Mägigorilladel külas
”Ärgake!” Tansaania-korrespondendilt
RUANDA ja Kongo Demokraatliku Vabariigi piiri vulkaanilisel alal elab neid vaid umbes 320. Veel 300 neist elutseb raskesti läbitavates metsades Ugandas. Juttu on mägigorilladest, kes kuuluvad maailma kõige enam ohustatud imetajate hulka!
Ameerika zooloog Dian Fossey tegi palju selleks, et teadvustada üldsusele, milline tulevik neid olevusi ees ootab. Fossey tuli Aafrikasse mägigorillasid uurima 1960. aastate lõpus. Tol ajal langes neid üksteise järel salaküttide ohvriks. See vapper teadlane elas peaaegu erakuna Virunga mägedes ning sõbrunes kiiresti sealsete gorilladega. Fossey avaldas oma uuringute tulemused ajakirja artiklites ning raamatus ”Gorillad udus” (”Gorillas in the Mist”). Aja möödudes kasvas tema otsustavus kaitsta oma karvaseid sõpru ning ta hakkas pidama tõelist võitlust salaküttide vastu. Kahjuks langes ta aga ise oma ristisõja ohvriks — ta mõrvati tundmatu kallaletungija poolt 1985. aastal.
Kannustatuna lootusest näha ise neid rahuarmastavaid olevusi, otsustasime 1993. aastal koos naisega võtta ette matka gorillade elupaika. Lubage mul palun meenutada seda seiklust.
Meie matk algab 3700 meetri kõrguse Visoke vulkaani jalamilt, kust matkajuhid viivad meid tunnise mäkketõusuga Ruandas asuva Virunga rahvuspargi äärde. Kui teeme väikese oodatud peatuse, selgitavad matkajuhid, kuidas me peaksime gorillade juures käituma. Meile öeldakse, et neid loomi võib külastada ainult kaheksa inimest päevas. See vähendab nende haigeksjäämise riski ega häiri nende eluviisi.
”Kui oleme jõudnud metsa, peame vaikselt rääkima,” tuletab üks matkajuhtidest meile meelde. ”See võimaldab meil selles metsas teisigi loomi ja linde jälgida, sest peale mägigorillade on seal pärdikuid, kabrikuid, võsapukke, elevante ja isegi kahvripühvleid.”
Samuti antakse meile teada, et pargis on kõrvetavaid nõgeseid ja sipelgaid ning et arvatavasti tuleb meil ka kõndida uduses ja mudases võsastikus. Vaatame naisega üksteisele otsa. Selleks pole me end küll varustanud! Kuid sõbralikud matkajuhid aitavad meid hädast välja, laenates meile selleks vajaliku varustuse ning saapad.
Matkajuht selgitab siis, et gorillad on inimeste haigustele väga vastuvõtlikud, seetõttu peavad maha jääma kõik need, kes on haiged või kes teavad, et nad võivad levitada mõnd nakkushaigust. ”Kui teil tuleb gorillade juures olles peale köha- või aevastushoog, pöörake palun oma nägu loomade juurest eemale ning püüdke katta oma nina ja suu,” ütleb üks matkajuhtidest. ”Ärge unustage, et oleme külalised nende uduga looritud kodus!”
Nii lähedal, et neid puudutada!
Mäkketõus muutub aina järsemaks ja järsemaks. Jõuame 3000 meetri kõrgusele. Hõreda õhu tõttu on üsna raske hingata, ja rajad on kitsad. Kuid meie pilku köidavad hageeniapuud, mille horisontaalselt sirutuvad oksad on kaetud tihedalt sammalde, sõnajalgtaimede ning orhideedega. See teeb metsa paradiislikult kauniks.
Matkajuhid hakkavad nüüd otsima kohta, kus gorillasid eelmisel päeval nähti, kuigi gorillad on värsket toitu otsides pidevalt liikvel. ”Vaadake sinna!” hüüatab keegi. Pehmes mahavajutatud taimestikus, oma voodis ehk pesas, on hõbeselgne gorilla.
”Teda kutsutakse Umugome’ks,” selgitab matkajuht. ”Kui isane gorilla on umbes 14-aastane, muutub tema selg hõbehalliks. Siis peetakse teda juhtloomaks. Ainult hõbeselg võib paarituda kõikide emasgorilladega. Nooremad, kes püüavad emastega paarituda, lükatakse kohe tagasi! Ometi, kui rivaalil õnnestub hõbeselg tappa, tapab ta samuti kõik tema järeltulijad. Ning siis võtab ta üle karja juhtimise ja soetab emastega järglasi.
”Kui kaua võib gorilla elada?” küsib keegi meie grupist, kui me matkajuhtide järel kaunisse bambusetihnikusse suundume.
”Kuni 40 aastat,” öeldakse vaikselt.
”Tss!” sosistab keegi madalahäälelise möirge peale. ”Mis see oli? Gorilla?” Ei, vaid üks meie matkajuhtidest teeb gorilla häälitsusi, et vastust saada. Oleme vist päris lähedal!
Tõepoolest, meist vaid viie meetri kaugusel on neid umbes 30! Meil kästakse kükitada ja vait olla. ”Ärge näidake näpuga nende suunas,” palub matkajuht, ”sest nad võivad arvata, et viskate neid millegagi. Ärge hüüdke valju häälega. Kui teete pilte, liikuge aeglaselt ja ettevaatlikult ning ärge kasutage välku.”
Oleme neile nii lähedal, et võiksime neid puudutada! Aga enne, kui keegi seda teha jõuab, sosistab matkajuht: ”Ärge puudutage neid!” Vaevalt jõudnud need sõnad lausuda, kui juba tulevad meie poole paar väikest gorillat, et meid üle vaadata. Matkajuht puudutab neid õrnalt väikese oksaga ning uudishimulikud pojad veerevad mäenõlvalt alla, maadeldes nagu väikesed lapsed. ”Ema” astub neile vahele, kui mäng liiga ägedaks läheb.
Hõbeselg jälgib meid veidi kaugemalt. Järsku läheneb ta meile ja istub meist vaid mõne meetri kaugusele. Ta on hiigelsuur ning võib kaaluda ligikaudu 200 kilogrammi! Ta on söömisega nii ametis, et ei pööra meile suurt tähelepanu, kuigi hoiab meil küll silma peal. Söömine on tegelikult gorilla põhitegevus! Hõbeselg võib süüa kuni 30 kilogrammi päevas. Kõik salga loomad on hommikust õhtuni toidu otsimisega hõivatud. Vahel võib neid näha leitud ”maiuspalade” pärast kaklemas.
Nende lemmiktoit on hiigelsuure ristirohu säsi. Neile meeldivad ka vallisneeriad, mõningate taimede juured ja bambusevõrsed. Vahel teevad nad isegi ”salatit”, segades bambusevõrseid ohakate, nõgeste ja madarate roheliste lehtedega ning mitmesuguste juurte ja väätidega. ”Kuidas gorillasid ei kõrveta nõgesed, mida nad kahmavad ja kitkuvad?” küsib keegi. ”Nende peopesadel on paks nahakiht,” seletab matkajuht.
Me tunneme rõõmu sellest rahulikust vaatepildist, kuni äkitselt tõuseb suur isasloom püsti, taob rusikatega vastu rinda ning laseb kuuldavale kohutava ja šokeeriva karjatuse! Ta tormab ühe matkajuhi poole, kuid jääb enne temani jõudmist järsku seisma. Ta vahib matkajuhti raevuka pilguga! Kuid matkajuht ei satu paanikasse. Selle asemel kükitab ta, möirgab ning liigub aeglaselt tahapoole. Tundub, et hõbeselg tahtis vaid oma jõu ning võimsusega muljet avaldada. Usu mind, see tal ka õnnestus!
Nüüd annavad matkajuhid meile märku, et peame valmistuma lahkumiseks. Oleme veetnud veidi üle tunnikese nende imeliste ja rahuarmastavate olevustega, olles külalised ”udus”. Kuigi meie külastus oli lühike, on see olnud üks meeldejäävamaid elamusi. Me ei saa olla mõtlemata Piibli tõotusele tulevasest uuest maailmast, kus inimene ja metsloom elavad igavesti rahus! (Jesaja 11:6—9.)
[Kaardid lk 18]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Mägigorillade levila
KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK
Kivu järv
UGANDA
RUANDA
AAFRIKA
Suurendatud ala
[Allikaviide lk 18]
Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.