Nutulaulud
א [alef]*
1 Millises üksilduses istub küll linn, mis kihas inimestest!+
Temast on saanud kui lesk, temast, kes oli rahvaste seas elanikest tulvil.+
Maakondade valitsejanna on sunnitud orjama.+
ב [bet]
2 Ta nutab öösel kibedasti,+ tema põskedel voolavad pisarad.
Ükski tema armsam ei lohuta teda.+
Kõik ta sõbrad on ta reetnud,+ neist on saanud ta vaenlased.
ג [gimel]
3 Juuda on läinud pagendusse,+ sattunud viletsusse ja ränka orjusse.+
Ta peab elama rahvaste keskel,+ ta ei leia hingamispaika.
Hädaajal langes ta kõigi oma tagakiusajate kätte.
ד [dalet]
4 Siionisse viivad teed leinavad, sest keegi ei tule püha pidama.+
Kõik tema väravad on lõhutud,+ ta preestrid ohkavad.
Tema neitsid kurvastavad, ta ise on kibedas ahastuses.
ה [he]
5 Ta vastastest on saanud ta isandad, ta vaenlased on muretud.+
Sest Jehoova on saatnud ta õnnetusse tema paljude üleastumiste pärast.+
Ta lapsed on läinud vangi oma vastase ees.+
ו [vav]
6 Siioni tütar on kaotanud kogu oma hiilguse.+
Tema peamehed on kui hirved, kes ei leia rohumaad,
nad sammuvad kurnatult tagaajaja ees.
ז [zajin]
7 Oma kitsikuse ja kodutuse päevil meenub Jeruusalemmale
kogu tema kunagine vara.+
Kui ta rahvas langes vastase kätte ja tal polnud aitajat,+
nägid vastased teda ja naersid tema langemist.+
ח [het]
8 Jeruusalemm on rängalt patustanud,+
seepärast on ta saanud jäleduseks.
Kõik, kes teda austasid, kohtlevad teda põlgusega, sest nad on näinud tema alastust.+
Ka ta ise ägab,+ keerab häbis selja.
ט [tet]
9 Ebapuhtus on tema hõlmadel.
Ta ei mõelnud oma tulevikule.+
Tema langemine oli jahmatav, keegi ei lohuta teda.
Oh, Jehoova, vaata mu häda, sest vaenlane suurustab!+
י [jod]
10 Kogu tema varanduse peale on vastane pannud oma käe.+
Ta on näinud rahvaid sisenemas ta pühamusse,+
neid, keda sa pole lubanud oma kogudusse.
כ [kaf]
11 Kogu ta rahvas ohkab, otsib leiba,+
on andnud oma kalli vara toidu eest, et elus püsida.
Näe, Jehoova, minust* on saanud justkui kõlvatu naine!
ל [lamed]
12 Kas kõigile teile, kes mööda lähete, on see ükskõik?
Vaadake ja nähke!
Kas on sellist valu nagu see, millega mind karistati,
millega Jehoova pani mind kannatama oma tulise viha päeval?+
מ [mem]
13 Kõrgustest saatis ta tule mu luudesse,+ ta alistab need kõik.
Ta laotas võrgu mu jalgele, pani mind taganema.
Ta tegi minust hüljatud naise.
Ma põen kogu päeva.
נ [nun]
14 Mu üleastumised on kui ike, köidetud kokku ta enda käega.
Need on pandud mu turjale, mu jõud on raugenud.
Jehoova on andnud mind nende kätte, kelle vastu ma ei saa.+
ס [samekh]
15 Jehoova heitis mu keskelt välja kõik mu vägimehed.+
Ta kutsus mu vastu rahvakogu, et purustada mu noored mehed.+
Jehoova sõtkus Juuda neitsilikku tütart surutõrres.+
ע [ajin]
16 Ma nutan selle kõige pärast,+ mu silmist voolavad pisarad.
Must kaugel on need, kes võiksid mind lohutada ja mu hinge kosutada.
Mu pojad on alistatud, vaenlane võidutseb.
פ [pe]
17 Siion sirutab käed,+ kuid keegi ei lohuta teda.
Jehoova on käsutanud Jaakobi vastu kõik ta ümberkaudsed vastased.+
Jeruusalemm on saanud neile jäleduseks.+
צ [tsade]
18 Jehoova on õiglane,+ ma olen ju tõrkunud ta käskude vastu.+
Kuulge, kõik rahvad, vaadake mu valu!
Mu neitsid ja noored mehed on vangi viidud.+
ק [kof]
19 Ma kutsusin oma armsamaid, kuid nad reetsid mu.+
Mu preestrid ja linnavanemad hukkusid linnas,
kui otsisid toitu, et elus püsida.+
ר [reš]
20 Jehoova, ma olen suures hädas!
Mu sisemus käärib.
Mu süda ahastab, sest olen kõvasti tõrkunud.+
Väljas võttis mõõk mu lapsed,+ ka majas on surm.
ש [šin]
21 Rahvas kuuleb mu ohkeid, kuid keegi ei lohuta mind.
Kõik mu vaenlased on kuulnud mu õnnetusest.
Nad rõõmustavad, sest sina oled selle toonud.+
Kuid sa tood päeva, mida oled kuulutanud,+ mil nemad saavad selliseks kui mina.+
ת [tav]
22 Tulgu kogu nende kurjus sinu ette, kohtle neid karmilt,+
nagu sa kohtlesid karmilt mind kõigi mu üleastumiste pärast.
Sest mu ohkeid on palju ja mu süda on haige.