32. PEATÜKK

Kuidas mõnusalt aega veeta?

Kas järgmised väited on õiged või valed?

Piibli järgi . . .

Sporti ei tohi üldse teha.

□ Õige □ Vale

Kõik filmid ja telesaated avaldavad halba mõju.

□ Õige □ Vale

Igasugune tantsimine on taunitav.

□ Õige □ Vale

RASKE koolinädal on seljataga. Kõik kodused tööd on ka tehtud. Ja ikka veel on sul jõudu ja energiat üle (Õpetussõnad 20:29). Ainus, mida sa nüüd teha tahad, on meelt lahutada.

Sinu koolikaaslased võivad arvata, et Piibel keelab lõbutseda. Kas see aga ikka on nii? Arutame nüüd eelmisel leheküljel toodud väiteid ja vaatame, mida Piibel tegelikult meelelahutuse kohta ütleb.

● Sporti ei tohi üldse teha.

Vale. Piiblis öeldakse, et ”keha treenimine toob . . . kasu” (1. Timoteosele 4:8, UM). Tänapäeval on väga palju erinevaid spordialasid, nagu näiteks uisutamine, jalgrattasõit, jooksmine, tennis, korvpall, jalgpall, võrkpall, mis kõik võivad olla kasulikud ja pakkuda ka naudingut.

Kas see aga tähendab, et pole vaja olla ettevaatlik? Mõtle ülaltoodud piiblisalmi kaastekstile. Apostel Paulus kirjutas noorele mehele Timoteosele: ”Keha treenimine toob vähest kasu, kuid Jumalale andumus tuleb kasuks kõiges, kuna see kätkeb endas praeguse ja tulevase elu tõotust.” Pauluse sõnad tuletavad meelde, et kõige tähtsam on olla Jumalale meelepärane. Kui tahad olla kindel, et see on sulle tähtis isegi spordiala valides, esita endale kolm järgmist küsimust.

1. Kui suured riskid selle spordialaga kaasnevad? Ära toetu vaid kuuldustele ja teiste noorte entusiastlikele kommentaaridele. Hangi fakte. Näiteks võiksid sa välja uurida, kui sageli juhtub õnnetusi selle ala harrastajatega. Kuidas on turvalisus tagatud? Milliseid oskusi ja millist varustust on vaja, et selle alaga ohutult tegeleda? Muidugi võid saada vigastada ükskõik kus, kuid kas selle spordiala peamine eesmärk on mängida vigastuste ja surma piirimail?

Elu on kingitus Jumalalt. Seaduses, mille ta andis iisraellastele, olid sätestatud karmid karistused, kui keegi põhjustas kogemata teise inimese surma (2. Moosese 21:29; 4. Moosese 35:22—25). Seetõttu õhutati Jumala rahvast pöörama ohutusele tõsist tähelepanu (5. Moosese 22:8). Ka nüüdisaja kristlastel on kohustus elust lugu pidada.

2. Millisesse seltskonda ma satun, kui selle spordialaga tegelen? Kui sul on head kehalised võimed, võivad kaaslased ja õpetajad sulle peale käia, et liituksid kooli võistkonnaga. Sul võib olla kange tahtmine see pakkumine vastu võtta. Noor kristlane Mark lausub: ”See pole õiglane, et mu vanemad ei luba mind kooli meeskonda.” Kuid selle asemel et kulutada oma energiat vanemate veenmisele, mõtle järgmistele faktidele. Treeningud ja võistlused toimuvad tavaliselt koolivälisel ajal. Kui sul läheb hästi, innustatakse sind veelgi enam sellele aega pühendama. Kui aga mitte, tunned survet rohkem treenida. Lisaks kujunevad tiimikaaslaste vahel sageli lähedased sõprussuhted, kuna nad naudivad üheskoos võidujoovastust või siis jagavad kaotuskibedust.

Küsi nüüd endalt: Kas mulle mõjuks hästi see, kui kulutan oma vaba aega tegevusele, mille tulemusel kujunevad lähedased sõprussidemed noortega, kes ei jaga mu usulisi tõekspidamisi? (1. Korintlastele 15:33.) Millist hinda olen valmis maksma selle eest, et kuulun mingisse meeskonda?

3. Kui palju aega ja raha see spordiala neelab? Piiblis antakse nõu ”kindlaks teha, mis on peaasi” (Filiplastele 1:10). Et seda nõuannet rakendada, küsi endalt: Kas see spordiala sööb käest ära aja, mida olen kavatsenud kasutada koolitöödeks ja vaimseteks asjadeks? Kui palju kulutusi sellega kaasneb? Kas see on mulle taskukohane? Need küsimused aitavad sul asju tähtsuse järjekorras hoida.

● Kõik filmid ja telesaated avaldavad halba mõju.

Vale. Piiblis on kristlastele kirjas käsk: ”Pidage kinni, mis hea on! Hoiduge kõiksuguse kurja eest!” (1. Tessalooniklastele 5:21, 22). Mitte kõik filmid ja telesaated pole selle põhimõttega vastuolus.a

Kahtlemata võib kinoskäimine olla meeldiv viis oma sõpradega aega veeta. Leigh Lõuna-Aafrikast räägib: ”Kui tahan kangesti mingit filmi vaadata, helistan sõbrannale ja kogume kamba kokku.” Tavaliselt käivad nad varasematel seanssidel. Pärast tulevad vanemad neile järele ja nad lähevad kõik koos välja sööma.

Filmid ja televisioon on küll nüüdisaja leiutised, kuid tegelikult ei ole need midagi muud kui vana tava — jutuvestmine — uues kuues. Jeesus oli suurepärane jutuvestja, kelle lood puudutasid inimeste südant. Näiteks võiks tuua tema tähendamissõna halastajast samaarlasest, mis äratab kaastunnet ja kätkeb endas sügavaid moraaliõpetusi (Luuka 10:29—37).

Ka praegusaegsed filmitegijad kujundavad inimeste moraaliväärtusi. Nende eesmärgiks on, et vaataja samastaks end mõne tegelaskujuga — isegi kui filmikangelane on kurjategija või sadistlik võimujanus inimene. Kui sa pole ettevaatlik, võid avastada, et elad kaasa kurjategijale, õigustades tema moraalituid või julmi tegusid. Kuidas vältida sellist lõksu?

Kui mõtled, millist filmi või telesaadet vaadata, küsi endalt, kas see ajendab sind olema kaastundlik? (Efeslastele 4:32.) Või kas see hoopis mõjutab sind nii, et tunned head meelt teise õnnetuse üle? (Õpetussõnad 17:5.) Kas sul on raske vihata kurja? (Laul 97:10.) Kas sa koguni asud kurjade poolele? (Laul 26:4, 5.)

Filmide lühitutvustustest või reklaamidest võid saada aimu, milline on filmi sisu. Kuid ära ole sinisilmne, kes ”usub igat sõna” (Õpetussõnad 14:15). Lühitutvustus on lihtsalt kellegi isiklik arvamus ja reklaamides võidakse tahtlikult varjata tõsiasja, et seal on jäledaid stseene. Teismeline tüdruk Connie lausub: ”Olen avastanud, et sageli paljastab filmi sisu kohta nii mõndagi see, kes mängivad peaosi.”

Teised koguduse noored, kes elavad Piibli põhimõtete järgi, võivad samuti sulle öelda, kas mingit filmi kõlbab vaadata. Kuid ära unusta, et tavaliselt on inimestel kalduvus rääkida sellest, mis neile filmis kõige rohkem meeldis. Seetõttu küsi, mis neile ei meeldinud. Ole konkreetne. Uuri näiteks seda, kas seal oli vägivalda, seksi või spiritismi. Väärt nõu võid saada ka oma vanematelt. Vanessa tõdeb: ”Pean nõu oma vanematega. Kui nende arvates on see film okei, siis lähen seda vaatama.”

Ära suhtu filmi või telesaate valimisse kergekäeliselt. Miks? Kuna sinu valik peegeldab seda, mis on su südames ja millised on sinu väärtushinnangud (Luuka 6:45). Sellest on näha, millised inimesed sulle meeldivad, millisele keelepruugile sa vaatad läbi sõrmede ja millist seksuaalmoraali sa sallid. Niisiis, ole valiv!

● Igasugune tantsimine on taunitav.

Vale. Kui iisraellased olid jõudnud Punase mere teisele kaldale ja pääsenud Egiptuse sõjaväe käest, hakkasid naised Mirjami juhtimisel võidurõõmust tantsima (2. Moosese 15:20). Ka Jeesuse tähendamissõnas kadunud pojast on kirjas, et kui see poeg koju naasis, korraldati pidu, kus oli ”muusikat ja tantsimist” (Luuka 15:25, UM).

Tänapäevalgi on tantsimine paljudes kultuurides täiesti tavaline. Nii noortele kui vanadele meeldib tantsida, kui pere ja sõbrad kokku saavad. Siiski tuleb olla ettevaatlik. Ehkki Piibel ei mõista hukka tasakaalukaid seltskondlikke koosviibimisi, hoiatatakse seal ”pidutsemiste” ehk ”metsikute pidude” pidamise eest (Galaatlastele 5:19—21, UM). Prohvet Jesaja kirjutas: ”Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki taga ajada, kes viidavad aega hilja ööni, kuni viin paneb nad õhetama! Kandled ja naablid, trummid ja viled, ja viin on nende joominguil, aga Jehoova tegusid nad ei märka” (Jesaja 5:11, 12).

Selliste koosviibimiste osaks oli metsik muusika ja seal tarvitati ”vägijooke”. Need algasid vara ja kestsid hilisõhtuni. Pane tähele pidutsejate suhtumist — nad käitusid nii, nagu Jumalat ei eksisteerikski. Pole siis imestada, et Jumal mõistis seesugused koosviibimised hukka.

Kui sind on kutsutud peole, kus ka tantsitakse, küsi endalt: Kes sinna veel on kutsutud? Milline maine neil on? Kes vastutab koosolemise eest? Kuidas on järelevaatus korraldatud? Kas vanemad lubavad mul sinna minna? Milliseid tantse seal tantsitakse? Paljude tantsustiilide eesmärk on kirgi üles kütta. Kas selliste tantsude tantsimine või kõrvaltvaatamine aitab sul ’põgeneda hooruse eest’? (1. Korintlastele 6:18.)

Mida aga teha siis, kui sind kutsutakse tantsima ööklubisse? Pane tähele, mida ütles Shawn, kes oli enne kristlaseks saamist sagedane tantsuklubides käija. Ta meenutab: ”Tihti on muusika allpool igasugust arvestust, tantsud äärmiselt ebamoraalsed ning enamik läheb sinna kindla ajendiga.” Shawni sõnul on selleks ajendiks soov leida keegi, kellega olla seksuaalvahekorras. Shawn hakkas uurima Piiblit koos Jehoova tunnistajatega ning tema seisukoht muutus. Mida ta nüüd arvab? ”Sellised klubid pole kristlaste jaoks.”

Miks olla valvas?

Millal on sinu arvates sõdurit kõige lihtsam rünnata? Kas lahinguväljal või kui ta kaaslastega lõõgastub? Muidugi sel ajal, kui ta on end lõdvaks lasknud, sest siis ta pole valvel ja teda on kerge haavata. Ka sinu puhul on see nii. Koolis või tööl oled sa võimalike ohtude suhtes vaimses mõttes valvel. Kõige lihtsam on sinu moraalipõhimõtteid rünnata siis, kui sa sõpradega lõõgastud.

Mõned su eakaaslased võivad sind naeruvääristada, kuna hoiad meelt lahutades kinni Piibli kõrgetest moraalinormidest. Halba mõju võivad sulle avaldada isegi sellised noored, kelle vanemad on Jehoova tunnistajad. Kuid nende noorte südametunnistus on armistunud (1. Timoteosele 4:2). Nad võivad sulle ette heita seda, et kaldud äärmustesse või oled liiga õiglane. Ära lase end kaaslastel mõjutada, vaid sul ”olgu hea südametunnistus” (1. Peetruse 3:16).

Tähtis pole mitte see, mida arvavad sinust su eakaaslased, vaid mida arvab sinust Jehoova. Ja kui su sõbrad pilkavad sind selle pärast, et järgid oma südametunnistust, tasukski otsida endale uued sõbrad (Õpetussõnad 13:20). Ära unusta, et sina oled ikkagi see, kes peaks kaitsma oma moraaliväärtusi, ja seda ka siis, kui lahutad meelt (Õpetussõnad 4:23).

LISALUGEMIST SAMAL TEEMAL 1. KÖITE 37. PEATÜKIST

[Allmärkus]

VÕTMEKIRJAKOHT

”Rõõmutse, noor mees, noores eas ja . . . käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast!” (Koguja 11:9)

IDEE

Küsi oma vanematelt, kas võiksite planeerida iga kuu aega selleks, et teha üheskoos midagi lahedat, selle asemel et telerit vaadata.

KAS TEADSID ...?

Tantsimine ja muusika oli iisraellaste päevil õige jumalakummardamise tähtis osa (Laul 150:4).

TEGEVUSPLAAN!

Kui mind kutsutakse spordivõistkonda, mille treeningud toimuvad koolivälisel ajal, siis ütlen ․․․․․

Kui vaatame koos sõpradega filmi, mis pole sobilik, siis ma ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Miks ei tohiks kristlased tegeleda selliste spordialadega, millega kaasnevad suured riskid?

● Mille põhjal otsustada, kas mingi film on sobiv?

● Millised tantsud on sinu arvates sobilikud?

[Väljavõte lk 269]

”Mulle meeldib väga tantsida, kuid olen õppinud, kui oluline on kuulata oma vanemate nõuandeid. Ma ei luba tantsimisel muutuda oma elus kõige tähtsamaks.” (Tina)

[Pilt lk 268]

Sõdurit on kõige lihtsam rünnata siis, kui ta pole valvel. Sinu moraalipõhimõtteid on kergem rünnata siis, kui sa lõõgastud