LUUKA EVANGEELIUM
11. peatüki kommentaarid
Isand, õpeta meid palvetama. Sellest jüngri soovist räägib ainult Luukas. Arutelu leidis aset umbes poolteist aastat pärast mäejutlust, kui Jeesus oli õpetanud oma jüngreid palvetama. (Mt 6:9–13.) Võimalik, et seda jüngrit polnud siis kohal ja seepärast kordas Jeesus näidispalve tähtsamaid mõtteid. Palvetamine kuulus juutide elu ja jumalateenimise juurde. Piibli heebreakeelses osas on palju palveid, näiteks Laulude raamatus. Niisiis paistab, et see jünger ei palunud õpetada endale midagi sellist, millest ta varem midagi ei teadnud või mida ta polnud kunagi teinud. Kindlasti oli ta kuulnud juudi usujuhtide vormitäiteks tehtud palveid. Ent nüüd oli ta ilmselt jälginud Jeesuse palvetamist ja mõistnud, et see erineb suuresti rabide võltsvagadest palvetest. (Mt 6:5–8.)
Kui te palvetate, öelge. Salmides 2b–4 kirjas olev palve sarnaneb näidispalvega, millest Jeesus rääkis umbes poolteist aastat varem mäejutluses. (Mt 6:9b–13.) Ta aga ei korranud seda sõna-sõnalt, mis näitab, et see ei olnud liturgiline palve, mida mehaaniliselt korrutada. Lisaks on Jeesuse ja tema jüngrite hilisematest palvetest näha, et nad ei hoidnud kinni näidispalve sõnastusest ega ülesehitusest.
pühitsetud saagu. Vt Mt 6:9 kommentaari.
nimi. Vt Mt 6:9 kommentaari.
Sinu kuningriik tulgu. Vt Mt 6:10 kommentaari.
igaks päevaks leiba, mida me vajame. Heebrea ja kreeka sõnadega, mis tähendavad leiba, mõeldakse sageli lihtsalt toitu. Jeesus osutab siin sellele, et jumalateenijad võivad Jumalalt julgelt paluda, et iga päev oleks toit laual. See palve tuletab meelde, et Jumal andis iisraellastele ime läbi mannat, mida tuli koguda „iga päev oma osa”. (2Mo 16:4.) Samuti sarnaneb see näidispalvega, millest Jeesus rääkis umbes poolteist aastat varem mäejutluses, kuid pole sellega identne. (Mt 6:9b–13.) Sellest võib järeldada, et Jeesus ei mõelnud, et näidispalvet peaks sõna-sõnalt kordama. (Mt 6:7.) Jeesus kordas vahel tähtsaid õpetusi, näiteks rääkis ta mitmel puhul palvetamisest. Nii kuulsid neid mõtteid need, kes varem kohal polnud, ja teistele olid need heaks meeldetuletuseks.
kes meie vastu patustab. Võib tõlkida ka „kes on meile võlgu”. Kui inimene patustab kellegi vastu, jääb ta talle justkui võlgu. Tal tekib teise ees kohustus ja ta peab otsima temalt andestust. Näidispalves, mille Jeesus esitas mäejutluses, kasutas ta sõna patud asemel sõna „võlad”. (Vt Mt 6:12 kommentaari.) Kreeka sõna, mille vasteks on „andestama”, tähendab sõna-sõnalt „lahti laskma; minna laskma”. Seda võib tõlkida ka „võlga tühistama”, „võlga kustutama”.
ära lase meil kiusatusele järele anda. Vt Mt 6:13 kommentaari.
Sõber, laena mulle kolm leiba. Lähis-Ida kultuuris on külalislahkuse osutamine auasi, nagu näitab ka see mõistujutt. Kuigi külaline saabus ootamatult keskööl – sellest üksikasjast võib järeldada, et tollal oli reisimisega seotud palju ebakindlat –, tundis võõrustaja kohustust anda talle süüa. Ta söandas lausa minna sel hilisel tunnil naabrit tülitama, et toitu laenata.
Ära tülita mind. Mees selles mõistujutus ei tahtnud eriti aidata, mitte seepärast, et ta poleks olnud sõbralik, vaid seepärast, et ta oli juba magama läinud. Tol ajal koosnes eluase sageli vaid ühest suurest toast, seda iseäranis siis, kui tegemist oli vaestega. Kui see mees oleks üles tõusnud, oleks ta ilmselt seganud tervet perekonda, kaasa arvatud magavaid lapsi.
järelejätmatu pealekäimise. Siin kasutatud kreeka sõna võib sõna-sõnalt tähendada tagasihoidlikkuse puudumist või häbitust. Ent selles kontekstis märgib see visa pealekäimist või tungivat nõudmist. Mees Jeesuse mõistujutus ei tunne häbi ega karda peale käia ja küsida seda, mida ta vajab, ning Jeesus räägib oma jüngritele, et samamoodi peaksid nemad järelejätmatult palvetama. (Lu 11:9, 10.)
ärge lõpetage palumist, ... otsimist, ... koputamist. Vt Mt 7:7 kommentaari.
teie, kes olete patused. Vt Mt 7:11 kommentaari.
kui palju enam. Vt Mt 7:11 kommentaari.
Peltsebuli. Tuleneb ilmselt nimest Baal-Sebub, mille tähendus on „kärbeste omanik (isand)”. Nii nimetati seda Baali, keda kummardasid Ekronis elavad vilistid. (2Ku 1:3.) Mõned kreekakeelsed käsikirjad kasutavad alternatiivseid nimesid tähendusega „aulise eluaseme omanik (isand)”. Või kui tegemist on sõnamänguga, kus on kasutatud piiblis mitteesinevat heebrea sõna zével (sõnnik), on selle nime tähenduseks „sõnnikuomanik; sõnnikuisand”. Nagu ilmneb tekstist Lu 11:18, käib nimi Peltsebul deemonite valitseja Saatana kohta.
pere. Vt Mr 3:25 kommentaari.
Jumala sõrme abil. St Jumala püha vaimu abil, nagu ilmneb ühest varasemast juhtumist, mis on kirjas Matteuse evangeeliumis. Luuka evangeeliumis öeldakse, et Jeesus ajab deemoneid välja Jumala sõrme abil, Matteuse evangeeliumis aga Jumala vaimu ehk tegutseva jõu abil. (Mt 12:28.)
puhtaks pühitud. Mõnes käsikirjas on siin öeldud „tühja, puhtaks pühitud”, ent varased ja usaldusväärsed käsikirjad toetavad põhitekstis olevat vastet. Kreeka sõna tähendusega „tühi” esineb tekstis Mt 12:44, kus Jeesus toob sarnase mõtte. Seetõttu on mõned õpetlased seisukohal, et selle sõna lisasid Luuka evangeeliumi ümberkirjutajad, et see oleks kooskõlas Matteuse tekstiga.
muud tunnustähte kui Joona oma. Varem, kui Jeesus rääkis Joona tunnustähest, selgitas ta, et see tähendab tema surma ja ülesäratamist. (Mt 12:39, 40.) Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesuse ülesäratamine surmavallast oli sama tõeline kui see, et Joona pääses kala kõhust. Kuigi Jeesus äratati ligi kolm päeva pärast surma üles, ei hakanud vastased temasse uskuma. Tunnustäheks oli ka Joona kartmatu kuulutustöö, mis pani Niineve elanikud kahetsema. (Mt 12:41; Lu 11:32.)
Lõunamaa kuninganna. Vt Mt 12:42 kommentaari.
siin. Võib tõlkida ka „näe! siin”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
lambi. Vt Mt 5:15 kommentaari.
nõu. Vt Mt 5:15 kommentaari.
Su keha lamp on su silm. Vt Mt 6:22 kommentaari.
Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale. Vt Mt 6:22 kommentaari.
kade. Vt Mt 6:23 kommentaari.
pesnud. St ei puhastanud end rituaalselt. Kreeka sõna baptízo (sisse kastma) kasutatakse enamasti ristimise kohta. Kuid siin mõeldakse selle sõnaga igasuguseid rituaalseid pesemisi, mida juutide pärimus ette nägi. (Vt Mr 7:4 kommentaari.)
armuande. Vt Mt 6:2 kommentaari.
sellest, mis teie sees on. Järgmises salmis rõhutab Jeesus õigluse ja armastuse tähtsust. (Lu 11:42.) Seega võis ta siin pidada silmas inimese omadusi. Et heategu oleks armuand, peaks see lähtuma sellest, mis on inimese sees – armastavast ja lahkest südamest.
kümnist mündist, ruudist ja igast teisest maitsetaimest. Iisraellased pidid Moosese seaduse järgi maksma kümnist (ühe kümnendiku oma saagist). (3Mo 27:30; 5Mo 14:22.) Seadus ei öelnud, et seda tuleks maksta ka maitsetaimedest, nagu mündist ja ruudist, kuid Jeesus ei halvustanud seda traditsiooni. Ta laitis kirjatundjaid ja varisere hoopis selle pärast, et nad keskenduvad pisiasjadele, aga ei hooli Moosese seaduse põhimõtetest, näiteks Jumala õiglusest ja armastusest. Hiljem, kui Jeesus toob sarnase mõtte, mainib ta münti, tilli ja köömneid. (Mt 23:23.)
esimesi istmeid. Vt Mt 23:6 kommentaari.
turgudel. Vt Mt 23:7 kommentaari.
märkamatuks jäävad hauad. Võib tõlkida ka „tähistamata hauad”. Üldiselt ei olnud juutide hauad rikkalikult kaunistatud ega uhked. Nagu sellest salmist välja tuleb, olid mõned hauad nii märkamatud, et inimene võis kogemata nende peal käia ja nii eneselegi teadmata rituaalselt ebapuhtaks saada. Moosese seaduse järgi sai ebapuhtaks igaüks, kes puudutas midagi surnuga seotut. Seega inimene, kes käis tähistamata haudadel, oli seitse päeva ebapuhas. (4Mo 19:16.) Et haudu oleks kerge märgata ja vältida, valgendasid juudid neid igal aastal. Selles salmis mõtles Jeesus ilmselt seda, et inimesi, kes variseridega pahaaimamatult läbi käivad, mõjutavad tahes tahtmata nende valed hoiakud ja rüve mõtteviis. (Vt Mt 23:27 kommentaari.)
ütleb ka Jumal oma tarkuses. Sõna-sõnalt „ütleb ka Jumala tarkus”. Ühel teisel korral ütles Jeesus: „Seepärast saadan ma teie juurde prohveteid, tarku ja õpetajaid.” (Mt 23:34.)
maailma rajamisest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajamine”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Jeesus seostab maailma rajamise Aabeli sünniga. Aabel oli esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Lu 11:51; Ilm 17:8; vt Mt 25:34 kommentaari.)
Aabeli verest kuni Sakarja vereni. Vt Mt 23:35 kommentaari.
altari ja templi vahel. Siin mõeldakse templi all hoonet, kus asusid püha ja kõige püham paik. Vastavalt tekstile 2Aj 24:21 tapeti Sakarja Jehoova koja õues. Põletusohvrialtar oli templi siseõues templi sissekäigu ees. (Vt lisa B8.) See, mis toimus altari ja templi vahel, nagu Jeesus ütles, toimuski Jehoova koja õues.
teadmiste võtme. Piiblis on räägitud kellelegi võtmete andmisest nii otseses kui ka piltlikus mõttes. (1Aj 9:26, 27; Jes 22:20–22.) Kuna võtme omanikul oli mingil määral mõjuvõimu, sai võti võimu ja vastutuse sümboliks. Paistab, et selles salmis mõeldakse teadmiste all Jumalalt saadud teadmisi, kuna Jeesus pöördub seadusetundjate poole. Neil oli kohustus anda inimestele teadmisi Jumala kohta, selgitades neile Jumala sõna ja nii avades selle tähenduse. Tekstis Mt 23:13 ütleb Jeesus, et usujuhid sulgevad „inimeste ees tee taeva kuningriiki”. Seega võib järeldada, et Luuka tekstis mõeldakse väljendiga sisse läinud samuti taeva kuningriiki minemist. Sellega, et usujuhid ei jaganud inimestele täpseid teadmisi Jumala kohta, olid nad paljudelt võtnud ära võimaluse Jumala sõna mõista ja pääseda tema kuningriiki.
teda paljude küsimustega ründama, et teda kitsikusse ajada. Sõna-sõnalt „talle kõvasti peale käima ja teda usutlema”. Algkeeles on selles fraasis verb, mis võib tähendada kellegi ümber tunglemist, kuid siin väljendab see usujuhtide äärmist vaenulikkust. Sama kreeka verb on tekstis Mr 6:19 tõlgitud vastega „vimma kandma”, et kirjeldada, kui väga Herodias Ristija Johannest vihkas.