LUUKA EVANGEELIUM
6. peatüki kommentaarid
hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.
läbi viljapõldude. Vt Mt 12:1 kommentaari.
mis pole hingamispäeval lubatud. Vt Mt 12:2 kommentaari.
Jumala kotta. Vt Mr 2:26 kommentaari.
vaateleivad. Vt Mt 12:4 kommentaari.
hingamispäeva isand. Vt Mt 12:8 kommentaari.
kelle parem käsi oli kuivetunud. Võib tõlkida ka „kelle parem käsi oli halvatud”. Kolm evangeeliumikirjutajat panevad kirja, kuidas Jeesus hingamispäeval selle mehe tervendas. Kuid ainult Luukas mainib, et kuivetunud ehk halvatud oli mehe parem käsi. (Mt 12:10; Mr 3:1.) Luukas lisab tihti tervisega seotud üksikasju, millest Matteus ja Markus ei räägi. Võrdle näiteks tekste Mt 26:51 ja Mr 14:47 tekstiga Lu 22:50, 51. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)
teadis nende mõtteid. Luukas paneb kirja, et Jeesus teadis kirjatundjate ja variseride mõtteid. Matteus ja Markus seda üksikasja ei maini. (Vrd paralleeltekstidega Mt 12:10–13; Mr 3:1–3.)
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
apostliteks. Vt Mt 10:2 kommentaari.
innukaks. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Lu 6:14.) Siin ja ka salmis Ap 1:13 on kasutatud kreeka sõna zelotés, mis tähendab „seloot; innukas”. Paralleeltekstides Mt 10:4 ja Mr 3:18 kasutatakse Siimoni kohta lisanime Kananaios, mis on arvatavasti heebrea või aramea päritolu ning mis tähendab samuti „seloot; innukas”. Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.
kellest sai reetur. See fraas väärib märkimist, kuna näitab, et Juuda sees toimus mingi muutus. Ta ei olnud reetur siis, kui ta hakkas Jeesust järgima, ega ka mitte siis, kui Jeesus ta apostliks valis. See, et temast saab reetur, polnud ette määratud, see oli tema valik. Reeturiks sai ta mõni aeg pärast apostliks määramist. Tekst Joh 6:64 näitab, et niipea kui miski temas muutus, oli Jeesus sellest teadlik.
peatus tasandikul. Kontekst näitab, et Jeesus tuli alla mäelt, kus ta oli enne 12 apostli väljavalimist terve öö palvetanud. (Lu 6:12, 13.) Ta peatub mäenõlval laiuval tasandikul, mis võis olla tema tegevuse keskpunkti Kapernauma lähedal. Tema juurde tuleb palju inimesi ja Jeesus tervendab nad kõik. Paralleeltekst Mt 5:1, 2 ütleb, et Jeesus läks üles mäele ja hakkas õpetama. See võib viidata sellele, et ta läks tasandikult veidi kõrgemale mäkke. Matteuse ja Luuka jutustus üheskoos annavad mõista, et Jeesus peatus mäelt alla tulles tasandikul ja seejärel leidis veidi kõrgema koha, kust hakkas õpetama. Võimalik ka, et Matteus räägib olukorrast üldiselt (Mt 5:1), ent Luukas üksikasjalikumalt.
oma jüngrite. Vastega „jünger” tõlgitud kreeka sõna on mathetés. See sõna võib tähendada ka õpilast ja kätkeb endas mõtet, et õpilane on oma õpetajasse kiindunud ning et selline kiindumus kujundab kogu tema elu. Kuigi Jeesust tulid kuulama suured rahvahulgad, oli ta kõne ilmselt suunatud eeskätt jüngritele, kes istusid talle kõige lähemal. (Mt 5:1, 2; 7:28, 29.)
ja ütles. Mäejutluse panid kirja nii Matteus (peatükid 5–7) kui ka Luukas (6:20–49). Luukas tegi jutlusest kokkuvõtte. Mäejutlus Matteuse evangeeliumis on neli korda pikem ja seal on peaaegu kõik mõtted, mis Luuka evangeeliumis. Mõlemad algavad ja lõppevad ühtemoodi, neis on palju samasuguseid väljendeid ning sisu ja mõtete esitamise järjekord on sarnane. Vahel on paralleeltekstide sõnastus aga üsna erinev. Siiski on nii Matteuse kui ka Luuka talletatud mäejutlus omavahel kooskõlas. Luuka jutustusest puuduvad küll mitmed mäejutluse lõigud, ent neid mõtteid kordas Jeesus millalgi hiljem. Näiteks rääkis Jeesus mäejutluses palvetamisest (Mt 6:9–13) ja sellest, milline on õige suhtumine ainelisse varasse (Mt 6:25–34). Paistab, et umbes poolteist aastat hiljem kordas ta neid mõtteid ja Luukas pani need kirja. (Lu 11:2–4; 12:22–31.) Lisaks kirjutas Luukas eri rahvusest kristlastele ja seepärast võis ta mäejutlust kirja pannes jätta välja mõtted, mis huvitasid eelkõige juute. (Mt 5:17–27; 6:1–18.)
Õnnelikud. Vt Mt 5:3 kommentaari.
vaesed. Vastega „vaesed” tõlgitud kreeka väljend tähendab sõna-sõnalt „abivajajad; hädalised; kerjused”. Need Luuka sõnad mäejutluse alguses erinevad mõnevõrra tekstist Mt 5:3, kus on sama mõte mäejutlusest. Ka Matteus kasutab seda kreeka sõna, kuid lisab sõna tähendusega „vaim”, nii et see fraas kõlab sõna-sõnalt „vaimu poolest vaesed”. (Vt Mt 5:3 ja Lu 16:20 kommentaari.) See väljend käib inimeste kohta, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. Luuka jutustus räägib ainult vaestest, kuid see on kooskõlas Matteuse sõnadega, kuna just vaesed ja rõhutud tajuvad sageli oma vaimset nälga ja seda, et nad vajavad Jumalat. Ka Jeesus ütles, et messiana oli tal oluline ülesanne kuulutada head sõnumit vaestele. (Lu 4:18.) Need, kes said Jeesuse järelkäijateks ja kel oli lootus saada osa Jumala kuningriigi õnnistustest, olid enamjaolt vaesed ja tavalised inimesed. (1Ko 1:26–29; Jk 2:5.) Matteuse jutustus näitab, et vaesus iseenesest ei tähenda, et inimene oleks Jumalale meelepärane. Seega on need kaks ülestähendust mäejutlusest üksteisele täienduseks.
teil on juba käes kõik, mis teil on saada. Võib tõlkida ka „teil on lohutus juba käes”. Kreeka sõna apécho (täielikult saama) esines sageli ärikviitungitel ja näitas, et millegi eest on täielikult makstud. Jeesus ütles: „Häda teile, rikkad”, mõeldes sellega raskusi, valu ja kurbust, mida rikkad võivad kogeda. Jeesus ei mõistnud hukka mugavat ja head elu. Ent ta hoiatas, et kui inimene peab rikkust tähtsaks, võib ta jätta unarusse jumalateenimise ja jääda ilma võimalusest kogeda tõelist õnne. Sellised inimesed on juba kõik, mis neil saada on, kogu lohutuse, kätte saanud ning Jumalalt pole neil enam midagi oodata. (Vt Mt 6:2 kommentaari.)
armastage oma vaenlasi. Vt Mt 5:44 kommentaari.
laenate. St laenate ilma intressita. Moosese seadus keelas iisraellastel vaestele rahvuskaaslastele laenates nende pealt kasu lõigata. (2Mo 22:25.) Pigem õhutas see neid vaestele heldelt laenu andma. (5Mo 15:7, 8; Mt 25:27.)
Andke andeks ja teilegi antakse andeks. Võib tõlkida ka „Laske vabaks ja teid lastakse vabaks”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „andeks andma”, tähendab sõna-sõnalt „vabaks laskma; ära saatma; vabastama (nt vangi)”. Kuna siin salmis vastandatakse seda sõna kohtumõistmise ja hukkamõistmisega, sisaldab see mõtet õigeksmõistmisest ja andestamisest, isegi kui karistus näib olevat õigustatud.
Andke. Siin kasutatud kreeka verb on vormis, mis näitab kestvat tegevust.
Teie põue. Sõna-sõnalt „Teie rüppe”. Selles kontekstis viitab see ilmselt taskule, mis moodustati üle vöö rippuvast avarast pealisrõivast. Väljend „põue kallama” võib viidata mõne kaupmehe tavale panna temalt ostetud kaup sellisesse taskusse.
mõistu rääkima. Vt Mt 13:3 kommentaari.
pindu ... palki. Vt Mt 7:3 kommentaari.
Sa silmakirjatseja! Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Salmides Mt 6:5, 16 kasutab Jeesus seda sõna juudi usujuhtide kohta, kuid siin peab ta selle sõnaga silmas niisugust jüngrit, kes keskendub teiste vigadele ja eirab oma vigu.
tulvavesi. Iisraelis on talvisel ajal äkilised tormid üsna tavalised, iseäranis tevetikuus, st detsembris-jaanuaris. Nendega kaasnevad tugevad tuuleiilid, paduvihmad ja hävitavad tulvaveed. (Vt lisa B15.)