Tasakaalukus

SELLES, et kõneleja on kõnelema asudes närviline, pole midagi ebatavalist, eriti veel, kui ta peab kõnesid harva. Kuulutajagi võib tunda end põlluteenistuses veidi närvilisena, kui ta päeva esimesi külastusi teeb. Kui Jeremija prohvetiametisse määrati, kostis ta: ”Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!” (Jer. 1:5, 6). Jehoova aitas Jeremijat ning aitab ka sind. Aja jooksul võid omandada tasakaalu.

Tasakaalukas kõneleja valitseb ennast. Selline enesevalitsemine ilmneb tema käitumises. Tema kehahoiak on loomulik ning olukorra kohane. Ta ei tee kätega mõttetuid liigutusi. Tema hääl on ilmekas ja kindel.

Kui tunned ehk, et sina küll sellisele tasakaaluka inimese kirjeldusele ei vasta, on sul võimalik selles osas paraneda. Kuidas? Vaadelgem, miks kõneleja tunneb end närvilise ja tasakaalutuna. Sellel võib olla füüsiline põhjus.

Kui sul seisab ees raske ülesanne ning sa soovid hästi hakkama saada, ent pole kindel, kas ikka saad, valdab sind ärevustunne. Sellest tulenevalt annab aju organismile käsu toota rohkem adrenaliini. Lisandunud adrenaliinikogus võib aga suurendada südame löögisagedust, muuta hingamiskiirust, panna higistama või koguni põhjustada käte, põlvede ja hääle värisemist. Organism püüab sul aidata energiakogust suurendades olukorraga toime tulla. Siinjuures on oluline teada, kuidas suunata see energiavoog konstruktiivsesse mõttetegevusse ja entusiastlikku ettekandesse.

Kuidas vähendada ärevust. Ärgem unustagem, et mingil määral ärevust tunda on täiesti normaalne. Kuid et säilitada tasakaal, pead sa olema oma olukorras suuteline ärevustunnet maha suruma ning käituma rahulikult ja väärikalt. Kuidas seda saab teha?

Valmistu põhjalikult. Võta kõne ettevalmistamiseks piisavalt aega. Veendu, et mõistad oma ainet täielikult. Kui valid oma kõnes käsitletavaid mõtteid ise, arvesta sellega, mida su kuulajad selle teema kohta juba teavad ning mida sa loodad saavutada. See aitab sul valida välja kõige väärtuslikumat materjali. Kui sulle tundub algul, et seda on raske teha, aruta probleemi mõne kogenud kõnelejaga. Tema võib aidata sul materjali ja kuulajaskonda asjalikult analüüsida. Kui oled veendunud, et sinu materjal on kuulajatele kasulik ning sul on sellest selge ülevaade, siis jätab soov seda teistele jagada varju ärevustunde, mida sa seoses ettekandega võid tunda.

Erilist tähelepanu pööra sissejuhatusele. Olgu sul teada, kuidas alustada. Kui oled juba kord kõnega pihta hakanud, kaob tõenäoliselt ka närvilisus.

Põhiliselt sama kehtib ka valmistumisel põlluteenistuseks. Mõtle lisaks teemale, mida kavatsed käsitleda, ka sellele, millistele inimestele sa hakkad tunnistust andma. Kavanda oma sissejuhatust hoolikalt. Saa kasu vilunud kuulutajate kogemustest.

Ehk arvad sa, et inimeste ees kõnet pidades säilitad sa tasakaalu paremini siis, kui kasutad käsikirja. Tegelikult võib see vaid süvendada ärevustunnet iga kord, kui esitad kõnet. On tõsi, et mõned kõnelejad kasutavad põhjalikumaid, mõned vaid nappe märkmeid. Ent sinu mõtteid teistele asjadele keskendada ja ärevustundest lahti saada ei aita mitte paberile pandud sõnad, vaid südamesttulev veendumus, et see, mida sa oma kuulajatele oled valmistanud, on tõesti väärtuslik.

Harjuta oma ettekannet kuuldavalt. Sel kombel harjutades saad kindluse, et sa oskad panna oma mõtteid sõnadesse. Harjutades kujundad ajus mälumustreid, mida kõnet esitades on hõlbus aktiveerida. Harjutamisel lähtu tegelikust olukorrast. Kujutle, nagu oleksid oma kuulajate ees. Istu laua taga või seisa püsti täpselt nõnda nagu siis, kui esitad kõnet.

Palu Jehoovalt abi. Kas ta vastab sellisele palvele? ”See on see julge avameelsus, mis meil on tema ees, et kui me midagi palume tema tahtmist mööda, ta kuuleb meid” (1. Joh. 5:14). Kui soovid tuua Jumalale au ning aidata inimestel tema Sõnast kasu saada, vastab ta kindlasti sinu palvele. Selline kindelolek võib anda sulle palju tugevust oma ülesande täitmiseks. Lisaks, arendades vaimu vilja — armastust, rõõmu, rahu, tasadust ja enesevalitsemist —, omandad mis tahes olukorras tasakaalu säilitamiseks vajaliku meelelaadi (Gal. 5:22, 23, EP 97).

Omanda kogemusi. Mida rohkem oled põlluteenistuses, seda vähem oled närviline. Mida rohkem teed koguduse koosolekutel kommentaare, seda kergem on teiste ees kõnelda. Tõenäoliselt kahaneb su kõne-eelne ärevustunne iga järgmise koguduse ees esitatava kõnega. Kas tahaksid saada kõnelemiseks rohkem võimalusi? Sel juhul paku end koolis asenduskõnelejaks, juhul kui teistel pole võimalik oma ülesannet täita.

Kui oled eeltoodud samme proovinud, oleks sul kasulik vaadelda lähemalt sümptomeid, mis osutavad ilmselgelt enesevalitsemise puudumisele. Määranud kindlaks sümptomid ja õppinud nendega toime tulema, on sul kergem kõneldes tasakaalu säilitada. Need sümptomid võivad olla nii kehalised kui häälelised.

Kehalised sümptomid. Tasakaal või selle puudumine ilmneb sinu käitumises ja selles, mida sa oma kätega teed. Vaata esmalt käsi. Seljale kokkupigistatud käed, paindumatult küljel või kramplikult puldist kinni haaranud käed; käed, mis pidevalt käivad taskusse ja taskust välja, avavad ja sulgevad pintsakunööpe, puudutavad masinlikult lõuga, nina, prille; käed, mis mängivad kella, pliiatsi, sõrmuse või märkmetega; žestid, mis on puised ja jäävad lõpetamata — kõik see osutab tasakaalu puudumisele.

Enesekindluse puudumist võivad reeta ka pidev jalalt jalale tammumine, keha siia-sinna kõigutamine, ülemäära jäik kehahoiak, lodev istumis- või seismisviis, sagedane huulte niisutamine, korduv neelatamine ning kiire ja pinnapealne hingamine.

Kõiki neid närvilisuse tundmärke saab teadlikult pingutades kontrollida. Tegele ühe tundemärgiga korraga. Tee endale selgeks probleem ning mõtle eelnevalt läbi, mida sul tuleb selle vältimiseks teha. Sel kombel pingutades hakkab sinu käitumises ilmnema tasakaal.

Häälelised sümptomid. Hääles võivad närvilisuse tundemärgiks olla ebatavaliselt kõrge või värisev hääl. Ehk köhatad sa korduvalt või kõneled liiga kiiresti. Neist raskustest ja sisseharjunud kõnelemisviisidest saab lahti usinate pingutustega saada hääl kontrolli alla.

Kui tunned, et oled närviline, võta aega, et mõned korrad sügavalt sisse hingata, enne kui astud lavale. Püüa lõdvestada kogu keha. Ära mõtle oma närvilisusele, vaid keskendu sellele, miks sa tahad oma kuulajatele jagada seda, mida oled ette valmistanud. Enne kõnelema asumist heida pilk kuulajatele, leia mõni sõbralik nägu ja naerata. Sissejuhatus esita aeglaselt, seejärel süvene oma kõnesse.

Mida oodata. Ära oota, et närvilisus kaoks täielikult. Ka paljud aastatepikkuste lavakogemustega kõnemehed tunnevad end enne kuulajate ette astumist närvilisena. Kuid nad on õppinud oma närvilisust talitsema.

Kui pingutad tõsiselt, et närvilisuse ilmingutest lahti saada, hakkavad kuulajad nägema sinus tasakaalukat kõnelejat. Võib-olla oled sa ikkagi närviline, ent nemad ei pruugi sellest üldse midagi teada.

Ära unusta, et närvilisuse sümptomeid esile kutsuv adrenaliinivoog annab ka rohkem energiat. Kasuta seda ära, et kõneleda tunderikkusega.

Kõige selle harjutamiseks pole vaja jääda ootama lavalepääsemist. Õpi igapäevaelus hoidma tasakaalu ja ennast valitsema ning kõnelema kohase tunderikkusega. See annab sulle tublisti enesekindlust esinemiseks laval ja osalemiseks põlluteenistuses, kus seda kõige enam vaja läheb.