Kuueteistkümnes peatükk
”Olgu teie armastus südamlik üksteise vastu”
1. Mis avaldab tihti muljet neile, kes esimest korda Jehoova tunnistajate koosolekule tulevad?
KUI inimesed esmakordselt Jehoova tunnistajate koosolekule tulevad, avaldab neile tihti muljet seal valitsev armastus. Nad täheldavad seda nende tervitamise ja südamliku suhtlemise põhjal. Ka need, kes käivad meie konventidel, märkavad samuti seda armastust. Üks uudistereporter kirjutas seoses meie konvendiga: ”Mitte keegi polnud alkoholi või uimastite mõju all. Mitte keegi ei kisendanud ega karjunud. Ei mingit trügimist ega tõuklemist. Mitte keegi ei vandunud ega kirunud. Polnud labaseid nalju ega rõvedusi. Õhus polnud tubakasuitsu. Mitte keegi ei varastanud. Mitte keegi ei loopinud murule plekkpurke. See oli tõepoolest erakordne.” Kõik see on tõend armastusest, mis ”ei ole viisakuseta, . . . ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:4—8).
2. a) Mis peaks aja jooksul meie juures olema märgata seoses armastuse osutamisega? b) Millist armastust me peame Kristust jäljendades arendama?
2 Vennaarmastus on tõeliste kristlaste tundemärk (Johannese 13:35). Kui me vaimselt kasvame, õpime seda üha suuremal määral väljendama. Apostel Paulus palvetas, et tema kaaskristlaste armastus ”veel rohkem ja rohkem kasvaks” (Filiplastele 1:9). Apostel Johannes kirjutas, et meie armastus peaks olema ennastohverdav: ”Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et tema [Jumala Poeg] oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest” (1. Johannese 3:16; Johannese 15:12, 13). Kas me tõepoolest annaksime elu oma vendade eest? Enamikul juhtudel pole meil küll vaja seda teha, ent mil määral me praegu püüame teisi aidata, isegi kui see pole ehk mugav?
3. a) Kuidas me võiksime armastust suuremal määral väljendada? b) Miks on praegu eriti tähtis, et meil oleks südamlik armastus üksteise vastu?
3 On tähtis, et ennastohverdavat vaimu peegeldavate tegudega kaasneksid südamlikud tunded meie vendade vastu. Jumala Sõna ergutab meid: ”Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu” (Roomlastele 12:10). Meil kõigil on mõnede inimeste vastu niisugused tunded. Kas me võiksime aga suurendada nende hulka, kellesse oleme niimoodi kiindunud? Selle vana maailma lõpu lähenedes on eriti tähtis oma kaasusklikega järjest lähedasemaks saada. Piibel ütleb: ”Kõigi asjade lõpp on lähedal! . . . Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu, sest ”armastus katab pattude hulga”” (1. Peetruse 4:7, 8).
Kui tekib probleeme
4. a) Miks võib koguduseliikmete vahel tekkida probleeme? b) Mis kasu on sellest, kui rakendame Piibli nõuandeid isegi siis, kui meil oleks kalduvus toimida teistmoodi?
4 Seni kuni oleme ebatäiuslikud, teeme aeg-ajalt ikka midagi, mis teisi solvab. Ka meie vennad võivad mitmeti meie vastu patustada (1. Johannese 1:8). Mida sa peaksid tegema, kui oled sellises olukorras? Pühakiri annab vajalikku juhatust. Selle nõuanded ei lange ehk kokku sellega, mida meie kui ebatäiuslikud inimesed kaldume tegema (Roomlastele 7:21—23). Meie tõsised pingutused rakendada Piibli nõuandeid tõendavad, et meil on siiras soov Jehoovale meeldida. Ja nõnda süvendame ka armastust teiste vastu.
5. Miks ei peaks me samaga vastama, kui keegi meid solvab?
5 Mõned inimesed püüavad solvajale samaga vastata. Kuid see teeb olukorra vaid halvemaks. Kui on vaja kahju eest tasuda, peaksime jätma selle Jumala hooleks (Õpetussõnad 24:29; Roomlastele 12:17—21). Teised hakkavad ehk solvajat vältima. Kuid me ei või oma kaaskummardajaid nõnda kohelda, sest see, kas Jumal meie kummardamisviisi heaks kiidab, sõltub muu hulgas sellest, kas armastame oma vendi (1. Johannese 4:20). Seepärast kirjutas Paulus: ”Sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [”Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie” (Koloslastele 3:13). Kas sa suudad seda teha?
6. a) Mitu korda me peaksime oma vennale andestama? b) Millise tõsiasja mõistmine aitab meil õigesti suhtuda sellesse, kui keegi meie vastu patustab?
6 Kuidas on lugu siis, kui keegi korduvalt meie vastu patustab, ent need patud pole nii tõsised, mille pärast teda peaks kogudusest välja heitma? Pidades silmas niisuguseid väiksemaid patte, pakkus apostel Peetrus, et on küllalt, kui andestada seitse korda. Jeesus aga ütles: ”Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.” Jeesus selgitas piltlikult, kui hiigelsuur on meie võlg Jumala ees, võrreldes sellega, mida mõni inimene võib meile võlgneda (Matteuse 18:21—35, EP 97). Iga päev me patustame Jumala vastu mitmel moel — kas sõnades või mõtetes või mõnikord omakasupüüdlikult tegutsedes või ka midagi vajalikku tegemata jättes —, kusjuures me ehk ei mõistagi, et oleme midagi väära teinud (Roomlastele 3:23). Kuid Jumal on meie vastu ikka halastav (Laul 103:10—14; 130:3, 4). Ta ootab, et me üksteist samamoodi kohtleksime (Matteuse 6:14, 15; Efeslastele 4:1—3). Kui me nõnda toimime, siis ilmutame armastust, mis ”ei pea meeles paha” (1. Korintlastele 13:4, 5; 1. Peetruse 3:8, 9).
7. Mida me peaksime tegema, kui vennal on midagi meie vastu?
7 Mõnikord märkame ehk, et kuigi me ei kanna oma venna peale vimma, on temal midagi meie vastu. Me võime otsustada ’katta selle armastusega’, nagu 1. Peetruse 4:8 soovitab. Me võime ka omal algatusel kõnelda temaga ja püüda taastada rahumeelsed suhted (Matteuse 5:23, 24).
8. Mida me peaksime tegema, kui kaasusklik teeb midagi, mis meid häirib?
8 Teisest küljest võib juhtuda, et kaasusklik teeb midagi, mis ei häiri mitte ainult sind, vaid ka teisi. Kas poleks hea temaga sellest rääkida? Võib-olla. Kui sa talle nelja silma all lahkelt selgitad, milles probleem seisneb, võivad sellel head tulemused olla. Kuid kõigepealt peaksid endalt küsima: kas see, mida ta teeb, on tõepoolest Pühakirjaga vastuolus? Või tuleneb probleem suures osas sellest, et minu taust ja kasvatus erineb tema omast? Ole valvas, et sa ei kehtesta omaenda mõõdupuid ega mõista nende alusel kohut (Jakoobuse 4:11, 12). Jehoova võtab erapooletult vastu igasuguse päritoluga inimesi ja on nendega kannatlik, kui nad vaimselt kasvavad.
9. a) Kes käsitlevad asja, kui mõni koguduseliige on tõsiselt patustanud? b) Milliste asjaolude puhul peaks esimesena tegutsema see, kelle vastu patustati, ja mis eesmärki peab ta seejuures silmas pidama?
9 Kui aga mõni koguduseliige on tõsiselt patustanud, näiteks käitunud ebamoraalselt, on sellele tarvis otsekohe tähelepanu pöörata. Kes peaks seda tegema? Kogudusevanemad (Jakoobuse 5:14, 15). Ent kui patustatud on kellegi vastu isiklikult, näiteks äriasjas, või kui sõnadega on kellelegi tõsist kahju tehtud, siis peaks inimene, kelle vastu patustati, esimesena püüdma patustanuga isiklikult rääkida (Matteuse 18:15). Kui see ei anna tulemusi, tuleb astuda järgmised sammud, mis on kirjas Matteuse 18:16, 17. Armastus eksinud venna vastu ja tõsine soov venda mitte kaotada aitab inimesel teha seda viisil, mis puudutab eksinu südant (Õpetussõnad 16:23).
10. Mis aitab meil asjale õigesti vaadata, kui meie ja mõne venna vahel kerkib probleem?
10 Kui kerkib kas suur või väike probleem, on meil kasulik püüda mõista, kuidas Jehoova sellele vaatab. Ta ei kiida heaks mitte mingisugust pattu ja tema määratud ajal puhastatakse tema organisatsioon nendest, kes tõsiselt patustavad ega kahetse. Kuid ärgem unustagem, et me kõik teeme väiksemaid patte ning vajame tema pikka meelt ja halastust. Seega annab Jehoova meile eeskuju, mida jäljendada, kui puutume kokku teiste inimeste pattudega. Kui oleme halastavad, peegeldame Jumala armastust (Efeslastele 5:1, 2).
Otsi võimalusi, et ’oma südant avardada’
11. Miks julgustas Paulus korintlasi ’oma südant avardama’?
11 Paulus veetis Kreekas Korintoses palju kuid, et seal kogudust üles ehitada. Ta nägi sealsete vendade abistamiseks kõvasti vaeva ja ta armastas neid. Kuid mõningatel neist polnud tema vastu sooje tundeid. Nad olid väga kriitilised. Paulus kutsus neid üles ’avardama oma südant’ kiindumuse osutamises (2. Korintlastele 6:11—13; 12:15). Meil kõigil on kasulik kaaluda, mil määral me väljendame armastust teiste vastu ja otsime võimalusi ’oma südant avardada’ (1. Johannese 3:14).
12. Kuidas me võime süvendada armastust kõigi koguduseliikmete vastu?
12 Kas on koguduses inimesi, kellega meil on raske lähedaseks saada? Kui teeme pingutusi, et mitte liigset tähelepanu pöörata meie isiksuste erinevustele — nii nagu me soovime, et teisedki teeksid —, võib see aidata suhteid soojemaks muuta. Meie tunded nende vastu võivad paraneda ka siis, kui paneme tähele nende häid omadusi ja keskendume neile. See süvendab kindlasti meie armastust nende vastu (Luuka 6:32, 33, 36).
13. Kuidas me võime avarduda koguduseliikmetele armastuse osutamises?
13 Peab tunnistama, et meie võimalused teiste heaks midagi teha on piiratud. Me ehk ei suuda igal koosolekul igaüht tervitada. Samuti pole meil ehk võimalik kõiki oma sõpru enda juurde einele kutsuda. Kuid kas võiksime avarduda sel moel, et püüame kas või mõne minuti kasutada selleks, et mõne koguduseliikmega lähemalt tuttavaks saada? Kas võiksime mõnikord kutsuda endaga põlluteenistusse kellegi, keda me hästi ei tunne?
14. Kuidas me võime ilmutada südamlikku armastust kaaskristlaste seas, keda me ei tunne?
14 Kristlikud konvendid pakuvad suurepäraseid võimalusi armastuses avardumiseks. Kohalviibijaid võib olla tuhandeid. Me ei suuda nende kõigiga isiklikult tuttavaks saada, ent me võime käituda viisil, mis näitab, et seame nende heaolu enda mugavustest ettepoole. Programmiosade vaheajal võime ilmutada isiklikku huvi, tehes ise tutvust mõnedega oma istekoha lähedusest. Tulevikus on kõik maa elanikud vennad ja õed, kes kummardavad ühtselt tõelist Jumalat ja kõigi Isa. Milline rõõm on neid kõiki tundma õppida! Südamlik armastus nende vastu ajendab meid seda tegema. Miks mitte praegu algust teha?
Kordamisküsimusi aruteluks
• Kuidas tuleks lahendada probleemid, mis kristlaste vahel võivad kerkida, ja mispärast?
• Mil viisil peaks ka meie armastus kasvama, kui me vaimselt kasvame?
• Kuidas on võimalik osutada südamlikku armastust peale lähedaste sõprade veel teistelegi?
[Pilt lk 148]
Kristlikku armastust ilmutatakse mitmel viisil, näiteks on seda näha koguduse koosolekutel