Noored küsivad:
Kas raha teenimises on midagi halba?
”RAHA on tõepoolest kõige tähtsam asi maailmas.” Nii väitis inglise näitekirjanik George Bernard Shaw. Kas sinagi arvad nii? Või on sinu suhtumine pigem selline nagu 17-aastasel Tanyal, kes ütleb: ”Ma ei taha rikkaks saada, tahan vaid olla majanduslikult kindlustatud.” Ka noor Avian peab raha lihtsalt abinõuks mõningate eesmärkide saavutamisel, mitte aga tähtsaimaks asjaks maailmas. Ta ütleb: ”Mul on mitmesuguseid vajadusi, milleks on raha tarvis, näiteks kulub seda riietele ja transpordile.”
Kas sa teadsid, et ka Piibli vaade on selline? Koguja 7:12 ütleb, et ’raha on varjuks’. Vaesust on kirjeldatud kui ”inimõnne suurt vaenlast”. Kui sul on piisavalt raha, võib see sind vähemalt mingilgi määral kaitsta nende probleemide eest, mida vaesus tihtipeale põhjustab. Raha võib aidata ka ootamatutes hädaolukordades toime tulla. ”Piiblis öeldakse, et ’aeg ja juhus tabab meid kõiki’,” ütleb noor Phyllis. ”Me ei või iial teada, millal satume raskustesse, sellepärast peaks meil raha tagavaraks olema.” (Koguja 9:11, UM.) Peale selle, et raha võib sulle näida olulisena praegu, võib sellel tulevikus sinu jaoks veelgi tähtsam osa olla.
”Materialismi tõusulaine”
Kuigi on normaalne ja õige tunda mingil määral muret piisava sissetuleku pärast, on mõningatele noortele raha saamine lausa kinnisideeks muutunud. Kui rohkem kui 160000 noorelt küsiti, mida nad oma elus kõige rohkem tahavad, vastas 22 protsenti, et tahavad rikkaks saada.
Ajakirja ”Newsweek” sõnul on selline rahahimu tekitanud ”materialismi tõusulaine”, mis on haaranud enda alla kogu maailma. ”Olen täielik materialist ja mulle on oluline see, millise firma kaupa ma ostan,” ütleb 18-aastane Martin. ”Olen kindel, et kauba kvaliteet sõltub sellest, palju ta eest makstakse. Sellepärast kulutan palju raha nende asjade peale, mida tahan.” Martin pole ainuke noor, kes ”palju raha kulutab”. ”U.S.News & World Report” teatab: ”Möödunud aastal tegid [Ameerika Ühendriikides] 12—19-aastased rohkem sisseoste kui kunagi varem, kulutades ostude peale kokku 109 miljardit dollarit, seega 38 protsenti rohkem kui 1990. aastal.”
Kust aga saavad noored raha kõikide nende uute riiete, laserplaatide ja arvutiseadmete ostmiseks? ”U.S.News & World Report” ütleb: ”Umbes pooltel 16—19-aastastel on osaajaline töö.” Kui tööl ja koolis käimine on omavahel tasakaalus, võib koolist vabal ajal tööl käimisel ka oma eeliseid olla, näiteks arendab see noores vastutustunnet. Siiski lähevad mõningad noored selles suhtes äärmustesse. Ajakiri ”Newsweek” täheldab: ”Psühholoogid ja õpetajad näevad, millise pinge all on [töötavad] õpilased. Koolitöödeks on neil vähe aega ning õpetajad, kes pidevalt näevad, kuidas üliväsinud õpilased üritavad kõigest väest ärkvel püsida, madaldavad seetõttu pahatihti nõutavat õppetaset.”
Sellest hoolimata pole paljud töötavad õpilased nõus oma sissetulekuallikast loobuma. ”Kool on tähtis,” ütleb noor Vanessa, ”kuid tähtis on ka raha. Koolitööde eest ei maksa keegi.” Kui tähtis on sinule raha teenimine? Kas suurte rahasummade teenimine on sinu elu peamine eesmärk?
”Kes tahavad rikkaks saada”
Piibliski käsitletakse neid küsimusi. Apostel Paulus kirjutas: ”Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).
Paulus kindlasti teadis, millest ta räägib. Enne kristlaseks saamist oli ta üks religioonijuhtidest, keda tunti variseridena ning kelle kohta Piibel ütleb, et nad olid ”rahaahned” (Luuka 16:14). See aga ei tähenda, et apostel oleks raha teenimise kui sellise hukka mõistnud. Pigem hoiatas ta neid, ’kes tahtsid rikkaks saada’, või nagu üks teine tõlge ütleb, kes ”tegid rikkuse oma südameasjaks” (Phillips). Aga mis selles siis halba on?
Paulus selgitas, et sellised inimesed ”langevad kiusatusse ja võrku”. Seda ütleb ka Õpetussõnad 28:20: ”Kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta!” Mõningad noored, kes arvavad, et nende jaoks pole ikka veel küllalt, on hakanud varastama.
On tõsi, et enamikule noortele ei tule varastamine mõttessegi. Kuid mõningad on sellegipoolest end samavõrra ohtliku tegevusega sidunud. Ajakiri ”Christianity Today” teatab: ”Mõningad eksperdid arvavad, et ohjeldamatu hasartmängude mängimine on muutunud teismeliste seas kõige kiiremini levivaks sõltuvuseks.” Ühes Ühendriikide paikkonnas ”oli peaaegu 90 protsenti teismelistest enne keskkooli lõpuklassi ebaausal teel loteriipileteid ostnud”. Mõned noored on aga veel meeletumaid abinõusid kasutusele võtnud. ”Korralikku tööd on raske leida,” ütleb 16-aastane Matthew. ”Seepärast saan ma raha peamiselt asju vahetades ja müües. [——] Vahel [olen] müünud ka [uimasteid].”
’Hävitusse surumine’
On tõsi, et raha võib anda inimesele vabadusetunde. Kuid nagu Paulus ütleb, võib raha tagaajamine inimese lõpuks ”paljude rumalate ja kahjulike himude” orjaks teha, ”mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse”. Jah, kui rahaarmastus on kord juba sinu üle võimuse saanud, on sul ehk raske lahti saada ahnusest, mõrvarlikust kadedusest ja teistest kahjulikest himudest. (Võrdle Koloslastele 3:5.) Ajakirja ” ’Teen” artiklis märgiti, et mõned teismelised võivad muutuda väga kadedaks sellepärast, et teistel noortel on autod ja riided, ning see tunne lausa ”matab nad enda alla”. Selline kadedus ”muutub vahel enesepõlguseks”, lisab artikkel, ”ning teismeline pole enam võimeline mõtlema mitte millelegi muule kui ainult sellele, mida tal pole”.
Pane seega tähele, et rikkusehimu ei põhjusta üksnes ’kiusatusse langemist’, vaid see võib inimesi ka ’hukatusse ja hävitusse suruda’. Piiblikommentaator Albert Barnes märgib: ”See kujutab otsekui laevahukku, kus laev koos kõige muuga põhja vajub. Häving on totaalne. See on õnne, vooruse, maine ja hinge täielik hukk.” (Võrdle 1. Timoteosele 1:19.)
Seega ütles Paulus sobivalt, et kõikehävitav ”rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur”. Selle tagajärjel on paljud ”ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu”. Mõtle näiteks noorukile, keda me nimetame Roryks. 12-aastasena hakkas ta hasartmänge mängima. ”Sel viisil võis saada raha, ilma et midagi tegema oleks pidanud,” meenutab ta. Üsna peagi oli ta võlgu sadu dollareid ning jätnud unarusse oma sõbrad, perekonna ja koolitööd. ”Püüdsin sellest lahti saada,” möönab ta, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Ta ’valmistas iseendale pidevalt palju torkavat valu’, kuni ta lõpuks 19-aastasena abi otsis. Niisiis ei liialda kirjanik Douglas Kennedy sugugi, kui ütleb oma raamatus ”Chasing Mammon”, et raha tagaajamine on ”traumeeriv kogemus”.
Tasakaalu leidmine
Saalomoni nõuanne on seega tänapäeval sama ajakohane, kui see oli sajandeid tagasi: ”Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: kui lased oma pilgu lennata selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!” (Õpetussõnad 23:4, 5). Materiaalne vara on ajutine, seepärast oleks rumal teha rikkuse taotlemisest oma elu põhieesmärk. ”Ma ei taha, et mu elu koosneks vaid materialistlikest taotlustest,” ütleb kristlik noor Maureen. ”Ma tean, et minu vaimsus on see, millega maksaksin selle eest, kui hakkaksin pelgalt raha teenimisega tegelema,” ütleb ta.
On tõsi, et raha läheb vaja. Piisav sissetulek võimaldab sul oma vajaduste eest hoolitseda ning vahel isegi teisi materiaalselt aidata (Efeslastele 4:28). Õpi tegema hoolega tööd, et raha ausalt teenida. Õpi ka seda, kuidas raha säästa, õpi koostama eelarvet ning raha mõistlikult kasutama. Kuid ära lase rahal oma elus kõige tähtsamaks asjaks muutuda. Püüa võtta omaks tasakaalukas vaade, mis oli Õpetussõnade 30:8 kirjutajal, kes palvetas: ”Vaesust ega rikkust ära mulle anna.” Kui hoiad vaimseid asju esikohal, võid saada kõige suuremaid rikkusi. Nagu ütleb Õpetussõnad 10:22 (UM): ”See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja ta ei lisa sellele valu.”
[Pilt lk 13]
Paljud noored tahavad raha, et sarnaneda oma kaaslastega