8 ”Hades”, ”Šeol” — ”Haud” (inimkonna sümboolne ühine haud)

10 kohta, kus esineb ”Hades”

”Hades”, mille arvatav tähendus on ”nähtamatu paik”, esineb Piibli kreeka osas 10 korda, nimelt: Matteuse 11:23; 16:18; Luuka 10:15; 16:23; Apostlite teod 2:27, 31; Ilmutus 1:18; 6:8; 20:13, 14. Kõigis neis kohtades annab eestikeelne ”Uue maailma tõlge” kreeka sõna haiʹdes [häälda: haades] edasi vastega ”Haud”, mis on kirjutatud suure algustähega, et eristada seda tavalisest hauast ehk matmispaigast.

Apostlite teod 2:27-s tsiteerib Peetrus teksti Laul 16:10, osutades sellega, et Hades on Šeoli vaste ja tähendab inimkonna ühist hauda (erinevalt kreeka sõnast taʹphos, tavaline haud). Ladina sõna, mis vastab Hadesele, on in·ferʹnus (mõnikord inʹfe·rus). See tähendab ”allpool asetsev; maa-alune regioon” ja vastab hästi surmavallale ning on seega sobiv ligilähedane vaste neile kreeka ja heebrea mõistetele.

Inspireeritud Pühakirjas on ”Hades” ja ”Šeol” seotud surma ja surnutega, mitte elu ega elavatega (Ilmutus 20:13). Need sõnad iseenesest ei kanna vähimatki mõtet naudingust ega piinast.

66 kohta, kus esineb ”Šeol”

”Šeol” esineb Piibli heebrea osas 66 korda, nimelt: 1. Moosese 37:35; 42:38; 44:29, 31; 4. Moosese 16:30, 33; 5. Moosese 32:22; 1. Saamueli 2:6; 2. Saamueli 22:6; 1. Kuningate 2:6, 9; Iiob 7:9; 11:8; 14:13; 17:13, 16; 21:13; 24:19; 26:6; Laul 6:6 [L 6:5, UM]; L 9:18 [L 9:17, UM]; L 16:10; 18:6 [L 18:5, UM]; L 30:4 [L 30:3, UM]; L 31:18 [L 31:17, UM]; L 49:15 [L 49:14, UM], L 49:15 [L 49:14, UM], L 49:16 [L 49:15, UM]; L 55:16 [L 55:15, UM]; L 86:13; 88:4 [L 88:3, UM]; L 89:49 [L 89:48, UM]; L 116:3; 139:8; 141:7; Õpetussõnad 1:12; 5:5; 7:27; 9:18; 15:11, 24; 23:14; 27:20; 30:16; Koguja 9:10; Ülemlaul 8:6; Jesaja 5:14; [Jes 7:11]; Jes 14:9, 11, 15; 28:15, 18; 38:10, 18; 57:9; Hesekiel 31:15, 16, 17; 32:21, 27; Hoosea 13:14, 14; Aamos 9:2; Joona 2:3 [Jn 2:2, UM]; Habakuk 2:5.

Tekstiväljaandes ”Biblia Hebraica Stuttgartensia” (1977) esineb šeʼoolʹ 65 korda, lisaks ühel korral Jesaja 7:11-s väikse vokaalimuudatusega. ”Uue maailma tõlkes” on kõik need 66 esinemiskohta tõlgitud järjepidevalt ühe ja sama vastega. Kreekakeelne Septuaginta tõlgib sõna šeʼoolʹ üldiselt vastega haiʹdes.

Kuigi heebrea sõna šeʼoolʹ päritolu kohta on pakutud mitmesuguseid selgitusi, tuleneb see arvatavasti heebrea verbist שׁאל (ša·ʼalʹ), mis tähendab ”küsima” või ”nõudma”. See osutab, et Šeol on paik (mitte seisund), mis küsib või nõuab enda juurde vahet tegemata kõik surnud inimesed. (Vt UM-ist 1. Moosese 37:35 ja Jesaja 7:11 allm.) See asub maa sees ja on alati seotud surnutega ning tähendab lihtsalt inimkonna ühist hauda, surmavalda ehk maist (mitte meres asuvat) surnute asupaika. Seevastu heebrea sõna qeʹver tähendab tavalist hauda või matmispaika (1. Moosese 23:4, 6, 9, 20).