Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • T-25 lk 2-6
  • Kas sul on surematu vaim?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kas sul on surematu vaim?
  • Kas sul on surematu vaim?
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Mis on vaim?
  • ’Sa pead jälle põrmuks saama’
  • Vaim ”pöörab Jumala juurde”
  • Kindel lootus
  • Kas sul on surematu vaim?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2001
  • Vaim
    Arutlusi Pühakirja põhjal
  • Mida mõisted „hing” ja „vaim” tegelikult tähendavad?
    Mida Piibel meile tegelikult õpetab?
  • Mis saab hingest pärast surma?
    Mis meist saab, kui me sureme?
Veel
Kas sul on surematu vaim?
T-25 lk 2-6

Kas sul on surematu vaim?

KAS on olemas elu pärast surma? Selle küsimusega on inimesed aastatuhandeid pead vaevanud. Läbi aegade on kõigis ühiskondades sel teemal mõtteid avaldatud ning erisuguseid uskumusi kujundatud.

Kõikjal maailmas usuvad paljud, et pärast inimese surma jääb ”vaim” elama. Kas tõesti lahkub inimese surma korral miski tema kehast ning elab edasi? Mis on elava inimese vaim? Mis sellest saab, kui me sureme? Neile küsimustele annab tõetruud ja ammendavad vastused Jumala inspireeritud Sõna Piibel.

Mis on vaim?

Sõnaga ”vaim” tõlgitud Piibli sõnad tähendavad peamiselt ’hingust’. Ent see hõlmab palju enamat kui hingamisakti. Näiteks teatab piiblikirjutaja Jakoobus: ”Ihu ilma vaimuta on surnud” (Jakoobuse 2:26). Niisiis teeb vaim keha elavaks.

See elustav vägi ei saa olla pelgalt hingeõhk ehk läbi kopsude tõmmatav õhk. Miks? Sest hingamise lakates säilitavad keharakud elutegevuse lühikese perioodi jooksul — ”mõneks minutiks”, nagu seda väidab ”The World Book Encyclopedia”. Sellest tulenevalt võib elustamiskatseid saata edu, samuti on võimalik siirata ühe inimese kehaorganeid teisele. Ent kui inimese keharakkudest on elusäde kustunud, jäävad kõik püüded teda ellu tagasi tuua asjatuks. Maailmas pole olemas hingeõhku, mis suudaks elustada kas või ainsagi raku. Seega on vaim nähtamatu elujõud — elusäde —, mis hoiab rakke elus. Seda elujõudu hoiab ülal hingamine (Iiob 34:14, 15).

Kas see vaim on tegev vaid inimestes? Piibel aitab meil jõuda selles küsimuses õige järelduseni. Tark kuningas Saalomon kirjutas: ”Kes tunneb ära inimeselaste vaimu, kas ta läheb üles, ja lojuste vaimu, kas ta läheb alaspidi, maa alla?” (Koguja 3:21, Suur Piibel). Niisiis öeldakse, et nii loomadel kui ka inimestel on vaim. Kuidas saab see nõnda olla?

Vaimu ehk elujõudu võiks võrrelda mingit masinat või seadet läbiva elektrivooluga. Sõltuvalt seadme tüübist saab seda nähtamatut elektrit tarbida mitmesugusel otstarbel. Näiteks ahi võib genereerida soojust, arvuti töödelda infot ja teha arvutusi ning teler edastada pilti ja heli. Ent elektrivool ei võta eales aktiveeritava seadme kuju, vaid jääb lihtsalt jõuks. Samuti elujõus ei ole mitte midagi elustatavatele olevustele tunnuslikku — sellel pole ei isiksust ega mõtlemisvõimet. Nii inimestel kui loomadel on ”üks vaim” (Koguja 3:19, SP). Niisiis, kui inimene sureb, siis tema vaim ei jää vaimolevusena teises ilmas eksisteerima.

Millises seisundis siis on surnud? Ja mis saab vaimust, kui inimene sureb?

’Sa pead jälle põrmuks saama’

Kui esimene inimene Aadam oli tahtlikult astunud Jehoova Jumala käsu vastu, ütles Jumal Aadamale: ”Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!” (1. Moosese 3:19). Kus oli Aadam enne seda, kui Jehoova ta põrmust lõi? Mitte kuskil! Teda lihtsalt polnud olemas. Seega, kui Jehoova Jumal ütles Aadamale, et see saab jälle mullaks, mõtles ta seda, et Aadam sureb. Aadam ei siirdunud vaimumaailma. Surma korral pidi ta taas elutuks muutuma, tema eksistents pidi lakkama. Tema karistuseks oli surm — elu puudumine —, mitte siirdumine teise ilma (Roomlastele 6:23).

Mida võib öelda teiste surnute kohta? Surnute seisundit valgustatakse kirjakohas Koguja 9:5, 10 järgmiselt: ”Surnud ei tea enam midagi, .. surmavallas .. ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” Järelikult on surm olematuse seisund. Laulik kirjutabki, et kui inimene sureb, siis ”tema vaim väljub, .. ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted” (Laul 146:4).

Kahtlemata on surnud teadvuseta, võimetud tegutsema. Nad ei tea midagi. Nad ei saa sind näha, kuulda ega sinuga kõnelda. Ka ei saa nad sind aidata ega sulle kahju teha. Surnuid pole kindlasti tarvis karta. Kuidas siis seletada seda, et inimese surma korral tema vaim ”väljub”?

Vaim ”pöörab Jumala juurde”

Piibel ütleb, et inimese surma korral tema ”vaim pöörab Jumala juurde, kes ta on andnud” (Koguja 12:7, SP). Kas see tähendab, et mingi vaimne olemusvorm rändab sõnasõnaliselt läbi maailmaruumi Jumala juurde? Sugugi mitte! See, kuidas Piibel kasutab sõna ”pöörab” või ’pöördub tagasi’, ei eelda tegelikku liikumist ühest kohast teise. Näiteks öeldi ustavusetutele iisraellastele: ”Pöörduge tagasi minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Jehoova!” (Malakia 3:7). Iisraellaste ’pöördumine tagasi’ Jehoova juurde tähendas vale käitumisviisi hülgamist ning taas Jumala õiglaste toimimisviiside järgimist. Jehoova ’pöördumine’ Iisraeli juurde aga tähendas seda, et ta rahvas pälvis uuesti tema soosingu. Mõlemal juhul tähistas ’pöörduma’ hoiakut, mitte sõnasõnalist siirdumist ühest geograafilisest asukohast teise.

Samuti siis, kui inimese surma korral tema vaim ”pöörab” Jumala juurde, ei toimu tegelikku siirdumist maa pealt taevastesse valdustesse. Ärgem unustagem, et vaim on elujõud. Kui see jõud on kord juba inimesest lahkunud, on vaid Jumal võimeline seda talle tagasi andma. Niisiis see, et vaim ”pöörab Jumala juurde”, tähendab seda, et selle inimese tulevase elu lootus oleneb täielikult Jumalast.

Vaadakem näiteks, mida ütleb Pühakiri Jeesuse surma kohta. Evangeeliumikirjutaja Luukas jutustab: ”Jeesus kisendas suure häälega ning ütles: ”Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Ja kui ta seda oli öelnud, heitis ta hinge” (Luuka 23:46). Kui Jeesuse vaim temast lahkus, ei siirdunud ta sõnasõnaliselt taevasse. Jeesus äratati surnuist alles kolmandal päeval. Ja möödus veel 40 päeva, enne kui ta taevasse läks (Apostlite teod 1:3, 9). Ent Jeesus usaldas surres oma vaimu Isa kätte täie lootusega, et Jehoova on suuteline teda tagasi ellu tooma.

Jah, vaid Jumal võib tuua inimese tagasi ellu (Laul 104:30). Millise hiilgava tulevikulootuse see annab!

Kindel lootus

Piibel ütleb: ”Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [”mälestushaudades”, UM], kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29). Jah, Jeesus Kristus tõotas, et kõik, kes on Jehoova mälestuses, äratatakse üles ehk tuuakse tagasi ellu. Kurbade surmateadete asemel hakkavad saabuma rõõmurohked teated neist, kes on taas ellu äratatud. Milline rõõm on tervitada hauast tõusnud omakseid!

Kas sooviksid saada lähemalt teada, kuidas ka sina võiksid saada sellest Jumala antud lootusest kasu? Soovitame sul tellida ühe alltoodud aadressi kaudu brošüüri ”Surnute vaimud — kas nad saavad sind aidata või sulle kahju teha? Kas nad on tegelikult olemas?”.

Kui ei ole täiendavat märget, on selle traktaadi piiblitsitaadid võetud eestikeelse Piibli 1988. a väljaandest. Lühend UM näitab, et tsitaat on tõlgitud ingliskeelsest Uue Maailma Pühakirjatõlkest (New World Translation of the Holy Scriptures).

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga