Korrektne lugemisviis

PÜHAKIRI teeb teatavaks Jumala tahtmise, et kõik inimesed ”tõe [”täpsele”, UM] tunnetusele tuleksid” (1. Tim. 2:4). Sellest lähtudes peaks meie lugemisviisi Piiblit ette lugedes mõjutama soov anda edasi täpseid teadmisi.

Nii noortel kui vanadel on tähtis osata lugeda ette nii Piiblit kui ka seda selgitavaid väljaandeid. Meil kui Jehoova tunnistajatel lasub kohustus jagada teistele teadmisi Jehoova ja tema toimimisviiside kohta. Tihti nõuab see ettelugemist ühele või mitmele inimesele. Lisaks loeme ette ka perekonnaringis. Teokraatlikus teenistuskoolis avaneb nii vendadele kui õdedele, nii noortele kui vanadele häid võimalusi saada nõuandeid selle kohta, kuidas kuuldavat lugemist parandada.

Piibli ettelugemist kas üksikisikutele või kogudusele tuleb võtta tõsiselt. Piibli inspireerijaks on Jumal. Lisaks, ”Jumala sõna on elav ja vägev . . ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja” (Heebr. 4:12). Jumala Sõna sisaldab võrratuid teadmisi, mida ei paku mitte ükski teine allikas. See võib aidata inimesel õppida tundma ainust tõelist Jumalat ning luua temaga häid suhteid, aga ka tulla edukalt toime eluraskustega. Selles selgitatakse, kuidas saada igavest elu Jumala uues maailmas. Meie sihiks peaks olema lugeda Piiblit ette nii hästi kui võimalik (Laul 119:140; Jer. 26:2).

Kuidas korrektselt lugeda. Mõjus lugemine hõlmab paljusid tahke, ent esimeseks sammuks on arendada korrektsust. See tähendab püüda lugeda täpselt seda, mis on paberil kirjas. Ära jäta hooletult sõnu vahele, ära neela alla sõnalõppe ja ära loe valesti sõnu, mis võivad sarnaneda mingite teiste sõnadega.

Et sõnu õigesti ette lugeda, tuleb sul mõista kaasteksti. See eeldab hoolikat ettevalmistust. Kui õpid aja jooksul vaatama ettepoole ja võtma arvesse mõttearendust, muutub ka su lugemine korrektsemaks.

Kirjasõnas on olulised ka kirjavahemärgid ning diakriitilised märgid. Kirjavahemärgid võivad osutada sellele, kus ja kui pikalt teha pause, ning ehk ka vajalikule häälemuutusele. Mõnes keeles võib kirjavahemärkidega kokkusobimatu toonimuutus teha küsilausest jutustava lause või anda edasi hoopis teise mõtte. Muidugi võib kirjavahemärkidel olla mõnikord ka pelgalt grammatiline funktsioon. Paljudes keeltes saab korrektselt lugeda vaid siis, kui võetakse hoolikalt arvesse nii neid diakriitilisi märke, mis on kirjas, kui ka neid, millele osutab kaastekst. Need märgid mõjutavad nendega seonduvate tähtede hääldamist. Selgita välja, kuidas kasutatakse kirjavahemärke sinu emakeeles. Ainult nii muutub lugemine mõttekaks. Ära unusta, et sinu eesmärgiks pole lihtsalt öelda välja sõnu, vaid anda edasi mõtteid.

Kui tahad õppida korrektsemalt lugema, eeldab see harjutamist. Loe ühte lõiku üha uuesti läbi, kuni suudad seda lugeda täiesti veatult. Seejärel mine järgmise lõigu juurde. Lõpuks püüa lugeda järjest mitu lehekülge, ilma et sa ühtki sõna vahele jätaksid, kordaksid või valesti loeksid. Kui oled kõike seda teinud, palu, et keegi su lugemist jälgiks ning võimalikele vigadele tähelepanu juhiks.

Mõningais maailma paigus võivad lugemisraskuste põhjuseks olla ka nägemispuue ja vilets valgustus. Kui on võimalik selles osas midagi ära teha, paraneb kindlasti ka lugemisoskus.

Mõnikord palutakse hea lugemisoskusega vendadel lugeda õppematerjali ette kas koguduse raamatu-uurimise või ”Vahitorni” uurimise ajal. Ent selline eesõigus eeldab enamat kui vaid sõnade korrektset väljaütlemist. Et sinust saaks koguduses tubli ettelugeja, tuleb sul omandada head isiklikud lugemisharjumused. Sellega seondub ka teadmine, et lauses on igal sõnal oma roll. Kui tahad öeldut selgelt mõista, ei saa sa ühtki neist kõrvale jätta. Kui loed sõnu valesti, isegi kui teed seda omaette, võib kogu lause mõte moonduda. Valesti lugemine võib tuleneda sõnade diakriitiliste märkide või konteksti eiramisest. Püüa hoolega mõista iga sõna tähendust konkreetses mõtteseoses. Pane ka tähele, kuidas kirjavahemärgid mõjutavad lause tähendust. Pea meeles, et tavaliselt edastavad mõtteid sõnarühmad. Pööra neile tähelepanu, nõnda et sa valjusti lugedes ütleksid välja sõnade grupeeringuid — sõnaühendeid ja osalauseid —, mitte lihtsalt sõnu. Et suudaksid teistele ette lugedes edastada täpseid teadmisi, on väga tähtis ise loetavast selgelt aru saada.

Apostel Paulus kirjutas kogenud kristlikule kogudusevanemale: ”Ole hoolas ette lugema” (1. Tim. 4:13). Ilmselt on see valdkond, kus meil kõigil on veel paranemiseks ruumi.