Kiri heebrealastele

1 Jumal, kes kaua aega tagasi rääkis palju kordi ja mitmel viisil meie esiisadele prohvetite kaudu, 2 on nende päevade lõpus rääkinud meile Poja kaudu, kelle ta on määranud kõigi asjade pärijaks ja kelle läbi ta on valmistanud ajastud.* 3 Ta on tema auhiilguse peegeldus ja tema olemuse täpne kuju ja ta hoiab kõike alal oma jõulise sõnaga; ja pärast meie puhastamist pattudest istus ta Majesteedi paremale käele kõrgustes. 4 Seega on ta saanud inglitest sedavõrd paremaks, kuivõrd ülevama nime ta on pärinud kui nemad.

5 Millisele inglile näiteks on ta eales öelnud: ”Sina oled mu poeg; minust on täna saanud su isa”? Ja taas: ”Mina saan tema isaks ja tema saab minu pojaks”? 6 Aga kui ta toob jälle oma Esmasündinu asustatud maa peale, ütleb ta: ”Ja kõik Jumala inglid kummardagu tema ees.”

7 Samuti ütleb ta inglite kohta: ”Ja ta teeb oma inglid vaimudeks ja oma teenijad tuleleegiks.” 8 Aga Poja kohta: ”Jumal on sinu troon igavesest ajast igavesti ja sinu kuningriigi valitsuskepp on õigluse valitsuskepp. 9 Sa armastasid õiglust ja sa vihkasid seadusetust. Seepärast on Jumal, sinu Jumal, võidnud sind rõõmuõliga rohkem kui su kaaslasi.”* 10 Ja: ”Sina, oo Issand, rajasid alguses maale alused ja taevad on su kätetöö. 11 Need hävivad, aga sina jääd püsima; ja need kõik kuluvad nagu pealisrõivas 12 ning sa keerad nad kokku otsekui mantli, nagu pealisrõiva; ja nad vahetatakse välja, kuid sina oled ikka seesama ja sinu aastad ei lõpe kunagi.”

13 Ent millise ingli kohta on ta eales öelnud: ”Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased pingiks su jalgadele”? 14 Kas nad pole mitte kõik teenistuses osalevad vaimud, saadetud teenima neid, kes kord pärivad pääste?

2 Seepärast tuleb meil pöörata tavalisest rohkem tähelepanu sellele, mida oleme kuulnud, et me kunagi eemale ei triiviks. 2 Sest kui inglite kaudu räägitud sõna osutus kindlaks ning iga üleastumine ja sõnakuulmatu tegu sai õiglase karistuse, 3 siis kuidas me saaksime põgeneda, kui me pole hoolinud niivõrd suurest päästest, millest kõigepealt rääkis meie Issand ja mida kinnitasid meile need, kes teda kõnelemas kuulsid, 4 kusjuures Jumal lisas veel omalt poolt tunnistuse tundemärkide ja ennete ja mitmesuguste vägevate tegudega ja püha vaimu jagamisega oma tahte järgi?

5 Sest ta pole ju inglitele alistanud tulevast asustatud maad, millest me räägime. 6 Aga keegi tunnistaja on andnud kuskil tunnistust, öeldes: ”Mis on inimene, et sa teda meeles pead, või inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed? 7 Sa tegid ta veidi madalamaks inglitest; sa kroonisid ta auhiilguse ja auga ning määrasid ta oma kätetöö üle. 8 Sa alistasid kõik tema jalgade alla.” Sest alistades kõik temale, ei jätnud Jumal midagi talle alistamata. Ent praegu me veel ei näe kõike temale alistatuna, 9 kuid me näeme Jeesust, kes oli tehtud veidi madalamaks inglitest, kroonituna auhiilguse ja auga, sest ta on kannatanud surma, et ta Jumala ärateenimata helduse läbi maitseks surma iga inimese eest.

10 Sest temale, kelle pärast on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, tuues palju poegi auhiilgusesse, teha nende pääste Teerajaja täiuslikuks kannatuste kaudu. 11 Sest nii tema, kes pühitseb, kui ka need, keda pühitsetakse, pärinevad kõik ühest, ja sel põhjusel pole tal häbi nimetada neid ”vendadeks”, 12 kui ta ütleb: ”Ma tahan kuulutada su nime oma vendadele; keset kogudust ma tahan kiita sind lauluga.” 13 Ja taas: ”Ma panen oma lootuse tema peale.” Ja taas: ”Vaata, mina ja lapsed, keda Jehoova on mulle andnud.”

14 Seepärast, kuna ”lapsed” on verest ja lihast, sai ka tema vereks ja lihaks, et teha oma surma kaudu lõpp sellele, kelle võimuses on põhjustada surma, see tähendab Kuradile, 15 ja vabastada kõik need, kes olid surma kartmise pärast kogu oma elu orjuses. 16 Sest ega ta ju ometi ingleid aita, vaid ta aitab Aabrahami seemet. 17 Seetõttu pidigi ta saama igas suhtes oma ”vendade” sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester* Jumala teenistuses, selleks et tuua lepitusohver rahva pattude eest. 18 Sest kuna ta ise on kannatanud proovile panduna, siis suudab ta aidata neid, keda proovile pannakse.

3 Seepärast, pühad vennad, taevase kutse saajad, mõtelge apostlile ja ülempreestrile, keda me tunnistame — Jeesusele. 2 Ta oli ustav Temale, kes ta ametisse pani, nagu ka Mooses oli ustav kogu Tema kojas.* 3 Sest teda peetakse suurema austuse vääriliseks kui Moosest, niisamuti nagu ehitajal on rohkem au kui majal. 4 Muidugi on iga maja kellegi ehitatud, aga Jumal on see, kes on ehitanud kõik. 5 Ja Mooses oli ustav teener kogu Tema kojas ning tema teenistus oli tunnistuseks selle kohta, millest pidi räägitama hiljem, 6 aga Kristus oli ustav Poeg, kes oli seatud Tema koja üle. Meie oleme Tema koda, kui hoiame lõpuni kõvasti kinni oma rääkimisvabadusest ja oma lootuse üle kiitlemisest.

7 Seepärast, nagu ütleb püha vaim: ”Täna, kui te kuulate tema enda häält, 8 ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus kibeda viha esilekutsumise ajal, nagu proovilepaneku päeval kõrbes, 9 kus teie esiisad panid mind proovile, ehkki nad olid näinud mu tegusid nelikümmend aastat. 10 Seepärast tekkis mul selle põlvkonna vastu tülgastus ja ma ütlesin: ’Nad eksivad alati oma südamega ja nad pole õppinud tundma minu teid.’ 11 Nii ma siis vandusin oma vihas: ’Nemad ei saa minu puhkamisse’.”

12 Vaadake ette, vennad, et teist kellegi süda ei muutuks kunagi kurjaks ega uskmatuks, milleni viib eemaletõmbumine elavast Jumalast; 13 pigem manitsege üksteist iga päev, kuni see ”täna” veel kestab, et teist kellegi süda ei läheks kõvaks patu petliku veetluse tõttu. 14 Sest me saame ju Kristuse osalisteks, kui me vaid oma esialgsest veendumusest lõpuni kõvasti kinni hoiame, 15 kuni veel öeldakse: ”Täna, kui te kuulate tema enda häält, ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus kibeda viha esilekutsumise ajal.”

16 Sest kes olid need, kes küll kuulsid, kuid kutsusid siiski esile Jumala kibeda viha? Kas mitte kõik need, kes Moosese juhtimisel Egiptusest välja läksid? 17 Pealegi, kelle vastu tundis Jumal tülgastust nelikümmend aastat? Kas mitte nende vastu, kes pattu tegid, kelle laibad jäid maha kõrbesse? 18 Ent kellele ta vandus, et nad ei saa minna tema puhkamisse, kui mitte neile, kes tegutsesid sõnakuulmatult? 19 Niisiis me näeme, et nad ei võinud sisse minna usupuuduse tõttu.

4 Seepärast, kuna tõotus tema puhkamisse saamise kohta on veel jõus, siis kartkem seda, et keegi teist võiks millalgi paista mitte olevat selle vääriline. 2 Sest ka meile on kuulutatud head sõnumit nagu neilegi, aga kuuldud sõnast ei olnud neile kasu, sest neil polnud samasugust usku nagu nendel, kes seda kuulda võtsid. 3 Ja meie, kes oleme näidanud üles usku, saame sellesse puhkamisse, just nagu ta on öelnud: ”Nii ma siis vandusin oma vihas: ’Nemad ei saa minu puhkamisse’”, kuigi tema tööd olid lõpetatud maailma rajamisest* peale. 4 Sest kuskil on ta öelnud seitsmenda päeva kohta järgmist: ”Ja Jumal puhkas seitsmendal päeval kõigist oma töödest”, 5 ja selles kohas jälle: ”Nemad ei saa minu puhkamisse.”

6 Kuna siis mõned peavad veel sellesse saama ja need, kellele head sõnumit esmalt kuulutati, ei saanud sinna sõnakuulmatuse tõttu, 7 määrab ta jälle ühe päeva, öeldes nii pika aja pärast Taaveti laulus ”täna”, nagu on eespool öeldud: ”Täna, kui te kuulate tema enda häält, ärge tehke oma südant kõvaks.” 8 Sest kui Joosua oleks nad puhkepaika viinud, poleks Jumal rääkinud hiljem enam teisest päevast. 9 Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus. 10 Sest see, kes on läinud Jumala puhkamisse, puhkab ka ise oma tegudest nagu Jumal enda omadest.

11 Tehkem siis kõik, mida suudame, et saada sellesse puhkamisse, et keegi ei langeks, olles samal kombel sõnakuulmatu. 12 Sest Jumala sõna on elav ja mõjuvõimas ja teravam kui ükski kaheteraline mõõk ja tungib nii sügavale, et eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi ning suudab anda hinnangu südame mõtetele ja kavatsustele. 13 Ja ükski loodu pole tema eest varjatud, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silme ees, kellele meil tuleb aru anda.

14 Et meil nüüd on suur ülempreester, kes on läbinud taevad, Jeesus, Jumala Poeg, siis hoidkem kinni usu tunnistamisest temasse. 15 Sest meil pole selline ülempreester, kes ei suuda meile kaasa tunda meie nõrkustes, vaid selline, kes on kõigiti proovile pandud nagu meiegi, kuid ilma patuta. 16 Tulgem seepärast ärateenimata helduse trooni ette rääkimisjulgusega, et meile osutataks halastust ja ärateenimata heldust, mis oleks meile abiks õigel ajal.

5 Sest iga inimeste hulgast võetud ülempreester on määratud teenima Jumalat inimeste heaks, et ta tooks ande ja ohvreid pattude eest. 2 Ta suudab mõistvalt kohelda neid, kes on teadmatuses ja eksivad, kuna nõrkused on omased talle endalegi, 3 ja seetõttu on ta kohustatud ka enda pattude eest ohvri tooma, nagu ta toob rahva eest.

4 Ka ei võta inimene endale seda au omal algatusel, vaid ainult Jumala kutsel nagu Aarongi. 5 Nii ei ole ka Kristus ennast ise austanud ülempreestriks saamisega, vaid teda on austanud see, kes ütles tema kohta: ”Sina oled mu poeg; minust on täna saanud su isa.” 6 Just nagu ta ütleb ka teises kohas: ”Sina oled igavesti Melkisedeki sarnane preester.”*

7 Kristus esitas oma liha päevil valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja ka palumisi Temale, kes oli võimeline päästma teda surmast, ja teda võeti kuulda tema jumalakartuse pärast. 8 Ehkki ta oli Poeg, õppis ta kuulekust sellest, mida ta kannatas; 9 ja kui ta oli tehtud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes talle kuuletuvad, 10 sest Jumal on nimetanud ta Melkisedeki sarnaseks ülempreestriks.

11 Tema kohta on meil palju öelda, aga seda on raske selgitada, kuna teie kuulmine on tuimaks jäänud. 12 Sest kuigi te peaksite selle ajaga juba õpetajad olema, vajate jälle, et keegi õpetaks teile Jumala pühade sõnumite põhialuseid algusest peale, ja te olete saanud sellisteks nagu need, kes vajavad piima, mitte aga tahket toitu. 13 Sest igaüks, kes toitub piimast, ei tunne õiguse sõna, kuna ta on pisike laps. 14 Aga tahke toit on küpsete inimeste jaoks, kelle tajuvõime on kasutuse käigus treenitud* eristama õiget ja valet.

6 Sel põhjusel, nüüd, kus me oleme jätnud seljataha algõpetuse Kristusest, pürgigem edasi küpsuse poole, mitte rajades uuesti vundamenti, milleks on surnud tegude kahetsemine ja usk Jumalasse, 2 õpetus ristimistest ja käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest kohtust. 3 Ja seda me teeme, kui Jumal tõesti lubab.

4 Sest on võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud ja kes on maitsnud taevalist kingitust ja saanud osa pühast vaimust 5 ning maitsnud Jumala head sõna ja tulevase ajastuga* seotud väeavaldusi, 6 kuid on ära langenud, uuesti kahetsusele tuua, kuna nad ise löövad Jumala Poja jälle postile ja teevad talle avalikult häbi. 7 Näiteks maapind, mis joob sellele sagedasti langevat vihma ja kasvatab siis kasulikke taimi neile, kes seda ka harivad, saab vastutasuks õnnistuse Jumalalt. 8 Aga kui see kasvatab okaspõõsaid ja ohakaid, siis see hüljatakse ja on needmise äärel; ja lõpuks see põletatakse.

9 Ent teie puhul, armsad, me oleme veendunud, et te olete paremas olukorras ja teil on olemas see, mis viib päästeni, kuigi me räägime niiviisi. 10 Sest Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui olete teeninud* pühasid ja veelgi teenite. 11 Aga me soovime, et igaüks teist näitaks üles samasugust töökust, nii et teie lootus oleks täiesti kindel kuni lõpuni, 12 et te ei muutuks loiuks, vaid võtaksite eeskuju neist, kes usu ja kannatlikkuse kaudu pärivad tõotused.

13 Sest kui Jumal andis tõotuse Aabrahamile, siis vandus ta iseenese juures, kuna polnud kedagi suuremat, kelle juures ta oleks võinud vanduda, 14 öeldes: ”Kindlasti õnnistan ma sind õnnistusega ja rohkendan sind rohkesti.” 15 Ja pärast seda, kui Aabraham oli näidanud üles kannatlikkust, sai ta selle tõotuse. 16 Sest inimesed vannuvad kellegi endast suurema juures ja nende vanne teeb lõpu igasugusele vastuvaidlemisele, kuna see on neile seaduslik tagatis. 17 Samamoodi on Jumal, kui ta seadis eesmärgiks näidata tõotuse pärijatele veelgi selgemini oma nõu muutumatust, andnud kinnituseks vande, 18 et need kaks muutumatut asja,* milles Jumalal on võimatu valetada, oleksid meile, kes oleme põgenenud varjupaika, suureks julgustuseks, aidates meil haarata kinni meie ette seatud lootusest. 19 See lootus on meile otsekui hinge ankur, kindel ja tugev, ning ulatub sissepoole eesriide taha, 20 kuhu on meie heaks eeljooksjana sisenenud Jeesus, kellest on saanud Melkisedeki sarnane ülempreester igaveseks ajaks.

7 Sest see Melkisedek, Saalemi kuningas, kõigekõrgema Jumala preester, kes kohtus Aabrahamiga, kui see tuli tagasi kuningaid maha löömast, ja õnnistas teda, 2 ja kellele Aabraham eraldas kümnendiku kõigest, on ennekõike ”õiguse kuningas”, nagu tema nime tõlgitakse, ja siis on ta ka Saalemi kuningas, see tähendab ”rahu kuningas”. 3 Olles isata, emata, ilma sugupuuta, ilma päevade alguse ja elu lõputa, ent olles tehtud Jumala Poja sarnaseks, jääb ta preestriks alatiseks.

4 Vaadake siis, kui suur oli see mees, kellele patriarh Aabraham andis sõjasaagi parimast osast kümnendiku. 5 On tõsi, et neil Leevi poegade seast, kes saavad preestriameti, on Seaduse järgi käsk koguda kümnist rahvalt, see tähendab oma vendadelt, olgugi need lähtunud Aabrahami niuetest; 6 ent see, kes ei olnud Leevi soost, võttis Aabrahamilt kümnist ja õnnistas teda, kellel olid tõotused. 7 Aga on vaieldamatu fakt, et väiksem saab õnnistuse suuremalt. 8 Ja ühel puhul saavad kümnist surelikud inimesed, aga teisel puhul see, kelle kohta on tunnistatud, et ta elab. 9 Ja kui ma tohin nii öelda, siis Aabrahami kaudu on kümnist maksnud isegi Leevi, kes kümnist saab, 10 sest see oli alles oma esiisa niuetes, kui Melkisedek temaga kohtus.

11 Kui siis täiuslikkus oleks tõesti saavutatav leviitide preestriameti kaudu (sest see kuulus Seaduse juurde, mis rahvale anti), miks oli siis veel vaja, et tõuseks teine preester, kes öeldakse olevat Melkisedeki sarnane ja mitte Aaroni sarnane? 12 Sest kuna preestriametit muudetakse, toob see paratamatult kaasa ka seaduse muutmise. 13 Sest see, kelle kohta seda öeldakse, oli teisest suguharust, kust keegi pole olnud ametis altari juures. 14 Sest on päris selge, et meie Issand on võrsunud Juudast, suguharust, millega seoses Mooses ei rääkinud midagi preestritest.

15 Ja veelgi selgem on, et Melkisedeki sarnasena tõuseb teine preester, 16 kes pole saanud selleks mitte käsu seaduse järgi, sõltuvalt lihast,* vaid hävimatu elu väe kohaselt, 17 sest tunnistuseks on öeldud: ”Sina oled igavesti Melkisedeki sarnane preester.”

18 Muidugi jäetakse endine käsk siis kõrvale, kuna see on nõrk ja kasutu. 19 Sest Seadus ei teinud midagi täiuslikuks, ent seda tegi asemele toodud parem lootus, mille kaudu me tuleme Jumala ligi. 20 Ja niivõrd kui see ei olnud ilma kinnitava vandeta 21 — sest on tõesti neid, kes on saanud preestriteks ilma kinnitava vandeta, kuid on üks, kes on saanud preestriks vandega, mille andis Tema, kes ta kohta ütles: ”Jehoova on vandunud (ja ta ei kahetse seda): ’Sina oled preester igavesti’” —, 22 samavõrd on ka Jeesus saanud selleks, kes on antud parema lepingu pandiks. 23 Lisaks on pidanud paljud üksteise järel preestriteks saama, sest surm pole lasknud neil sellesse ametisse jääda, 24 aga kuna tema jääb elama igavesti, pole tal preestriametis ühtki järeltulijat. 25 Seepärast on ta ka suuteline täielikult päästma need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta on alati elus, et nende eest kosta.

26 Sest just niisugune ülempreester oligi meile kohane: lojaalne, valskuseta, rüvetamata, eraldatud patustest ja saanud kõrgemaks kui taevad. 27 Temal ei ole tarvis nagu neil ülempreestritel iga päev esmalt enda pattude ja seejärel rahva omade eest ohvreid tuua (sest ta tegi seda ühe korra ja alatiseks, kui ohverdas iseenda); 28 sest Seadus määrab ülempreestriteks inimesi, kellel on nõrkusi, kuid vande sõna, mis tuli pärast Seadust, määrab selleks Poja, kes on tehtud täiuslikuks igaveseks.

8 Siin arutatavate asjade peamine mõte on aga see: meil ongi selline ülempreester, ja ta on istunud Majesteedi trooni paremale poole taevas, 2 ta on teenija pühas paigas* ja tõelises telgis,* mille on püstitanud Jehoova ja mitte inimene. 3 Sest iga ülempreester määratakse ohverdama ande ja ohvreid; seetõttu oli tingimata vajalik, et temalgi oleks midagi ohverdada. 4 Kui ta nüüd oleks maa peal, ei oleks ta preester, kuna siin on olemas mehed, kes Seaduse järgi ande ohverdavad, 5 kuid osalevad pühas teenistuses, mis on kõigest taevaste asjade võrdkuju ja vari; nii nagu ka Mooses sai telki valmistama asudes Jumalalt käsu: ”Vaata, et sa teed kõik selle eeskuju järgi, mida sulle mäel näidati.” 6 Ent Jeesus on nüüd saanud ülevama teenistuse, nii et ta on ka vahemees samavõrra paremale lepingule, mis on seaduslikult rajatud parematele tõotustele.

7 Sest kui see esimene leping oleks olnud veatu, siis ei oleks otsitud kohta teisele; 8 sest ta laidab rahvast, öeldes: ”’Vaata, päevad tulevad,’ ütleb Jehoova, ’ja ma sõlmin Iisraeli kojaga ja Juuda kojaga uue lepingu; 9 mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende esiisadega sel päeval, kui ma võtsin neil käest kinni, et tuua nad välja Egiptusemaalt, sest nad ei täitnud minu lepingut, nii et ma lõpetasin nende eest hoolitsemise,’ ütleb Jehoova.”

10 ”’Sest see on leping, mille ma sõlmin Iisraeli kojaga pärast neid päevi,’ ütleb Jehoova. ’Ma panen oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse. Ja mina saan nende Jumalaks ja nemad saavad minu rahvaks.

11 Ja kunagi enam ei õpeta neist ükski oma kaaskodanikku ega ükski oma venda, öeldes: ”Tunne Jehoovat!” Sest nad kõik tunnevad mind, kõige väiksemast kõige suuremani. 12 Sest ma olen halastav nende ülekohtuste tegude suhtes ja ma ei tuleta enam kunagi meelde nende patte’.”

13 Rääkides ”uuest lepingust”, on ta tunnistanud eelmise aegunuks. Kuid see, mis on tunnistatud aegunuks ja vananeb, kaob üsna pea.

9 Eelmise lepinguga kaasnesid ju ettekirjutused püha teenistuse kohta ja maine püha paik. 2 Sinna oli ehitatud telgi esimene ruum, kus olid lambijalg ja ka laud ning väljapandud leivad; ja seda nimetatakse ”pühaks paigaks”.* 3 Aga teise eesriide taga oli telgiruum, mida nimetatakse ”kõige pühamaks paigaks”.* 4 Selle juurde kuulusid kullast suitsutuspann ja üleni kullaga kaetud lepingulaegas,* milles olid kuldnõu mannaga* ja Aaroni kepp, mis oli punga läinud, ning lepingutahvlid; 5 aga selle peal olid aulised keerubid* lepituskaant* varjamas. Kuid praegu pole aeg sellest kõigest üksikasjalikult rääkida.

6 Pärast seda, kui see kõik niimoodi valmis ehitati, on preestrid käinud alatasa esimeses telgiruumis, et täita püha teenistusega seotud kohustusi; 7 kuid teise ruumi läheb ainult ülempreester korra aastas, ja mitte ilma vereta, mille ta ohverdab iseenda eest ja rahva teadmatusest tehtud pattude eest. 8 Nii teeb püha vaim selgeks, et tee pühasse paika polnud veel avatud sel ajal, kui esimene telk oli alles olemas. 9 Seesama telk on piltlik näide määratud ajaks, mis on nüüd käes, ja sellele vastavalt ohverdatakse nii ande kui ka ohvreid. Kuid need ei suuda teha pühas teenistuses osalevat inimest südametunnistuse poolest täiuslikuks, 10 vaid on seotud üksnes toitude ja jookide ja mitmesuguste ristimistega.* Need olid seadusnõuded, mis käisid liha* kohta ja pidid kehtima kuni määratud ajani, mil asjad korda seatakse.

11 Ent kui Kristus tuli nende meile osakssaanud heade asjade ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgi kaudu, mis pole kätega tehtud, see tähendab, ei ole selle loodu osa, 12 siis läks ta pühasse paika, kuid mitte kitsede ega noorte pullide verega, vaid omaenda verega, ühe korra ja alatiseks, ning saavutas meile igavese vabastuse. 13 Sest kui kitsede ja pullide veri ning noore lehma tuhk, mida piserdatakse nende peale, kes on rüvetunud, pühitseb liha niivõrd, et see saab puhtaks, 14 siis kui palju enam Kristuse veri, tema, kes ohverdas end igavese vaimu läbi veatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest, et me võiksime osaleda elava Jumala pühas teenistuses!

15 Sellepärast ongi ta uue lepingu vahemees, et kutsutud võiksid saada tõotuse igavese pärandi kohta, kuna tema surm on toonud neile lunastuse alusel vabastuse eelmise lepingu aegsetest üleastumistest. 16 Sest kus on olemas leping,* seal on vaja, et lepingu sõlminud inimene sureks. 17 Sest lepingu teeb kehtivaks ohvrite surm, kuna see pole jõus sel ajal, kui lepingu sõlminud inimene elab. 18 Seetõttu ei seatud ka eelmist lepingut sisse ilma vereta. 19 Sest kui Mooses oli kõik Seaduse käsud kogu rahvale teada andnud, võttis ta noorte pullide ja kitsede vere koos veega ning erepunase villa ja iisopi ja piserdas nii raamatut ennast kui ka kogu rahvast, 20 öeldes: ”See on selle lepingu veri, mida Jumal on käskinud teil täita.” 21 Samuti piserdas ta verd telgi ja kõigi teenistuses kasutatavate anumate peale. 22 Jah, Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik verega, ja ilma verd valamata ei toimu andeksandmist.

23 Seepärast oli vaja taevaste asjade võrdkujusid niiviisi puhastada, taevasi asju endid aga puhastatakse paremate ohvritega kui need ohvrid. 24 Sest Kristus ei läinud mitte kätega tehtud pühasse paika, mis on tõelisuse koopia, vaid taevasse endasse, et ilmuda nüüd Jumala palge ette meie heaks. 25 Samuti mitte selleks, et end sageli ohverdada, nagu ülempreester läheb aastast aastasse pühasse paika verega, mis pole tema enda oma. 26 Muidu oleks ta pidanud alates maailma rajamisest sageli kannatama. Kuid nüüd on ta ilmunud ajastute* lõpulejõudmise ajal üks kord ja alatiseks, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada patt. 27 Ja nii nagu inimestel tuleb surra ainult üks kord, aga pärast seda on kohtumõistmine, 28 nii ohverdati ka Kristus üks kord ja alatiseks, et ta võtaks enda kanda paljude patud; ning kui ta teist korda ilmub, siis mitte enam patu pärast, vaid neile, kes ootavad teda pikisilmi päästeks.

10 Sest kuna Seadus on ainult tulevaste heade asjade vari, mitte aga nende tõeline olemus, siis ei saa inimesed iialgi nendesamade ohvritega, mida nad aastast aastasse jätkuvalt ohverdavad, teha täiuslikuks neid, kes Jumala ligi tulevad. 2 Kas muidu poleks ohvrite toomine lõppenud, kuna need, kes osalevad pühas teenistuses, oleksid saanud puhtaks ühe korraga ja alatiseks ega oleks enam oma pattudest teadlikud?* 3 Vastupidi, nende ohvritega tuletatakse aastast aastasse patte meelde, 4 sest on võimatu, et pullide ja kitsede veri patud ära võtaks.

5 Seepärast ütleb ta maailma tulles: ”’Ohvrit ega ohvriandi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle keha. 6 Sa ei kiitnud heaks täielikke põletusohvreid* ega patuohvreid.’ 7 Siis ma ütlesin: ’Vaata! Ma olen tulnud (rullraamatus on minust kirjutatud) täitma su tahet, oo Jumal’.” 8 Olles esmalt öelnud: ”Sa ei tahtnud ega kiitnud heaks ohvreid ega ohvriande ega täielikke põletusohvreid ega patuohvreid” — mida Seaduse järgi ohverdatakse —, 9 ütleb ta tegelikult pärast seda: ”Vaata! Ma olen tulnud täitma su tahet.” Ta kõrvaldab esimese, et panna kehtima teine. 10 Sellesama ”tahte” kohaselt on meid Jeesus Kristuse keha ohverdamise kaudu pühitsetud ühe korraga alatiseks.

11 Samuti asub iga preester päevast päeva oma kohale, et osaleda teenistuses ja ohverdada sageli ühtesid ja samu ohvreid, sest need ei suuda kunagi patte täiesti ära võtta. 12 Aga tema tõi pattude eest ühe ohvri alatiseks ja istus Jumala paremale käele, 13 oodates sellest ajast peale, kuni tema vaenlased pannakse pingiks tema jalgadele. 14 Sest ühe ohvriga on ta teinud alatiseks täiuslikuks need, keda pühitsetakse. 15 Lisaks annab meile tunnistust ka püha vaim, sest pärast seda, kui see on öelnud: 16 ”’See on leping, mille ma sõlmin nendega pärast neid päevi,’ ütleb Jehoova. ’Ma panen oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse’”, 17 ütleb see hiljem: ”Ja ma ei tuleta enam kunagi meelde nende patte ega seadusetuid tegusid.” 18 Kus need on andeks antud, seal pole enam vaja ohvrit patu eest.

19 Seepärast, vennad, kuna meil on julgus siseneda pühasse paika Jeesuse vere kaudu, kasutades teed, 20 mille ta on avanud meile kui uue ja elava tee läbi eesriide, see tähendab, läbi oma liha, 21 ja kuna meil on suur preester Jumala koja üle, 22 siis tulgem ligi siira südamega, täie kindlustundega, mille annab usk, olles südame poolest piserdamisega* puhastatud halvast südametunnistusest ja keha poolest pestud puhta veega. 23 Hoidkem kõvasti kinni oma lootuse avalikust tunnistamisest, ilma et kõiguksime, sest ustav on see, kes on tõotanud. 24 Ja mõtelgem üksteise peale, et ergutada üksteist armastusele ja headele tegudele, 25 ning ärgem jätkem unarusse oma kooskäimisi, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem üksteist, ja seda enam, et te näete seda päeva lähenemas.

26 Sest kui me tahtlikult aina pattu teeme, pärast seda kui oleme tõde täpselt tundma õppinud, siis ei jää pattude eest enam ühtki ohvrit, 27 vaid mingi hirmus kohtumõistmise ootus ja tuline kiivus, mis on valmis vastupanijad ära neelama. 28 Igaüks, kes pole hoolinud Moosese seadusest, sureb armuta kahe või kolme tunnistaja ütluse peale. 29 Kui palju karmimat karistust väärib siis see, kas te ei arva, kes on Jumala Poja jalge alla tallanud ja on pidanud millekski tavaliseks lepinguverd, millega teda on pühitsetud, ja on põlastavalt teotanud ärateenimata helduse vaimu? 30 Sest me teame, et Jumal ütles: ”Kättemaks on minu päralt; mina tasun kätte”, ja taas: ”Jehoova mõistab kohut oma rahva üle.” 31 Hirmus on langeda elava Jumala kätte.

32 Ent tuletage meelde endisi päevi, kui te, olles valgustatud, olite vastupidavad suures võitluses kannatuste all: 33 kord said teile nagu teatris avalikult osaks solvangud ja raskused, kord jälle saite nende kaaslasteks, kes selliseid asju kogesid. 34 Sest te nii tundsite kaasa neile, kes olid vangis, kui ka leppisite rõõmsalt oma vara röövimisega, teades, et teil on olemas parem ja püsiv varandus.

35 Seepärast ärge loobuge oma rääkimisjulgusest, mis saab suure tasu. 36 Sest teil on vaja vastupidavust, et te, olles täitnud Jumala tahet, saaksite kätte tõotatu. 37 Sest veel ”väga natuke aega”, ja ”saabub see, kes on tulemas, ja ta ei viivita”. 38 ”Aga minu ees õige saab elu usu tõttu”, ja ”kui ta tõmbub tagasi, siis ei ole mu hingel temast head meelt”. 39 Ent meie ei ole sellised, kes tõmbuvad tagasi hävinguks, vaid sellised, kes usuvad oma hinge elus hoidmiseks.

11 Usk on kindlal alusel põhinev ootus loodetava suhtes, ilmselge tõendus tegelike asjade kohta, ehkki neid pole näha. 2 Sest selle kaudu said vanal ajal elanud mehed enda kohta tunnistuse.

3 Usu tõttu me mõistame, et ajastud* seati paika Jumala sõna läbi, nii et nähtav on tulnud esile nähtamatust.

4 Usu tõttu tõi Aabel Jumalale väärtuslikuma ohvri kui Kain, ja usu kaudu sai ta enda kohta tunnistuse, et ta on õige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta, ja selle kaudu räägib ta ikka veel, kuigi ta suri.

5 Usu tõttu viidi Eenok ära, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud kuskilt, kuna Jumal oli ta ära viinud; sest enne äraviimist sai ta tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane. 6 Pealegi on ilma usuta võimatu talle meelepärane olla, sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et ta on olemas ja et ta annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad.

7 Usu tõttu ilmutas Noa jumalakartust ja ehitas oma pere päästmiseks laeva, olles saanud Jumalalt hoiatuse selle kohta, mida polnud veel näha; ja selle usu kaudu mõistis ta hukka maailma ning sai usust tuleneva õiguse pärijaks.

8 Usu tõttu kuuletus Aabraham, kui teda kutsuti, minnes paika, mille ta pidi saama pärandiks; ja ta läks välja, kuigi ta ei teadnud, kuhu ta läheb. 9 Usu tõttu jäi ta muulasena tõotatud maale otsekui võõrale maale ning elas telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. 10 Sest ta ootas linna, millel on tõelised alused ning mille ehitaja ja valmistaja on Jumal.

11 Usu tõttu sai ka Saara jõu, et temas eostuks seeme, kuigi ta oli juba sellest east väljas, sest ta pidas ustavaks teda, kes oli tõotuse andnud. 12 Niisamuti sündis ühest mehest, kes oli sama hästi kui surnud, lapsi nii suurel hulgal nagu tähti taevas ja nagu liivateri mere ääres, loendamatult palju.

13 Usus need kõik surid, saamata siiski kätte, mida oli tõotatud, vaid nägid seda kaugelt ja tervitasid seda ning tunnistasid avalikult, et nad on võõrad ja ajutised elanikud sellel maal. 14 Sest need, kes niiviisi räägivad, tõendavad, et nad otsivad tõsimeeli paika, mis oleks nende oma. 15 Kui nad aga oleksid aina meenutanud seda paika, kust nad olid lahkunud, siis oleks neil olnud ju võimalus tagasi pöörduda. 16 Ent nüüd pürgivad nad parema paiga poole, selle poole, mis kuulub taevale. Seetõttu pole Jumalal nende pärast häbi, kui nad hüüavad teda appi kui oma Jumalat, sest ta on valmistanud neile linna.

17 Usu tõttu Aabraham sama hästi kui ohverdas Iisaki, kui ta proovile pandi, ja tema, kes oli tõotused rõõmuga vastu võtnud, üritas ohverdada oma ainsat* poega, 18 ehkki talle oli öeldud: ”’Sinu seemneks’ nimetatakse teda, kes tuleb Iisaki kaudu.” 19 Aga ta arvestas sellega, et Jumal suudab tema isegi surmast üles äratada; ja sealt ta tema tagasi saigi, millel on piltlik tähendus.

20 Usu tõttu õnnistas ka Iisak Jaakobit ja Eesavit seoses tulevaste asjadega.

21 Usu tõttu õnnistas Jaakob, kui oli suremas, kumbagi Joosepi poega ja kummardas Jumalat, toetudes oma kepiotsa najale.

22 Usu tõttu mainis Joosep oma elu lõpul Iisraeli poegade väljumist Egiptusest ning andis käsu oma luude kohta.

23 Usu tõttu varjasid vanemad Moosest kolm kuud pärast tema sündi, sest nad nägid, et see väike laps on ilus, ja nad ei kartnud kuninga korraldust. 24 Usu tõttu keeldus Mooses suureks saades laskmast nimetada ennast vaarao tütre pojaks, 25 tehes valiku lasta end koos Jumala rahvaga pigem halvasti kohelda kui tunda ajutist naudingut patust, 26 kuna ta pidas endale võituna* osaks saavat halvakspanu suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid; sest ta vaatas keskendunult tasu poole. 27 Usu tõttu lahkus ta Egiptusest, ent mitte kartes kuninga viha, sest ta jäi kindlaks, otsekui nähes Teda, kes on nähtamatu. 28 Usu tõttu oli ta korraldanud paasapüha pidamise ja verega piserdamise, et hukkaja ei puutuks nende esmasündinuid.

29 Usu tõttu läksid nad Punasest merest läbi nagu kuiva maad mööda, aga egiptlased, kes söandasid sedasama teha, uppusid.

30 Usu tõttu varisesid kokku Jeeriko müürid, pärast seda kui neid oli seitse päeva piiratud. 31 Usu tõttu ei hukkunud prostituut Raahab koos nendega, kes tegutsesid sõnakuulmatult, sest ta võttis salakuulajad rahumeelselt vastu.

32 Ja mida ma veel ütleksin? Mul ei jätkuks ju aega, et jutustada Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, samuti Saamuelist ja teistest prohvetitest, 33 kes usu abil alistasid lahingus kuningriike, tegutsesid õiguse heaks, said tõotused, sulgesid lõvide suud, 34 summutasid tule jõu, pääsesid mõõgatera eest, tehti nõrkusest vägevaks, said vapraks sõjas, lõid põgenema võõramaalaste sõjaväed. 35 Naised said tagasi oma surnud ülestõusmise kaudu; aga teisi piinati, sest nad ei nõustunud mingi lunahinna eest vabastusega, et nad võiksid saada parema ülestõusmise. 36 Teiste katsumuseks olid jälle mõnitamised ja piitsutamised, ja enamgi veel, ahelad ja vanglad. 37 Neid visati kividega, neid pandi proovile, neid saeti lõhki, nad surid mõõgaga tapetuina, nad käisid ringi lambanahkades ja kitsenahkades, olles puuduses, raskustes, halvasti koheldud; 38 ja maailm polnud neid väärt. Nad ekslesid kõrbetes ja mägedes ja koobastes ja maaõõnsustes.

39 Ja ehkki kõik need said oma usu tõttu enda kohta tunnistuse, ei saanud nad ometigi kätte seda, mis oli tõotatud, 40 sest Jumal nägi ette meie jaoks midagi paremat, et neid ei tehtaks täiuslikuks ilma meieta.

12 Niisiis, kuna meie ümber on nii suur pilv tunnistajaid, siis heitkem meiegi endalt ära kõik, mis meid koormab, ja see patt, millesse me kergesti takerdume, ning jookskem vastupidavalt meie ette seatud võidujooksu, 2 vaadates keskendunult meie usu Teerajajat* ja Täiustajat Jeesust. Ta pidas piinapostil vastu tema ette seatud rõõmu pärast ega hoolinud häbist, ja on istunud Jumala trooni paremale poole. 3 Tõesti, mõtelge hoolega tema peale, kes on talunud selliseid vaenulikke sõnu patustelt, mida need on iseendale kahju tehes rääkinud, et te ei väsiks ega annaks alla oma hinges.

4 Selle patuga võitlust pidades ei ole te veel vereni vastu pannud, 5 vaid olete täiesti unustanud manitsuse, mis ütleb teile kui poegadele: ”Mu poeg, ära põlga seda, kui Jehoova sind distsiplineerib, ja ära anna alla, kui ta sind noomib; 6 sest keda Jehoova armastab, seda ta distsiplineerib; õigupoolest piitsutab ta igaüht, kelle ta pojana vastu võtab.”

7 Kui te peate vastu, on see teile distsiplineerimiseks. Jumal kohtleb teid kui poegi. Sest mis poeg see on, keda isa ei distsiplineeri? 8 Aga kui teid ei ole distsiplineeritud, mida kõik on kogenud, siis olete tegelikult vallaslapsed, mitte pojad. 9 Pealegi olid meil lihased isad, kes meid distsiplineerisid, ja me pidasime neist lugu. Kas me ei peaks siis palju rohkem alluma oma vaimse elu Isale ja elama? 10 Sest nemad on meid mõned päevad distsiplineerinud oma heaksarvamise järgi, aga tema teeb seda meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest. 11 On tõsi, et ükski distsiplineerimine ei tundu selle ajal olevat rõõmuks, vaid on kurvastuseks, kuid hiljem toob see neis, keda selle abil on õpetatud, esile rahumeelse vilja, nimelt õigluse.

12 Seepärast ajage sirgu lõdvad käed ja jõuetud põlved 13 ning tehke sirgeks rajad oma jalgadele, et mis on lombakas, ei läheks liigesest välja, vaid saaks pigem terveks. 14 Taotlege rahu kõigi inimestega ja pühadust, ilma milleta ei saa keegi näha Issandat, 15 jälgides hoolega, et keegi ei jääks ilma Jumala ärateenimata heldusest; et ükski mürgine juur ei tärkaks ega põhjustaks häda ja et paljud selle läbi ei rüvetuks; 16 et keegi ei oleks hooraja ega selline, kes ei hinda pühi asju, nagu Eesav, kes andis ühe eine eest ära oma esmasünniõiguse. 17 Te ju teate, et hiljemgi, kui ta tahtis pärida õnnistust, jäeti ta kõrvale, sest ehkki ta püüdis tungivalt ja pisaratega kutsuda esile meelemuutust,* ei saavutanud ta seda.

18 Sest te ei ole tulnud selle mäe juurde, mida saab käega katsuda ja mis on tulega põlema süüdatud, ega tumeda pilve ja pilkase pimeduse ja maru juurde, 19 ega pasunaheli ja sõnade hääle juurde, mida kuuldes inimesed anusid, et neile ei räägitaks enam ühtegi sõna. 20 Sest nad ei suutnud taluda seda käsku: ”Ja kui mõni loom mäge puudutab, tuleb ta kividega surnuks visata.” 21 Ja see vaatepilt oli nii hirmuäratav, et Mooses ütles: ”Ma tunnen hirmu ja värisen.” 22 Ent te olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja inglite müriaadide juurde, 23 kes kõik on kokku tulnud, ja esmasündinute koguduse juurde, kes on taevasse kirja pandud, ja Jumala, kõikide Kohtumõistja juurde ja täiuslikuks tehtud õigete vaimse elu juurde 24 ja Jeesuse, uue lepingu vahemehe juurde ja piserdamisvere juurde, mis räägib paremini kui Aabeli veri.

25 Vaadake, et te ei keeldu kuulamast teda, kes räägib. Sest kui ei pääsenud pakku need, kes keeldusid kuulamast teda, kes andis edasi Jumala hoiatuse maa peal, siis kui palju enam ei saa pääseda meie, kui pöördume ära temast, kes räägib taevast. 26 Tol ajal raputas tema hääl maad, aga nüüd on ta tõotanud: ”Veel üks kord panen ma rappuma mitte üksnes maa, vaid ka taeva.” 27 Aga väljend ”veel üks kord” tähendab, et kõrvaldatakse see, mida saab kõigutada, nimelt see, mis on tehtud, et see, mida ei saa kõigutada, jääks püsima. 28 Seepärast, kuna meile antakse kuningriik, mida ei saa kõigutada, siis jäägu meie peale ärateenimata heldus, mille kaudu me võime osaleda Jumala pühas teenistuses talle meelepärasel viisil jumalakartuse ja aukartusega. 29 Sest meie Jumal on ka hävitav tuli.

13 Teie vennalik armastus jäägu püsima. 2 Ärge unustage külalislahkust,* sest selle kaudu on mõned endalegi teadmata võõrustanud ingleid. 3 Pidage meeles neid, kes on vangiahelais, otsekui oleksite aheldatud koos nendega, ja neid, keda halvasti koheldakse, kuna ka te ise olete alles kehas. 4 Kõik hoidku abielu au sees ja abieluvoodi olgu rüvetamata, sest Jumal mõistab kohut hoorajate ja abielurikkujate üle. 5 Teie eluviis olgu rahaarmastuseta, samuti olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema on öelnud: ”Kindlasti ei jäta ma sind maha ega hülga sind mingil juhul.” 6 Niisiis võime olla täiesti julged ja öelda: ”Jehoova on mu abimees, mul pole midagi karta. Mida võib inimene mulle teha?”

7 Pidage meeles neid, kes on teie seas eestvedajad, kes on rääkinud teile Jumala sõna; ja jälgides hoolega, milliseid tulemusi annab nende käitumine, võtke eeskujuks nende usku.

8 Jeesus Kristus on seesama — eile ja täna ja igavesti.

9 Ärge laske end kaasa kiskuda mitmesugustel ja võõrastel õpetustel, sest südamele on hea saada kinnitatud ärateenimata heldusega, mitte aga toitudega, mis pole toonud kasu neile, kes neid kohatult tähtsaks peavad.

10 Meil on altar, millelt pole õigust süüa neil, kes osalevad telgis pühas teenistuses. 11 Sest nende loomade kehad, kelle vere ülempreester patu pärast pühasse paika viib, põletatakse ära väljaspool telklaagrit. 12 Seepärast kannatas ka Jeesus väljaspool väravat, et pühitseda rahvast omaenda verega. 13 Mingem siis tema juurde väljapoole telklaagrit, taludes samasugust halvakspanu nagu temagi, 14 sest meil pole siin jäävat linna, vaid me otsime tõsimeeli tulevast. 15 Toogem tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab nende huulte vilja, mis tunnistavad avalikult tema nime. 16 Lisaks ärge unustage head teha ja jagada teistega seda, mis teil on, sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased.

17 Olge kuulekad neile, kes on teie seas eestvedajad, ja alluge neile, sest nad valvavad teie hingi nagu need, kellel tuleb aru anda; et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates, sest see tooks teile kahju.

18 Palvetage jätkuvalt meie eest, sest me oleme kindlad, et meil on aus südametunnistus, kuna me soovime kõiges käituda ausalt. 19 Aga eriti manitsen ma teid tegema seda selleks, et mind teile rutem tagasi antaks.

20 Aga rahu Jumal, kes on toonud surmast üles meie Issanda Jeesuse, kellel oli igavese lepingu veri ja kes on lammaste suur karjane, 21 varustagu teid kõige heaga täitma tema tahet, teostades meis Jeesus Kristuse kaudu seda, mis on tema silmis meelepärane; temale olgu austus igavesest ajast igavesti. Aamen.

22 Ma manitsen teid nüüd, vennad, et te oleksite neid julgustussõnu lugedes kannatlikud, sest ma olen ju kirjutanud teile lühidalt. 23 Teadke, et meie vend Timoteos on vabaks lastud. Kui ta peatselt saabub, tulen ma koos temaga teid vaatama.

24 Tervitage minu poolt kõiki, kes on teie seas eestvedajad, ja kõiki pühasid. Need, kes on Itaalias, saadavad teile tervitusi.

25 Ärateenimata heldus olgu teie kõigiga!