, lk 21, lõik 5

Babülonist kodumaale naasvatest juutidest pidi saama Jehoova püha rahvas. (5. Moos. 7:6.) See aga ei tähendanud, et neil polnud vaja teha muudatusi, et Jehoovale meelepärased olla. Kuna enamik juute oli sündinud Babüloonias, olid paljud neist harjunud sealse rahva mõtteviisi ja tavadega. Kui juudid olid juba aastakümneid kodumaal olnud, oli maavalitseja Nehemja šokeeritud, kui kuulis, et Iisraelis sündinud lapsed ei oska heebrea keelt. (5. Moos. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24.) Kuidas võiksid nad Jehoovat armastama ja teenima hakata, kui nad ei mõista keelt, milles suurem osa pühakirjast oli kirja pandud? (Esra 10:3, 44.) Niisiis oli juutidel vaja teha suuri muudatusi. Kuid kahtlemata oli neid lihtsam teha Iisraelis, kus puhast jumalateenimist järk-järgult taastati. (Neh. 8:8, 9.) w23.05, lk 15, lõigud 6–7