MATTEUSE EVANGEELIUM
12. peatüki kommentaarid
hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.
üle viljapõldude. Ilmselt mööda põldudevahelist jalgteed.
mis pole hingamispäeval lubatud. Jehoova keelas iisraellastel hingamispäeval töötada. (2Mo 20:8–10.) Juudi usujuhid võtsid endale õiguse defineerida, mis on töö. Nad süüdistasid Jeesuse jüngreid viljalõikamises (katkumine) ja viljapeksus (käte vahel hõõrumine). (Lu 6:1, 2.) Aga see määratlus läks üle selle, mida Jehoova oli keelanud.
Jumala kotta. Vt Mr 2:26 kommentaari.
vaateleivad. Vastav heebrea väljend tähendab sõna-sõnalt „palgeleivad”. Need leivad pandi alalise ohvrina justkui Jehoova palge ette. (2Mo 25:30; vt „Sõnaseletusi” ja lisa B5.)
rikuvad ... hingamispäeva. St ei pea hingamispäeva eriliseks. Preestrid tapsid loomi ning tegid muid ohverdamisega seotud töid. (4Mo 28:9, 10.)
mida tähendavad sõnad. Sõna-sõnalt „mis see on”. Kreeka sõna estín („on”) on siin tähenduses „tähendab; tähistab”. (Vt Mt 26:26 kommentaari.)
halastust ja mitte ohvrit. Vt Mt 9:13 kommentaari.
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
hingamispäeva isand. Nimetades end nii (Mr 2:28; Lu 6:5), näitas Jeesus, et tal on voli teha hingamispäeval tööd, mida on käskinud teha tema taevane isa. (Vrd Joh 5:19; 10:37, 38.) Jeesus tegi hingamispäeval mõned oma kõige tähelepanuväärsemad imeteod, näiteks tervendas haigeid. (Lu 13:10–13; Joh 5:5–9; 9:1–14.) See näitas, millist leevendust ta toob rahvale oma valitsuse ajal, mis on otsekui hingamispäeva puhkus. (Heb 10:1.)
Kui palju väärtuslikum. Vt Mt 7:11 kommentaari.
temast teistele ei räägiks. Vt Mr 3:12 kommentaari.
et läheks täide, mida Jumal oli öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.
See. Võib tõlkida ka „Näe! See”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
mul on. Võib tõlkida ka „mu hingel on”. Siin tsiteeritakse teksti Jes 42:1. Kreeka sõna psyché ja vastava heebrea sõna néfeš traditsiooniline tõlkevaste on „hing”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 kommentaari.)
hõõguvat tahti. Võib tõlkida ka „suitsevat tahti”. Tol ajal olid kasutusel väiksed savist õlilambid, mis täideti oliiviõliga ja milles oli linakiust taht, mida mööda õli üles liikus ja leeki toitis. Selles salmis kasutatud kreeka väljend tähendab hõõguvat ja suitsevat tahti, mille leek on kustunud või veel vaevu hingitseb. Kirjakohas Jes 42:3 oli ennustatud seda, kui kaastundlik pidi messias olema: ta ei kustuta eales alandlike ja rõhutud inimeste viimset lootusesädet.
Peltsebuli. St Saatana. (Vt Mt 10:25 kommentaari.)
pere. Võib tõlkida ka „koda”. Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „pere”, võib tähendada nii perekonda kui ka kodakondseid, näiteks kuningakoja elanikke. (Ap 7:10; Flp 4:22.) Seda sõna kasutati valitsejate dünastiate, nagu näiteks Herodeste ja Rooma keisrite kohta, kelle hulgas olid lahkhelid tavalised ning hukutavad. Matteus viitab siin salmis lisaks perele ka linnale.
Saatan. Vt Mt 4:10 kommentaari.
saavad nendest teile kohtumõistjad. Võib tõlkida ka „mõistavad teid hukka teie enda jüngrid”. St nende teod kummutavad variseride väite.
Jumala vaimu. Võib tõlkida ka „Jumala tegutseva jõu”. Hilisemas vestluses räägib Jeesus deemonite väljaajamisest „Jumala sõrme abil”. (Lu 11:20; vt Lu 11:20 kommentaari.)
pühaduseteotus. Jumala või pühade asjade vastu suunatud laim, ränk solvamine. Kuna püha vaim lähtub Jumalalt, võrdub selle tegevuse eitamine või sellele tahtlik vastutöötamine jumalateotusega. Tekstidest Mt 12:24, 28 selgub, et juudi usujuhid nägid Jumala vaimu tegutsemist, kui Jeesus tegi imesid, ent nad omistasid selle väe Saatanale.
ajastul. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus ütleb, et püha vaimu teotamist ei anta andeks ei praegusel ajastul, mil valitseb Saatan (2Ko 4:4; Ef 2:2; Tt 2:12), ega tulevasel ajastul, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu (Lu 18:29, 30). (Vt „Sõnaseletusi”.)
rästikute sugu. Vt Mt 23:33 kommentaari.
abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. Mõeldakse seda, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust ja murrab talle truudust. (Vt Mr 8:38 kommentaari.)
muud tunnustähte kui prohvet Joona oma. Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesus oli päriselt surnud. Kuigi ta äratati ligi kolm päeva hiljem surnuist üles, ei hakanud vastased temasse sellegipoolest uskuma.
kolm päeva ja kolm ööd. Piiblis ei mõelda väljendiga „päev” alati tervet ööpäeva. Siin mainitakse ajalõiku, mis algas esimesel ja lõppes kolmandal päeval. (1Mo 42:17, 18; 1Ku 12:5, 12; Mt 27:62–66; 28:1–6.)
siin. Võib tõlkida ka „näe! siin”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
Lõunamaa kuninganna. St Seeba kuninganna. Arvatavasti asus tema kuningriik Edela-Araabias. (1Ku 10:1.)
vennad. St Jeesuse poolvennad. Nende nimed on kirjas piiblikohtades Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)
Keegi ütles ... See salm puudub mõnes vanemas käsikirjas.
Need on mu ema ja mu vennad. Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kes ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et sõltumata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on see, kes täidab tema „taevase isa tahet”, talle veelgi kallim. (Mt 12:50.)