Neljas peatükk
Tema, kellest tunnistasid kõik prohvetid
1. Millised olid Jeesuse suhted Jehoovaga, nagu seda näitavad tõsiasjad Jeesuse elust enne inimesena sündimist?
”ISA armastab Poega ja näitab talle kõik, mida ta ise teeb” (Johannese 5:20). Kui soojad suhted küll olid Pojal oma Isa Jehoovaga! Need lähedased suhted said alguse siis, kui ta loodi — loendamatuid ajastuid enne inimesena sündimist. Ta oli Jumala ainusündinud Poeg, ainus, kelle Jehoova lõi otseselt. Kõik muu nii taevas kui ka maa peal loodi selle väga armastatud esmasündinud Poja kaudu (Koloslastele 1:15, 16). Ta oli ka Jumala Sõna ehk Eesträäkija, see, kes Jumala tahte teistele teada andis. See Poeg, keda Jumal eriliselt armastas, sai inimeseks Jeesus Kristuseks (Õpetussõnad 8:22—30; Johannese 1:14, 18; 12:49, 50).
2. Mil määral räägivad Piibli prohvetikuulutused Jeesusest?
2 Enne kui Jumala esmasündinud Poeg ime läbi eostati, et ta võiks inimesena sündida, pandi tema kohta kirja terve rida prohvetikuulutusi. Apostel Peetrus sõnas Korneeliusele: ”Temast tunnistavad kõik prohvetid” (Apostlite teod 10:43). Jeesuse roll on Piiblis isegi sedavõrd oluline, et ingel ütles apostel Johannesele: ”Jeesusest tunnistamine on prohvetikuulutuste vaim” (Ilmutuse 19:10, UM). Prohvetikuulutused võimaldasid Jeesuse eksimatult ära tunda kui Messia ning juhtisid tähelepanu mitmesugustele rollidele, mida ta Jumala eesmärke täide viies etendab. Kõik see peaks meile sügavat huvi pakkuma.
Mida prohvetikuulutused näitasid
3. a) Keda kujutab 1. Moosese 3:15 prohvetikuulutuses madu, ”naine” ja ’mao seeme’? b) Miks pakub ’mao pea purustamine’ Jehoova teenijatele suurt huvi?
3 Esimene prohvetikuulutus esitati pärast Eedenis toimunud vastuhakku. Jehoova ütles maole: ”Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). See prohvetikuulutus lausuti tegelikult Saatanale, kes kõneles mao kaudu. ”Naine” on Jehoova lojaalne taevane organisatsioon, kes on talle nagu truu abielunaine. ’Mao seeme’ hõlmab nii ingleid kui inimesi, kes ilmutavad Saatana vaimu ning töötavad vastu Jehoovale ja ta rahvale. ’Mao pea purustamine’ tähendab seda, et mässulist Saatanat, kes on laimanud Jehoovat ja toonud inimkonnale suurt häda, ootab ees häving. Ent keda peamiselt kujutab ”seeme”, kes purustab mao pea? Sajandeid püsis see saladusena (Roomlastele 16:20, 25, 26).
4. Kuidas aitas Jeesuse põlvnemine teda kui tõotatud Seemet ära tunda?
4 Kui inimkonnal oli seljataga umbes 2000 aasta pikkune ajalugu, tegi Jehoova teatavaks edasised üksikasjad. Ta näitas, et Seeme sünnib Aabrahami suguvõsa liinis (1. Moosese 22:15—18). Ent Seemneni viiv liin ei pidanud sõltuma pelgalt lihalikust põlvnemisest, vaid Jumala valikust. Kuigi Aabraham armastas oma poega Ismaeli, kelle sünnitas Haagar, ütles Jehoova: ”Oma lepingu ma teen Iisakiga, kelle Saara sulle sünnitab” (1. Moosese 17:18—21). Hiljem ei kinnitatud seda lepingut mitte Iisaki esmasündinud poja Eesaviga, vaid hoopis Jaakobiga, kellest põlvnesid Iisraeli 12 suguharu (1. Moosese 28:10—14). Aja möödudes andis Jumal teada, et Seeme sünnib Juuda suguharus Taaveti liinis (1. Moosese 49:10; 1. Ajaraamat 17:3, 4, 11—14).
5. Mis tõendas Jeesuse maise teenistuse alguses, et tema on Messias?
5 Mis veel pidi aitama Seemet ära tunda? Piiblis öeldi rohkem kui 700 aastat ette, et Petlemm on paik, kus tõotatud Seeme inimesena sünnib. Lisaks anti teada, et see Seeme on olnud olemas juba ”igiaegadest” — alates ajast, mil ta taevas loodi (Miika 5:1). Prohvet Taaniel kuulutas ette täpse aja, millal ta pidi maa peal Messiaks saama (Taaniel 9:24—26). Kui siis Jeesust püha vaimuga võiti ning ta seeläbi Jehoova Võituks sai, tõendas Jumala hääl taevast, et Jeesus on tema Poeg (Matteuse 3:16, 17). Seeme oli teatavaks tehtud! Seepärast võis Filippus veendunult öelda: ”Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse” (Johannese 1:45).
6. a) Mida hakkasid Jeesuse järelkäijad mõistma, nagu näitab Luuka 24:27? b) Kes on ’naise seemne’ peamine osa ja mida tähendab see, et ta purustab mao pea?
6 Hiljem mõistsid Jeesuse järelkäijad, et inspireeritud Pühakirjas leidub tema kohta hulgaliselt prohvetlikke viiteid (Luuka 24:27). Sai veelgi ilmsemaks, et Jeesus on ’naise seemne’ peamine osa, see, kes purustab mao pea ehk hävitab Saatana. Jeesuse kaudu lähevad täide kõik Jumala tõotused inimkonnale, kõik see, mida me kogu südamest igatseme (2. Korintlastele 1:20).
7. Mida tuleb mõista lisaks selle isiku äratundmisele, kellele prohvetikuulutused viitavad?
7 Kuidas peaksid need teadmised meid mõjutama? Piibel räägib Etioopia õukonnaametnikust, kes luges mõningaid ennustusi tulevase Lunastaja ja Messia kohta. Segaduses olles küsis ta evangeeliumikuulutajalt Filippuselt: ”Kellest räägib prohvet seda?” Saanud vastuse, ei piirdunud mees sellega. Ta kuulas hoolega Filippuse selgitust ning mõistis, et kui ta tõesti hindab seda täitunud prohvetikuulutust, peab ta midagi ka tegema. Ta jõudis arusaamisele, et peab laskma ennast ristida (Apostlite teod 8:32—38; Jesaja 53:3—9). Kas meil on samasugune hoiak?
8. a) Mida kujutas ette Aabrahami valmisolek Iisakit ohverdada? b) Miks ütles Jehoova Aabrahamile, et Seemne kaudu õnnistavad endid kõik rahvad, ja mida me tänapäeval võime sellest õppida?
8 Mõtle ka liigutavale jutustusele sellest, kuidas Aabraham oli valmis ohverdama Iisaki, oma ainsa poja, kelle Saara talle sünnitas (1. Moosese 22:1—18). See kujutas ette Jehoova kavatsust tuua ohvriks oma ainusündinud Poeg: ”Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Võime kindlad olla, et kui Jehoova andis oma eesmärgi täideviimiseks enda ainusündinud Poja, siis annab ta meile ka ”kõike muud” (Roomlastele 8:32). Mida aga nõutakse meilt? Nagu on kirjas 1. Moosese 22:18, ütles Jehoova Aabrahamile, et kõik rahvad õnnistavad endid Seemne kaudu, sellepärast et Aabraham võttis kuulda Jumala häält. Ka meie peame kuulama Jehoovat ja tema Poega: ”Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!” (Johannese 3:36).
9. Mida me teeme, kui oleme tänulikud igavese elu lootuse eest, mille tegi võimalikuks Jeesuse ohver?
9 Kui me oleme tänulikud igavese elu lootuse eest, mille tegi võimalikuks Jeesuse ohver, siis tahame pidada kõiki käske, mis Jehoova on meile Jeesuse kaudu andnud. Nii saame väljendada armastust Jumala ja ligimeste vastu (Matteuse 22:37—39). Jeesus näitas, et armastus Jehoova vastu ajendab meid õpetama kaasinimestele ”kõike, mida [Jeesus meid on] käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Samuti tahame osutada armastust teistele Jehoova teenijatele, viibides regulaarselt koos nendega ”koguduse kooskäimistel” (Heebrealastele 10:25; Galaatlastele 6:10). Jumalat ja tema Poega kuulates ei peaks me mõtlema, et nad nõuavad meilt täiuslikkust. Kirjakohas Heebrealastele 4:15 öeldakse, et Jeesusel, meie Ülempreestril, on ”kaastundmust meie nõtrustega”. Seda on iseäranis lohutav teada, kui pöördume Kristuse kaudu palves Jumala poole, et saada abi oma nõrkuste ületamiseks (Matteuse 6:12).
Ilmuta usku Kristusesse
10. Miks on pääste võimalik üksnes Jeesus Kristuse kaudu?
10 Kui apostel Peetrus oli Jeruusalemmas juudi suurkohtu ees osutanud sellele, et Piibli prohvetikuulutused täitusid Jeesuses, lõpetas ta jõuliste sõnadega: ”Ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!” (Apostlite teod 4:12). Kuna kõik Aadama järeltulijad on patused, ei ole nende surmal väge mitte kellegi lunastamiseks. Jeesus oli aga täiuslik ja tema elul oli ohvriväärtus (Laul 49:7—10; Heebrealastele 2:9). Ta maksis Jumalale lunahinna, mille väärtus vastas täpselt täiuslikule elule, mille Aadam oli kaotanud (1. Timoteosele 2:5, 6). See avas meile võimaluse saada igavene elu Jumala uues maailmas.
11. Selgita, millist suurt kasu võib Jeesuse ohver meile tuua.
11 Lunastusest on meile ka muud kasu ja seda isegi praegu. Näiteks võimaldab Jeesuse ohver meil patustel inimestel oma patud andeks saada ja elada puhta südametunnistusega. See on midagi kaugelt enamat, kui iisraellased Moosese Seaduses nõutud loomohvrite kaudu eales saavutasid (Apostlite teod 13:38, 39; Heebrealastele 9:13, 14; 10:22, 23a). Pattude andekssaamine eeldab aga seda, et me ausalt tunnistaksime, kui väga me Kristuse ohvrit vajame: ”Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust” (1. Johannese 1:8, 9).
12. Miks on veeristimine tähtis hea südametunnistuse saamiseks Jumala ees?
12 Kuidas võivad patused inimesed näidata üles usku Kristusesse ja tema ohvrisse? Need, kes esimesel sajandil said usklikeks, näitasid seda avalikult. Kuidas? Nad lasid ennast ristida. Miks nad seda tegid? Sest Jeesus andis korralduse, et kõik tema jüngrid laseksid endid ristida (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 8:12; 18:8). Kui inimene tõepoolest hindab kõike seda, mida Jehoova on Jeesuse kaudu inimeste heaks nii armastavalt teinud, siis ei kõhkle ta tegutsemast. Ta teeb oma elus kõik vajalikud muudatused, pühendub palves Jumalale ja laseb selle sümboliseerimiseks ennast vees ristida. Nõnda usku üles näidates ta ’nõuab head südametunnistust Jumala ees’ (1. Peetruse 3:21).
13. Mida me peaksime tegema ja miks, kui mõistame, et oleme pattu teinud?
13 Muidugi annavad patused kalduvused endast märku ka pärast ristimist. Mida siis teha? Apostel Johannes ütles: ”Seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus meie pattude eest” (1. Johannese 2:1, 2). Kas see tähendab, et Jumal andestab meile ükskõik millise patu, kui me teda vaid palume? Päris nii see pole. Andestuse võti on siiras kahetsemine. Vaja võib minna ka vanemate ja kogenumate kristliku koguduse liikmete abi. Me peame tunnistama, et tehtu oli väär, seda siiralt kahetsema ja tegema tõsiseid jõupingutusi, vältimaks patu kordamist (Apostlite teod 3:19; Jakoobuse 5:13—16). Ainult sel juhul võime kindlad olla Jeesuse abis ja selles, et pääseme tagasi Jehoova soosingusse.
14. a) Millise imelise võimaluse on Jeesuse ohver meile avanud? b) Mida me teeme, kui meil tõesti on usku?
14 Jeesuse ohver on avanud igavese elu võimaluse taevas ”pisukesele karjukesele”, kes on 1. Moosese 3:15 mainitud seemne teisejärguline osa (Luuka 12:32; Galaatlastele 3:26—28; 3:29, UT). Miljarditele teistele inimestele on Jeesuse ohvri kaudu avanenud võimalus elada igavesti paradiislikul maal (Laul 37:29; Ilmutuse 20:11, 12; 21:3, 4). Igavene elu on ”Jumala armuand . . . Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Roomlastele 6:23; Efeslastele 2:8—10). Kui meil on usku sellesse andi ja kui hindame seda, mismoodi see võimalikuks tehti, näitame seda oma tegudega. Kui mõistame Jeesuse silmapaistvat rolli Jehoova tahte täideviimisel ja seda, et on eluliselt tähtis käia täpselt Jeesuse jälgedes, teeme kristliku teenimise üheks põhitegevuseks oma elus. Meie usk peegeldub veendumuses, millega me teistele sellest Jumala imelisest annist räägime (Apostlite teod 20:24).
15. Miks võib öelda, et usul Jeesus Kristusesse on ühendav mõju?
15 Kui oivaline ühendav mõju on sellisel usul! See lähendab meid Jehoovaga, tema Pojaga ja kristliku koguduse liikmetega (1. Johannese 3:23, 24). Me oleme rõõmsad, et Jehoova on andnud oma Pojale ”nime üle kõigi nimede [välja arvatud Jumala nimi], et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks” (Filiplastele 2:9—11).
Kordamisküsimusi aruteluks
• Miks need, kes Jumala Sõna tõeliselt uskusid, Messia eksimatult ära tundsid?
• Kuidas me saame näidata oma tänu Jeesuse ohvri eest?
• Mil viisil on Jeesuse ohver meile juba kasu toonud? Kuidas see aitab meid siis, kui palume Jehoovalt pattude andeksandi?
[Pilt lk 36]
Jeesus käskis oma järelkäijatel õpetada inimesi Jumala käske pidama