Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • be õppetund 15 lk 131-lk 134 lõik 5
  • Hea üldmulje

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Hea üldmulje
  • Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest
  • Sarnased artiklid
  • Riietus ja välimus
    Mõttekas elu nüüd ja igavesti. Piibli individuaalkursus
  • Viisakas riietus näitab austust Jumala vastu
    Meie Kuningriigiteenistus 2003
  • Kas sinu riietus toob Jumalale au?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2016
  • Miks me end koosolekuteks nii viisakalt riidesse paneme?
    Nad täidavad Jehoova tahet
Veel
Saa kasu teokraatliku teenistuskooli väljaõppest
be õppetund 15 lk 131-lk 134 lõik 5

15. ÕPPETUND

Hea üldmulje

Mida sul on tarvis teha?

Hoida oma riietus puhas, korras ja sünnis. Juuksed peaksid olema korralikult kammitud. Kehahoiak peaks kõnelema tähelepanelikkusest teiste vastu.

Miks see on tähtis?

Üldmulje, mille sa jätad, võib mõjutada inimeste suhtumist sinu kristlikesse tõekspidamistesse ning eluviisi, mida sa esindad.

MULJE, mida sa endast jätad, ütleb sinu kohta paljutki. Samal ajal kui Jehoova näeb, mis südames, teevad inimesed üldiselt järeldusi selle põhjal, ”mis silma ees” (1. Saam. 16:7). Kui oled puhas ja hoolitsetud, järeldavad inimesed tõenäoliselt seda, et sa pead enesest lugu, ning nad kuulavad sind meelsamini. Sinu sobiv riietus heidab soodsat valgust ka organisatsioonile, mida sa esindad, ning kujundab sinu kuulajates head suhtumist Jumalasse, keda sa teenid.

Juhtnöörid, mida järgida. Piibel ei anna palju reegleid selle kohta, millise mulje me peaksime endast jätma. Ent ta toob ära tasakaalukad põhimõtted, mille alusel võime langetada arukaid otsuseid. Kõige selle aluseks on tõsiasi, et me ’teeme kõik Jumala auks’ (1. Kor. 10:31). Millistest põhimõtetest tuleks üldmulje puhul lähtuda?

Eeskätt kutsub Piibel meid üles olema puhtad nii keha kui riietuse poolest. Muistsele Iisraelile antud Seaduses tõi Jehoova ära puhtuse kohta käivad nõuded. Näiteks pidid preestrid ametis olles kindlaksmääratud aegadel kümblema ja oma riideid pesema (3. Moos. 16:4, 24, 26, 28). Kristlased pole küll Moosese Seaduse all, ent selles kajastuvad põhimõtted kehtivad ka nüüd (Joh. 13:10; Ilm. 19:8). Eriti just siis, kui me läheme kummardamispaika või osaleme põlluteenistuses, peaks meie keha, hingeõhk ja riietus olema puhtad, nii et me teistes vastumeelsust ei tekitaks. Selles osas peaksid andma head eeskuju need, kes esitavad koguduse ees kõne või osalevad demonstratsioonis. Kui pöörame tähelepanu üldmuljele, mida me jätame, räägib see austusest Jehoova ja tema organisatsiooni vastu.

Teiseks kutsub Piibel meid üles arendama sündsust ja mõistlikku meelt. Apostel Paulus toonitas, et kristlikud naised ehiksid endid ”häbeliku ja mõistliku meelega, mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega, vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks” (1. Tim. 2:9, 10). Sündsust ja mõistlikku meelt on tähtis ilmutada ka meestel oma riietuse ja välimuse eest hoolitsemise osas.

Sündsust ilmutav inimene püüab hoiduda teisi solvamast ja kohatult endale tähelepanu tõmbamast. Mõistlik meel kasvatab taktilisust ehk head otsustusvõimet. Neid omadusi ilmutav inimene säilitab tasakaalu, mis tuleneb lugupidamisest Jumala mõõdupuude vastu. Need omadused ei välista veetlevat rõivastusviisi, ent aitavad meil suhtuda arukalt oma välimusse ning hoiduda ekstravagantsetest rõivastus- ja ehtimismoodidest (1. Joh. 2:16). Me soovime neid põhimõtteid rakendada nii kummardamispaigas olles kui ka põlluteenistuses või muus tegevuses osaledes. Ka meie vabaajarõivastus peaks kajastama sündsust ja mõistlikku meelt. Koolis või töökohas võib avaneda võimalusi vabas vormis tunnistuse andmiseks. Ehkki me võib-olla ei soovi seal riietuda samamoodi kui koosolekutel või konventidel ja muudel kokkutulekutel osaledes, peaks meie riietus olema siiski korralik, puhas ja sünnis.

Muidugi ei riietu me kõik ühtemoodi. Seda meilt ei oodatagi. Maitseid on mitmesuguseid ja see on ka päris loomulik. Ent alati tuleks rakendada Piibli juhtnööre.

Apostel Peetrus näitas, et soengumoodidest ja rõivastusest tähtsam on võtta endale ehteks ”varjul olev südame inimene” (1. Peetr. 3:3, 4). Kui meie südant täidab armastus, rõõm, rahu, lahkus ja kindlale alusele rajatud usk, kujuneb see meie vaimseks riietuseks, mis toob kindlasti Jumalale au.

Kolmandaks kutsub Piibel meid üles mõtlema sellele, kas meie välimus on viisakas. Kirjakohas 1. Timoteosele 2:9 mainib apostel Paulus ’viisakalt riietumist’. Kuigi see on suunatud naistele, käib sama põhimõte ka meeste kohta. Viisakas riietus on puhas ja korralik. Ükskõik kas me oleme materiaalselt jõukad või mitte, meie välimus saab ikka olla viisakas.

Esimesi asju, mida inimesed meie juures märkavad, on juuksed. Need peaksid olema puhtad ja korralikult kammitud. Soengumoe määravad nii kohalikud kombed kui ka pärilikkustegurid. Kirjakohas 1. Korintlastele 11:14, 15 on toodud ära ilmselt neid mõlemaid tegureid arvestav apostel Pauluse nõuanne soengu kohta. Ent kui kellegi soengumood jätab mulje, et ta püüab sarnaneda vastassoo esindajaga, on see vastuolus Piibli põhimõtetega (5. Moos. 22:5).

Meeste puhul võiks viisakas välimus tähendada ka seda, et neil on habe korralikult aetud. Piirkondades, kus peetakse väärikaks kanda vuntse, peaks hoolitsema selle eest, et need oleksid korralikult piiratud.

Neljandaks ei tohiks meie välimus peegeldada armastust selle maailma ja tema teede vastu. Apostel Johannes hoiatas: ”Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas” (1. Joh. 2:15—17). Seda maailma iseloomustab patuste ihade rohkus. Nende seast mainib Johannes patuse liha himu ja elukõrkust. Samuti pöörab Pühakiri tähelepanu mässumeelsusele ehk sõnakuulmatusele autoriteedi suhtes (Õpet. 17:11; Efesl. 2:2). Tihtilugu ilmnevad sellised ihad ja hoiakud inimeste riietus- ja ehtimisviisis. Sellest tulenevalt võib nende välimus olla pealetükkiv, sensuaalne, toretsev, sassis, lohakas või räpakas. Meie kui Jehoova teenrid hoidume sellistest mittekristlikku ellusuhtumist peegeldavatest moodidest.

Selle asemel et maailma jäljendada, on võrratult parem lasta oma riietus- ja ehtimisviisi mõjutada kristliku koguduse vaimselt küpsete meeste ja naiste heal eeskujul. Noored mehed, kes loodavad kord avalikkuse ees kõnelejaiks saada, võivad panna tähele, kuidas riietuvad need, kes juba on pädevad avalikke kõnesid pidama. Kõigil on võimalik õppida nende eeskujust, kes on juba aastaid lojaalselt avalikus teenistuses osalenud (1. Tim. 4:12; 1. Peetr. 5:2, 3).

Viiendaks, otsustades, mis on sobilik, tuleks meil pidada meeles, et ”Kristuski ei elanud enese meele heaks” (Room. 15:3). Jeesus pidas kõige tähtsamaks Jumala tahte täitmist. Lisaks luges ta teiste aitamist isiklikest mugavustest olulisemaks. Mida me peaksime tegema, kui mingi rõiva- või ehtimismood looks seal, kus me parajasti teenime, tõkke meie ja teiste inimeste vahele? Kui jäljendame Kristuse alandlikku vaimu, aitab see meil langetada arukaid otsuseid. Apostel Paulus tõi välja põhimõtte: ”Me ei anna üheski asjas mingit põhjust pahanduseks” (2. Kor. 6:3). Sel põhjusel me loobume soengustiilist või rõivastest ja ehetest, mille tõttu inimesed võiksid hakata suhtuma meie sõnumisse negatiivselt.

Kehahoiak. Hea üldmuljega on seotud ka korrektne kehahoiak. Muidugi mõista pole kõigil meil ühesugune kehahoid ning me ei üritagi sundida peale mingeid reegleid. Ent väärib märkimist, et Piibli järgi viitab sirgelt seismine väärikale ja optimistlikule hoiakule (3. Moos. 26:13; Luuka 21:28). Paraku mõni vend või õde ehk ei suuda pärast aastatepikkust tööd kummargil asendis või kõrge ea tõttu sirgelt seista — ehk on neil tarvis millelegi toetuda. Ent neil, kes on võimelised enam-vähem sirgelt seisma, oleks soovitatav seda teistega kõneldes teha, et mitte jätta endast ükskõikset või vabandavat muljet. Samuti pole midagi halba selles, et kõneleja asetab oma käed aeg-ajalt kõnepuldile, kuid üldjuhul jätaks ta kuulajaile parema mulje, kui ta sellele ei nõjatuks.

Korrektne varustus. Lisaks sellele, et meie välimus peab olema puhas ja korralik, peab ka meie teenistuseks vajalik varustus olema puhas ja korras.

Vaata oma Piiblit. Mitte kõigil meil pole võimalik vahetada kulunud Piiblit uue vastu, kuid hoolimata sellest, kui kaua me seda oleme kasutanud, peaks olema selgelt näha, et seda on hoolega hoitud.

Kuulutustöökotti võib muidugi mitut moodi pakkida, ent see peaks olema korralik. Kas oled mõnikord näinud, kuidas siis, kui kuulutaja valmistub lugema korterivaldajale ette kirjakohta, või siis, kui vend koguduse ees kõnega esineb, pudeneb tal Piibli vahelt välja mingeid pabereid? Kas see mitte ei häirinud sind? Kui paberid Piibli vahel võivad olla häiringu põhjuseks, aitab ehk sinu varustuse korralikkusele kaasa see, et paned need kusagile mujale. Ära ka unusta seda, et Piibli või muude usuliste väljaannete asetamist põrandale peetakse mõnes kultuurikeskkonnas äärmiselt lugupidamatuks.

Hea üldmulje peaks olema meile endile tähtis, lisaks mõjutab see teiste suhtumist meisse. Kuid eelkõige tahame pöörata sellele tõsist tähelepanu seepärast, et ”kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust” (Tiit. 2:10).

KONTROLLI OMA VÄLIMUST

  • Kas kõik on puhas?

  • Kas kõneleb sinu välimus sündsusest ja mõistlikkusest?

  • Kas kõik on korras?

  • Kas soeng on hoolitsetud?

  • Kas miski su välimuses võiks peegeldada sinu armastust selle maailma vastu?

  • Kas oleks tõsist põhjust arvata, et sinu välimus võiks panna kedagi komistama?

HARJUTUS. Sõltumata kavandatavast tegevusest, kontrolli end terve nädala jooksul kord päevas loetelu ”Kontrolli oma välimust” (lk 132) alusel.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga