6 ”Piinapost”

Sõna ”piinapost” kasutatakse kirjakohas Matteuse 27:40 seoses Jeesuse hukkamisega Kolgatal ehk ”Pealuu paigas”. Pole mingeid tõendeid selle kohta, et kreeka sõnaga stau·rosʹ oleks siin mõeldud sellist risti, mida paganad kasutasid religioosse sümbolina juba palju sajandeid enne Kristust.

Klassikalises kreeka keeles tähendas sõna stau·rosʹ lihtsalt püstist posti, teivast või vaia, mida kasutati näiteks vundamendi tegemisel. Verb stau·roʹo tähendas postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist. Inspireeritud kirjutajad panid Piibli kreekakeelse osa kirja kreeka ühiskeeles (koi·neʹ) ja nad kasutasid sõna stau·rosʹ samas tähenduses, mis sellel oli klassikalises kreeka keeles, nimelt: tavaline post või teivas ilma mingi ükskõik mis nurga all ristamisi pandud puuta. Pole ühtki tõendit, mis toetaks vastupidist. Apostlid Peetrus ja Paulus kasutasid ka sõna xyʹlon, kui nad rääkisid piinamisvahendist, mille külge Jeesus naelutati, ja see näitab, et tegu oli püstise, ilma põikpuuta postiga, sest just seda xyʹlon antud kontekstis tähendab (Apostlite teod 5:30; 10:39; 13:29; Galaatlastele 3:13; 1. Peetruse 2:24). LXX-s võib leida sõna xyʹlon tekstist Esra 6:11 (2. Esdras 6:11), ja seal räägitakse sellest kui palgist, mille külge seaduserikkuja tuli riputada. Sama sisu on sel sõnal ka kirjakohtades Apostlite teod 5:30; 10:39.

Sõna stau·rosʹ tähenduse kohta ütleb W. E. Vine oma teoses ”An Expository Dictionary of New Testament Words” (1966. aasta trükk), I kd, lk 256 järgmist: ”STAUROS (σταυρός) viitab eelkõige püstisele postile või tulbale. Selle külge naelutati hukatavad kurjategijad. Tuleb märkida, et nii selle nimisõna kui ka verbi stauroō, mille all mõeldi postile või tulbale kinnitamist, algne tähendus oli midagi muud kui kiriklik käsitus kahest puust koosnevast ristist. Viimatimainitud kujutis pärineb muistsest Kaldeast ja seda kasutati jumal Tammuzi sümbolina (kuna see oli tema nime esimese tähe, müstilise tau kujuline) nii sellel maal kui ka naabermaades, kaasa arvatud Egiptuses. Meie ajaarvamise 3. saj keskpaigaks olid kirikud kristliku usu teatud doktriinid kas kõrvale jätnud või neid moonutanud. Ärataganenud kirikliku süsteemi prestiiži tõstmiseks võeti paganaid kirikutesse vastu ilma, et nad oleksid pidanud muutma oma usku, ja neil lubati oma paganlikud märgid ja sümbolid enamalt jaolt alles jätta. Seega võeti tau või selle kõige sagedamini esinev vorm T, mille põikkriips on allapoole toodud, kasutusele Kristuse risti kujutisena.”

Lewise ja Shorti ladina keele sõnaraamat annab sõna crux põhitähenduseks ”puu, võllas või mingi muu puust hukkamisvahend, mille külge kurjategijad löödi või riputati”. ”Risti” hakkas sõna crux tähendama alles hiljem. Lihtsat posti, mille külge kurjategija löödi, nimetati ladina keeles crux simʹplex. Üht sellist piinamisvahendit kujutab Justus Lipsius (1547—1606) oma raamatus ”De cruce libri tres”, Antwerpen, 1629, lk 19, mille me ka siin ära toome.

Hermann Fulda raamat ”Das Kreuz und die Kreuzigung” (Rist ja ristilöömine), Breslau, 1878, ütleb lk 109: ”Hukkamiseks valitud avalikes kohtades ei kasvanud alati puid. Seepärast kinnitati maasse tavaline palk. Lindpriid seoti või naelutati selle külge ülestõstetud käsi pidi ja sageli ka jalgupidi.” Olles toonud rohkesti tõendeid, teeb Fulda lk 219, 220 järelduse: ”Jeesus suri lihtsal hukkamispostil; selle kasuks kõneleb a) Idamaades tol ajal levinud tava kasutada seda hukkamisviisi, b) kaudselt Jeesuse kannatuslugu ise ja c) varajaste kirikuisade paljud kommentaarid.”

Endine Baseli ülikooli professor Paul Wilhelm Schmidt esitab oma teoses ”Die Geschichte Jesu” (Jeesuse lugu), 2. kd, Tübingen ja Leipzig, 1904, lk 386—394 kreeka sõna stau·rosʹ kohta üksikasjaliku uurimuse. Ta ütleb selles raamatus lk 386: ”σταυρός [stau·rosʹ] tähendab igasugust püstist posti või puutüve.” Jeesuse karistuse täideviimise kohta kirjutab P. W. Schmidt lk 387—389: ”Lisaks piitsutamisele, millest räägivad evangeeliumid, tuleb Jeesuse karistusena kõne alla vaid lihtsaim roomlaste ristilöömisviis: lahtiriietatud keha panemine postile, mida Jeesus pidi muide ise hukkamiskohta kandma või vedama, mis suurendas tema häbiväärset karistust. . . . Miski muu peale tavalise rippuma panemise ei tule arvesse, kuna sellisel moel pandi sageli toime massilisi hukkamisi: Varus hukkas ühe korraga 2000 inimest (Josephuse ”Juudi muinsused” XVII 10. 10), Quadratus (”Juudi sõda” II 12. 6), prokuraator Felix (”Juudi sõda” II 15. 2 [13.2]), Titus (”Juudi sõda” VII. 1 [V 11. 1]).”

Seega pole mingeid tõendeid, et Jeesus Kristus oleks löödud ristile, mis koosnes kahest omavahel täisnurga all kinnitatud puust. Me ei taha Jumala kirjapandud Sõnasse midagi juurde lisada ega panna inspireeritud Pühakirja paganlikku risti mõistet, vaid tõlgime sõnad stau·rosʹ ja xyʹlon nende kõige tavalisemas tähenduses. Kuna Jeesus kasutas sõna stau·rosʹ, et kujutada oma järelkäijate kannatusi, häbi ja piina (Matteuse 16:24), oleme tõlkinud sõna stau·rosʹ vastega ”piinapost”, et eristada seda sõnast xyʹlon, mille oleme tõlkinud vastega ”post”.