Mõtle Jeesuse vastupidavusele

1.–3. a) Kui suurt ängistust tunneb Jeesus Ketsemani aias ja mis seda põhjustab? b) Mida võib öelda Jeesuse vastupidavuse kohta ja millised küsimused kerkivad?

OLUKORD on rõhuv. Jeesus pole kunagi varem kogenud sellist psüühilist ja emotsionaalset pinget. Kätte on jõudnud tema maapealse elu viimased tunnid. Koos oma apostlitega tuleb ta tuttavasse kohta, Ketsemani aeda. Ta on nendega siin sageli kokku saanud. Sel õhtul aga on tal vaja mõnda aega üksi olla. Ta läheb apostlitest veidi eemale, laskub põlvili ja hakkab palvetama. Ta palub nii tungivalt ja teda valdab selline ängistus, et tema higi muutub otsekui verepiiskadeks, mis maha langevad. (Luuka 22:39–44.)

² Miks on Jeesus nii rusutud? Ta teab, et varsti seisavad tal ees äärmuslikud füüsilised kannatused, aga see pole tema hingevalu põhjus. Teda rõhuvad hoopis tähtsamad küsimused. Ta on väga mures oma isa nime pärast ja mõistab, et inimkonna tulevik sõltub sellest, kas ta jääb ustavaks. Jeesus teab, kui tähtis on tal vastu pidada. Kui ta sellega hakkama ei saaks, tooks ta Jehoova nimele suurt häbi. Kuid Jeesus jääb ustavaks ja jätab meile vastupidavuses parima eeskuju. Hiljem samal päeval, mõni hetk enne oma viimast hingetõmmet, võib ta võidukalt hüüda: „Lõpetatud!” (Johannese 19:30.)

³ Piibel innustab meid, et mõtleksime tõsiselt Jeesuse vastupidavuse peale. (Heebrealastele 12:3.) Seega kerkivad mõned tähtsad küsimused. Millistes katsumustes pidas Jeesus vastu? Mis aitas tal vastu pidada? Kuidas me saame järgida tema eeskuju? Aga enne, kui vastame neile küsimustele, uurigem, mida vastupidavus endast kujutab.

Mis on vastupidavus?

4., 5. a) Mis on vastupidavus? b) Millise piltliku näite abil võiks selgitada, et vastupidavusega on seotud rohkem kui raskuste talumine?

⁴ Aeg-ajalt oleme kõik kurvad mitmesuguste katsumuste pärast. (1. Peetruse 1:6.) Kas see, et me mingi katsumuse ära talume, tähendab, et oleme tingimata vastupidavad? Ei. Kreeka nimisõna, mida tõlgitakse vastega „vastupidavus”, tähendab „võimet jääda raskustes kindlaks või tugevaks”. Üks õpetlane selgitab, millist vastupidavust piibli kirjutajad silmas peavad: „See on vaim, mis suudab raskusi taluda mitte lihtsalt saatusele alistunult, vaid leegitseva lootusega ... See on omadus, mis hoiab mehe püsti, näoga vastu tuult. See on voorus, mis võib isegi raskeima katsumuse muuta auks, sest see näeb valu taga eesmärki.”

⁵ Seega ei tähenda vastupidavus lihtsalt mingi raskuse talumist. Vastupidavusega, millest räägib piibel, on seotud vankumatus, õige meelelaadi säilitamine ja lootusrikas suhtumine hoolimata katsumustest. Mõtle järgmisele piltlikule näitele. Kaks meest on vanglas ühesugustes tingimustes, kuid väga erinevatel põhjustel. Üks on kurjategija, kes kannab oma karistust, leppides sellega vastumeelselt. Teine aga – kristlane, kes on vangistatud ustavuse pärast – jääb vankumatuks ja säilitab positiivse suhtumise, sest ta näeb selles olukorras võimalust väljendada oma usku. Vaevalt et seda kurjategijat saab pidada vastupidavuse eeskujuks, kuid ustav kristlane on selle suurepärase omaduse hea näide. (Jaakobuse 1:2–4.)

6. Kuidas me saame vastupidavust arendada?

⁶ Vastupidavus on päästeks hädavajalik. (Matteuse 24:13.) Siiski pole see elutähtis omadus meile kaasa sündinud. Vastupidavust tuleb arendada. Kuidas? „Raskused teevad vastupidavaks,” ütleb Roomlastele 5:3. Kui tahame arendada vastupidavust, ei saa me kõigist usuproovidest kartlikult eemale hoida. Meil tuleb neile hoopis näkku vaadata. Iga läbitud katsumus teeb meid tugevamaks, et oleksime valmis järgmiseks. Samas ei arenda me vastupidavust omaenda võimete abil. Me sõltume jõust, mida annab Jumal. (1. Peetruse 4:11.) Et aidata meil kindlaks jääda, on Jehoova andnud meile parimat võimalikku abi – see on tema poja eeskuju. Uurigem lähemalt Jeesuse laitmatut vastupidavust.

Millistes katsumustes Jeesus vastu pidas

7., 8. Mida pidi Jeesus oma maise elu lõpus üle elama?

⁷ Oma maapealse elu lõpu lähenedes pidi Jeesus taluma julma kohtlemist. Ta oli äärmise psüühilise pinge all ning koges pettumust ja alandust. Lähedane kaaslane reetis ta, sõbrad jätsid ta maha, talle korraldati ebaseaduslik kohtuprotsess, mille käigus maa kõrgeima religioosse kohtu liikmed naeruvääristasid teda, sülitasid tema peale ja peksid teda rusikatega. Kõigest hoolimata pidas ta vapralt vastu, säilitades väärikuse. (Matteuse 26:46–49, 56, 59–68.)

⁸ Oma viimastel tundidel pidas Jeesus vastu tohututes piinades. Teda peksti jõhkralt piitsaga. Ühe meditsiiniajakirja sõnul tekivad sellise piitsutamise tagajärjel „sügavad vorbid ja rebestused ning märkimisväärne verekaotus”. Seejärel löödi ta postile, mis tähendas aeglast surma meeletutes piinades. Mõtle, mida ta tundis, kui tema kätest ja jalgadest taoti läbi suured naelad, millega ta posti külge kinnitati. (Johannese 19:1, 16–18.) Kujutle, millist jubedat valu ta tundis veel siis, kui post püsti tõsteti ja ta keha jäi kogu oma raskusega naeltele rippuma ning tema katkirebitud selg hõõrus vastu tulpa. Lisaks neile füüsilistele kannatustele oli ta ka meeletu emotsionaalse pinge all, nagu kirjeldati peatüki algul.

9. Mis kaasneb oma piinaposti kandmise ja Jeesuse järgimisega?

⁹ Milliseid raskusi võime meie kui Kristuse järelkäijad kohata, milles meil tuleb vastu pidada? Jeesus ütles: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ... kandku oma piinaposti ja käigu minu järel.” (Matteuse 16:24.) Piinapost tähendab siin kannatusi, häbi või isegi surma. Kristuse järgimine pole hõlbuelu. Meie kristlikud normid teevad meid teistest erinevaks. See maailm vihkab meid, sest me ei kuulu sellesse. (Johannese 15:18–20; 1. Peetruse 4:4.) Siiski me kanname hea meelega oma piinaposti – jah, me oleme valmis pigem kannatama, isegi surema, kui loobuma Jeesuse eeskuju järgimisest. (2. Timoteosele 3:12.)

10.–12. a) Miks panid inimeste puudused Jeesuse vastupidavuse proovile? b) Millised olid mõned olukorrad, mis Jeesuse vastupidavuse proovile panid?

¹⁰ Jeesus puutus oma teenistuse ajal kokku muudegi raskustega, mida põhjustas teda ümbritsevate inimeste ebatäiuslikkus. Tuleta meelde, et ta oli „meistrimees”, kelle kaudu Jehoova lõi maa ja kogu elu selle peal. (Õpetussõnad 8:22–31.) Seega teadis Jeesus, mis on Jehoova eesmärk seoses inimestega: nad pidid peegeldama tema omadusi ning tundma rõõmu elust ja täiuslikust tervisest. (1. Moosese 1:26–28.) Maa peal olles nägi Jeesus patu traagilisi tagajärgi teise nurga alt – ta oli ise inimene, võimeline tundma inimlikke tundeid ja emotsioone. Kui valus oli tal küll vahetult seda kogeda, kui kaugele olid inimesed langenud võrreldes Aadama ja Eeva algse täiuslikkusega! See pani Jeesuse vastupidavuse proovile. Kas ta heitis meelt ja andis alla, pidades patuseid inimesi lootusetuteks? Vaadelgem seda.

¹¹ Juutide hoolimatus tegi Jeesuse nii kurvaks, et ta nuttis avalikult. Kas ta lasi nende ükskõiksusel kahandada oma innukust või lakkas seetõttu kuulutamast? Vastupidi, ta „käis iga päev templis õpetamas”. (Luuka 19:41–44, 47.) Ta oli ülimalt kurb variseride südametuse pärast, kui need jälgisid teraselt, kas ta teeb inimese terveks hingamispäeval. Kas ta lasi neil ennast õigeks pidavatel vastastel end heidutada? Sugugi mitte. Ta jäi kindlaks ja tegi mehe terveks – pealegi otse keset sünagoogi. (Markuse 3:1–5.)

¹² Oli veel midagi, mis võis Jeesuse proovile panna – tema lähimate jüngrite nõrkused. Me saime 3. peatükist teada, et nad ihkasid endale pidevalt silmapaistvat positsiooni. (Matteuse 20:20–24; Luuka 9:46.) Jeesus andis neile rohkem kui korra nõu, et on vaja alandlik olla. (Matteuse 18:1–6; 20:25–28.) Kuid nad olid pikaldased õppust võtma. Isegi siis, kui ta oli viimast õhtut koos nendega, laskusid nad ägedasse vaidlusse selle üle, kes on nende seas suurim. (Luuka 22:24.) Kas Jeesus lõi käega, mõeldes, et nad on lootusetud? Ei. Ta jäi alati kannatlikuks ning oli positiivne ja lootusrikas, nähes neis ikka head. Ta teadis, et oma südames nad armastavad Jehoovat ja tõesti tahavad täita tema tahet. (Luuka 22:25–27.)

13. Milliste katsumustega me võime kokku puutuda sarnaselt Jeesusega?

¹³ Ka meil võib tulla ette katsumusi, mis sarnanevad Jeesuse omadega. Näiteks võime puutuda kokku inimestega, kes ei hooli kuningriigisõnumist või on sellele koguni vastu. Kas laseme sellisel negatiivsel reageeringul end masendada või jätkame innukalt kuulutamist? (Tiitusele 2:14.) Meid võivad panna proovile meie kristlike vendade puudused. Mõtlematu sõna või hoolimatu tegu võib haavata meie tundeid. (Õpetussõnad 12:18.) Kas kanname oma usukaaslased maha või sallime nende vigu ja puudusi ning otsime neis ikka head? (Koloslastele 3:13.)

Miks Jeesus pidas vastu

14. Millised kaks tegurit aitasid Jeesusel kindlaks jääda?

¹⁴ Mis aitas Jeesusel seista kindlalt ja jääda laitmatuks, hoolimata kõigist häbistamistest, pettumustest ja kannatustest? Esiteks suunas ta pilgu ülespoole, otsides abi Jumalalt, kes teeb vastupidavaks. (Roomlastele 15:5.) Teiseks suunas Jeesus pilgu ettepoole, keskendudes tulemusele, milleni vastupidavus teda viib. Käsitlegem neid tegureid ükshaaval.

15., 16. a) Mis näitab, et Jeesus ei üritanud vastu pidada üksnes omaenda jõuga? b) Milles oli Jeesus oma isa suhtes kindel ja miks?

¹⁵ Kuigi Jeesus oli täiuslik Jumala poeg, ei toetunud ta omaenda jõule, et vastu pidada. Selle asemel pöördus ta oma taevase isa poole ja palus abi ülalt. Apostel Paulus kirjutas: „Kristus esitas maa peal elades valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja palveid sellele, kes võis teda surmast päästa.” (Heebrealastele 5:7.) Pane tähele, et Jeesus ei esitanud mitte üksnes palumisi, vaid ka anumisi. Sõna „anumine” viitab kogu südamest esitatud, lausa tungivale abipalvele. Kuna „anumised” on mitmuses, näitab see, et Jeesus anus Jehoovat rohkem kui ühe korra. Ketsemani aias palvetas Jeesus korduvalt ja südamest. (Matteuse 26:36–44.)

¹⁶ Jeesus oli täiesti kindel, et Jehoova vastab tema anumistele, sest ta teadis, et tema isa kuulab palvet. (Laul 65:2.) Enne inimeseks saamist oli ta näinud, kuidas Jehoova oma ustavate kummardajate palvetele reageerib. Näiteks nägi ta taevas pealt, kuidas Jehoova saatis ingli vastama prohvet Taanieli südamesttulevale palvele – seda koguni enne, kui Taaniel jõudis oma palve lõpetada. (Taaniel 9:20, 21.) Kuidas siis oleks isa võinud jätta vastamata oma ainusündinud pojale, kes valas välja oma südame „valju hüüdmise ja pisaratega”? Jehoova vastaski Jeesuse tungivatele palvetele ja saatis ingli teda toetama, et ta peaks selles katsumuses vapralt vastu. (Luuka 22:43.)

17. Miks meil tuleb vastupidamiseks suunata pilk taeva poole ja kuidas seda teha?

¹⁷ Et vastu pidada, peame ka meie suunama pilgu taeva poole – Jumala poole, kes annab jõudu. (Filiplastele 4:13.) Kui isegi täiuslik Jumala poeg anus oma taevaselt isalt abi, siis kui palju enam peaksime seda tegema meie! Meil on vaja anuda Jehoovat korduvalt, nagu seda tegi Jeesus. (Matteuse 7:7.) Kuigi me ei oota, et mõni ingel end meile ilmutaks, võime olla kindlad, et meie armastav Jumal võtab kuulda palveid, mida esitab ustav kristlane, kes „anub ja palvetab ööd ja päevad”. (1. Timoteosele 5:5.) Ükskõik milliseid katsumusi meil ka ette ei tuleks – olgu haigus, tagakiusamine või lähedase surm –, Jehoova vastab meile, kui palume temalt kogu südamest tarkust, julgust ja jõudu, et vastu pidada. (2. Korintlastele 4:7–11; Jaakobuse 1:5.)

18. Kuidas vaatas Jeesus kaugemale kannatustest, mis teda ees ootasid?

¹⁸ Teiseks aitas Jeesusel vastu pidada see, et ta vaatas ettepoole, kaugemale kannatustest, mis teda ees ootasid. Piibel ütleb Jeesuse kohta: „Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast.” (Heebrealastele 12:2.) Jeesuse eeskuju põhjal võib näha, millist mõju avaldavad üheskoos lootus, rõõm ja vastupidavus. Selle võib kokku võtta nii: lootus teeb rõõmsaks ja rõõm teeb vastupidavaks. (Roomlastele 15:13; Koloslastele 1:11.) Jeesusel olid suurepärased tulevikuväljavaated. Ta teadis, et tema ustavus aitab pühitseda isa nime ning annab võimaluse osta inimpere tagasi patu ja surma haardest. Samuti oli Jeesusel lootus valitseda kuningana ja teenida ülempreestrina, et tuua kuulekatele inimestele teisigi õnnistusi. (Matteuse 20:28; Heebrealastele 7:23–26.) Keskendudes oma tulevikuväljavaadetele ja lootusele, tundis Jeesus võrreldamatut rõõmu ja see rõõm omakorda aitas tal vastu pidada.

19. Kuidas saame lasta lootusel, rõõmul ja vastupidavusel üheskoos meile mõju avaldada, kui kohtame usuproove?

¹⁹ Nagu Jeesus, peame ka meie laskma lootusel, rõõmul ja vastupidavusel üheskoos meile mõju avaldada. „Olge rõõmsad oma lootuse üle,” ütles apostel Paulus. Seejärel ta lisas: „Pidage raskustes vastu.” (Roomlastele 12:12.) Kas sa maadled mõne katsumusega, mis paneb ikka ja jälle su usu proovile? Siis on sul igati põhjust suunata pilk ettepoole. Ära kaota silmist seda, kuidas sa võid oma vastupidavusega tuua ülistust Jehoova nimele. Hoia hinnalist kuningriigilootust selgelt silme ees. Näe ennast Jumala tulevases uues maailmas ja kujutle end kogemas paradiisi õnnistusi. Kui näed vaimusilmas Jehoova imeliste tõotuste täitumist – kaasa arvatud tema nime pühitsemine, kurjuse kaotamine maa pealt ning haiguste ja surma kõrvaldamine –, täidab see su südame rõõmuga ja see rõõm võib aidata sul vastu pidada, ükskõik millised katsumused sind ka ei tabaks. Kuningriigilootuse täitumisega võrreldes on igasugune kannatus praegusel ajastul tõepoolest hetkeline ja kerge. (2. Korintlastele 4:17.)

Käi hoolsalt tema jälgedes

20., 21. Mida ootab Jehoova meilt seoses vastupidavusega ja mida me peaksime otsusekindlalt tegema?

²⁰ Jeesus teadis, et tema järelkäija pole kerge olla, kuna see nõuab vastupidavust. (Johannese 15:20.) Ta oli valmis ise ees minema, teades, et tema eeskuju annab teistele jõudu. (Johannese 16:33.) Muidugi jättis Jeesus vastupidavuses täiusliku eeskuju, kuid meie oleme täiuslikkusest kaugel. Mida Jehoova meilt ootab? Peetrus selgitab: „Kristus kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite hoolsalt tema jälgedes.” (1. Peetruse 2:21.) Sellega, kuidas Jeesus katsumustega toime tuli, jättis ta meile eeskuju, mida võib võrrelda jälgedega. Me ei suuda käia neis jälgedes täiuslikult, kuid me saame teha seda hoolsalt.a

²¹ Järgigem siis otsusekindlalt Jeesuse eeskuju nii hästi, kui suudame. Ärgem kunagi unustagem, et mida hoolsamalt me Jeesuse jälgedes käime, seda paremini oleme valmis pidama vastu lõpuni – kas selle vana ajastu lõpuni või elu lõpuni. Me ei tea, kumb tuleb enne, kuid me teame seda, et saame Jehoovalt vastupidavuse tasuks igavesi õnnistusi. (Matteuse 24:13.)